Vaata üle: kui palju saad sel aastal maksuvabalt III sambasse investeerida?

Kuna maksuametis käib arvestus kalendriaasta põhiselt, on detsember sobiv hetk selle aasta sissetulekud üle vaadata, et vajadusel kolmandasse sambasse lisakanne teha ja maksusoodustust maksimaalselt ära kasutada.

Oluline!

  • Et sinu sissemakse läheks selle aasta arvestusse, peab raha jõudma sinu kolmanda samba kontole pensionikeskuses hiljemalt 30. detsembril. Sissemakse kuupäevaks loetakse osakute väljalaske päeva – see on 1 päev pärast raha laekumist.
  • Aasta viimastel päevadel ei pruugi riiklike pühade tõttu pankadevahelised maksed väga kiiresti liikuda. Seetõttu soovitame teha kolmanda samba viimased sissemaksed ära hiljemalt 27. detsembril. Sissemakse tegemise juhised leiad siit.
  • Kui sa ei ole kindel, kui palju oled sel aastal kolmanda samba pensionifondidesse juba kandnud, saad sellest lihtsalt ülevaate Tuleva kontole sisenedes. Kui oled lisaks paigutanud raha ka mõnda kolmanda samba kindlustustootesse, pead infot küsima kindlustusfirma käest.

Maksuvabastus annab sinu rahale korraliku võimenduse.

Kolmandasse sambasse saab maksuvabalt säästa maksimaalselt 15% brutosissetulekust. Kui teed sissemakseid netosissetulekust, saad sellelt summalt kevadel tulumaksu tagasi. Neile, kelle sissetulek on üle 40 000 euro bruto, on maksimaalne aastane sissemakse kolmandasse sambasse kuni 6000 eurot.

Kuigi ei ole ühtegi takistust, miks kolmandasse sambasse ei saaks kanda rohkem raha, siis ei ole seda mõistlik teha. Põhjuseks on kolmanda samba maksuarvestuse loogika – tulevikus võetakse väljamaksetelt automaatselt tulumaks maha, ehk kui oled sisse kandnud raha, mille pealt ei ole tulumaksu tagasi saanud, siis maksustatakse see raha välja makstes topelt.

Selleks, et maksimaalselt tulumaksusoodustust ära kasutada, on mõistlik üle vaadata, mis täpselt brutosissetuleku sisse kuulub ja kontrollida, kui palju erinevate sissetulekuallikate koguarvestuses kolmandasse sambasse panustada võid.

Palk ja toetused

Peamiselt panustavad inimesed III sambasse raha oma palga arvelt. Kui su igakuine palk on kuust kuusse võrdne, siis on 15%-lise sissemaksu suuruse välja arvutamine lihtne. Võid selleks kasutada Tuleva kodulehel asuvat kalkulaatorit, mis võtab arvesse ka 500-eurose maksuvaba tulu mõju.

Kui sinu palga suurus on aasta vältel kõikunud, siis on mõistlik kontrollida üle oma sissetulekute info maksuameti lehelt (menüüst “Registrid ja päringud” vali “Minu sissetulekud”) või palu oma töökoha raamatupidajalt täpset infot selle kalendriaasta väljamaksete kohta.

Oluline on tähele panna, et antud juhul kehtib kassapõhine arvestus ehk sissetuleku laekumise kuupäev. Kui detsembrikuu palk makstakse sulle välja detsembrikuu sees, siis läheb see veel 2019. aasta tulu arvestusse. Kui detsembrikuu palk makstakse välja jaanuaris, siis läheb see juba 2020. aasta tulu arvestusse.

Kõige levinumad riigipoolsed toetused, mida kolmanda samba puhul arvesse võtta, on rasedus- ja sünnituspuhkusele minnes välja makstud toetus ning igakuine vanemahüvitis. Kuna mõlema toetuse puhul peetakse kinni tulumaks (näed seda infot ka maksuametis), siis lähevad nad kolmanda samba mõistes brutotulu arvestusse. Vastupidiselt eelnevale kahele ei lähe brutotulu arvestusse näiteks igakuine 60-eurone lasteraha, sest sealt ei ole tulumaksu kinni peetud.

Kõige olulisem ongi aru saada, kas laekunud rahalt on tulumaks kinni peetud. Näiteks kvalifitseeruvad brutosissetuleku alla ka honorarid või muud eraisiku tulumaksuga maksustatud toetused ja tulud. See, kas tulult on kinni peetud sotsiaalmaks või mitte, ei ole III samba tuluarvestuse mõttes oluline.

Investeerimis- ja üüritulu

Veidi keerulisemaks läheb investeerimistulu kokku lugemine. Erinevalt palgatulust ja toetustest ei ole suurt osa investeerimistulust maksuametis enne aasta lõppu näha ja pead oma sissetulekutest ise ülevaate tegema.

