Märtsis räägitakse palju naiste rollist ühiskonnas ja tööelus. Sama oluline on aga ka see, kuidas naised kindlustavad end rahaliselt ajaks, kui aktiivne tööelu läbi saab. Tuleva andmed näitavad, et üha rohkem naisi ei jäta seda juhuse hooleks.

Meie, naiste jaoks on tulevikuks kogumine eriti oluline ka seetõttu, et enamasti erineb meie elukäik meeste omast. Naised elavad keskmiselt kauem, samuti teevad naised sagedamini karjääripause, et kasvatada lapsi või hoolitseda lähedaste eest. See kõik mõjutab, kui palju kapitali vajame ja kui palju saame seda tulevikuks koguda.

Kuigi Eesti naised on üldiselt väga töökad, pole enamikul meist seda õnne, et saada suurt pärandust, võita lotoga või asutada ükssarvikust iduettevõte. Kõige kindlam viis elu teiseks pooleks piisavalt kapitali koguda, on säästa järjepidevalt. Nagu Kristi Saare juba mitu aastat tagasi kirjutas, mõjutavad isegi väikesed erinevused sissetulekutes ning -maksetes II ja III sambasse tulevikuks kogunevat vara. 

Mida näitavad Tuleva naiste andmed?

Vaatasin Tuleva naiste andmeid lähemalt ning need kinnitavad sama – need, kes astuvad kogumisteel konkreetseid samme, on üsna kindlalt tulevikus paremal järjel. Iga aastaga on meie hulgas rohkem naisi, kes hoolitsevad oma tuleviku kindlustamise eest.

Kogujate arvust on tähtsam, kuidas ja kui palju me säästame. Kui veel viis aastat tagasi ehk 2021. aastal kogusid Tuleva naised III sambasse keskmiselt umbes 1100 eurot aastas, siis eelmise aasta seisuga on see tõusnud üle 1600 euroni. Hea märk on ka see, et paljud meie kogujad on teinud kogumise enda jaoks automaatseks: III sambasse kogub püsimaksega naistest üle 60%, meeste hulgas on see alla 40%. 

Samuti on nüüdseks ligi 17 000 Tuleva naist suurendanud oma II samba maksemäära 4% või 6% peale. Nii II samba maksemäära tõstmine kui ka III samba püsimakse aitavad püsida kursil ning suunata märkamatult raha kogumiseks kõrvale enne, kui see jõuab mujale ära kuluda.

Nende valikute tulemusel kogub juba üle 4300 Tuleva naist „sihikindlalt”. See tähendab, et nad säästavad iga kuu regulaarselt umbes 15% oma sissetulekust. (1) Ja veel umbes 10 000 naist on astunud suuri samme sihikindla kogumise poole: nende säästumäär meie andmetel pole veel päris 15%, aga juba sellele päris lähedal.

Järjepideva kogumise tulemusel on üha rohkematel Tuleva naistel II ja III sambas arvestatav pensionivara. Näiteks on üsna pea meie hulgas ka ligi 10 000 naist, kel on kogutud juba vähemalt 25 000 eurot. Ja suur osa neist on veel elukaare esimeses pooles, seega pikk kogumistee on alles ees ja nende vara saab kasvada veel aastakümneid.

Noorelt alustajad saavad edumaa

Üks asi, mis Tuleva andmetest paistab veel hästi välja, on see, et investeerimine ja tulevikuks kogumine on noorte seas muutunud olulisemaks. Üha rohkem noori naisi paneb juba tööelu alguses oma II ja III samba tööle, kasutades nii ära riigi pakutud maksusoodustused.

See ei tähenda, et 20ndates oleks alati lihtne säästa. Sissetulek on 20ndates sageli veel tagasihoidlik ja raha kulub iseseisva elu alustamisele ning õpingute kõrvalt lisa teenimiseks ei pruugi aega jääda. Tean seda ka omast käest.

Just seetõttu ei ole noorte puhul määrav mitte niivõrd, kui palju täpselt on võimalik säästa, vaid see, kas kogumisega üldse alustatakse. 20–29-aastastel Tuleva naistel on keskmiselt II ja III sambas natuke alla 5000 euro. See ei ole veel suur kapital, ent annab selge edumaa nende ees, kes pole kogumisega üldse alustanud.

