Viimane aasta on näidanud midagi üllatavat: inimesed, kes tõstsid oma II samba makseid, ei jätnud III sammast unarusse. Vastupidi, nad koguvad nüüd rohkem mõlemas sambas. See on põhjus, miks ma usun, et investeerimist tasub alustada II samba sissemaksete tõstmisest, mitte III sambast, nagu varem arvasin.

Alates 2024. aasta algusest saab valida, kas koguda II sambasse 2%, 4% või 6% oma brutopalgast. Seda võimalust on kasutanud 80 000 Eesti inimest, kes on tänaseks saanud tänu sellele juba miljoneid eurosid tulumaksuvõitu.

Kaks aastat tagasi kirjutasin uut võimalust kommenteerides: „Mina kavatsen II samba makseid tõsta 6% peale, et kasutada maksimaalselt ära maksusoodustusega investeerimisvõimalused. Aga kui ma peaksin valima, millest alustada, eelistaksin isiklikult III sammast.” 

Tänaseks on minu arusaam aga muutunud. Ma olen veendunud, et investeerimist peaks alustama II samba sissemaksete tõstmisest. Sellel on kaks peamist põhjust: käitumispsühholoogia ja paindlikkus. 

Meie kogemus tõestab

Mis aga veel tähtsamgi, II samba sissemaksete tõstmine aitab tulevikuks rohkem koguda. II samba maksed tehakse sinu palgast ning need kasvavad automaatselt koos töötasuga. Meie kogujate käitumine näitab, et II samba maksete tõstmine ei asenda ega vähenda III sambas kogumist, vaid hoopis täiendab seda.

Seega, kuigi paberil võib tunduda, et II samba sissemaksete tõstmine ning III sambas kogumine on alternatiivid, siis praktikas need täiendavad üksteist. Andmed näitavad, et kui sa tõstsid II samba sissemakseid, siis tõenäoliselt jätkasid III sambas kogumist isegi suurema tõenäosusega. 

Miks see nii on? Ma usun, et meie, kes me Tulevas kogume, ei taju II samba sissemakseid „kaotuse” ega „kulutusena”. Tõenäoliselt me isegi ei märka mõne kuu möödudes, et kogume II sambasse rohkem kui varem. II samba sissemaksed peetakse kinni koos maksudega. Nii ei kuulu need inimese „peas olevasse arvestusse” (inglise keeles viidatud kui mental accounting), ei nõua igakuist pingutust ega tekita kaotuse tunnet. Nii teemegi III samba maksed kontole jõudvast netopalgast pärast maksemäära tõstmist ära täpselt nii nagu enne. 

Eriti suure tõenäosusega on see nii järgmisel aastal, mil maksuvaba tulu suurenemine enamiku inimeste sissetulekut tõstab. See muudab II samba maksemäära tõstmise märkamatuks.

Jäta endale paindlikkust

Kaks aasta tagasi pidasin III sammast paremaks viisiks alustada kogumist, sest väärtustasin III samba paindlikkust. III sambasse kogutud raha on vajadusel võimalik võtta kasutusele paindlikumalt, kui II sambasse kogunenud vara. 

See vastab tõele ning saan aru, miks seda kaks aastat tagasi nii tähtsaks pidasin. Teisalt ei ole see määrav. Enamik inimesi ei kasuta III sammast meelerahufondina ega võta seda kergekäeliselt kasutusele. Elu teises pooles on II ja III samba kasutamise reeglid aga võrdsed. 

Enamik meist on veel kogumisfaasis ning meile on vara likviidsusest tähtsam võimalus paindlikult otsustada, kui palju koguda. Suurema paindlikkuse jätad endale siis, kui tõstad II samba sissemakseid. 

Järgmisel aastal suurema maksuvõidu saamiseks pead II samba makseid tõstma nüüd. Pärast 30. novembrit seda enam teha ei saa. Samas saad 2026. aasta maksuarvestusse minevaid III samba sissemakseid teha kuni järgmise aasta lõpuni. Nii annad II samba makset tõstes endale võimaluse saada rohkem maksuvõitu, kuid samas jätad endale III samba abil paindlikkuse otsustada, kui palju soovid 2026. aastal maksusoodustusega koguda. Kui jätad II samba maksed tõstmata, siis võtad endalt võimaluse rohkem koguda. 