Kõige tavapärasem intressitulu, mida inimesed eraisikuna saavad, tuleb ühisrahastusse investeerimisest. Selleks, et välja arvutada, kui palju võid lisaks kolmandasse sambasse panustada, pead vastavast portaalist välja võtma aastaaruande või ülevaate teenitud intressitulust. Selle põhjal saad välja arvutada 15%-lise osa, mille võid kolmandasse sambasse kanda. Maksuameti sissetulekute tabelis võid näha ka pangahoiustelt saadud intressi – ka see läheb tulu arvestusse!

Kui annad eraisikuna kinnisvara üürile, siis üüritulu kokku arvutamine võiks olla lihtne eeldusel, et üüritulu on igakuiselt võrdne. Kui tegeled lühiajalise rendiga (nt AirBnB, Booking), siis tasub vastavatest portaalidest sissetuleku väljavõte võtta.

Aktsiate puhul on olukord veidi keerulisem, sest maksunüansse on veidi rohkem. Kui oled väärtpabereid võõrandanud (aktsiaid müünud), siis brutotulu arvestusse läheb see ainult siis, kui sa investeerimiskonto süsteemi ei kasuta. Kui oled deklareerinud aktsiaid hoidva konto investeerimiskontona, siis ei saa seda tulu arvesse võtta.

Keerukam on lugu ka dividendidega – kui tegemist on dividendidega, mille puhul väljamaksja on täies mahus tulumaksu ise kinni pidanud, siis see brutotulu hulka ei lähe (kui näiteks omad ettevõtet ja oled omanikuna dividende maksnud).

Uue dividendikorra puhul, kus on lubatud dividende erinevalt maksustada (osa 20%-lise ja osa 14%-lise määraga), siis 14%-lise määraga maksustatud dividendide puhul 7%-liselt eraisiku poolt maksustatud osa justkui läheks brutotulu hulka. Kahjuks ei ole siinkohal ei maksuametilt ega pensionikeskuselt selget juhist tulnud, kuidas täpselt seda tulu välja arvutada.

Kuidas rääkida sõbrale Tuleva liikmekapitalist?

Satud sõbraga kokku. “Kuulsin, et see Tuleva teeb siin pensioniga ägedaid asju. Ma mõtlesin, et astuks liikmeks ja seal käib mingi kapitalikogumine ka?” Sõber vaatab sulle huviga otsa. “Vaatasin, et sa oled seal liikmete seas – ütle mulle, kas ja kui palju võiksin panna?”

NB! Kapitali panustamine on tänaseks lõppenud. Oma liikmekapitali seisu saad näha Tuleva Minu kontole sisse logides.

Ei ütle. Ükskõik kui hea sõber on, siis ikka ei saa lihtsalt öelda “jah” või “ei”. Meile on oluline, et sa teeksid rahalisi otsuseid võimalikult teadlikult. Kuid jagame oma arutluskäiku, kuidas võiks liikmekapitalist mõelda. Seda ütleme küll, et tähaeg kapitali panustamiseks on 31. mai südaöö ja täpsemad tingimused on siin.

Kus su säästud praegu on?

Pangahoiusel on plusse ja miinuseid. Pluss on see, et saad raha vajadusel lihtsasti kätte. Teine pluss on see, et põhiosa säilimine on tavaliselt tagatud. Kui panid arvele 1000 eurot, saad 1000 eurot ka välja võtta.

Kui plaanid varsti korteri osta, siis sissemakseks vajalikku summat on mõistlik hoida rahas, mille saab igal hetkel kätte. Ootamatusteks võiks pangaarvel ka midagi tagavaraks olla. Näiteks juhuks, kui pesumasin katki läheb.

Tuleva liikmekapitali pandud raha kasvab samades Tuleva fondides, kus kasvab ka Tuleva liikmete teise samba vara

Pangakontol raha hoidmise miinus on see, et peaaegu sama kindlalt kui on tagatud nominaalväärtuse säilimine, on tagatud ka sinu raha tegeliku väärtuse kaotus. Teenitav intressitulu jääb peaaegu kindlasti inflatsioonile alla. Tänaste intresside juures kehtib see reegel üldiselt ka igasuguste tähtajaliste, kogumis- ja investeerimishoiuste kohta.

Mida pikem aeg, seda rohkem inflatsioon sinu säästudest ära sööb. Selle pärast oleks tark otsida näiteks laste iseseisva elu alustamiseks või oma pensioniks kogutavate säästude paigutamiseks parema oodatava tootlusega võimalusi.

Millised on võimalused parema tootluse saamiseks?

Kui kogud pensioniks, siis lisaks kohustuslikule II sambale võiks kaaluda III sammast, millele riik on andnud tulumaksusoodustuse. Juba sügisel saab raha paigutada ka Tuleva madalate tasudega 3. sambasse. Selleni peab aga veel veidi ootama.

Kui kogud lapsele, siis kindlasti ei soovita me igasuguseid pangas pakutavaid laste investeerimistooteid (koolifondid, lapse kasvukontod jne). Nende kulud on isegi pensionisammastega võrreldes kordades kõrgemad – tulu läheb pangale, mitte sinu lapsele.

Kui hakata uurima igasuguseid pankade poolt pakutud tooteid, siis ei ole ka ühtegi väga head võimalust raha paigutamiseks. Kõigi võimaluste puhul on sama probleem: kõrged kulud näpistavad võimalikust tootlusest suurema osa ära.