Sellele muutusele on kindlasti kaasa aidanud ka see, et investeerimisest ei räägi enam ainult pintsakutes tähtsad mehed. Rahast ja kogumisest räägivad avalikult ka naised – Kristi Saare, Riin Mäesalu, Hanna Nõmm, Ilona Tint ja paljud teised. Kui need teemad on nähtavad ja arusaadavad, on ka lihtsam esimene samm ära teha.

Võib-olla ongi kõige olulisem muutus see, et tulevikuks kogumine ei ole enam nišiteema. Üha rohkem naisi alustab varem, kogub järjepidevalt ja ei jäta oma tulevikku juhuse hooleks.

(1) Lähtusime Arenguseire Keskuse hinnangust, et Eesti pensionisüsteemi juures tagab inimene, kes regulaarselt säästab 15% palgast endale 65. sünnipäevaks 70% asendusmäära: ehk kui ta siis töötamise lõpetab, on tal võimalik riikliku pensioni ja kogutud kapitali abil saada sissetulek, mis ulatub 70% tema viimasest palgast. Me ei tea paljude oma kogujate sissetuleku suurust ja seepärast kasutame II samba maksemäära kui kõige lihtsamat vahendit säästumäära hindamiseks. Arvestasime sihikindlateks kogujateks need, kel on II samba maksemäär 4% või 6% ja kes on kogunud viimase aasta jooksul III sambasse >1200 eurot.

Täiendav Kogumisfond on saanud hea stardi. Ootuspäraselt tekitab uus investeerimisvõimalus elevuse kõrval aga ka küsimusi ja kõhklusi. Oma pikaajaliste säästude paigutamine vajabki rahulikku läbimõtlemist. Et aidata sul teadlikult otsustada, selgitame, milliste riskidega tuleb Täiendavasse Kogumisfondi investeerides arvestada.

Tururisk: investeeringute väärtus võib langeda?

Nagu meie II ja III samba aktsiafondid, on ka Täiendav Kogumisfond laiapõhjaline indeksfond, mis investeerib maailma aktsiaturgudele. Aktsiatesse investeerides võtame teadlikult riski, et  meie vara väärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. See võib olla ebamugav, mõnikord ka ehmatav. See on aga aktsiaturu loomulik käitumine.

Mõni kord kestab langus vaid mõne päeva. Kuid mõni langus võib kesta lausa aastakümneid. Näiteks saavutas USA aktsiaindeksid 1929. aasta börsikrahhi eelse hinnataseme alles 25 aastat hiljem ning Jaapani aktsiaindeksid 1989 aasta eelse taseme suisa 35 aastat möödudes. Maailma aktsiaturgudel on läinud viimastel aastatel hästi, kuid miski ei garanteeri, et see nii ka jätkub. 

Maailma aktsiaturgude tõuse ja languseid me kontrollida ei saa. Samuti ei ole meie võimuses ennustada, millal on käes aktsiahindade tipp ja millal põhi. Küll aga saame seda riski enda jaoks maandada, investeerides sihikindlalt ning regulaarselt. Nii saame osa nii tippudest kui ka põhjadest. 

See ei võta aga ära kogu riski, et aktsiaturud võivad langeda. Selle riskiga peame lihtsalt leppima. Meil on selleks aga hea põhjus. Finantsturul kehtib lihtne rusikareegel: head tootlust ei ole võimalik teenida riski võtmata. Kuigi aktsiatega kaasneb näiteks võlakirjadest suurem risk, näitab finantsturgude pikk ajalugu, et pikas perspektiivis on ka nende tootlus märgatavalt parem.

See on ka loogiline, sest muidu ei investeeriks aktsiatesse ju pea keegi. Mida madalam on risk (näiteks hoiusel), seda madalam on ka oodatav tootlus. Nii on aga üsna tõenäoline, et inflatsioon sööb vara ostujõudu rohkem, kui teeniksime intressi.

Seega tuleb pikaajaliselt inflatsiooni ületava tootluse teenimiseks leppida vara väärtuse kõikumisega ning mitte lasta end sellest häirida. Parima tulemuse saavutavad need, kes suudavad kogumist jätkata igal ajal – nii ebamugavas languses, kui ka turu tipus.

