Pikaajalisel kogumisel võidab järjepidevus. Ent vahel võib mõni ootamatu väline tugi anda kogumisele mõnusalt hoogu juurde. Just nii järgmisest aastast juhtubki.

Maksumuudatused teevad osa tööst ära

Seekord on abimeheks maksumuudatused: maksuküür kaob, tulumaks jääb samaks ja maksuvaba miinimum tõuseb 700 euroni. Tänu sellele hakkavad paljud meist saama palgapäeval rohkem raha kontole.

Toon konkreetse näite, kui sinu brutopalk on 2000 eurot kuus.

Olukord 1: sinu II samba panus 6%

• Järgmisest aastast hakkad saama netos kätte: 1595 €
• Neto lisa võrreldes tänasega: +138 €

Olukord 2: sinu II samba panus on 2%, aga suurendad seda 6%-ni

• Järgmisest aastast hakkad saama netos kätte: 1595 €
• Neto lisa võrreldes tänasega: +76 €

Seega, isegi rohkem kogudes jääb sulle rohkem kätte kui täna. See on justkui boonus, mis aitab mugavamalt panna tükike oma sissetulekust tuleviku heaks kõrvale.

Kavalad nõksud, mis aitavad kursil püsida

Pikaajalise tulemusliku kogumise retsept ei ole keeruline: alusta vara, kasuta ära maksusoodustusega võimalused enne, kui investeerid mujale, kogu madala kuluga aktsiafondis, ja püsi kursil nii headel kui halbadel aegadel.

Kõige suurema mõjuga on viimane ehk kursil püsimine. Me ei ole ju robotid – meie igapäevaseid otsuseid mõjutavad emotsioonid, tahtejõud ja kasvõi mälu. Seepärast on suurem tõenäosus tulevikuks rohkem koguda neil, kes on teinud selle automaatseks ja kursilt maha kukkumise riski maandanud.

Just sel põhjusel on II samba maksete tõstmine nutikas otsus, mille paljud meist juba on enda kasuks ja kaitseks tööle pannud. II samba maksed suunatakse fondi kasvama automaatselt ja nii kogume märkamatult rohkem. Panustades II sambasse ise 6%, on sinu säästumäär tegelikult juba 10%, sest riik suunab osa sinu makstud sotsiaalmaksust sinu pensionikontole veel juurde. (1)

Kuna II samba sissemaksed on tulumaksuvabad, siis mida rohkem panustad, seda rohkem saad ka tulumaksuvõitu. Oma isiklikku II samba tulumaksuvõitu saad vaadata Tuleva veebis sisse logides.

Lisaks on riik seadnud II samba makse muutmisele kavala piirangu: makse suurust on võimalik muuta kord aastas. Intuitiivselt võib küll mistahes piirang tunduda eemaletõukav, aga tegelikult aitab see hoida meil oma kogumisplaanist paremini kinni. Nii ei saa me liiga lihtsalt anda igale ettetulevale kiusatusele oma tuleviku arvelt järele. Kord aastas on piisav sagedus, et oma valikud kaalutletult üle vaadata.

II ja III samba vahel ei pea valima

Kuigi üha rohkematel meist õnnestub II ja III samba võimalused mõlemad maksimaalselt ära kasutada (Tuleva kogujate hulgas on neid üle 5000) ning tänu sellele säästa iga kuu juba 25% oma palgast, siis võib kõigil tulla elus ette perioode, kus ei õnnestu nii palju säästa. Sageli küsitakse siis: kas hoida pigem II samba makse kõrgem või panustada võimaluste järgi III sambasse?

Meie meelest pole see valik, mille vahel peab korraga valima. II samba tõstmise avalduse saad teha nüüd, enne novembri lõppu ja anda endale nii võimaluse säästa järgmisel aastal automaatselt 10% oma palgast. Kuna järgmisest aastast jääb paljudel meist tänu maksumuudatustele niikuinii rohkem raha kätte, siis on see praktiliselt kergem.