Iga Tuleva liikmekapitali pandud kuni 1000 eurot pannakse samadesse Tuleva fondidesse, kus kasvab ka Tuleva liikmete teise samba vara ehk arvestama peab sama kogukulumääraga, mis teise samba varal – 0,47%. Nii on sul võimalus teenida maailmaturult investeerimistootlust ilma, et peaksid maksma selle eest üüratult suuri valitsemistasusid. Lisaks teenid liikmekapitali panustades tulevikus ka omanikutulu, olles Tuleva fondide üks 5100-st omanikust.

Garanteeritud tootlust ei anna ükski investeering, ka mitte Tuleva liikmekapital. Me eeldame, et indeksifondide kaalutud keskmine tootlus enne kõiki teenustasusid on 5%. Tegelik maailmaturgude tootlus võib olla kõrgem või madalam – see ei sõltu meist ega teistest Eesti fondivalitsejatest. Tuleva algse tegevuskasumi ennustamisel oli kõige olulisemaks eelduseks, et viie aastaga toob Tuleva fondidesse 10 000 inimest keskmiselt 80% oma kogutud pensionivarast – selle eesmärgi oleme juba esimese kahe ja poole aastaga täitnud.

Kes peaks panustama Tuleva liikmekapitali?

Võimalus liikmekapitali panustada on kõikidel liikmetel, sõltumata sellest, kas nad on varem kapitali panustanud või mitte. Seekordses kapitalikogumises saab iga liige, kes on liitunud kuni 31. maini (k.a) panustada liikmekapitali kuni 1000 eurot.

Seda võimalust tasub meie meelest kasutada, kui sul on juba kogunenud sääste, mida saaksid panna maailmaturgudele kasvama. Panus algkapitali on pikaajaline investeering – sobiv pensionitulu võimenduseks või näiteks lapse ülikoolifondiks. Maksimaalne summa on kuni 1000 eurot. Kui saad mugavalt panustada vähem raha, siis on ka see teretulnud. Kui oled juba väga pensioniea lähedal või vajad võimalust seda raha enne viite aastat kasutada, siis ei ole liikmekapitali panustamine sulle – oota näiteks meie kolmanda samba vabatahtliku fondi valmis saamist.

Võttes võrdluseks teised turul pakutavad tooted, kuhu saab väiksemate summadega pensionikoguja raha panustada oleme päris kindlad, et panus Tuleva liikmekapitali on hea oodatava tulu ja riski suhtega rahapaigutus. Lisaks veel selline rahapaigutus, mis aitab luua seitsmesajale tuhandele Eesti inimesele võimaluse koguda pensioni õiglaste teenustasudega. Aga see ei ole muidugi 100% objektiivne nõuanne – meie usume ühiselt Tulevasse, seetõttu me seda ka teiega koos ehitame!

Kui sa pole veel Tuleva liige, siis astu liikmeks siin.

Loe täpsemalt kuidas käib liikmekapitali panustamine siit.

Kui sul on Tuleva liikmelisuse, liikmekapitali või oma pensioni kohta küsimusi, siis kirjuta meile tuleva@tuleva.ee või helista meile 644 5100.

Tere tulemast – meie uus kontroller Liis Aljas

Seoses Tuleva 3. samba loomisega alustas Tulevas tööd uus tiimiliige – Liis Aljas. Liis täidab Tulevas kontrolleri kohustusi. Uurisime lähemalt, kes Liis on ja kuidas ta Tulevasse jõudis.

 

Millal sina esmalt Tulevast kuulsid ja liikmeks astusid?

Kuulsin Tulevast kohe, kui Tuleva loodi. Kuna mul on tutvusringkonnas omajagu majandusvaldkonna inimesi, siis oli see vaimustust tekitav teema.  Sel hetkel nentisin, tore, et jää liikuma hakkab ja sinnapaika ta ka jäi. Kui Tuleva II sammas käima läks 2017. aasta märtsis, tundus loogiline ka liikmeks astuda. Kuidagi hea tunne on mõelda, et oled ka väikestviisi osaline sellises ettevõtmises.

Kui palju sa enne Tuleva turule tulekut oma pensioni peale mõtlesid?

Kui palju noor inimene ikka pensioni peale mõtleb? Millalgi päris tööle mineku alguses korra olin ette võtnud, et mis need variandid siis üldse on, kuhu koguda. Fondid tundusid aga piisavalt sarnased, et tundus üsna võta-üks-ja-viska-teist olukord. Nii palju oli finantsharidusest kasu, et aastatootluse alusel põhjapanevaid järeldusi tegema ei hakanud. Ja istusin siis edasi sellessamas aktsiafondis, mille 18 aastaselt olin valinud. Pidev agressiivne müügitöö kodupanga tellerite poolt tekitas ka pigem vastumeelsust teema suhtes.

Sinu ametinimetus on kontroller – kas selgitaksid täpsemalt lahti, mida üks kontroller teeb?

