1. jaanuarist 2024 jõustub uus pensionireform. Edaspidi saab valida, kas maksta II sambasse 2%, 4% või 6% oma palgast. Maksed hakkavad uue soovi järgi liikuma 2025. aastast. See on väga kasulik muudatus, sest võimaldab tulumaksusoodustusega säästa tänasest veelgi rohkem.

Mõned liikmed on juba uurinud, kas nad peaksid makseid tõstma ning millal saab seda teha. Mina kavatsen II samba makseid tõsta, et kasutada ära maksusoodustusega investeerimisvõimalused. Samal põhjusel kogun juba ka III sambasse nii palju kui maksusoodustus võimaldab. Kui ma ei teeks kumbagi ja peaksin valima millest alustada, eelistaksin isiklikult III sammast. Samas on ka II sambal eeliseid. 

Tuleva kalkulaatori abil saad arvutada, kui palju võidad 2025. a tulumaksureformi ja II samba sissemakse suurendamisega:

Arvuta oma võit

Mis ja millal muutub?

Seni on II sambasse inimesed ise panustanud 2% brutopalgast. Riik lisab sellele inimese palgalt makstava sotsiaalmaksu arvelt 4%. 

Alates 1. jaanuar 2025 on pensionikogujatel võimalik II sambasse panustada kas 2%, 4% või 6%. Muudatus puudutab üksnes inimese enda makset, riik jätkab sotsiaalmaksu arvelt 4% lisamist sõltumata inimese maksemäärast. 

Vaikimisi loetakse maksemääraks 2%. Maksemäära tõstmiseks või langetamiseks saab avaldust esitada igal ajal, aga maksemäär muutub kord aastas, 1. jaanuaril nende avalduste põhjal, mis on esitatud hiljemalt novembri lõpuks. Maksemäära tõstmiseks alates 1. jaanuarist 2025, saad avalduse esitada 1. jaanuarist kuni 30. novembrini 2024. Nii riik, kui ka fondivalitsejad valmistuvad praegu avalduste vastuvõtmiseks ning teavituskampaaniaks. 

Miks peaksin tõstma II samba makseid?

Eestis on pensionid madalad. Meil moodustab keskmine pension ligi 40% keskmisest palgast, Euroopa Liidus peaaegu poole rohkem (1). Seega – pensioniks valmistumiseks tuleb koguda sääste. Kui palju? Kahjuks ei ole siin õiget ega valet vastust. See sõltub sinu võimalustest ning kulutustest. Mida varem alustada, seda väiksem peab olema igakuine säästumäär. Igatahes on tulevane sina tänulik iga pensioniks kogutud euro eest. 

Kindel on aga see, et investeerida tasub nutikalt ning kasutada ära kõik pakutavad maksusoodustused. Kuna II samba maksetelt ei tasuta tulumaksu, on mõistlik ka seda võimalust kasutada.  Seda eeldusel, et kogud II sambasse madala kuluga indeksfondis. Kui maksad ikka veel kõrget tasu, tee kõigepealt see korda. Täna ei ole mingit põhjendust, miks peaksid oma pensionisamba tasudeks maksma rohkem kui 0,5% aastas. 

Kas II või III sammas?

Võimalusel kasuta mõlemat. Kui sa täna veel ei saa nii palju oma tulevikku investeerida kui II ja III sammas lubaksid, pole hullu – suurenda säästmist sammhaaval. 

Kas esmalt suurendada oma II samba sissemakseid 6% peale või paigutada igal kuul raha III sambasse? Märkimisväärset vahet ei ole. Mõlemad on head variandid, aga neil on oma väikesed eripärad. 

Nagu tabelist näed, on II samba täiendavate maksete ning III samba maksete peamiseks erisuseks raha kasutusele võtmise paindlikkus. 

Kolmandast sambast on võimalik raha välja võtta igal hetkel, kas osaliselt või täielikult. Enne 60. eluaastat (või enne aastat 2021. kogunud inimestel 55. eluaastat) tuleb maksta tulumaksu 20%, pärast 60. eluaastat 10%. Raha makstakse välja nelja tööpäeva jooksu pärast avalduse esitamist. 

