Kuidas saada III sambast maksimaalselt kasu?

Kolmas sammas on suurepärane võimalus koguda raha oma tulevikuks. Tegemist on lihtsa ja automaatse investeerimisvõimalusega. Saad raha paigutada laiapõhjalistesse indeksfondidesse ning riik omalt poolt toetab sind tulumaksutagastusega kogutud raha pealt.

Tänu maksutagastusele on kolmanda samba puhul tegemist üha populaarsemaks saanud investeerimisvõimalusega. Tuleva III Samba Pensionifond on Eesti suurim kolmanda samba pensionifond, millel on juba pea 50 000 kogujat ja maht ületab 100 miljoni euro piiri.

Oktoobris tähistas Tuleva III Samba fond oma 3. sünnipäeva ja sel puhul rääkisid investor ja Tuleva nõukogu esimees Kristi Saare ja investor ja Tuleva liige Jekaterina Tint sellest, kuidas täpselt arvutada välja enda jaoks maksimaalne maksuvaba kolmanda samba sissemakse.

Ülekannet on võimalik ka järgi vaadata:

Tasub tähele panna, et kolmanda samba tulumaksutagastuse arvestus on kalendriaasta põhine. Maksimaalselt saad tulumaksutagastust summa pealt, mis on kuni 15% sinu brutotulust, või maksimaalselt 6000 eurot aastas.

Ei ole oluline millal, või mitmes osas sa sambasse sissemakse teed. Seega võid praegu arvutada välja oma selle aasta kogutulu ja teha kolmandasse sambasse terve aasta jagu makseid isegi aasta viimasel kuul.

Mis siis on ja mis pole kolmanda samba mõistes tulu?

Tuluks loetakse kõik saadud tulu, mille pealt on tulumaks eraisikuna tasutud:

  • Palk ja lisatasud (sh välismaalt saadud palgatulu, mille tuludeklaratsiooni punktis 8.1 deklareerid)
  • Vanemahüvitis, sünnitushüvitis
  • Töötuskindlustushüvitis, haigushüvitis, koondamishüvitis
  • Ettevõtlustulu, investeerimistulu, intressid
  • Renditulu, litsentsitasud, 7% tulumaksustatud dividendid
  • Tulumaksuga maksustatud pensionid, stipendiumid, preemiad ja toetused

Tulu ei ole kolmanda samba arvestuses:

  • Lihtsustatud korras maksustatud ettevõtlustulu (ettevõtluskonto)
  • Välismaalt saadud palgatulu ja dividendid, millele kohaldub Eestis maksuvabastus (8.8 tuludeklaratsioonis)
  • Igasugused toetused, millelt ei ole tulumaksu tasutud (nt igakuine peretoetus)
  • Samuti pole tulu tulumaksutagastus

Kõik välja makstud ja TSD-s (Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis) deklareeritud tulu info on leitav Maksuametist (päringud -> minu sissetulekud). Kõik tulu, mis ise pead deklaratsiooni lisama (nt investeerimistulu), pead ise ette kokku arvutama. Kui su palk on igakuiselt muutumatu, siis kõige lihtsam on kasutada Tuleva lehel olevat sissemaksekalkulaatorit.

Tuluarvestus on kassapõhine ehk loeb, millal tulu sinu kontole laekus. Kui sinu detsembrikuu palk laekub detsembris, siis on see 2022 kalendriaasta arvestuses, kui laekub aga jaanuaris, siis kuulub see juba 2023. kalendriaasta arvestusse.

Eriti tähelepanelik peaksid olema, kui:

  • Sinu tulu aasta lõikes ei ole stabiilne (nt tulemustasud, boonused)
  • Kui oled osa aastast ilma sissetulekuta (lapsehoolduspuhkusel, töötu)
  • Sissetulek on alla 6000 euro aastas
  • Sul on palju täiendavaid maksuvabastusi (nt 3 või enam last)

Kolmanda samba tulumaksutagastuse saamiseks pead olema ise piisavalt tulumaksu maksnud, et oleks midagi tagastada.