Sisuliselt tegeleb kontroller ettevõtte köögipoolega. Korjab erinevad numbrid kokku, degusteerib neid üht ja teistpidi, et veenduda, kas kõik on ikka nii nagu peab, hakib ja küpsetab, et need oleks ka väiksema numbrinärimisisuga inimestele söödavad ja serveerib need lõpuks kaunil taldrikul. Peale numbrite närimise on kontrolleri vastutusalaks ka kõiksugu reeglid, eeskirjad ja seadused. Hoolitsen selle eest, et me oleks kursis valdkonna lauakommetega ja neid ka jälgiks. Igapäevaselt ongi arvutis lahti igasugused tabelid ja seaduseparagrahvid.

Sinu vastusest loen ma välja, et sinu kirg on tegeleda exceli, numbrite ja pisidetailidega?

Arvestades ka eelnevat audititausta, siis on ilmselt numbrites tuhnimine ja reeglite osas tähenärimine veidi veres jah. Tulevas olen hakanud R programmeerimiskeeles andmeid analüüsima, ka see on väga põnev!

Millega varasemalt enne Tuleva tiimiga liitumist tegelesid?

Õppinud olen Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis Riias ja peale seda olnud tööl PWCs auditiosakonnas.

Oled Tuleva liige, kas pension ikka koguneb ka Tulevas?

Mis küsimus see on, loomulikult.

 

 

Tuleva III samba pensionifond tuleb! Miks ja kellele?

Meie järgmise suure projekti esimene etapp on läbitud! Saatsime reedel Finantsinspektsioonile avalduse Tuleva liikmete ühise III samba pensionifondi käivitamiseks.

Tuleva liikmed teavad, et II sammas on alles esimene samm

Juba Tuleva II samba fondide loomise ajal andsid liikmed märku, et tarvis oleks ka paremat III samba fondi. See on väga mõistlik. Meie kohustusliku pensionifondi madalad kulud ja pikaajalisele tootlusele keskenduv investeerimisstrateegia loovad küll head eeldused, et kohustuslikud pensionisäästud rohkem kasvaks, aga nendest ei piisa. II pensionisammas on liiga väike, et pensionieas finantsiliselt muretut elu nautida.

Esimese ja teise samba peale kokku saame tulevikus umbes 40% eelnevast palgast. Igaüks võib juba täna ette kujutada, kuidas oleks hakkama saada igakuise rahasummaga, mis moodustab napilt üle kolmandiku praegusest sissetulekust. Järeldus on selge ja sama tõi välja ka IMF oma hiljutises raportis – me peame pensioniks rohkem säästma.

Aga Eestis juba on III samba fonde – kas ikka on vaja veel ühte?

Tuleva põhimõte on, et teeme ainult neid asju, mis meie liikmetele väärtust loovad.

Nii II kui ka III samba fondide puhul kehtib sama asi: mida kõrgemad on fondi tasud, seda vähem jääb tootlust kogujale. Eesti pankade II samba fondid on maailmas tuntud kõrgete kulude ja kehva tootluse poolet. Pankade III samba fondid on aga veel kõrgemate tasudega kui II samba omad!

Tuleva III samba fond alustab 40% madalama tasuga kui täna kättesaadav madalaima tasuga fond. Meie tasu saab olema üle kolme korra madalam kui Eesti suurimatel III samba fondidel.

Kui palju saab II ja III pensionisambasse kokku koguda?

II sambasse koguvad kõik tööl käivad inimesed iga kuu kokku 6% brutopalgast (2% panustab inimene ise ja 4% liigub sinna tema sotsiaalmaksust). Kolmandasse sambasse saab inimene panustada raha põhimõtteliselt piiramatult. Siiski, et tulumaksutagastus rakendub summale, mis moodustab kuni 15% koguja aastasest brutotulust (maksimaalselt kuni 6000 eurole aastas).

See tähendab, et II ja III sambasse kokku on igal kogujal mõistlik panustada 21% oma brutopalgast. See on juba väga hea säästumäär. Niiviisi varakult alustades võib eeldada, et pensioniikka jõudes oled kogunud summa, mis annab igakuiseks sissetulekuks ligikaudu kaks kolmandikku viimasest palgast.

Riik toetab III sambasse kogumist

II sambasse panustatud raha on tulumaksuvaba. Ka kolmandal sambal on oluline tulumaksutagastuse komponent. Riigile on oluline, et inimesed rohkem pensioniks säästaks ja maksusoodustused on üks viis inimesi parema finantskäitumise poole “nügida”.

Kolmanda samba tulumaksutagastuse saamiseks on kaks võimalust:

  1. Inimene kogub aasta jooksul jooksvalt III sambasse. Pärast tuludeklaratsiooni esitamist saab koguja tulumaksu tagastusena tagasi 20% panustatud rahast.
  2. Inimene palub oma tööandjal aasta jooksul panustada III sambasse. Kuna tööandja poolt III sambasse suunatud summalt ei ole tulumaksu kinni peetud, saab raha fondis kohe kasvama hakata ja ei pea tulumaksu tagastust ootama.
Kõige lihtsam on III sambasse koguda otse tööandja kaudu

Kõik Tuleva töötajad on juba teinud avalduse, et osa meie töötasust suunduks otse III samba fondi. See on kõige lihtsam võimalus koguda nii, et ei peaks ise igakuiste rahakannetega tegelema. Kui avaldus on kord tehtud, saab firma raamatupidaja teha kanded automaatselt.