Teise samba väljamaksed on aga piiratud. Raha väljavõtmist puudutava regulatsiooni eesmärk on vähendada riigi panustatava 4% sihtotstarbetut kasutamist. See muudab keeruliseks aga ka inimese enda kogutud vara kasutamise enne pensioniiga. Näiteks ei saa II sambasse kogutud raha kasutada osaliselt. Kui inimene soovib II samba välja võtta, peab ta võtma välja kõik kogutud vahendid ja tasuma kogu summalt tulumaksu. Väljamaksed muutuvad paindlikuks alles alates eelpensionieast. Samuti tuleb võtta arvesse, et pärast II sambast raha väljavõtmist peatatakse sissemaksed 10 aastaks. See tähendab, et inimene jääb pensionikogumisel ilma maksusoodustusest ning riigi panusest. Viimaks tehakse II sambast väljamakseid 5 kuulise viitajaga. Seetõttu ei ole praktikas võimalik neid vahendeid kasutada ootamatuteks kuludeks. 

Kuidas peaks koguja käituma?

Sõltub inimesest. Raha kasutusele võtmise paindlikkus võib olla nii eelis kui ka puudus.

Vahel on inimestel mõnel väga olulisel põhjusel vaja võtta oma pensionisäästud kasutusele juba enne pensioniiga. Kuigi neid kulutusi peaks aitama katta meelerahufond, suurendab kindlustunnet teadmine, et kuskilt on midagi võimalik veel võtta. Kolmandasse sambasse kogutud raha on võimalik võtta kasutusele soodsamalt, paindlikumalt ja kiiremini kui II samba varasid. See ei tähenda, et III samba varasid kasutataks enne pensioniiga sageli või kergekäeliselt. Pensioniks kogumise mõte on ju ikkagi koguda varaks pensionieaks, mitte ootamatusteks. Ent selle võimaluse olemasolu on eelis. Kui raha kasutusele võtmise lihtsus on sinu jaoks tähtis, peaksid tegema esmalt ära maksed III sambasse ning alles siis suurendama II sammast.

Mõni teine vaatleb raha väljavõtmise piiranguid aga hoopis eelisena. Kõik teavad, et pensioniks tuleb rohkem säästa, aga see on keeruline. Kui panna raha III sambasse alles kuu lõpus, ei pruugi enam olla midagi alles. Kui võtta pensionisambast raha ootamatuste katteks välja, ei pruugi pensionieas enam midagi alles olla. Just seetõttu soovitatakse muuta säästmine automaatseks ning säästmise lõpetamine keeruliseks. Teises sambas see täpselt nii ongi. Raha kasutusele võtmise piirangud aitavad hoida distsipliini ja tagada, et pensionikka jõudes pole pensionisammas juba tühjaks tehtud. 

Tegutse juba täna

Pikaajalise säästmisel on üks lihtne edu valem: mida varem alustad, seda parem.  Nii sellel, kui ka järgmisel aastal on valik veel väga lihtne: maksutõhusalt pensioniks säästmiseks pead tegema makseid III sambasse. Kasuta see võimalus kindlasti ära. 

1. OECD https://data.oecd.org/pension/net-pension-replacement-rates.htm

TalTechi õppejõud Triinu Tapver sai hiljuti Eesti Panga teaduspreemia. Tema doktoritöö järeldus: tootlust ootaval investoril tasub paigutada oma raha pigem indeksfondi kui Kesk- ja Ida-Euroopa aktiivselt juhitud aktsiafondidesse. Aktiivsete fondide kesise tulemuse selgitamiseks tõi Triinu välja kaks põhjust: fondijuhtide kesised oskused ja fondide kõrged tasud.