III sambasse panustamist saad otsustada igal aastal jooksvalt. Kui võimalik, teed iga kuu sissemakseid, aga kui võimalik pole, siis saad neid iga hetk peatada. Selle aasta III samba maksuvõidu kasutamiseks on sul aega detsembri lõpuni. Järgmise aasta III samba maksuvõidu kasutamise üle saad otsustada kuni 2026. aasta detsembri lõpuni. Ent järgmise aasta II samba maksuvõidu üle tuleb otsustada juba enne tänavu novembri lõppu.

1. Lisaks sinu oma panusele makstakse II sambasse 4% brutopalgast sotsiaalmaksu arvelt. See ei sõltu sinu enda panuse suurusest. Kuigi see mõjutab vähesel määral ka I sammast, on II sambasse kogutud vara sinu enda oma, ent I sammas riigi antud lubadus sulle tulevikus sissetulekut maksta.

Mõni kuu tagasi kirjutasime loo väljamõeldud tegelasest Tiinast, kes alustas teadlikku kogumist alles 60ndates ja süsteemi võimalusi nutikalt ära kasutades kasvatas endale vaid mõne aastaga töötamise lõpetamiseks korraliku puhvri. Nüüd lugesime ajakirja veergudelt Tiina Põllust, kes alustas investeerimist samuti alles siis, kui lapsed olid juba suured.

Tiina Põllu teadliku kogumise teekond algas üle viiekümnesena. Enne seda oli raha kogu aeg vähe – eriti siis, kui tuli üksi hoolitseda väikeste laste eest. Kui laste täiskasvanuks saades sai Tiina just natuke hinge tõmmata, vajas ootamatult tuge tema eakas ema. See andis selge tõuke: Tiina ei soovinud, et tema enda tütred peaksid tulevikus tema eest hoolitsemise pärast oma elus järeleandmisi tegema. Samm-sammu järel alustas ta rahaasjade korrastamist ning investeerimist, peamiselt ikka II ja III samba abil.

Sinu lugu lugedes tundub, et leidsid üsna kiiresti vajaliku info, kuidas investeerimisega alustada ning oled selle enda jaoks harjumuspäraseks teinud. Aga kas sellel teel on tulnud ette ka takistusi?

Ma ütleks, et see aasta on olnud kõige raskem. Kui ma varasemalt olen iga aasta alguses enda summad üle vaadanud ja suurendanud, siis sellel aastal ma pidin vähendama, kahjuks. Aga ma ei lase ennast sellest häirida, paremad ajad on veel kindlasti ees. Ja ma ju ei lõpetanud täielikul ära investeerimist, vaid lihtsalt ajutiselt vähendasin summasid. Samas investeerin ikka edasi, lihtsalt väiksemate summadega. Palgast on juba ammu raske midagi kõrvale panna, ettevõtlus on natuke abiks olnud.

Kuidas oled reageerinud aktsiaturu kõikumistele, nägime ju alles paar kuud tagasi korraks märgatavat langust?

Kuna ma olin ühe languse koroonaajal juba enda investeerimisteekonnal üle elanud, siis seekord ma suhtusin rahulikumalt. Aga kui oli see koroonaaegne majanduslangus, siis alguses oli küll üsna häiriv, kui kõik oli miinuses. Ja kuna olin siis alles täitsa algaja, käisin iga päev vaatamas, mis toimub. Vahel isegi mitu korda päevas. Aga kõik ju rääkisid, et nii see käibki (üles-alla) ja ma kuidagi rahunesin maha. Lõpetasin selle igapäevase kontrollimise ära.

Kas oled ka juba mõelnud, kuidas ja millal hakkad II ja III sambasse kogutud raha kasutama?

Kui kõik läheb hästi ja tervis on korras, siis ega ma ei kujuta ette, et ma jään päevapealt pensionile ja üldse mitte midagi teha ei kavatse. Mulle meeldib pigem aktiivne elu, kas ma just kl 8–17 palgatööd teen, seda ma ei usu, aga midagi ma kindlasti teen. Eks siis vaatab, milline on sellel ajal minu kuine sissetulek, kas on vaja lisa, et võtta sambad kasutusele. 

Olen ka uurinud fondipensioni võimalust. See tundub paindlik lahendus, millega saab regulaarselt raha välja võtta, aga samal ajal teenib fondis olev raha mulle tootlust ja intressi edasi. Kui mõelda pikemas perspektiivis, siis see võib tuua parema tulemuse kui ühekordne väljamakse. Samas peab arvestada sellega, et tootlus ei ole garanteeritud ja tulemus sõltub sellest, mis toimub turul.