Seepärast ei soovita me investeerida aktsiaturugudele raha, mida võid peagi remondiks või muuks kindlaks puhuks kindlasti vajada.

Valuutarisk: kuidas mõjutavad valuutakursid investeeringute väärtust?

Investeerime Täiendavas Kogumisfondis aktsiaturgudele üle maailma. Kuigi fondi investeeringud on arveldatud eurodes, teenivad paljud portfellis olevad ettevõtted tulu teistes valuutades, näiteks USA dollarites.

Kui euro tugevneb dollari või teiste valuutade suhtes, võib see vähendada fondi väärtust eurodes. Kui euro nõrgeneb, võib mõju olla vastupidine. See võib juhtuda ka siis, kui ettevõtete tulemused ise ei muutu.

Eraldi me valuutariski ei maandada, vaid aktsepteerime seda kui osa laialt hajutatud investeerimisest. See võib nii lühiajaliselt kui ka pikema aja jooksul fondi tootlust mõjutada.

Äririsk: aga mis siis, kui Tulevaga midagi juhtub?

Mõni Täiendava Kogumisfondi huviline on küsinud, kas tema vara on kaitstud ka juhul, kui Tuleva peaks mingil põhjusel tegevuse lõpetama. Kuigi me ei pea seda realistlikuks stsenaariumiks, on sinu vara kaitstud ka sellises olukorras.

Fondide turvalisus põhineb eeskätt varade lahususe põhimõttel: fondi vara ja Tuleva enda vara hoitakse rangelt lahus sõltumatus depositooriumis. Meie roll fondivalitsejana on investeeringuid hallata, kuid fondi raha ei kuulu Tulevale.

Täiendava Kogumisfondi depositoorium on SEB Pank, kelle ülesanne on hoida fondi vara ning kontrollida, et fondivalitseja tegutseb vastavalt fondi tingimustele ja seadusele. Kui fondivalitsejaga peaks midagi juhtuma, ei kuulu kogujate raha pankrotivara hulka, vaid see jääb depositooriumis osakuomanike omaks.

Ka depositooriumi puhul on fondi vara seadusega eraldatud nii panga enda varast kui ka teiste klientide varast. Depositooriumi maksejõuetus ei muuda fondi vara panga varaks ning fondi vara ei kuulu panga pankrotivarasse.

Mõne investeerimisplatvormi puhul pakub sarnast kaitset äririski vastu investorikaitse skeem (Eestis kuni 20 000 eurot). See skeem ei laiene fondivalitsejatele, sest depositooriumi pakutav kaitse on piisav. 

Meil on oma nahk mängus

Tuleva erineb teistest finantsasutustest eelkõige selle poolest, et meil ei ole kuskil kaugel asuvat emafirmat ja omanikke, kelle fookuses on aktsionäridele tulu teenimine. Tuleva omanikud on kogujad ise – praegu on meil üle 9000 liikme ehk omaniku, kes koos ligi 80 000 kogujaga ka ise meie fondidesse investeerivad.

Ka uut kogumisfondi käivitades olime ise need, kes esimesena sissemakseid tegime. Alustasime fondi kahenädalase esmase pakkumisega, mille jooksul kogusime ainuüksi Tuleva liikmetelt fondi stardiks üle 5 miljoni euro. Ehk kellele veel, kui mitte ennekõike endale me häid kogumisvõimalusi loome.

Oleme riskidest ja hajutamisest salvestanud ka eraldi taskuhäälingu osa. Tuleva Täiendava Kogumisfondi riskide kohta on pikemalt kirjutatud ka prospekti punktis 4.1.

Detsembri lõpp on viimane hetk, et kasutada ära selle aasta III samba maksusoodustus. Panime kirja lihtsa juhendi, mille järgi saad välja arvutada, kui palju tasub sul veel selle aasta jooksul III sambasse sissemakseid teha, et maksuvõitu täielikult kasutada.

1. Vaata üle, kui palju oled sel aastal III sambasse juba panustanud

Logi sisse oma pensionikontole ja vaata, kui palju oled alates selle aasta jaanuarist kolmandasse sambasse kandnud. Leiad selle info „Sinu valikud” → „III sammas” alt. Seda summat läheb sul järgmistes sammudes vaja).