Triinu Tapver püüdis oma doktoritöö esimeses artiklis välja selgitada, kui suur osakaal Kesk- ja Ida-Euroopa aktiivselt juhitud aktsiafondidest suutis perioodil 2005-2019 püsivalt ületada oma võrdlusindeksit ning kas edu tõid oskused või õnn. (1)

Kuigi doktoritöö ei uurinud pensionifonde, pakkus tema töö meile siiski suurt huvi. Madalate kuludega indeksfondi investeerimine on Tuleva keskne idee. Usume maailma kogemusele tuginedes, et pikas perspektiivis suudavad vaid väga vähesed fondid netotootlusega (ehk peale tasude lahutamist) ületada turu keskmist.

Miks? Aktiivne juhtimine on null-summa mäng. Aktiivse juhtimisega püütakse kavaldada turg üle, panustades üksikutele piirkondadele, ärisektoritele ja instrumentidele. Kui kellelgi õnnestub teha õige panus, siis peab kellelgi teisel minema selle võrra halvemini. Mõned võidavad, teised kaotavad, aga kokkuvõttes ei loo spekuleerimine väärtust juurde.

Samas kaasnevad aktiivse juhtimisega aga kõrged tasud, mis tuleb tootlusest maha arvestada. Seetõttu oleme oma fondid kujundanud nii, et:

1. me ei jääks kunagi oluliselt maha maailmaturu keskmisest tootlusest;
2. meie tasud oleksid võimalikult madalad (2).

Maailma investeerimisfondide statistika kinnitab ülaltoodut: 70-90% aktiivselt juhitud fondidest jääb madala kuluga indeksfondile pikaajalises tootluses alla (3).

Samas ei olnud keegi seni võrrelnud aktiivset ja passiivset investeerimist just meie piirkonnas. Äkki on meie aktiivsete fondide juhid millegipärast edukamad kui nende kolleegid mujal maailmas? Sellele küsimusele vastuse saamiseks kutsusime Triinu hiljuti ka meie tiimile oma uurimustöö tulemusi tutvustama.

Lühidalt vastates püstitatud küsimusele: ei ole.

Perioodil 2005-2019 suutis netotootlusega võrdlusindeksit ületada 22,9% Kesk- ja Ida-Euroopa aktiivselt juhitud aktsiafondidest. Seejuures suutis vaid 0,6% seda teha tänu fondijuhtide headele oskustele. 22,3% fondidest lihtsalt vedas. 77,1% fondidest aga jäid võrdlusindeksile alla.

Mujal maailmas tehtud sarnases uuringutes on leitud, et oskustega suudab võrdlusindekseid ületada 5%–10% fondijuhtidest. Miks läheb Kesk- ja Ida-Euroopa fondijuhtidel halvemini?

Doktoritöö toob olulise põhjusena välja lühikese tegutsemisajaloo ja väikese turu. Suur osa siinsetest fondidest investeerivad globaalsetele aktsiaturgudele, aga selles vallas on nende kogemus lühem kui nende Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide kolleegidel. Lisaks on meie piirkond väike ning siin on vähe fonde. Seetõttu pole fondide vaheline konkurents nii terav kui mujal maailmas. Sellel on aga negatiivne mõju fondijuhtide oskustele.

Väga olulised on ka tasud

Meie piirkonna aktsiafondide tasud on ligi 2 korda kõrgemad kui Euroopa Liidus keskmiselt, rääkimata USAst. Seetõttu peavad meie piirkonna fondijuhid positiivse tulemuse saavutamiseks ületama indeksit veelgi rohkem kui nende Lääne-Euroopa kolleegid.

Kokkuvõtlikult jõudis Triinu Tapver sarnasele järeldusele nagu meiegi. Võrreldes turuga kaotab keskmine Kesk- ja Ida-Euroopa aktiivselt juhitud fondi osakuomanik oma investeeringutelt raha. Parima tulemuse, ehk riskiga korrigeeritud tootluse maksimeerimiseks peaksid meie piirkonna investorid eelistama madala kuluga indeksfonde.

Tuleva kontoris toimunud arutelul jäi seekord vastuseta irooniline küsimus: kui aktiivne juhtimine on kogujatele kahjulik, siis miks pole riik võtnud samme selle eest hoiatamiseks?