Kuna mul on peale sammaste ka muid investeeringuid, siis mul on valikuvõimalusi. Ma ei ole praegu veel sellele mõelnud, et kui ma jään pensionile, siis millistest investeeringutest ma alustan. Ma arvan, et mul on veel aega. Praegu pean mõtlema veel sellele, kuidas enda investeeringuid suurendada.

Nüüd oled ka teistele endavanustele kogumisteel toeks ja teed koolitusi. Milline pilt on sulle selle käigus avanenud, mis on inimeste peamised takistused?

Mulle tundub, et inimesed ei usalda, kardavad. Kui nad reaalselt ei näe enda raha, siis neile tundubki kõik “segane”? Ja võibolla ka see, et arvatakse, et alustamiseks peavad olema suured summad, et mis ma selle väikese summaga ikka teenin.

Pärast Eesti Naise artikli ilmumist sain päris üllatava tagasiside. See oli 45+ vanuses naisterahvalt, kes oli üllatunud, et ka tema saab veel III sambaga liituda. Järelikult inimesed ei ole teadlikud ja on vaja seda infot jagada. Tundub küll, et igal pool räägitakse investeerimisest, aga tuleb välja, et kõik ikka ei ole veel kuulnud ega lugenud. Üllatavalt paljud ei tea ka III samba tulumaksusoodustusest

Inimeste kõige suurem hirm on raha kaotamine. Rääkides hiljuti tuttavaga (vanuses 60+), kes on tubli ja edukas, kuulsin, et tal seisabki suurem summa raha lihtsalt kontol, sest ta kardab. Püüdsin selgeks teha, et kui muud ei usalda, siis vähemalt ava hoius, kus sinu raha (kuni 100 000) on riikliku tagatisega kaitstud. Praegu on küll intressid madalad, aga see on ikka parem, kui tavalisel arvelduskontol. See hirm on kõige suurem takistus, aga hirm tuleb jälle sellest, et sa ei tea, ei ole teadlik, kuidas asjad toimivad. Sellepärast ma püüangi jõuda just selles vanusegrupis inimesteni, et neile lihtsalt selgitada võimalusi, mis just nende vanusele sobib.

Lisaks hirmule tuuakse sageli teise põhjusena välja, et ollakse juba liiga vanad – mis ma siin enam kogun, elan parem praegu, reisin praegu. 70selt ei jaksagi enam reisida. Siis küsin vastu: aga mis siis, kui oled terve ja elujõuline pensionär? Mis sa siis teed? Istud lihtsalt kodus, sest ei mõelnud sellele varem.

Olen kuulnud, et paljud kardavad midagi valesti teha. Mida neile ütleksid?

Olen ka enda koolitustel märganud, et inimesed ei julge ja tegelikult on see täiesti normaalne tunda ebakindlust selle ees, mida sa ei tea või ei oska. Tegelikult on suurem viga see, kui sa ei alusta, kui see, et teed alguses midagi valesti. Tänapäeval on võimalik alustada väikeste summadega ja väga madala riskiga – näiteks III sammas või hoiused. Selleks, et alustada ei pea kohe kõike oskama.

Soovitaksin alustada tasa ja targu, omandada samm-sammult teadmisi ning vajadusel küsida abi. Ma arvan, et vigu me teeme aeg-ajalt kõik, aga igast veast on ka võimalik õppida. Kui sa üldse midagi ei tee, siis jääd kohe kindlasti ilma nii kasvavast tootlusest kui ka kogemustest.

Kui sul on küsimusi, kuidas hilisemas eluetapis teadliku raha kasvatamisega algust teha, siis loe sel teemal ka tasuta e-raamatut. Selles on kirjas retsept, kuidas kogub ka Tuleva fondijuht Tõnu Pekk, kes on samamoodi 50ndates.

Kogumisega alustamiseks ei ole veel hilja. Esimese sammuna veendu, et koguksid II sammast madala tasuga fondis (tasu alla 0,5% aastas).