Kokkuvõte: meie uus retsept

Arvestades nii inimeste tegelikku käitumist kui ka statistikat, on meie uuendatud soovitus tulevikusäästude suurendamiseks järgmine:

1. Esmalt tõsta oma II samba makset (4% või 6% peale). See on kõige tõhusam viis automaatselt ja märkamatult rohkem koguda. Ära unusta tähtaega: 30. november.
2. Seejärel jätka kogumist III sambas nii palju, kui saad ja soovid, et kasutada ära täiendavat tulumaksuvõitu.

II ja III sammas täiendavad teineteist, aidates sul enesekindlalt tulevikuks rohkem kapitali koguda. Kõige raskem osa investeerimisega alustamisel on esimene samm. II samba makse tõstmine on otsus, mis hakkab automaatselt ja märkamatult sinu kasuks tööle.

Saime eile uudise: Finantsinspektsioon andis meile täiendava tegevusloa. Kui seni on meil olnud II ja III samba fondid, siis nüüd tohime valitseda ka eurofonde. Loodame oma uue fondi avada aasta lõpuks.

Eelkõige siis, kui II ja III sambast sulle ei piisa

Investeerimist tasub alustada II ja III sambast, sest neil on maksuvõimendus, mida ei paku ükski teine investeerimisvõimalus. II ja III sambasse kogutud rahalt ei pea maksma tulumaksu ja iga sinna tehtud investeering saab suure võimenduse. Nii moodustavad II ja III sammas teadliku investori portfelli vundamendi. Arvuta oma II samba sissemaksete suurendamise ja III samba tulumaksuvõit üle.

Meie II ja III samba fondides kogub oma tuleviku heaks juba üle 80 000 inimese. Väga paljud meist on teinud III sambasse püsimakse ning 42% on lisaks tõstnud sissemakseid II sambasse. Loodav Täiendav Kogumisfond annab võimaluse jätkata investeerimist indeksfondidesse ka siis, kui vundament on juba loodud.

Mida uus kogumisfond endast kujutab?

Nagu meie II ja III samba aktsiafondid, saab ka uus kogumisfond olema madala tasuga laialt hajutatud indeksfond, mis investeerib kogu vara maailma aktsiaturule, jäljendades MSCI ACWI indeksit. Õiguslikult on tegu eurofondiga. Nii kasvatame oma osalust maailma juhtivates ettevõtetes, et saada tulu maailma majanduse pikaajalisest kasvust. See on strateegia, millel on ka andmepõhine tõestus, et see töötab.

Kas on vaja veel üht indeksfondi?

Eestis on juba kümneid indeksfonde. Mõned neist on kättesaadavad madalate tasudega.

Miks me ühe juurde teeme?

Esiteks seetõttu, et mida suurem on meie varade maht seda paremaks lähevad kogumise tingimused meile kõigile. Varahaldus on mastaabiäri, kus kulud ei kasva 1:1 mahuga. Uus fond on täiendav kasvuallikas, mis aitab alandada ka meie II ja III samba fondide tasusid. 

Teiseks, tahame muuta pikaajalise investeerimise lihtsamini kättesaadavamaks. Meie arvates on endale sobiliku investeerimistoote leidmine enamiku pakkujate juures tarbetult keeruline. Madala tasuga ja laialt hajutatud indeksfondi leidmiseks tuleb leida nõel heinakuhjast. Nii jääb paljudel inimestel investeerimata. Meil ei ole head fondid kehvade vahele ära peidetud. Nagu kolmanda samba kogemus näitab, on see suureks abiks investeerimisel alustamisel.

Meie II ja III samba fondid muutsid indeksfondidesse investeerimise pensioniks kogumisel populaarseks. Tahame nüüd teha sama ka mujal. Et keegi ei peaks valima kõrgete tasudega kasvukontole üksikaktsiaid, koguma oma lapse tulevikuks keerulises kindlustustootes ega läbima madalate kuludega indeksfondi investeerimiseks keerukat asjakohasuse küsimustikku.

Mis saab edasi? Millal investeerida saab?

Nüüd, kui tegevusluba on käes, saame esitada Finantsinspektsioonile taotluse fondi registreerimiseks. See protsess võtab tavaliselt aega kuni kuus kuud. Loodame siiski lühema ajaga hakkama saada.