See on suurepärane võimalus säästmist automatiseerida. Kui oled avaldusse kirjutanud konkreetse protsendi, mida soovid III sambasse panustada – näiteks 15% palgast, siis iga palgatõusuga suureneb automaatselt ka summa, mis III sambasse laekub.

Kui sinu tööandja veel ei paku võimalust otse III sambasse raha panustada, saab Tuleva varsti aidata. Valmistame ette ka infomaterjalid ja näidisavaldused, et igal tööandjal oleks võimalikult lihtne pakkuda töötajatele võimalust investeerida III sambasse otse palgast.

Siit üleskutse personalitöötajatele: kui sulle tundub, et sinu ettevõte võiks aidata oma töötajatel III sambasse säästma hakata, siis võta meiega ühendust! Arutame, kuidas Tuleva saab aidata sul seda korraldada.

Kuidas Tuleva III samba fondi teeb?

Tuleva kolmanda samba pensionifondi valitsemistasu on 0,3% aastas ning plaanitud kogukulu maksimaalselt 0,5% aastas.

Uus fond investeerib kogu vara maailma aktsiaturule, jäljendades MSCI ACWI indeksit. Teisisõnu: kasvatame järkjärgult oma osalust maailma juhtivates ettevõtetes, et saada tulu maailma majanduse pikaajalisest kasvust.

Esimestel aastatel hoiab fond kuni 5% varadest likviidsusreservis.

Kolmanda samba fondi loomine ise tähendab kõigepealt väga palju läbimõeldud ettevalmistustööd, mis tuleb ka üksikasjalikult dokumenteerida.

II sambas laekub raha automaatselt inimeste palgast maksuametisse ja sealt edasi valitud pensionifondi. III sambasse saab iga inimene soovi korral ise raha pangakontolt juurde kanda. Sellepärast peab siin looma täiendavad protsessid ja süsteemid, mis hõlmavad muuhulgas ka rahapesuvastaseid meetmeid. Muidugi ootavad ees ka Tuleva IT süsteemi arendused, et meie pensionirakendusse sisse logides saaks lisaks II samba seisule ka oma III samba seisu jälgida.

Uue fondi käivitamine on tiimitöö, mida juhib meie ühise fondivalitseja juhatuse liige Mari Kuhi. Oleme koostöös Fort Legali juristidega viimased paar kuud vajalikke süsteeme välja töötanud, analüüsinud ja kirja pannud. Reedel saatsime kogu info Finantsinspektsioonile ja jääme nüüd ootama tagasisidet. Hindame, et meie avalduse läbi vaatamine võib aega võtta umbes pool aastat.

Astu enne märtsi lõppu Tuleva liikmeks – soodsam liitumistasu!

Tuleva on esimene ja ainus tõsine finantsettevõte Eestis, mis kuulub kasutajatele endile. Asja mõte on, et inimesed ise koguvad koos oma tuleviku jaoks raha, jättes kõrvale nii palju vahemehi ja lisakulusid kui võimalik.

Meie ühistes pensionifondides võivad muidugi raha koguda kõik – ka need, kes ei soovi Tuleva kaasomanikuks saada. Aga kaasomanikuna saad Tuleva arengust kõige rohkem kasu, räägid otsustamises kaasa ja aitad kogu Eesti pensionisüsteemi paremaks teha. Mida rohkem on meid, Tuleva liikmeid, seda soodsam on meil koos investeerida, seda suurem on meie jõud läbirääkimistes teenusepakkujatega ja seda tugevam meie hääl koostöös seaduste loojatega.

Et saada Tuleva kaasomanikuks ehk liikmeks, tuleb tasuda ühekordne liitumistasu. Liitumistasusid kasutame ühistu arenduseks – sealhulgas uute fondide loomiseks. Liitumistasu on alates 1. aprillist 125 eurot.

  

 

Kristi esimese aasta päevik

Investeerimishuviliste kogukonnale hästi tuntud õpetaja, blogija ja raadiohääl Kristi Saare asus aasta eest tööle Tuleva kogukonnajuhina. Täna jagab ta esimese aasta jooksul tekkinud mõtteid.

Fotol Tuleva ühistu liikmed, Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi kliendid ja töötajad – vasakult paremale: fondijuht Tõnu Pekk, UX disainer Sander Värv, praktikant Sirli Oot, riski- ja vastavuskontroll Mari Kuhi ning kogukonnajuht Kristi Saare. 

Olin sisuliselt Tuleva esimene töötaja – asutajad olid seni tegutsenud põhimõttel, et nende tööpanus saab tasutud vaid osaliselt ja ainult siis, kui õnnestub fondid käivitada ning need ka jätkusuutlikult tööle panna.