Alusta siit

Foto: Lisbeth Mugame

Sel kevadel puhuvad Tuleva tiimis uued tuuled ka vastavus- ja riskikontrolli juhi rollis. Meiega liitus Maria Suurna, kel on finantsvallas mitmekülgne kogemus. Rääkisime tema taustast, plaanidest ja ka spordikirest.

Räägi veidi endast, mida oled varem teinud ja mis on sellest üle toodav Tulevasse?

Olen üle 10 aasta töötanud finantsõiguse valdkonnas. Enne 2017. aastal Tallinnast Tartusse kolimist töötasin pea neli aastat finantsinspektsioonis ning seejärel kahes advokaadibüroos, kus nõustasin kliente peamiselt finantsregulatsioonidega seotud teemadel.

Minu kogemus nii regulaatori kui ka mitme finantssektori kliendiga advokaadibüroos on andnud mulle head teadmised ja tunnetuse, mida oma uues rollis Tulevas kasutada. Mõnevõrra uus ja värskendav on võimalus osaleda protsessides juba nende algusest – näen kiiremini, kas meede töötab ning vajadusel saan seda operatiivselt muuta ja kohendada. Samuti on äärmiselt põnev näha kogu ettevõtte toimimist palju laiemalt, kui varem mul on võimalust olnud.

Miks otsustasid Tuleva tiimiga liituda?

Tuleva tööpakkumine tundus põnevalt väljakutsuv. Teadsin, et mul on vajalikud kogemused ja suures osas oskused, kuid ees ootab ka palju uut, mis pakub võimalust kiireks enesearenguks. Olen tänulik oma sõpradele, kes julgustasid mind vaatamata minu enda kõhklustele kandideerima. 

Tuleva on selgelt eristuva missiooniga finantsettevõtte. Mind kõnetab soov pakkuda kogujatele lihtsat, head ja selget viisi tulevikuks kogumiseks. Mulle meeldib, et Tuleva ei kasuta agressiivseid müügivõtteid, vaid toetub faktidele ja küsimustele, mis aitavad teadlikke valikuid teha. Tahtsin Tulevaga liituda, et olla osaks selle tiimist, mis päriselt Eesti inimeste jaoks midagi paremuse suunas muudab.

Tuleva vastavus- ja riskikontrolli juhi roll on olnud muutumises. Kirjelda, kuidas sa ise seda näed?

Olen alustuseks proovinud mõista iga tiimiliikme ülesandeid ja vastutust. See aitab näha tervikpilti. Riskide juhtimine ei tähenda ainult probleemide lahendamist tagantjärele, riske saab ka tulemuslikult ennetada ja juhtida. Palju tõhusam on luua meeskonnas arusaam, miks me midagi teeme ja mis on selles meie enda kasu, kui pelgalt nõuda suure hulga arusaamatute ja tülikate kohustuste täitmist. Seda on võimalik teha, seadmata ohtu vastavus- ja riskikontrolli funktsioonile seadusest tulenevalt sõltumatuse nõuet. Seeläbi oleme kõik teadlikud võimalikest riskidest ja oskame neid asjakohaselt juhtida.

Tuleva on täpselt parasjagu suur ja samas piisavalt väike, et operatiivselt riske juhtida, uppumata seejuures aeganõudvasse ja keerulisse bürokraatiasse. Hea koostöö Tuleva ülejäänud tiimi ja minu kui vastavus- ja riskikontrolli vahel on võtmetähtsusega ning soovin seda Tulevas edasi arendada.

Kas ja kuidas sa ise tuleviku tarbeks kogud?

Alustasin raha kogumise ja investeerimisega suhteliselt hilja: siis, kui jäin lapseootele. Enne seda kulus suurem osa sissetulekust triatloniga või laiemalt spordiga tegelemisele. Tagantjärele mõeldes puudus mul ilmselt hea vastus küsimusele „miks?” ehk miks peaksin üldse kaugemaks tulevikuks koguma.