Oleme endale sihiks seadnud, avada uus fondi täisealistele füüsilistele isikutele selle aasta lõpuks. 

Aga sa saad juba täna teha väikese sammu uue fondi kasutamisel. Vaata üle, kuhu sinu säästud täna kogunevad ja anna meile märku küsimustikule vastates. Nii saame hoolitseda, et seni kogutud säästude Tulevasse toomine on lihtne ja väikese kuluga. 

Järgmisel aastal plaanime investeerimisvõimaluse avada ka juriidilistele isikutele ja lastele, aga võtame samm korraga ja seda plaani peame edasi hiljem. 

Uue fondi avamise etapid:

1. Tegevusluba – tehtud
2. Fondi registreerimine – tehtud
3. Fondi avamine Tuleva lähiringile ja suurimatele huvilistele – esmane pakkumine toimub 15.–31. jaanuarini.
4. Fondi avamine kõigile eraisikutele – 2. veebruarist
5. Fondi avamine lapse nimel investeerimiseks
6. Fondi avamine juriidilistele isikutele (millel on üks ja sama juhatuse liige ja omanik ning mis on registreeritud Eestis)

Anna oma huvist märku

Kui sa pole oma huvist Täiendava Kogumisfondi kohta veel märku andnud, siis nüüd on selleks hea võimalus. Vasta küsimustikule ja anname sulle esimesena teada, kui saad investeerima hakata.

Me ei teeks uut fondi ilma oma toetava kogukonnata. Aitäh kõigile, kes on näidanud üles oma huvi, esitanud sisukaid küsimusi ning kannatlikult oodanud! Hoiame teid kursis kõikide oluliste arengutega.

Loe ka vastuseid kolmele kõige levinumale küsimusele Täiendava Kogumisfondi kohta.

Meie ühine II samba fond on kasvanud Eestis varade mahult teiseks. See ei tähenda, et koos meiega koguks enamik Eesti inimesi. Teistel fondivalitsejatel on tavaliselt mitu II samba fondi ning fondide varade mahte kokku lüües oleme turuliidritest ikka oluliselt maas. Siiski on varade mahult teiseks fondiks kasvamine kena teetähis, mis annab põhjust analüüsida, kuidas oleme nii kiiresti kasvanud.

Meie ühine fond on kasvanud suuruselt teiseks kolmel lihtsalt põhjusel: 

• Me kogume rohkem, kasutades nutikalt II samba maksuvõimendust
• Paneme tootluse enda kasuks tööle, hoides tasud madalal ja investeerides maailma aktsiaturule
• Püsime sihikindlalt teel, hoolimata turukõikumistest

Tulevas kogume tulevikuks rohkem

Meil, Tulevas kogujatel, on II sambasse kogunenud enamasti rohkem vara kui meie eakaaslastel. Näiteks 1980. aastal sündinud inimestel on Tuleva II sambas keskmiselt 24 000 eurot. Nende teistes fondides koguvatel eakaaslastel on keskmiselt 30% vähem – 17 000 eurot. 

Ühelt poolt koguvad Tulevas enamasti keskmisest kõrgema palgaga inimesed. Kõrgemalt palgalt koguneb II sambasse ka rohkem vara. Võta kinni, kas rahatarkus teeb inimesed jõukamaks või on jõukamad inimesed enamasti ka rahatargad. 

Ent sama oluline on ka see, et me lihtsalt säästame igal kuul rohkem. Keskmine Tuleva II samba koguja suunab igal kuul II sambasse umbes 7,5% oma palgast, samas kui näiteks Swedbankis või LHVs suunatakse II sambasse ligi 6,5% palgast. 

Kuidas nii? Alates selle aasta algusest saab suurendada oma II samba sissemaksed 10%-ni brutopalgast. Sellest 4% läheb jätkuvalt sotsiaalmaksu arvelt, kuid brutopalgast läheb senise 2% asemel kuni 6%. See on kaval viis kogumiseks, sest II sambasse makstud rahalt ei tule tasuda tulumaksu. Seda võimalust kasutas lausa 41% Tuleva kogujatest. 