Kui teed kolmandasse sambasse aastas rohkem sissemakseid kui lubatud, siis lihtsalt piiri ületava summa pealt maksutagastust ei saa. Samas tulevikus saad selle raha eelpensionieas välja võtta ikka madalama maksumääraga.

Tasub võtta hetk enne aasta lõppu, et oma selle aasta tulud üle vaadata. Selle aasta viimane kolmanda samba sissemakse tasuks teha hiljemalt 28. detsembril.

Kui oled teinud valiku koguda raha Tuleva III samba pensionifondi, siis saad nüüd nii sissemakset algatada kui luua püsimaksekorralduse meie veebirakendusse sisse logides.

Kui sa oma küsimusele vastust ei leidnud, anna meile kindlasti märku! Helista 644 5100 või kirjuta tuleva@tuleva.ee.

Tuleva seisab seadusloomel pensionikogujate eest

2016. aastal, kui Tuleva ühistu loodi, oli märgata murettekitavat trendi – pensioni kogumise teemalised otsused ja seadusandlikud muudatused tehti ümarlaudades, kus ei istunud laua taga ühtki pensionikogujate esindajat. Sellest murest sai ka üks olulisi põhimõtteid Tuleva tegevuse planeerimisel: lisaks parematele pensionitoodetele anname oma panuse ka suurte, süsteemsete muudatuste arutamisel, et kõik pensionikogujad saaksid oma vara paremini ja tulemuslikumalt kasvatada.

Kui praeguseks tundub pensionisüsteem juba päris paindlik ja suuri murekohti on vähemaks jäänud, siis veel viis aastat tagasi oli olukord teistsugune. Paljud olulised muudatused süsteemis olid pikalt arutlusel olnud, ent siiski mitte realiseerunud. See oli koht, kus Tuleva omalt poolt erinevaid arvamusi ja ettepanekuid sõnastas ning aruteludel osales, et pensionikogujate häält kuuldavaks teha.

Näiteks on Tuleva panustanud järgnevate oluliste muudatuste elluviimisel, mille tulemusena on pensionikogujad säästnud kümneid miljoneid eurosid:

  1. Pensionifondide tasudest tuleb nüüd ausalt ja läbipaistvalt rääkida. Nii on märkinud Finantsinspektsioon oma märgukirjas. See tähendab seda, et koguja poolt makstud fonditasud ei tohi enam olla peidus prospektis ega kajastatud vaid osaliselt. Ka Pensionikeskuse lehel on nüüdseks võimalus kõikide II samba ja III samba fondide tasusid omavahel võrrelda.
  2. Seadus ei luba enam võtta teise samba fondi vahetajate varast tükki väljumistasuks. Varem võtsid fondivalitsejad iga kord, kui koguja teise samba fondi vahetas, protsendi inimese varast endale, nüüdseks on kõik teise samba fondid väljumistasud kaotanud.
  3. Noored pensionikogujad loositi aastaid võlakirjafondidesse, kuigi pikaajaline investeerimistarkus ütleb meile, et eriti just noortel oleks mõistlik raha kasvatamisel võtta tururiski ja panustada raha maksimaalselt aktsiatesse. Tuleva soovituse mõjul loositakse praeguseks kõik noored, kes pole ise teise samba fondi valikut teinud, madala kuluga indeksifondidesse, kus võib loota parimat pikaajalist tootlust.
  4. Tuleva kogus juba 2017.aastal allkirju, et viia pensionisüsteemis olulised muudatused Riigikogu päevakorda. Oma panuse andsime ka osaledes hilisemates pensionireformi puudutavates aruteludes. Kõige suurem rõõm on selle üle, et reformi tagajärjel sai korda tehtud pikalt probleemiks olnud pensioni väljamaksete kord, mis tänaseks on palju paindlikum ning lubab pensionikogujal endal oma raha üle paremaid otsuseid teha.