II sammas on mul olnud kohustuslikus korras aastast 2006 ning III sambaga liitusin 2020 lõpus. Aga kui päris aus olla, siis tegelikult arvasin veel üsna hiljuti, et pension on midagi kauget, millele ei pea liigset tähelepanu pöörama. Varem olin kogunud pigem inertsist, kuna inimesed minu ümber teevad seda. Tuleva kolleegide entusiasm on nüüdseks ka mind pannud tulevikuks kogumist ümber mõtestama.

Lisaks oli mul mõni aasta tagasi periood, kus tundsin suuremat survet tõsisemalt investeerida, sest nii paljud ju teevad seda. Tänaseks on see „ma pean ka” ammendunud ja võimalusel investeerin lisaks sammastele ka paari laiapõhjalissse indeksfondi. Mul on teisi hobisid, mis mulle investeerimisest kui tegevustest palju rohkem rõõmu või pinget pakuvad ja kuhu tahan oma aega kulutada.

Oled suur spordisõber ja purustanud lausa täispika triatloni Eesti rekordi naiste arvestuses. Mis on sinu järgmine sportlik siht?

Suur spordisõber olen tõesti. Sain selle kaasa juba lapsepõlvest perekonna eeskujul ning olen tõdenud, et selles elus sport mind ei jäta. Mulle lihtsalt meeldib end liigutada ja pingutada. Tean, kuidas liigutamine muudab enesetunde paremaks ja aitab korrastada mõtteid. 

Viimati oli mul number ees Tallinna Ironmani triatlonil 2019. aastal, poolteist aastat enne lapse sündi. Pärast seda ma võistelnud ei ole, sest mul pole enda tõekspidamiste kohaselt piisavalt aega korralikult treenida ja kuuendat kohta ma ei sihi. Pealekauba oleks praegu võistlema minek pigem valuline kannatamine, sest mul ei ole oskust võistlustel kergelt võtta.

Eelnevale vaatamata kinnitan tegelikult juunikuus siiski numbri rinnale ja võtan Tuleva tiimiga ühe seikluse ette: läheme Tipust Topini jooksma. Riske hindan jooksvalt – sõna otseses mõttes.

Pole haruldane, et inimesed, kes on aastaid Tuleva tegemistele kaasa aidanud, leiavad ühel hetkel koha meie tiimis. Nii juhtus ka Taavi Pertmaniga. Taavi on olnud aktiivne liige juba Tuleva sünnist saati ning aitab nüüd investeeringute spetsialistina hoida meie fondid õigel kursil. Vestlesime Taaviga tema rollist, taustast ja huvidest.

Alustuseks räägi palun meie uuematele liikmetele, mis on sinu Tuleva lugu?

Olen Tuleva tegemistele kaasa elanud juba ajast, mil Tuleva alles asutati ja kogus algkapitali. Aastate jooksul olen saanud panustada mitmel moel: investeerisin algkapitali, olen osalenud rahandusministeeriumi aruteludel, mõtlen kaasa Tuleva aruteluringides, kui ka niisama teavitustöös.

Tuleval on paljude Eesti investorite elus oluline roll. Just hiljuti meenutasin, et enne Tulevat ei arvestanud paljud meist II samba investeeringuid oma varade hulka – lootus sealt oluliselt midagi tulevikus tagasi saada oli üsna väike. Tuleva tulekuga see aga muutus.

Millega oled varem tegelenud? Mis on sellest üle toodav Tulevasse?

Esimest korda puutusin investeerimisega kokku pea 20 aastat tagasi. Sellest ajast alates on investeerimismaailm suuremal või vähemal määral olnud osa minu elust – olgu see siis läbi isiklike kogemuste või teiste inimeste aitamise. Aastate jooksul olen kirjutanud artikleid, teinud koolitusi ja videoid ning kirjutanud investeerimisest ka raamatuid.

Kõige paremini saangi Tulevasse üle tuua oskuse keerulisi teemasid lihtsustada. Samuti on mul suur huvi tuhnida kõikvõimalikes andmetes ja neid analüüsida. Kuigi olen Tuleva tegemisi toetanud juba pikalt, siis nüüd saan veelgi otsesemalt ja mõjusamalt seda teha.

Tuleva investeerimisstrateegia on lihtne: investeerime passiivselt kogu maailma turgu. Mis roll on sinul kui investeeringute spetsialistil?