2. Selgita välja, kui suur on sinu tänavune brutotulu

See on kõige olulisem samm, sest just brutotulu põhjal arvutatakse, kui palju saad maksuvabalt III sambasse sissemakseid teha. Tulumaksutagastust saad sissemaksetelt, mis on kuni 15% sinu brutotulust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas. Brutotulu on see tulu, millelt pole veel maksud maha läinud. Näiteks palganumber sinu töölepingus näidatakse tavaliselt brutos.

Kust leida oma brutotulu?

1. Mine e-maksuametisse aadressil emta.ee ja logi sisse.
2. Vali vasakult menüüst „Registrid ja päringud” → „Minu sissetulekud” → „Füüsilised isikud ja FIEd” alt oma nimi. (Vahel palub EMTA sul nüüd oma kontaktandmed üle vaadata.)
3. Seejärel näed loetelu oma selle aasta sissetulekutest tööandjate ja teiste väljamaksjate kaupa, mis on maksuametile deklareeritud.

Kui oled saanud tulu ainult palgana, siis on lihtne – võidki võtta selle numbri aluseks järgmise sammu juures.

Aga, kui oled saanud lisaks:

• töötukindlustust,
• vanemahüvitist,
• üüritulu, dividende või muid investeerimistulusid,
• väljamakseid ühisrahastusest,
• honorare või muid tasusid,

…siis tasub arvestada need samuti sisse, sest neilt on kinni peetud tulumaks ning seega lähevad arvesse sinu brutotuluna.

Kontrolli veel üle:

• Vaata iga väljamakse tegija lõikes, kas väljamakse summalt on kinni peetud tulumaks või mitte. Selleks kliki väljamakse tegija nimel ning koondinfo viimases tulbas näed infot kinni peetud tulumaksu kohta. Kui lahter on tühi, siis tulumaksu pole kinni peetud ning see III samba mõistes brutotulu arvestusse ei lähe.
• Võimalik, et aasta viimaste kuude palgaandmeid pole sinu tööandja veel deklareerinud. Seda saad kontrollida, klõpsates tööandja nimel. Liida puuduolev(ad) andmed brutotulule juurde.
• Kas on veel tulusid, mis aasta jooksul laekuvad? Ise võid veel juurde liita tulud, mida sa plaanid selle aasta tuludeklaratsioonis lisaks deklareerida: dividendid, üüritulu, ühisrahastuse portaalide makstud intressid, tulu väärtpaberite või muu vara võõrandamisest. Loe arvestuse pidamise kohta Kristi Saare artiklit.
• Pane tähele, et selle aasta arvestusse lähevad kõik tulud, mis jõuavad sinu kontole sel aastal (kui detsembri palk laekub jaanuaris, läheb see järgmise aasta tulude arvestusse).

Ära muretse, kui sa täna päris täpselt oma aasta brutotulu suurust ei teagi. Arvuta välja ligilähedane summa.

3. Sisesta tulu Tuleva kalkulaatorisse

Eelmises sammus leidsid oma tänavu kalendriaasta brutotulu. Nüüd mine Tuleva III samba kalkulaatorisse ja sisesta see õigesse lahtrisse. Nüüd näed, kui palju tasub sul III sambasse sel aastal kokku suunata, et saada maksimaalset tulumaksusoodustust.

4. Arvuta, kui palju saad veel juurde maksta ja tee sissemakse

Viimase sammuna lahuta maksimaalsest võimalikust summast see, mida oled juba sel aastal III sambasse kandnud (leidsid 1. sammuna). Tulemus näitabki, kui palju saad veel detsembris juurde kanda, et saada suurimat maksuvõitu.

Näide:
Oled tänavu teeninud 30 000 eurot brutotulu. 15% sellest on 4500 eurot. See ongi maksimaalne summa, mida saad III sambasse maksuvabalt koguda.Kui oled seni maksnud III sambasse 3200 eurot, siis saad veel kuni 1300 eurot juurde maksta. Sel juhul saad kevadel tuludeklaratsiooniga 990 eurot tagasi.

Mis saab siis, kui teed kogemata suurema sissemakse?

Ära muretse, midagi sellest ei juhtu. Kui tegelik aasta brutotulu kujuneb oodatust suuremaks, jääb sinu sissemakse lihtsalt natuke alla tulumaksusoodustuse limiidi. Ka siis ei juhtu midagi halba, kui paigutad III sambasse natuke üle maksusoodustuse limiidi. Seadus seda ei keela, limiiti ületavalt summalt ei saa sa lihtsalt tulumaksu tagasi.