Tulin Tulevasse tööle möödunud aasta detsembris. Asutajate unistus luua inimeste oma läbipaistvad, madalate kuludega fondid polnud selleks hetkeks enam pelgalt unistus: see oli saamas käega katsutavaks reaalsuseks. Tuleva liikmetena oli juba kokku tulnud 3000 inimest, kes tahtsid vanade pankade fondide kõrvale paremaid pensionifonde. Vajalik algkapital oli kogutud, meie ühise fondivalitseja tegevusloa taotlus ette valmistatud, kokkulepe maailma suurima indeksifondide pakkuja Black Rockiga saavutatud.

Minu esimene tööpäev algas vaikses kontoris, kus olime kolmekesi Tuleva juhi Tõnu ja raamatupidaja Maiga (tema on tänaseks vanemapuhkusel). Aasta hiljem algas minu tööpäev enne päikesetõusu strateegiahommikuga, kus juba laiema tiimiga koos uusi unistusi ja konkreetseid plaane arutasime. Mida ma aasta jooksul õppinud olen?

Mida inimesed tegelikult (pensionist) tahavad?

Tuleva kuulub meile, liikmetele. Eesmärk, mille poole tiim püüdlema peab, on ühest küljest lihtne: luua liikmetele väärtust. Kuidas aga täpselt teada saada, mida üle 3000 inimese ootavad ja vajavad? Enne fondi loomist teadsime, et inimesed tahavad muudatusi. Aga kas Tuleva peaks rohkem keskenduma teise samba pensionifondide kasvatamisele, uute toodete loomisele, inimestele ausa, arusaadava rahatarkuse jagamisele või paremate seaduste eest võitlemisele? Kus on õige tasakaal? Panustasime esimesel kevadel palju aega liikmetega suhtlemisele näost näkku, telefoni ja emaili teel, et päriselt süveneda nende mõtetesse, probleemidesse ja soovidesse.

Meedias on väiteid, justkui inimesed ei mõtleks oma tulevikule. Meie liikmed peegeldavad vastupidist.

Meedias on sageli kuulda-lugeda väiteid, justkui inimesed ei mõtleks oma tulevikule. Meie liikmeskond peegeldab hoopis teistsugust reaalsust. Inimesed hoolivad tegelikkuses oma tulevikust väga, lihtsalt pahatihti pole piisavalt praktilisi väljundeid ja tööriistu, mille abil oma tuleviku nimel midagi ära teha. Isegi kui sa tead, et pead näiteks eesmärgipäraselt säästma, on raske tulemusi saavutada, kui turul pakutavad kogumistooted on keskpärased, keerulised ja läbipaistmatult hinnastatud. See tekitab paljudes tunde, et justkui ei saagi midagi asjalikku tuleviku heaks teha, kuigi peaks.

Juba enne Tulevat olin Naisinvestorite klubi ja Investeerimisraadio eestvedajana suhelnud investeerimise teemal paljude inimestega. Olin märganud, et pensionisammastesse kogumine jäi enamiku jaoks investeerimisjuttudest täiesti kõrvale, sest ega keegi väga ei uskunud, et sellest midagi kasu võiks olla.

Üheks veebruari ettekandeks valmistudes sõnastasime Tõnuga idee, mis võiks inimeste ootusi pensioniks kirjeldada: pensionisambad on justkui langevari. Paremal juhul ei lähe seda kunagi tarvis – oleme elu lõpuni piisavalt hea tervise juures, et põneva tööga väga head sissetulekut teenida. Aga juhuks, kui kõik päris nii ei lähe, võiks pensionisammastesse siiski väärikaks toimetulekuks vajalik kogutud olla – ilma selleta on elus raske riske võtta. Meie roll fondivalitsejana oli leida vastus küsimusele, kuidas panna kokku head langevarju?

Mida pole kirjas, seda pole olemas

Enne tegevusloa saamist kinnitava Finantsinspektsiooni teadet ei tohtinud Tuleva rääkida avalikkuses, jagada fondidokumente ega muud praktilist infot, mis võinuks jätta mulje, nagu tegutseksimegi juba fondivalitsejana. See tähendas, et kõik pidi olema valmis, ent mitte avalik. Algusest peale oli selge, et me ei hakka raha kulutama kontoritevõrgule ega müügimeeste armeele. See tähendas, et inimesed peavad leidma ausa, arusaadava ja piisava info meie kodulehelt, et selle põhjal ise teadlik otsus teha.

Lugedes seadusi, fondivalitsejate dokumente ja suheldes liikmetega oli selge, et heade valikute tegemise pensioniks kogumisel teeb keerukaks rohkem kui üks asi. Kompleksset investeerimismaailma kirjeldav finantssläng on raskesti mõistetav, lisaks on Eesti pensionisüsteemis palju nüansse, mille tundma õppimine nõuaks rohkem aega kui keskmisel intelligentsel tööl käival inimesel käepärast on. Start-up maailmas on levinud liftikõne idee: pead saama minutiga oma idee huvilisele selgeks teha. Pensionisamba puhul see päris nii lihtsalt ei lähe.