Abimees: parem tootlus

Meie ühiselt kogutud raha on aastate jooksul teeninud ka mõistlikku tootlust. Seda ei saa kahjuks öelda kõikide Eesti pensionifondide kohta. Viimase kaheksa aastaga on meie II samba fondi tootlus olnud üle 10,5% aastas. Samal ajal on nii Swedbanki kui ka LHV suurimad fondid teeninud tootlust 6,5% aastas. (1) 

Aasta lõikes vaadatuna võib see tunduda vaid mõne protsendipunktise vahena. Ent see on nii olnud kaheksa aastat. 1. septembril 2017 Tuleva fondi pandud 10 000 eurot kasvas 1. septembriks 2025 rohkem kui kaks korda, 21 188 euroks. LHV suurimas fondis oleks 10 000 eurost saanud 15 480 eurot ning Swedbanki suurimas fondis 15 058 eurot. 

Tuleva tootlus pole garanteeritud ega lineaarne. 2024. aastal teenis meie II samba fond tootlust pea 25%, 2022. aastal aga kaotas väärtust 13%. Meie II samba fond on seitsme aasta jooksul kasvanud keskmiselt 10,5% aastas. 

Samas pole Tuleva suurem tootlus ka juhuslik. Oleme teeninud maailma aktsiaturu keskmist tootlust, mis viimased 10 aastat on olnud veidi üle 10% aastas. Iga järgmine 10 aastat võib tootluse poolest oluliselt erineda, aga viimase 10 aasta tootlus on üsna sarnane ka maailma aktsiaturgude pikaajalisele keskmisesele tootlusele (2).

Maailma aktsiaturgude keskmine tootlus ületab aga enamiku aktiivselt juhitud II samba fondide tootlust. (3) Sellel on kaks põhjust: fondijuhtide kesised oskused ja fondide kõrged tasud. 

Aktiivselt juhitud fondide juhid püüavad kavaldada turgu üle, panustades üksikutele piirkondadele, ärisektoritele ja instrumentidele. Kui kellelgi õnnestub teha õige panus, siis peab kellelgi teisel minema selle võrra halvemini. Mõned võidavad, teised kaotavad, aga kokkuvõttes ei loo spekuleerimine väärtust juurde.

Teisalt tuleb selle eest aga maksta kõrgeid tasusid. Müügimeeste armee ja spekuleerimiseks info kogumine vajab ju aega ja raha. Need tasud võetakse aga teenitud tootlusest maha. 

Nii on ka Eesti pensionifondidega. Meie ühisel fondil on head eeldused kõrgema tootluse teenimiseks, sest meie tasud on märksa madalamad kui LHV ja Swedbanki suurimal fondil.

Tulevas püsime sihikindlalt teel

Meie ühise II samba fondi varade maht on kiiresti kasvanud ka seetõttu, et püsime sihikindlalt teel ja ei loobu kergekäeliselt kogumisest. Võrreldes 2017. aastaga on meid, Tulevas kogujaid, palju rohkem. Kui 2017. aastal kogus koos meiega II samba fondis napilt 4000 inimest, siis tänaseks on meid üle 35 000. Swedbanki ja LHV suurimad fondid on seevastu kogujaid kaotanud. 

Muidugi tahaksime, et Tulevas kogujate hulk kasvaks veelgi kiiremini. Agressiivne müük kaubanduskeskustes või telefoni teel võib küll lühiajaliselt kogujate arvu suurendada, kuid ei aita inimesi püsivalt ja teadlikult koguma. Pikas perspektiivis on agressiivne müük kahjulik nii kogujale kui ka fondivalitsejale. Sellise müügiga võib meelitada inimesi oma fondi vahetama, kuid läbimõtlematult fondi valinud inimesed lahkuvad sealt sama kiiresti. (1) 

See on ka põhjus, miks Tuleva on valinud teise tee. Oleme üheskoos teinud endale hea fondi. Me kasvame, kui meie kogujad on meiega rahul ning räägivad sellest ka oma sõpradele ja tuttavatele. 

Sellel on aga oluline eelis. Meie, kes me Tulevas oma II sammast kogume, püsime rohkem kursil kui pankade fondides kogujad. Seda näitab nii teise fondi lahkujate hulk kui ka näiteks nende kogujate arv, kes enne pensioniiga oma II samba kogumise on lõpetanud.

Mis on Tuleva retsept?

