Rootsi pensionisüsteemi peetakse maailma üheks edukaimaks – pensionikogujad on teeninud tulu keskmiselt 6,5% aastas. Kuidas Rootsi nii häid tulemusi saavutab, samal ajal kui Eesti inimeste raha Rootsi pankade pensionifondides jääb järjekindlalt maailma keskmisele alla?
Rootsi pensioniameti fondide valdkonna direktor Mats Öberg rääkis eelmisel nädalal Europarlamendi konverentsil, mida riik saab teha, et pensionikogujatele paremaid tulemusi tagada. Eestil on naabritelt palju õppida.
Mats Öbergi esinemist saab vaadata siin. Tõnu Pekk tegi omad järeldused:
1. Eesti riik saab avada pensionituru rahvusvahelisele konkurentsile
Eesti turul on neli teenusepakkujat ja seadused seavad uutele tulijatele kõrged sisenemistakistused. Rootsi turg on avatud rahvusvahelisele konkurentsile – turul on sadu erinevaid teenusepakkujaid. Tänu sellele saab valitsus omalt poolt seada fondivalitsejatele nõudmisi, mis kaitsevad pensionikogujate huve. Näiteks ei tohi fondid võtta väljumistasu, nad peavad näitama oma kulusid ja tootlust pensionikogujatele arusaadaval ning võrreldaval viisil jne.
2. Riik saab tagada, et mida suurem pensionifond, seda madalam tasu
Eestis on teatavasti pensionifondide haldustasud arenenud riikide kõrgeimate seas, Rootsis jällegi ühed madalamad. Rootsi süsteem tagab ka, et kui pensionifondi maht kasvab, läheb võit pensionikogujatele. Mida suurem fond, seda väiksemad on ju kulud iga inimese kohta. Rootsi pensionifondid alustavad kordades madalamate kuludega kui Eesti pensionifondid ja peavad tasusid progressiivselt veelgi langetama.
3. Pensionifondide kulud tuleb teha inimestele arusaadavaks ja võrreldavaks.
Eestis on inimestel täna sisuliselt võimatu oma pensionisäästude tootlust inflatsiooni ja turu keskmisega võrrelda. Samuti on raske võrrelda erinevate fondide tasusid.
Rootsi pensioniamet on võtnud oma missiooniks selgitada inimestele, kui tähtsad on kulud. Inimesed saavad pensioniameti internetilehel võrrelda kõigi fondivalitsejate tasusid eurodes, mitte ainult protsendipunktides. Pensioniamet mitte ainult ei näita igaühele, kui suur osa tema säästudest kulub fondi haldustasule kogu elu vältel, vaid ka seda, kui palju ta kokku hoiaks, säästes raha väiksema tasuga fondis. Rootsiski said sellised lihtsad võrdlused inimestele kättesaadavaks alles hiljuti. “Oleksime seda pidanud varem tegema”, ütles Öberg.
Rootsi pensioniamet teeb koostööd ka politsei, tarbijakaitse ja finantsinspektsiooniga, et piirata agressivset pensionifondide müüki “nõustamise” sildi all.
Kogu varahalduse tuleviku teemalist konverentsi saab järelvaadata siin.