Kuigi Tuleva investeerimisstrateegia on passiivne, liigub fondides nii vara kui raha pidevalt sisse ja välja – keegi teeb palgast fondi sissemakse, keegi saab regulaarseid pensioni väljamakseid. Et kogujate raha oleks õigel ajal investeeritud või kättesaadav, tuleb fondi sees teha vajalikke tehinguid: suunata laekuv raha indeksfondidesse ja hoida väljamakseteks vajalik osa likviidsena. Seega on oluline omada igapäevast ülevaadet fondides toimuvast ja vastavalt tegutseda.

Tuleva ei vali küll üksikuid aktsiaid, ent ka passiivne investeerimine käib läbi indeksfondide. Seega tuleb uurida ja analüüsida nii kasutusel olevaid kui ka alternatiivseid võimalusi ning teha võimalikult häid valikuid lähtuvalt meie seatud eesmärkidest.

Täna veel ei saa kogu investeerimistegevust ja vajalikku aruandlust automatiivselt ära teha, kuid ehk on see tulevikus võimalik. Üks osa minu rollist ongi aidata ka sellele kaasa.

Kuidas sa ise investeerid?

Kuigi vanast ajast ja halbadest harjumustest on minu portfellis ka aktiivseid investeeringuid, siis tegelikult olen aastatega liikunud järjest enam passiivse investeerimise suunas. Ideaalis tahan, et suurem osa portfellist oleks paigutatud globaalselt hajutatud indeksfondidesse – nii saan teenida aja- ja närvikuluga korrigeeritult maksimaalselt head tootlust.

Mis on sinu arvates üks tähtis asi, mida Tuleva saaks veel paremini teha või mida peaks Eestis laiemalt muutma?

Suur osa II samba varadest on endiselt kallite tasude ja kehva tootlusega aktiivselt juhitud fondides. Tuleva koos oma liikmetega saab aidata ka neil kogujatel madalate tasude ja paremate tulemusteni jõuda.

Kui saaksid endale jätta alles ainult ühe raamatu, mis see oleks?

Kuna mul on kergeloomuline raamatute sõltuvus, siis on väga raske piirduda vaid ühega. Aga ilmselt näiteks Ryan Holiday „The Daily Stoic” – sealt saaks siis iga päev ühe väikese lõigu mõtiskluseks lugeda ja taaslugeda.

Kätrin Pärna on tavaline noor inimene, kes hakkas vaatamata väikesele ja ebaregulaarsele sissetulekule säästma juba tudengieas. Neli aastat tagasi alustas ta investeerimisega ning nüüd jagab ka teistele oma Instagrami kanalil õppetunde ja teadmisi. Uurisime, kuidas ta investeerimiseni jõudis.

Kuidas algas sinu investeerimisteekond?

Minu investeerimisteekond algas säästmisest. Ülikooli ajal pidin võimalikult säästlikult hakkama saama. Esimese täiskohaga töö sain kohe pärast ülikooli ning seejärel jätkasin samasugust säästlikku eluviisi – 1000-eurose palga juures säästsin keskmiselt 400–500 eurot kuus.

Kuna esimese tööl oldud aasta lõpuks olin kogunud üle 4000 euro, hakkas mul tekkima ka suurem huvi investeerimise ja oma kodu ostmise vastu. Minu esimesed investeeringud olid üsna suvaliselt ostetud Balti börsi üksikaktsiad (Tallinna Sadam, Tallink).

Mis nipiga õnnestus sul juba tudengieas säästa?

Kuna minu igakuine sissetulek oli tol ajal ebaregulaarne, siis ei teadnud ma kunagi, mis summaga pean igal kuul hakkama saama. Seetõttu hoidusin üleliigsest kulutamisest ja panin raha kõrvale, et vajadusel keerulisemal kuul säästudest võtta.

Missuguseid õppetunde oled saanud? Mida teeksid nüüd teisiti?

Üks suurim õppetund on ikkagi see, et kellegi teise soovituse peale ei tasu hakata üksikaktsiaid kokku ostma, mida mina oma investeerimise algusaegadel tegin. 