Pikaajalisel kogumisel võidab järjepidevus. Ent vahel võib mõni ootamatu väline tugi anda kogumisele mõnusalt hoogu juurde. Just nii järgmisest aastast juhtubki.

Maksumuudatused teevad osa tööst ära

Seekord on abimeheks maksumuudatused: maksuküür kaob, tulumaks jääb samaks ja maksuvaba miinimum tõuseb 700 euroni. Tänu sellele hakkavad paljud meist saama palgapäeval rohkem raha kontole.

Toon konkreetse näite, kui sinu brutopalk on 2000 eurot kuus.

Olukord 1: sinu II samba panus 6%

• Järgmisest aastast hakkad saama netos kätte: 1595 €
• Neto lisa võrreldes tänasega: +138 €

Olukord 2: sinu II samba panus on 2%, aga suurendad seda 6%-ni

• Järgmisest aastast hakkad saama netos kätte: 1595 €
• Neto lisa võrreldes tänasega: +76 €

Seega, isegi rohkem kogudes jääb sulle rohkem kätte kui täna. See on justkui boonus, mis aitab mugavamalt panna tükike oma sissetulekust tuleviku heaks kõrvale.

Kavalad nõksud, mis aitavad kursil püsida

Pikaajalise tulemusliku kogumise retsept ei ole keeruline: alusta vara, kasuta ära maksusoodustusega võimalused enne, kui investeerid mujale, kogu madala kuluga aktsiafondis, ja püsi kursil nii headel kui halbadel aegadel.

Kõige suurema mõjuga on viimane ehk kursil püsimine. Me ei ole ju robotid – meie igapäevaseid otsuseid mõjutavad emotsioonid, tahtejõud ja kasvõi mälu. Seepärast on suurem tõenäosus tulevikuks rohkem koguda neil, kes on teinud selle automaatseks ja kursilt maha kukkumise riski maandanud.

Just sel põhjusel on II samba maksete tõstmine nutikas otsus, mille paljud meist juba on enda kasuks ja kaitseks tööle pannud. II samba maksed suunatakse fondi kasvama automaatselt ja nii kogume märkamatult rohkem. Panustades II sambasse ise 6%, on sinu säästumäär tegelikult juba 10%, sest riik suunab osa sinu makstud sotsiaalmaksust sinu pensionikontole veel juurde. (1)

Kuna II samba sissemaksed on tulumaksuvabad, siis mida rohkem panustad, seda rohkem saad ka tulumaksuvõitu. Oma isiklikku II samba tulumaksuvõitu saad vaadata Tuleva veebis sisse logides.

Lisaks on riik seadnud II samba makse muutmisele kavala piirangu: makse suurust on võimalik muuta kord aastas. Intuitiivselt võib küll mistahes piirang tunduda eemaletõukav, aga tegelikult aitab see hoida meil oma kogumisplaanist paremini kinni. Nii ei saa me liiga lihtsalt anda igale ettetulevale kiusatusele oma tuleviku arvelt järele. Kord aastas on piisav sagedus, et oma valikud kaalutletult üle vaadata.

II ja III samba vahel ei pea valima

Kuigi üha rohkematel meist õnnestub II ja III samba võimalused mõlemad maksimaalselt ära kasutada (Tuleva kogujate hulgas on neid üle 5000) ning tänu sellele säästa iga kuu juba 25% oma palgast, siis võib kõigil tulla elus ette perioode, kus ei õnnestu nii palju säästa. Sageli küsitakse siis: kas hoida pigem II samba makse kõrgem või panustada võimaluste järgi III sambasse?

Meie meelest pole see valik, mille vahel peab korraga valima. II samba tõstmise avalduse saad teha nüüd, enne novembri lõppu ja anda endale nii võimaluse säästa järgmisel aastal automaatselt 10% oma palgast. Kuna järgmisest aastast jääb paljudel meist tänu maksumuudatustele niikuinii rohkem raha kätte, siis on see praktiliselt kergem.