(1) Triinu Tapveri doktoritöö “Essays on Bank Governance and Mutual Fund Performance” (2022) on kättesaadav TTÜ digiraamatukogus. 

(2) Loe täpsemalt, millist tootlust Tuleva lubab ja millist ei luba. 

(3) Vaata näiteks Standard&Poorsi analüüsi siit.

Kaanefoto autor: Arno Mikkor

Facebook live’i käigus küsis kuulaja Tõnult ja Kristilt, miks Tuleva ei tee elutsüklifonde. Vastame küsimusele pikemalt.

Elutsüklifondid on osutunud Eestis väga populaarseks. Neljast investorite arvult suurimast pensionifondist kolm on elutsüklifondid. (1) Ometigi ei kavatse Tuleva teha oma elutsüklifondi. Veelgi enam – meie ei soovitaks kogujatele pea ühtegi Eestis tegutsevat elutsüklifondi. Miks nii?

One size does not fit all

Elutsüklifondide näiline eelis on mugavus. Nad on loodud selleks, et pakkuda kogujatele lihtsat ja automatiseeritud lahendust, mis kohandub nende elutsükli ja vajadustega ilma nende poolse tegevuseta. 

Sellel mugavusel on aga ka varjukülg. Eestis koguvad ühes elutsüklifondis kõik samal kümnendil sündinud. Näiteks pensionifond 1960-69 sündinutele on nime järgi mõeldud tänaseks 54-63 aastastele inimestele. (2) Mõnel neist saabub pensioniiga alles 2035. aastal, teistel aga juba järgmisel aastal. Need inimesed on pensionikogumisel üsna erinevas olukorras, aga elutsüklifondis on neil täpselt samasugune strateegia.

Nagu Tõnu hiljuti kirjutas, tasub 50seks saades veel mõnda aega jätkata kõrge tootlusega aktsiafondides. Selleks ajaks on enamikul inimestest kogunenud II sambasse juba märkimisväärne hulk raha ning kõrge tootlus toob lõpuks märkimisväärset kasu. 10% tootlus 30 000 eurosest pensionisambast on 3000 eurot, aga vaid 200 eurot 2000 eurosest pensionisambast. Kui koguja soovib aga võtta pensionivara mõne kuu pärast kasutusele, võib olla mõistlik hoida osa varast mõnes konservatiivsemas fondis, mis väldib nii suuri tõuse kui ka languseid.

Samal kümnendil sündinud inimestele mõeldud elutsüklifondis on ilmselt mõlema eelistusega inimesi. Isegi kõik 63-aastased pole võrreldavas olukorras. Mõnel on plaanis jätkata tööturul veel aastaid, teine soovib kohe minna pensionile. Mõnel on lisaks pensionisambale veel kinnisvara ja aktsiaid, teisel on II sammas ainsaks varaks. Mõnel on õnn minna pensionile vastu perekonna toel, teine peab saama hakkama üksinda.

Kuidas nende vajadusi ühildada? Kas eelistada kogujaid, kelle pension saabub kohe ja kes vajavad konservatiivsemat strateegiat või neid, kellel on pensionini veel aega ja kes võivad tootluse nimel veel võtta riski? Kahjuks pole sellele küsimusele lihtsat vastust. 

Fondivalitseja seisukohast paistab turvalisem eelistada konservatiivset strateegiat. Lihtsam on selgitada pahasele 56-aastasele, miks ta tootlus on madal, kui täpselt finantskriisis pensionile minejale, miks ta viimastel kuudel raha kaotas. Eriti kuna inimesed tajuvad kaotuseid palju teravamalt kui võite.