Pensionisüsteem pole aga kunagi valmis ja jooksvalt annab kogumist paremaks teha. Seetõttu panustab Tuleva tiim koos Tuleva liikmetega jätkuvalt igal võimalusel pensionikogujate hääle kuuldavaks tegemiseks. Suhtleme igapäevaselt pensionikogujatega, et nende muresid kaardistada. Sõnastame nendest konkreetsed ettepanekud vajalikeks muudatusteks ja aitame pensionikogujatel süsteemi paremini mõista. Seda nii oma blogis, kirjades kui meedias oluliste aruteluteemade kohta kirjutades.

Me teame, et meie kogumispensionide süsteem on jätkuvalt tarbetult keerukas ning kahjuks lisas pensionireform keerukust juurdegi. Keerukus takistab inimestel aga otsuste tegemist ja kogumisel on selle tulemuseks pidev edasilükkamine.

Riigil on sel sügisel plaanis avaldada pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs ja sellega kaasnevad soovitused seaduste muutmiseks. Hoiame sellel protsessil silma peal, et peamiselt just kolmandasse sambasse kogumise tingimused paremaks teha. Kolmanda samba tulumaksuvabastuse ülempiiri tõstmine, sissemaksete lihtsustamine ja tööandja võimalus kogumist toetada, on kindlasti asjad, mis kogumist tulemuslikumaks muudaksid.

Kõikide nende muudatuste elluviimisel on olnud oluline roll Tuleva liikmete toel. Kui sooviksid ka omalt poolt toetada pensionikogujatele paremate tingimuste eest seismist, siis ootame sind Tuleva ühistu liikmeks. Loe liikmelisuse ja ühistu kohta täpsemalt.

Saa tulumaks tagasi: kui palju võiksid enne aasta lõppu III sambasse investeerida?

Aasta lõpus on kaval selle aasta sissetulekud üle vaadata ja välja arvutada, kas saaksid kolmandasse sambasse raha juurde paigutades veel rohkem tulumaksu tagasi.

Oluline:

  • Kolmandasse sambasse saad igal aastal tulumaksuvabalt paigutada kuni 15% oma brutosissetulekust, aga mitte rohkem kui 6000 eurot. Tark on maksusoodustus maksimaalselt ära kasutada. Veel rohkem kolmandasse sambasse panna pole mõtet.
  • Et sinu sissemakse läheks selle aasta arvestusse, peab raha jõudma sinu kolmanda samba kontole pensionikeskuses hiljemalt 30. detsembril. Sissemakse kuupäevaks loetakse osakute väljalaske päeva – see on 1 päev pärast raha laekumist.
  • Aasta viimastel päevadel ei pruugi riiklike pühade tõttu pankadevahelised maksed väga kiiresti liikuda. Seetõttu soovitame teha kolmanda samba viimased sissemaksed ära hiljemalt 28. detsembril. Sissemakse tegemiseks logi sisse siit.
  • Kui sa ei ole kindel, kui palju oled sel aastal kolmanda samba pensionifondidesse juba kandnud, saad sellest lihtsalt ülevaate Tuleva kontole sisenedes. Kui oled lisaks paigutanud raha ka mõnda kolmanda samba kindlustustootesse, pead infot küsima kindlustusfirma käest.

Maksuvabastus annab sinu rahale vahva võimenduse.

Kolmandasse sambasse saab maksuvabalt säästa maksimaalselt 15% brutosissetulekust. Kui teed sissemakseid netosissetulekust, saad sellelt summalt kevadel tulumaksu tagasi. Neile, kelle sissetulek on üle 40 000 euro bruto, on maksimaalne aastane sissemakse kolmandasse sambasse kuni 6000 eurot.

Kuigi ei ole ühtegi takistust, miks kolmandasse sambasse ei saaks kanda rohkem raha, siis ei ole seda mõistlik teha. Põhjuseks on kolmanda samba maksuarvestuse loogika – tulevikus võetakse väljamaksetelt automaatselt tulumaks maha, ehk kui oled sisse kandnud raha, mille pealt ei ole tulumaksu tagasi saanud, siis maksustatakse see raha välja makstes topelt. Ainus erisus on siis, kui hakkad raha välja võtma fondipensionina, mida maksustatakse 0% määraga.