Tuleva II samba fond on kasvanud kiiresti Eesti suuruselt teiseks, sest me järgime lihtsat retsepti: 

• Kogu nii palju, kui sul on võimalik. Elu tuleb ka elada, aga võimalusel tõsta II samba sissemakset. 
• Kogu madala tasuga indeksfondis, sest nii annab tootlus sulle hoogu juurde. 
• Püsi sihikindlalt teel. Ära loobu kogumisest. 

(1) Võtsin tootluse jaoks andmed Tuleva lehel oma pensionikontole sisse logides (seisuga 02.09.2025) ja vaatasin kui palju minu II sammas on alates Tuleva fondi loomisest teeninud. Võrdlesin seda samas LHV ja Swedbanki suurimate II samba fondidega.

LHV Pensionifond Ettevõtlik viimase 1 aasta tootlus on Pensionikeskuse andmetel 8,86%, 2 aasta tootlus 8,77% ja viie aasta tootlus 6,86%. Swedbanki pensionifond 1970-79 sündinutele puhul on need numbrid 7,11%, 10,89% ja 6,91%. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi puhul vastavalt 10,38%, 15,07% ja 11,46%.

Kolmel võrreldaval fondil on erinev investeerimisstrateegia ning riskitase. Swedbanki esindaja hinnangul pole neid seetõttu lubatud võrrelda, sest see ei anna adekvaatset tervikpilti. Ma pole Swedbanki kriitikaga nõus. Kõik võrreldavad fondid tegutsevad investeerimisfondide seaduse piirides. Väiksem aktsiate osakaal on olnud fondivalitseja valik, mitte objektiivne paratamatus. Fondivalitsejal on kohus tegutseda oma osakuomanike parimates huvides ja kui selleks tuleb tingimusi muuta, siis ka see on fondivalitseja kohus. Meie võrdleme ikka neid fonde, kelle kehtivad seadusest tulenevalt samasugused piirangud ja seepärast me võrdlust ei muutnud.

(2) UBS Annual Investment Returns yearbook, Dimson, Marsh, Staunton andmebaasi põhjal.

(3) Seda on öelnud mitmed rahvusvaheliselt väga tunnustatud majandusteadlased, näiteks William Sharpe artiklit “The Arithmetic of Active Management,”või Fama ja Frenchi artiklit  “Luck versus Skill in the Cross‐Section of Mutual Fund Returns”. Ida-Euroopa kontekstis on see saanud kinnitust Triinu Tapveri Eesti Panga teaduspreemia teeninud doktoritöös.  

Kuna turg oli mitu aastat tõusuteel, õnnestus paljudel meist saada juba kogumise alguses suur eduelamus. Nii on lihtne ka jätkata. Ent teistel meist, kes alustasid näiteks möödunud aasta lõpus, pani turu kõikumine sihikindluse kohe proovile. Kuidas leida kindlust jätkamiseks, kui kontol vaatab parasjagu vastu miinus?

Mõistan seda tunnet hästi, sest mul on sarnane kogemus. Hakkasin III sambasse süstemaatiliselt koguma 2018. aastal. Esimestel kuudel läks väga hästi. Börsid tegid rekordeid ning see innustas sissemaksetega jätkama.

Aasta lõppes aga ligi 10% langusega, sest maailmamajanduses valitses suur ebakindlus. Mulle tundus, et alustasin täiesti valel ajal, sest ostsin aktsiaid tipust.

Tagantjärgi enam nii ei tundu. Minu 2018. aastal „tipust” ostetud III samba osakute väärtus on seitsme aastaga kasvanud umbes 105% – iga minu sissepandud 1 euro on kasvanud tänaseks 2,05 euroni. Oleksin võinud teenida veelgi rohkem tootlust, kui oleksin alustanud 2019. aasta alguses, ent samahästi oleksingi võinud jääda ootama turu põhja ja lükanud alustamist aina edasi. Ebakindlus ja turu kõikumine tõid mulle paari kuuga ajutise kaotuse, aga pikas perspektiivis on turu tõus teinud selle kuhjaga tasa.