Kui ma aga praegu investeerimisega alustaksin, siis suurendaksin kas oma II samba sissemakset senise 2% pealt 6% peale brutopalgast või paneksin III samba täis* . Need on lihtsalt kõige maksusoodsamad võimalused.

Kummast alustada, sõltub juba inimesest, sest III sammas on küll raha väljavõtmise osas paindlikum, aga nõuab oluliselt rohkem enesedistsipliini. II sambaga on lihtsam, sest igal kuul läheb automaatselt väike summa palgast juba enne pangakontole jõudmist tuleviku heaks kasvama.

Ja alles kolmanda sammuna, kui pensionisammaste võimalused on maksimaalselt kasutatud, vaataksin mõne globaalse ulatusega indeksfondi poole.

Oled noor ja pensionieani on sul veel mitukümmend aastat aega. Miks sa kasutad pensionisambaid oma portfelli osana ja mida sobiva fondi valikul silmas pidasid?

Need on kõige maksuefektiivsemad. Näiteks mulle meeldib mõelda III samba iga-aastasest tulumaksu tagastusest kui 20% garanteeritud tootlusest, mida ise järgi teha on keeruline. Ja muidugi on suur pluss ka see, et III sambasse investeeritud raha võib igal hetkel (sh ka osade kaupa) soovi korral välja võtta. Ideaalis ma sammastesse pandud raha enne pensionit küll ei puuduks, aga teadmine, et saan seda vajadusel ka varem kasutada, pakub kindlustunnet.

Sobiva II ja III samba pensionifondi valikul jälgisin eelkõige, et sellel oleksid madalad tasud (alla 0,5%) ja need oleksid passiivselt juhitud fondid (ehk indeksfond).

Aga miks oled valinud just Tuleva?

Mulle meeldib väga Tuleva olemus. Tuleva võtab selle ise hästi oma kodulehel kokku: „Tuleva ei ole tavaline teenusepakkuja. Tuleva omanikud on pensionikogujad ise, kes otsustasid pankadest vahemehed kõrvale jätta ja käivitada sellised pensionifondid, kus nad ise raha koguda tahaksid.”

Ma arvan, et lisaks madalatele tasudele on see üks oluline põhjus, miks mulle Tuleva meeldib: ma tean, et mulle ei üritata maha müüa või peale suruda midagi, millest ma ise täpselt aru ei saa. Ma julgen Tulevas oma pensionivara koguda, sest ma tean, et eesmärk ei ole minu pealt suurt kasumit teenida, vaid mu vara hoida ja kasvatada. 

Mis ajendil hakkasid jagama investeerimisteadmisi oma Instagramis?

Mulle endale meeldib väga investeerimisega tegeleda, lugeda selleteemalisi raamatuid ja kuulata podcast’e. Ja ma näen, et tulevikus võiks see olla valdkond, millega tegelen ka tööalaselt.

Samuti on minu jaoks turundus (sh sisuloome) teine huvipakkuv valdkond ja seetõttu oli Instagramis tegutsemine heaks lahenduseks, kuidas need kaks huvi kokku panna. 

Ja niimoodi Instagramis investeerimisteadmisi jagades õpin ka ise kiiremini ning ühtlasi saan selle käigus teisi aidata.

Missuguseid eksiarvamusi investeerimise kohta oled oma jälgijate hulgas või laiemalt tutvusringkonnas näinud levivat?

Võib-olla see, mida ma ka ise alguses tegin, et investeerimisega alustades ostetakse indeksfondide asemel üksikaktsiaid ja loodetakse suurele tootlusele. Aga on ju teada, et isegi elukutselised fondijuhid tihti ebaõnnestuvad turuindeksi tootluse ületamisel. Ehk loota, et alles investeerimisega alustaja, kes teeb seda oma põhitöö kõrvalt, suudab õigeid aktsiavalikuid teha ja indeksfondide tootlust ületada, on väga väikese tõenäosusega.

* Väljend “III sammas täis” tähendab, et teed sinna sissemakseid 15% oma aastasest brutosissetulekust või kuni 6000 eurot. See annab suurima maksuvõidu. Arvutamisel on abiks Tuleva kalkulaator.

Kui soovid olla Kätrin Pärna tegemistega kursis, siis jälgi tema Instagrami kanalit @katrininvesteerib.