Selleks, et maksimaalselt tulumaksusoodustust ära kasutada, on mõistlik üle vaadata, mis täpselt brutosissetuleku sisse kuulub ja kontrollida, kui palju erinevate sissetulekuallikate koguarvestuses kolmandasse sambasse panustada võid.

Palk

Peamiselt panustavad inimesed III sambasse raha oma palga arvelt. Kui su igakuine palk on kuust kuusse võrdne, siis on 15%-lise sissemaksu suuruse välja arvutamine lihtne. Võid selleks kasutada Tuleva kodulehel asuvat kalkulaatorit, mis võtab arvesse ka 500-eurose maksuvaba tulu mõju.

Kui sinu palga suurus on aasta vältel kõikunud, siis on mõistlik kontrollida üle oma sissetulekute info maksuameti lehelt (menüüst “Registrid ja päringud” vali “Minu sissetulekud”) või palu oma töökoha raamatupidajalt täpset infot selle kalendriaasta väljamaksete kohta.

Oluline on tähele panna, et palga juhul kehtib kassapõhine arvestus ehk sissetuleku laekumise kuupäev. Kui detsembrikuu palk makstakse sulle välja detsembrikuu sees, siis läheb see veel käesoleva aasta tulu arvestusse. Kui detsembrikuu palk makstakse välja jaanuaris, siis läheb see juba järgmise aasta tulu arvestusse.

Kui sa oled tööandjale teinud avalduse kolmanda samba sissemaksete tegemiseks otse brutopalgast, võid ka need üle vaadata. Võibolla on sul muid tulusid, mille arvelt saad teha veel kolmandasse sambasse lisasissemakse? Nagu ikka: maksimaalse maksuvõidu saad, kui sinu sissemaksed (nii tööandjalt otse laekunud kui sinu poolt tehtud kokku) moodustavad ei vähem ega rohkem kui 15% sinu aasta brutosissetulekust ja mitte üle 6000 euro.

Toetused

Kõige levinumad riigipoolsed toetused, mida kolmanda samba puhul arvesse võtta, on rasedus- ja sünnituspuhkusele minnes välja makstud toetus ning igakuine vanemahüvitis. Kuna mõlema toetuse puhul peetakse kinni tulumaks (näed seda infot ka maksuametis), siis lähevad nad kolmanda samba mõistes brutotulu arvestusse. Vastupidiselt eelnevale kahele ei lähe brutotulu arvestusse näiteks igakuine 60-eurone lasteraha, sest sealt ei ole tulumaksu kinni peetud.

Kõige olulisem ongi aru saada, kas laekunud rahalt on tulumaks kinni peetud. Näiteks kvalifitseeruvad brutosissetuleku alla ka honorarid või muud eraisiku tulumaksuga maksustatud toetused ja tulud. See, kas tulult on kinni peetud sotsiaalmaks või mitte, ei ole III samba tuluarvestuse mõttes oluline.

Investeerimis- ja üüritulu

Veidi keerulisemaks läheb investeerimistulu kokku lugemine. Erinevalt palgatulust ja toetustest ei ole suurt osa investeerimistulust maksuametis enne aasta lõppu näha ja pead oma sissetulekutest ise ülevaate tegema.

Kõige tavapärasem intressitulu, mida inimesed eraisikuna saavad, tuleb ühisrahastusse investeerimisest. Selleks, et välja arvutada, kui palju võid lisaks kolmandasse sambasse panustada, pead vastavast portaalist välja võtma aastaaruande või ülevaate teenitud intressitulust. Selle põhjal saad välja arvutada 15%-lise osa, mille võid kolmandasse sambasse kanda. Maksuameti sissetulekute tabelis võid näha ka pangahoiustelt saadud intressi – ka see läheb tulu arvestusse!