III sambasse panustamist saad otsustada igal aastal jooksvalt. Kui võimalik, teed iga kuu sissemakseid, aga kui võimalik pole, siis saad neid iga hetk peatada. Selle aasta III samba maksuvõidu kasutamiseks on sul aega detsembri lõpuni. Järgmise aasta III samba maksuvõidu kasutamise üle saad otsustada kuni 2026. aasta detsembri lõpuni. Ent järgmise aasta II samba maksuvõidu üle tuleb otsustada juba enne tänavu novembri lõppu.

1. Lisaks sinu oma panusele makstakse II sambasse 4% brutopalgast sotsiaalmaksu arvelt. See ei sõltu sinu enda panuse suurusest. Kuigi see mõjutab vähesel määral ka I sammast, on II sambasse kogutud vara sinu enda oma, ent I sammas riigi antud lubadus sulle tulevikus sissetulekut maksta.

Mõni kuu tagasi kirjutasime loo väljamõeldud tegelasest Tiinast, kes alustas teadlikku kogumist alles 60ndates ja süsteemi võimalusi nutikalt ära kasutades kasvatas endale vaid mõne aastaga töötamise lõpetamiseks korraliku puhvri. Nüüd lugesime ajakirja veergudelt Tiina Põllust, kes alustas investeerimist samuti alles siis, kui lapsed olid juba suured.

Tiina Põllu teadliku kogumise teekond algas üle viiekümnesena. Enne seda oli raha kogu aeg vähe – eriti siis, kui tuli üksi hoolitseda väikeste laste eest. Kui laste täiskasvanuks saades sai Tiina just natuke hinge tõmmata, vajas ootamatult tuge tema eakas ema. See andis selge tõuke: Tiina ei soovinud, et tema enda tütred peaksid tulevikus tema eest hoolitsemise pärast oma elus järeleandmisi tegema. Samm-sammu järel alustas ta rahaasjade korrastamist ning investeerimist, peamiselt ikka II ja III samba abil.

Sinu lugu lugedes tundub, et leidsid üsna kiiresti vajaliku info, kuidas investeerimisega alustada ning oled selle enda jaoks harjumuspäraseks teinud. Aga kas sellel teel on tulnud ette ka takistusi?

Ma ütleks, et see aasta on olnud kõige raskem. Kui ma varasemalt olen iga aasta alguses enda summad üle vaadanud ja suurendanud, siis sellel aastal ma pidin vähendama, kahjuks. Aga ma ei lase ennast sellest häirida, paremad ajad on veel kindlasti ees. Ja ma ju ei lõpetanud täielikul ära investeerimist, vaid lihtsalt ajutiselt vähendasin summasid. Samas investeerin ikka edasi, lihtsalt väiksemate summadega. Palgast on juba ammu raske midagi kõrvale panna, ettevõtlus on natuke abiks olnud.

Kuidas oled reageerinud aktsiaturu kõikumistele, nägime ju alles paar kuud tagasi korraks märgatavat langust?

Kuna ma olin ühe languse koroonaajal juba enda investeerimisteekonnal üle elanud, siis seekord ma suhtusin rahulikumalt. Aga kui oli see koroonaaegne majanduslangus, siis alguses oli küll üsna häiriv, kui kõik oli miinuses. Ja kuna olin siis alles täitsa algaja, käisin iga päev vaatamas, mis toimub. Vahel isegi mitu korda päevas. Aga kõik ju rääkisid, et nii see käibki (üles-alla) ja ma kuidagi rahunesin maha. Lõpetasin selle igapäevase kontrollimise ära.

Kas oled ka juba mõelnud, kuidas ja millal hakkad II ja III sambasse kogutud raha kasutama?

Kui kõik läheb hästi ja tervis on korras, siis ega ma ei kujuta ette, et ma jään päevapealt pensionile ja üldse mitte midagi teha ei kavatse. Mulle meeldib pigem aktiivne elu, kas ma just kl 8–17 palgatööd teen, seda ma ei usu, aga midagi ma kindlasti teen. Eks siis vaatab, milline on sellel ajal minu kuine sissetulek, kas on vaja lisa, et võtta sambad kasutusele. 