Seega, sa ei teinud viga, kui alustasid kogumist aktsiaturgude „tipus”. Vastupidi, sa käitusid õigesti, sest andsid endale võimaluse teenida pikas perspektiivis korralikku tootlust. Investeerides järjepidevalt iga kuu, tabad aastate jooksul nii tõusvat kui ka langevat turgu. Ühe tehingu ajastusel pole lõpptulemusele erilist mõju.

Sa pole üksi

Sarnaseid kogemusi on väga paljudel kogujatel. 21. sajandil on aktsiaturud juba kuuel korral langenud korraga üle 15%. Ajalugu on aga näidanud, et tavaliselt järgneb langusele tõus. Mõnikord kiiresti, mõnikord aeglasemalt. 

Tagasi vaadates on need langused vaid kõikumised kõveral, millel puudub pikas perspektiivis suur mõju. Kiirete kukkumiste taga on enamasti maailmas toimuvate sündmuste põhjustatud hirm või segadus. Turu pikaajaline trend aga peegeldab maailmamajanduse kasvu. Varem või hiljem kajastuvad aktsiaturul taas ettevõtete tegelikud majandustulemused. Seepärast ongi tulemuslik investeerida indeksfondi abil kogu maailma turule, mitte üksikutesse ettevõtetesse või sektoritesse.

Tõusuaastatel on sihikindlalt kogumine lihtne. Väärid erilist tunnustust, kui suudad sihikindlalt koguda ka raskematel aastatel.

Valem on lihtne

Mida teha, kui ostsid tipust? Lihtsalt jätka kogumist. 

Pikaajalise kogujana pole aktsiaturgude kõikumine sinu jaoks kuigivõrd tähtis. Kui turg langeb, väheneb küll ajutiselt sinu portfelli väärtus, ent sissemaksete ostujõud on suurem: sama raha eest saad rohkem osakuid. Küll aga võid teha endale kahju, kui otsustad lühiajalise languse järel kogumise lõpetada. Nii võtad vastu reaalse rahalise kaotuse ja jääd ilma tuleviku kasvust.

Seega on valem lihtne: kui kogud indeksfondis, püsi rahulikult kursil. Tee regulaarselt sissemakseid sõltumata sellest, kuidas turgudel läheb ning kas kontol vaatab vastu miinus või pluss. Regulaarsete ostudega hajutad riske ja lood eeldused pikaajaliseks kasvuks. Kui nii toimid, on sinu jaoks parim aeg investeerimiseks… kogu aeg!

Plaanime 2025. aasta lõpus avada pensionisüsteemi välise uue kogumisfondi. Saime Tuleva kogukonnalt sisukat tagasisidet, mis aitab tootearenduses teha paremaid otsuseid. Teeme fondi ju ikka selleks, et me ise tahaksime selles koguda.

Tänaseks on küsimustikule vastanud üle 800 inimese, kellest 94% soovib hakata uude kogumisfondi investeerima. Valdav enamus soovib seda teha eraisikuna, ligi 35% aga juriidilise isikuna ning 25% lapse nimel. Seega peame ka need võimalused looma – iseasi, kas jõuame need kõik lansseerida aasta lõpus korraga või teeme seda mitmes osas.

Ühtlasti korjasime ideid, mis võiks saada meie uue kogumisfondi nimeks. Kõige rohkem käidi välja „Tuleva kasvufond” või „Tuleva IV sammas”. IV sammas oleks päris tabav nimi, ent see võib tekitada segadust, et tegu oleks justkui pensionifondiga. Igaljuhul peame veel natuke vaagima, mis nimi meie uuele fondile kõige paremini sobiks.

Samuti tõstatus häid küsimusi. Neist on palju kasu, sest aitavad täpsemaid ootusi paremini mõista. Valisime vastamiseks välja kolm kõige levinumat.

1. Mis on Tuleva kogumisfondi väärtuspakkumine ja konkurentsieelis? 

Meie suur eelis ja tugevus on meie kogukond. Tulevas ei ole omanike ja kogujate huvid vastuolus – meie liikmed ongi meie omanikud. Üheskoos loome endale paremad tingimused, et vähehaaval säästetud raha pikaajaliselt investeerida.