Kui annad eraisikuna kinnisvara üürile, siis üüritulu kokku arvutamine võiks olla lihtne eeldusel, et üüritulu on igakuiselt võrdne. Kui tegeled lühiajalise rendiga (nt AirBnB, Booking), siis tasub vastavatest portaalidest sissetuleku väljavõte võtta. Tasub ka tähele panna, et pikaajalise üüri ja lühiajalise üüri maksuloogika on erinev, ühe puhul (pikaajalisel) kokkuvõtlikult 16% ja teisel (lühiajalisel) ikka 20%.

Aktsiate puhul on olukord veidi keerulisem, sest maksunüansse on veidi rohkem. Kui oled väärtpabereid võõrandanud (aktsiaid müünud), siis brutotulu arvestusse läheb see ainult siis, kui sa investeerimiskonto süsteemi ei kasuta. Kui oled deklareerinud aktsiaid hoidva konto investeerimiskontona, siis ei saa seda tulu arvesse võtta.

Keerukam on lugu ka dividendidega – kui tegemist on dividendidega, mille puhul väljamaksja on täies mahus tulumaksu ise kinni pidanud, siis see brutotulu hulka ei lähe (kui näiteks omad ettevõtet ja oled omanikuna dividende maksnud).

Samuti ei lähe arvesse börsiaktsiatelt saadud dividendid, millelt kinni peetud 20% tulumaksu ettevõttelt väljamakse hetkel. Küll aga lähevad tuluarvestusse korduvdividendid, mille puhul 7% maksumääraga lisakinnipidamine tehtud. Kolmanda samba mõistes tuluallikate nimekirja leiad ka Maksuameti lehelt.

Uue dividendikorra puhul, kus on lubatud dividende erinevalt maksustada (osa 20%-lise ja osa 14%-lise määraga), siis 14%-lise määraga maksustatud dividendide puhul 7%-liselt eraisiku poolt maksustatud osa loetakse brutotulu hulka. Ka madalama maksumääraga dividendid võetakse maksusoodustuse piirmäära arvestamisel arvesse. Siin tuleb ka arvutamisel tähelepanu pöörata maksumäärade erinevusele. Kahjuks ei ole siinkohal ei maksuametilt ega pensionikeskuselt selget juhist tulnud, kuidas täpselt seda tulu välja arvutada.

Kuidas rääkida sõbrale Tuleva liikmekapitalist?

Satud sõbraga kokku. “Kuulsin, et see Tuleva teeb siin pensioniga ägedaid asju. Ma mõtlesin, et astuks liikmeks ja seal käib mingi kapitalikogumine ka?” Sõber vaatab sulle huviga otsa. “Vaatasin, et sa oled seal liikmete seas – ütle mulle, kas ja kui palju võiksin panna?”

NB! Kapitali panustamine on tänaseks lõppenud. Oma liikmekapitali seisu saad näha Tuleva Minu kontole sisse logides.

Ei ütle. Ükskõik kui hea sõber on, siis ikka ei saa lihtsalt öelda “jah” või “ei”. Meile on oluline, et sa teeksid rahalisi otsuseid võimalikult teadlikult. Kuid jagame oma arutluskäiku, kuidas võiks liikmekapitalist mõelda. Seda ütleme küll, et tähaeg kapitali panustamiseks on 31. mai südaöö ja täpsemad tingimused on siin.

Kus su säästud praegu on?

Pangahoiusel on plusse ja miinuseid. Pluss on see, et saad raha vajadusel lihtsasti kätte. Teine pluss on see, et põhiosa säilimine on tavaliselt tagatud. Kui panid arvele 1000 eurot, saad 1000 eurot ka välja võtta.

Kui plaanid varsti korteri osta, siis sissemakseks vajalikku summat on mõistlik hoida rahas, mille saab igal hetkel kätte. Ootamatusteks võiks pangaarvel ka midagi tagavaraks olla. Näiteks juhuks, kui pesumasin katki läheb.