Olen ka uurinud fondipensioni võimalust. See tundub paindlik lahendus, millega saab regulaarselt raha välja võtta, aga samal ajal teenib fondis olev raha mulle tootlust ja intressi edasi. Kui mõelda pikemas perspektiivis, siis see võib tuua parema tulemuse kui ühekordne väljamakse. Samas peab arvestada sellega, et tootlus ei ole garanteeritud ja tulemus sõltub sellest, mis toimub turul.

Kuna mul on peale sammaste ka muid investeeringuid, siis mul on valikuvõimalusi. Ma ei ole praegu veel sellele mõelnud, et kui ma jään pensionile, siis millistest investeeringutest ma alustan. Ma arvan, et mul on veel aega. Praegu pean mõtlema veel sellele, kuidas enda investeeringuid suurendada.

Nüüd oled ka teistele endavanustele kogumisteel toeks ja teed koolitusi. Milline pilt on sulle selle käigus avanenud, mis on inimeste peamised takistused?

Mulle tundub, et inimesed ei usalda, kardavad. Kui nad reaalselt ei näe enda raha, siis neile tundubki kõik “segane”? Ja võibolla ka see, et arvatakse, et alustamiseks peavad olema suured summad, et mis ma selle väikese summaga ikka teenin.

Pärast Eesti Naise artikli ilmumist sain päris üllatava tagasiside. See oli 45+ vanuses naisterahvalt, kes oli üllatunud, et ka tema saab veel III sambaga liituda. Järelikult inimesed ei ole teadlikud ja on vaja seda infot jagada. Tundub küll, et igal pool räägitakse investeerimisest, aga tuleb välja, et kõik ikka ei ole veel kuulnud ega lugenud. Üllatavalt paljud ei tea ka III samba tulumaksusoodustusest

Inimeste kõige suurem hirm on raha kaotamine. Rääkides hiljuti tuttavaga (vanuses 60+), kes on tubli ja edukas, kuulsin, et tal seisabki suurem summa raha lihtsalt kontol, sest ta kardab. Püüdsin selgeks teha, et kui muud ei usalda, siis vähemalt ava hoius, kus sinu raha (kuni 100 000) on riikliku tagatisega kaitstud. Praegu on küll intressid madalad, aga see on ikka parem, kui tavalisel arvelduskontol. See hirm on kõige suurem takistus, aga hirm tuleb jälle sellest, et sa ei tea, ei ole teadlik, kuidas asjad toimivad. Sellepärast ma püüangi jõuda just selles vanusegrupis inimesteni, et neile lihtsalt selgitada võimalusi, mis just nende vanusele sobib.

Lisaks hirmule tuuakse sageli teise põhjusena välja, et ollakse juba liiga vanad – mis ma siin enam kogun, elan parem praegu, reisin praegu. 70selt ei jaksagi enam reisida. Siis küsin vastu: aga mis siis, kui oled terve ja elujõuline pensionär? Mis sa siis teed? Istud lihtsalt kodus, sest ei mõelnud sellele varem.

Olen kuulnud, et paljud kardavad midagi valesti teha. Mida neile ütleksid?

Olen ka enda koolitustel märganud, et inimesed ei julge ja tegelikult on see täiesti normaalne tunda ebakindlust selle ees, mida sa ei tea või ei oska. Tegelikult on suurem viga see, kui sa ei alusta, kui see, et teed alguses midagi valesti. Tänapäeval on võimalik alustada väikeste summadega ja väga madala riskiga – näiteks III sammas või hoiused. Selleks, et alustada ei pea kohe kõike oskama.

Soovitaksin alustada tasa ja targu, omandada samm-sammult teadmisi ning vajadusel küsida abi. Ma arvan, et vigu me teeme aeg-ajalt kõik, aga igast veast on ka võimalik õppida. Kui sa üldse midagi ei tee, siis jääd kohe kindlasti ilma nii kasvavast tootlusest kui ka kogemustest.

Kui sul on küsimusi, kuidas hilisemas eluetapis teadliku raha kasvatamisega algust teha, siis loe sel teemal ka tasuta e-raamatut. Selles on kirjas retsept, kuidas kogub ka Tuleva fondijuht Tõnu Pekk, kes on samamoodi 50ndates.

Kogumisega alustamiseks ei ole veel hilja. Esimese sammuna veendu, et koguksid II sammast madala tasuga fondis (tasu alla 0,5% aastas).

Alusta siit

Foto: Lisbeth Mugame