Põhiline oli ju algusest peale selge: tulevikuks peab säästma. Aga millist pensionifondi valida? Millised on riskid ja kuidas neid hajutada? Mis on indeksifondid ja kuidas ostuhinna keskmistamine sinu kasuks töötab? Kuidas kujuneb sinu oodatav igakuine pension? Kuidas kogutud raha tulevikus kasutada saab? Miks valitsemistasu näitab ainult osa kulusid, mis meie pensionivarast igal aastal maha lähevad ja miks pangad kõiki kulusid ei avalda? Kuidas tänased valikud meie tulevast elujärge mõjutavad ehk mida saame täna teha, et vanemas eas paremini elada? Mõistsime, et parim, mida me teha saame, on kuulata, mis inimestes – pensionisüsteemi kasutajates – kõige rohkem segadust tekitab, ja õppida rääkima selgemalt, arusaadavamalt, ülevaatlikumalt.

Kevadeks, meie oma fondide käivitamise hetkeks, olime juba oma ägedate liikmetega koos päris palju tööd teinud, veebilehe infomaterjalide arusaadavust testinud, neid ümber ja veel ümber kirjutanud, blogis erinevaid teemasid avanud. Aastaga oleme veel hulga tööd teinud selleks, et igale küsimusele, mis pensionikogujal tekkida võib, oleks võimalik tuleva.ee keskkonnas vastus leida.

Aga mida rohkem inimesed süvenevad, seda rohkem tekib küsimusi. See ongi hea – mida rohkem pensionikogujad küsimusi küsivad, seda rohkem on vaja nii fondivalitsejatel kui seadusandjatel oma ideid ja seisukohti läbi mõelda ja selgitada. Hea finantstoode peab olema tarbijale arusaadav, aga sellest oleme veel kaugel. Olen ametilt õpetaja ja tean, et kõike saab selgitada kas keeruliselt või lihtsalt. Kui mõnda asja ei saa lihtsalt selgitada, on tõenäoliselt viga süsteemi enda loogikas…

Süsteemi saab muuta nii seest- kui ka väljastpoolt

Esimest korda vestlesin pikemalt pensioni teemal 2013. aasta Arvamusfestivali laval. Teise samba arutelus rääkisime muuhulgas sellest, et turul on puudu kaasaegsed, madalate kuludega indeksifondid. Vestlusringis osalenud panga esindaja ütles veendunult, et inimestel pole selliste asjade vastu huvi: puudub nõudlus. Pärast seda kirjutasin pensionist nii mõnegi artikli – nagu ka mitmed teised tänased Tuleva liikmed. Aga muutusi ei toimunud.

Julgen olla päris kindel selles, et ilma Tuleva asutajateta ei oleks pensioniturul olnud sellist ärkamist, nagu me praeguseks näha oleme saanud. Ongi raske defineerida, kas Tuleva muutis süsteemi seest- või väljastpoolt. Tuleva ideel tehtud seadusemuudatused ja eeskujul loodud pankade indeksifondid said teoks veel enne, kui me ise oma fondid käivitadagi jõudsime. Seega muutis Tuleva süsteemi justkui väljast. Samas, kui me poleks oma fonde üles ehitades tõestanud, et ärimudel võib toimida, oleks olnud paljudel lihtne väita, et nõudlust paremate fondide järgi polegi. Ühe panga madalate kuludega indeksifondil on siiani alla 300 kliendi, samal ajal kui 150 000 inimest püsib ilmselt teadmatusest sama panga silmapaistvalt nõrkade tulemuste ja kõrgete tasudega fondis edasi…

Teise samba pensionifond on aga ainult üks väike osa pensionisüsteemist. Viimase aasta jooksul olen veetnud hulga tunde erinevate pensioniteemaliste seaduste, ettepanekute, eelnõude, arutelude jms lugemisel. Pensionisüsteemi muutmiseks on olemas palju häid ideid, aga nende reaalsuseks saamiseni on päris palju samme vahepeal ees. Kõige olulisem neist on ilmselt see, et paljusid muutuseid on siiamaani tehtud ilma, et oleks süvenetud pensionikogujate tegelikesse probleemidesse ja vajadustesse. Küsides liikmetelt tagasisidet paljude ideede kohta, on näha, kui raske on pensionikogujal keerulise süsteemi muudatuste osas kaasa rääkida. Tavainimene ei peagi finantsmaailma nüanssidest aru saama, võiks öelda… Aga seesama inimene peab just selles maailmas tegema valikuid, mis määravad tema tuleviku.

Tulevas võime öelda, et me tõesti teame, mis on pensionisüsteemi kasutajate probleemid ja mida inimesed vajavad: me oleme neilt seda küsinud ning vastustesse süvenenud. Tänaseks võib Tulevat kindlasti lugeda süsteemi muutjaks seestpoolt. Aga meie ärimudel on konkurentidest erinev – me töötame pensionikogujate, mitte üksikute investorite kasu nimel. Tänu sellele saame lubada jõulisemaid ideid, mida lauale panna. Need aitavad meil kõigil, kes me süsteemi kujundame – nii teenusepakkujatel kui ka seaduste loojatel – laiemat pilti näha.