Tuleva liikmekapitali pandud raha kasvab samades Tuleva fondides, kus kasvab ka Tuleva liikmete teise samba vara

Pangakontol raha hoidmise miinus on see, et peaaegu sama kindlalt kui on tagatud nominaalväärtuse säilimine, on tagatud ka sinu raha tegeliku väärtuse kaotus. Teenitav intressitulu jääb peaaegu kindlasti inflatsioonile alla. Tänaste intresside juures kehtib see reegel üldiselt ka igasuguste tähtajaliste, kogumis- ja investeerimishoiuste kohta.

Mida pikem aeg, seda rohkem inflatsioon sinu säästudest ära sööb. Selle pärast oleks tark otsida näiteks laste iseseisva elu alustamiseks või oma pensioniks kogutavate säästude paigutamiseks parema oodatava tootlusega võimalusi.

Millised on võimalused parema tootluse saamiseks?

Kui kogud pensioniks, siis lisaks kohustuslikule II sambale võiks kaaluda III sammast, millele riik on andnud tulumaksusoodustuse. Juba sügisel saab raha paigutada ka Tuleva madalate tasudega 3. sambasse. Selleni peab aga veel veidi ootama.

Kui kogud lapsele, siis kindlasti ei soovita me igasuguseid pangas pakutavaid laste investeerimistooteid (koolifondid, lapse kasvukontod jne). Nende kulud on isegi pensionisammastega võrreldes kordades kõrgemad – tulu läheb pangale, mitte sinu lapsele.

Kui hakata uurima igasuguseid pankade poolt pakutud tooteid, siis ei ole ka ühtegi väga head võimalust raha paigutamiseks. Kõigi võimaluste puhul on sama probleem: kõrged kulud näpistavad võimalikust tootlusest suurema osa ära.

Iga Tuleva liikmekapitali pandud kuni 1000 eurot pannakse samadesse Tuleva fondidesse, kus kasvab ka Tuleva liikmete teise samba vara ehk arvestama peab sama kogukulumääraga, mis teise samba varal – 0,47%. Nii on sul võimalus teenida maailmaturult investeerimistootlust ilma, et peaksid maksma selle eest üüratult suuri valitsemistasusid. Lisaks teenid liikmekapitali panustades tulevikus ka omanikutulu, olles Tuleva fondide üks 5100-st omanikust.

Garanteeritud tootlust ei anna ükski investeering, ka mitte Tuleva liikmekapital. Me eeldame, et indeksifondide kaalutud keskmine tootlus enne kõiki teenustasusid on 5%. Tegelik maailmaturgude tootlus võib olla kõrgem või madalam – see ei sõltu meist ega teistest Eesti fondivalitsejatest. Tuleva algse tegevuskasumi ennustamisel oli kõige olulisemaks eelduseks, et viie aastaga toob Tuleva fondidesse 10 000 inimest keskmiselt 80% oma kogutud pensionivarast – selle eesmärgi oleme juba esimese kahe ja poole aastaga täitnud.

Kes peaks panustama Tuleva liikmekapitali?

Võimalus liikmekapitali panustada on kõikidel liikmetel, sõltumata sellest, kas nad on varem kapitali panustanud või mitte. Seekordses kapitalikogumises saab iga liige, kes on liitunud kuni 31. maini (k.a) panustada liikmekapitali kuni 1000 eurot.

Seda võimalust tasub meie meelest kasutada, kui sul on juba kogunenud sääste, mida saaksid panna maailmaturgudele kasvama. Panus algkapitali on pikaajaline investeering – sobiv pensionitulu võimenduseks või näiteks lapse ülikoolifondiks. Maksimaalne summa on kuni 1000 eurot. Kui saad mugavalt panustada vähem raha, siis on ka see teretulnud. Kui oled juba väga pensioniea lähedal või vajad võimalust seda raha enne viite aastat kasutada, siis ei ole liikmekapitali panustamine sulle – oota näiteks meie kolmanda samba vabatahtliku fondi valmis saamist.