Muidugi on indeksfondidesse võimalik investeerida ka mujal: mitmes pangas, Lightyearis, Lynxis või Interactive Brokersis. Teadlikud investorid on juba endale õige teenusepakkuja leidnud. See on väga hea ning nemad ei pea midagi tegema. (1) 

Paljude inimeste jaoks on endale sobiliku investeerimistoote leidmine aga tarbetult keeruline. Madala tasuga ja laialt hajutatud indeksfondi leidmiseks tuleb leida nõel heinakuhjast. Esmalt tuleb valida välja endale sobiv platvorm, tutvuda nende keerukate tingimuste, eripärade ja konksudega. Seejärel tuleb teha valik kümnete, sadade või lausa tuhandete üksikutele sektoritele või piirkondadele keskenduvate fondide hulgas. Vahel on peidus ka mõni salakaval “aga”, näiteks tuleb mõnes kohas maksta lisaks esmapilgul madalale fondi valitsemistasule ka valuuta konverteerimise eest või teada täpselt erinevate osakuklasside tingimusi, et vältida täiendavat maksukoormust. Me tahame luua lihtsama ja läbipaistva võimaluse investeerimiseks.

Üheskoos kogumisel on veel üks oluline eelis. Mida suuremaks kasvab meie fondide vara, seda väiksemad on kulud iga koguja jaoks. Iga uus euro, mis Tuleva fondidesse lisandub, aitab meil vähendada tasusid kõigi jaoks. Näiteks saime miljardi euro täitumisel langetada oma II ja III samba fondide tasusid. Loome uue fondi, sest see aitab meil ka tulevikus tasusid langetada. 

2. Kuhu hakkab fond investeerima? 

Me ei hakka leiutama ratast, vaid laiendame tänast hästi sissetöötatud ja toimivat mudelit. Nagu meie II ja III samba aktsiafondid, saab ka uus fond olema madala tasuga laialt hajutatud indeksfond, mis investeerib kogu vara maailma aktsiaturule, jäljendades MSCI All Country World (MSCI ACWI) indeksit. See indeks hõlmab 3000 maailma suurimat börsiettevõtet ning iga ettevõtte osakaaluks indeksis on tema turuväärtus jagatud kõigi ettevõtete turuväärtusega. Nii investeerides kasvatame oma osalust maailma juhtivates ettevõtetes, et saada tulu maailma majanduse pikaajalisest kasvust. 

Me ei kavatse maksta fondist dividende, vaid reinvesteerime automaatselt fondi sees. Sellel on kaks peamist põhjust. Esiteks, dividendide reinvesteerimine aitab vara kasvule kaasa. Teiseks, dividendilt tuleks maksta tulumaksu. Kasumit reinvesteerides saab igaüks ise valida, millal soovib raha kasutusele võtta, müües fondiosaku sobival hetkel lihtsalt maha.

3. Kuidas hakkab käima fondi ostmine, müümine ja maksustamine? 

Uue kogumisfondi osakute ostmine ja müümine hakkab toimuma Tuleva veebis, sarnaselt nagu praegu saab koguda III sambasse. Lisaks loome võimaluse vaadata oma vara suurust ja tootlust.

Fondi osakuid saab osta ja lunastada iga tööpäev ning seda alates väga väikestest summadest. Praegu selgitame veel välja, kui kiiresti oleks meil võimekust hakata ostu- ja müügikorraldusi ellu viima – see sõltub kokkulepetest meie depoopanga ja fondi administraatoriga. Kindlasti suudame seda teha kolme päeva jooksul, ent tahaksime olla kiiremad.

Osakute ostmiseks tuleb teha makse Tulevale oma pangakontolt. Eraisikutel on mõistlik seda teha oma investeerimiskontolt, mis võib asuda ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna pangas, makseasutuses või investeerimisühingus (nt Swedbankis, Coop Pangas või Wise’is). Nii laieneb ka sellele fondile investeerimiskonto süsteem, mis võimaldab tulumaksukohustust edasi lükata.

(1) Näiteks mina investeerin Interactive Brokersi kaudu fondi, mis jäljendab MSCI ACWIt tasuga 0,12% aastas. Vähemalt esialgu ei suuda Tuleva sellist hinda pakkuda. Teisalt tuleb Interactive Brokersis konto avamiseks aga näha kurja vaeva ning esitada isiku ja sissetuleku tõendamiseks kümneid keerukaid dokumente. Samuti tuleb fondi ja fondi klassi valimisel olla hoolas, sest nii tasud kui ka maksustamine erinevad.