Milline on parim pension sulle?

Hiljuti käisin Konkurentsiameti aastakonverentsil rääkimas pensionituru konkurentsist ja pensionikoguja kogemusest. Pensionisüsteemi loojad lootsid omal ajal, et tulevikus toob konkurents turule järjest paremaid valikuid. Aga sisenemisbarjäärid on tugevalt reguleeritud turul kõrged ja paraku tuleb 15 aastat hiljem tunnistada, et pankade fondivalitsejad on jäänud mugavustsooni, võttes Euroopas silmapaistvalt kõrgeid tasusid, aga pakkudes pensionikogujatele maailma keskmisest palju kehvemaid tulemusi. Inimesed on põhjusega pettunud: kaks kolmandikku Eesti inimestest ei usalda meie pensionisüsteemi.

Pettumus pensionifondides on probleem mitte ainult meie, vaid ka meie laste jaoks.

See pettumus on probleem mitte ainult meie, vaid ka meie laste jaoks. Kui täna tööl käiv inimene pensioni kogumist mõttetuks peab, ei viitsi ta valikutesse süveneda. Kui inimesed jalgadega ei hääleta, pole turuosalistel motivatsiooni ka tulevikus paremaid tingimusi pakkuda. Kui nii edasi läheb, jääb meie pensionifondide tootlus nõrgaks ka tulevikus ja meile koguneb elu jooksul palju vähem pensionivara kui võiks. Pensioni teises sambas pettunud inimene ei kogu tõenäoliselt ka kolmandasse sambasse. Ja kui meie ise ei kogu endale piisavalt vara, et eakana toime tulla, jääme paratamatult järgmisele põlvkonnale koormaks. Rahvastik vananeb ja seda koormat on järjest raskem kanda.

Tuleva tiimis oleme otsustanud, et me ei helista kellelegi lihtsalt selleks, et oma pensionifonde müüa. Me kuulame, millised on inimeste vajadused ja küsimused. Põhjalikumad küsimused selgitame lahti oma blogis, et inimesed saaksid rahulikult süveneda. Sageli soovitame tutvuda ka teiste teenusepakkujate sobivate fondidega. See on inimesi nii mõnigi kord sügavalt üllatanud. Nad tunnistavad, et seni on pensionifond neile ilma süvenemata kiirelt “ära müüdud”. Eestis ei ole kohustusliku pensionifondi valiku kohta kusagilt erapooletut nõu küsida. Miks peakski siis pangad rohkem pingutama, kui õnnestub muul põhjusel harukontorisse tulnud klient ilma pikema jututa oma fondi meelitada?

Mul on hea meel, et Tuleva tulekuga on konkurents pensionide turul natuke tihenenud. Sellest võidavad Eesti inimesed. Aga pensioniks piisava langevarju ehitamiseks ei piisa ainult teise samba pensionifondist – ehkki madalate kuludega indeksifondi valimine on juba väga hea algus.

Et oleksime rikkamad igaüks ise ja ühiskonnana koos, on tarvis vaadata laiemat pilti. Riik peab võtma selgema visiooni, kuidas mitte ainult Exceli-tabelis elav “keskmine inimene”, vaid igaüks meist pensionieas toimetulekuks vajaliku miinimumi saavutab. Tuleb aidata inimestel teha teadlikke valikuid ja kasutada kogutud pensionivara tulevikus targalt, ilma ebamõistlikult jäikade piiranguteta. Kui inimeste usaldus pensionisüsteemi vastu paraneb, on loota, et lisaks I ja II sambale kogutakse rohkem ka III pensionisambasse. Me ise pensionikogujatena saame nõuda paremaid seadusi valitsuselt ja paremaid tingimusi teenusepakkujatelt. Pension on kahjuks igav ja kauge teema vaid seni, kuni ühel päeval hädas oleme. Kui see ennast ise meelde tuletab, on tõenäoliselt juba hilja.

Tuleva jätkab 2018. aastal jõuliselt. Teeme tööd, et järjest suurem osa Eesti inimestest leiaks üles kaasaegsed, madalate kuludega indeksifondid. Vanades, kõrgete tasudega fondides kaotab keskmine pensionikoguja elu jooksul tasude tõttu tõenäoliselt kümneid tuhandeid eurosid. Jätkame võitlust selle nimel, et me ei peaks kogu pensionisambasse kogutud vara üle andma kindlustusseltsile, vaid saaksime oma sääste kasutada targalt, tegelikest vajadustest lähtuvalt. Aitame riigil ka teisi raha kogumisega seotud seadusi inimestele selgemaks ja kasulikumaks muuta. Aasta esimeses pooles otsustame Tuleva kolmanda samba fondi käivitamise. Ja muidugi õpime edasi, kuidas aidata inimestel saavutada väikesi summasid regulaarselt säästes muretum tulevik.

Tuleva tööst on kasu kõigile Eesti inimestele, aga eelkõige lähtume oma liikmete huvidest. Loe lähemalt, miks ja kuidas meie liikmeskonnaga ühineda.

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.