Võttes võrdluseks teised turul pakutavad tooted, kuhu saab väiksemate summadega pensionikoguja raha panustada oleme päris kindlad, et panus Tuleva liikmekapitali on hea oodatava tulu ja riski suhtega rahapaigutus. Lisaks veel selline rahapaigutus, mis aitab luua seitsmesajale tuhandele Eesti inimesele võimaluse koguda pensioni õiglaste teenustasudega. Aga see ei ole muidugi 100% objektiivne nõuanne – meie usume ühiselt Tulevasse, seetõttu me seda ka teiega koos ehitame!

Kui sa pole veel Tuleva liige, siis astu liikmeks siin.

Loe täpsemalt kuidas käib liikmekapitali panustamine siit.

Kui sul on Tuleva liikmelisuse, liikmekapitali või oma pensioni kohta küsimusi, siis kirjuta meile tuleva@tuleva.ee või helista meile 644 5100.

Tere tulemast – meie uus kontroller Liis Aljas

Seoses Tuleva 3. samba loomisega alustas Tulevas tööd uus tiimiliige – Liis Aljas. Liis täidab Tulevas kontrolleri kohustusi. Uurisime lähemalt, kes Liis on ja kuidas ta Tulevasse jõudis.

 

Millal sina esmalt Tulevast kuulsid ja liikmeks astusid?

Kuulsin Tulevast kohe, kui Tuleva loodi. Kuna mul on tutvusringkonnas omajagu majandusvaldkonna inimesi, siis oli see vaimustust tekitav teema.  Sel hetkel nentisin, tore, et jää liikuma hakkab ja sinnapaika ta ka jäi. Kui Tuleva II sammas käima läks 2017. aasta märtsis, tundus loogiline ka liikmeks astuda. Kuidagi hea tunne on mõelda, et oled ka väikestviisi osaline sellises ettevõtmises.

Kui palju sa enne Tuleva turule tulekut oma pensioni peale mõtlesid?

Kui palju noor inimene ikka pensioni peale mõtleb? Millalgi päris tööle mineku alguses korra olin ette võtnud, et mis need variandid siis üldse on, kuhu koguda. Fondid tundusid aga piisavalt sarnased, et tundus üsna võta-üks-ja-viska-teist olukord. Nii palju oli finantsharidusest kasu, et aastatootluse alusel põhjapanevaid järeldusi tegema ei hakanud. Ja istusin siis edasi sellessamas aktsiafondis, mille 18 aastaselt olin valinud. Pidev agressiivne müügitöö kodupanga tellerite poolt tekitas ka pigem vastumeelsust teema suhtes.

Sinu ametinimetus on kontroller – kas selgitaksid täpsemalt lahti, mida üks kontroller teeb?

Sisuliselt tegeleb kontroller ettevõtte köögipoolega. Korjab erinevad numbrid kokku, degusteerib neid üht ja teistpidi, et veenduda, kas kõik on ikka nii nagu peab, hakib ja küpsetab, et need oleks ka väiksema numbrinärimisisuga inimestele söödavad ja serveerib need lõpuks kaunil taldrikul. Peale numbrite närimise on kontrolleri vastutusalaks ka kõiksugu reeglid, eeskirjad ja seadused. Hoolitsen selle eest, et me oleks kursis valdkonna lauakommetega ja neid ka jälgiks. Igapäevaselt ongi arvutis lahti igasugused tabelid ja seaduseparagrahvid.

Sinu vastusest loen ma välja, et sinu kirg on tegeleda exceli, numbrite ja pisidetailidega?

Arvestades ka eelnevat audititausta, siis on ilmselt numbrites tuhnimine ja reeglite osas tähenärimine veidi veres jah. Tulevas olen hakanud R programmeerimiskeeles andmeid analüüsima, ka see on väga põnev!

Millega varasemalt enne Tuleva tiimiga liitumist tegelesid?

Õppinud olen Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis Riias ja peale seda olnud tööl PWCs auditiosakonnas.

Oled Tuleva liige, kas pension ikka koguneb ka Tulevas?

Mis küsimus see on, loomulikult.

 

 

Soovin küsida