Võib-olla selgitab see, miks Eesti elutsüklifondid on pigem konservatiivsed. Swedbanki pensionifondis 1960-69 sündinutele on aktsiate osakaal 29.7% (3), pensionifondis 1970-79 sündinutele 76.2% (4) ja pensionifondis 1980-89 sündinutele 84.1% (5). Võrdluseks – Rootsi riiklikus pensionifondis AP7 Safa hoitakse varasid kuni 55. eluaastani 125% võimendusega aktsiates ning seejärel asutakse aktsiate osakaalu vähendama 3%-4% aastas. (6)

Konservatiivsetes fondides on risk madalam, aga samas on ka tootlus madalam. Nii võib konservatiivsete valikute tegemisel olla kogujale krõbe hind – saamata jäänud tootlus. Kuigi mineviku tootlus ei garanteeri tootlust tulevikus, saame tõdeda, et näiteks viimasel 20 aastal on maailmaturu tootlus oluliselt ületanud Eesti konservatiivsete pensionifondide oma. 

* Maailmaturu keskmise tootluse arvutamisel kasutasime portfelli, mis arvestab Eestis kehtinud investeerimispiirangutega. Kuni aastani 2010 võisid pensionifondid investeerida 50% varast aktsiatesse ja 50% võlakirjadesse. Kuni aastani 2019 70% varast aktsiatesse ja 30% võlakirjadesse. Graafik ei arvesta fondide tingimustega. Maailma aktsiate tootluse arvutamisel kasutasime iShares MSCI ACWI Fund osakuhinna muutust, võlakirjade tootluse arvutamiseks kasutame Vanguard Euro Government Bond Index Fund-i osakuhinna ajalugu.

Eestis on üks suur elutsüklifond, mis investeerib pea 100% varadest aktsiatesse – Swedbanki pensionifond indeks 1990-99. See on minu meelest kogujale hea valik, nagu teisedki madalate kuludega indeksfondid. Samas peab koguja arvestama, et fond hakkab ühel hetkel vähendama aktsiate osakaalu ning suurendama võlakirjade oma. (7) See aga tähendab, et ühel hetkel tekib ka sellel fondil samasugune probleem nagu teistel elutsüklifondidel. 1990. aastal sündinud inimestel hakkab kätte jõudma pensioniiga, aga 1999. sündinud inimestel on see veel aastate taga. Nende inimeste ootused võivad aga olla väga erinevad. 

Mida siis teha?

Kui kogud elutsüklifondis, arvesta, et investeerimisstrateegia valitakse kõigi samal kümnendil sündinud inimeste järgi. Mõtle hoolikalt läbi, millist strateegiat pensioniks kogumisel vajad ning kas oled kõrgema tootluse nimel võtma riski.

Kaalu valikuna ka maailmaturgusid jäljendavaid indeksfonde. Kutsu seda tegema ka oma ema, isa ning vanemaid sõpru. 

Tutvu valitud pensionifondi tingimustega ja kui vaja, küsi nõu [email protected] või 644 5100.

1. Pensionikeskuse statistika. (31.08.2023)
2. Vaata prospekti
3. Swedbanki pensionifond 1960-69 sündinutele faktileht 31.07.2023 seisuga
4. Swedbanki pensionifond 1970-79 sündinutele faktileht 31.07.2023 seisuga
5. Swedbanki pensionifond 1980-89 sündinutele faktileht 31.07.2023 seisuga
6. AP 7 Safa tutvustus (31.08.2023)
7. Swedbanki pensionifond 1990-99 sündinutele prospekt 26.10.2023 seisuga

Tootlus on pensionifondide turunduses kesksel kohal. Swedbank teatab, et “latt on kõrgel ja tasud madalal”. LHV kirjutab, et “2022. aasta algusest on ainsana suutnud fondiosakute väärtust kasvatada LHV.” Ka Tuleva ütleb, et “tootlus ei jää kunagi kaugele maha maailma väärtpaberiturgude keskmisest” (loe täpsemalt, mis tootlust Tulevas oodata). Kuidas selles sõnumite virr-varris aru saada, kellel on õigus?

Nagu USAs vahel öeldakse: “In God we trust. All others must bring data.” Postimees avaldaski hiljuti, andmeteadlase Indrek Seppo pensionifondide võrdluse, mis tõestab, et indeksfondide tootlus on edastanud aktiivselt juhitud fonde. 

Kui kõhkled, vaata pimesi usaldamise asemel oma pensionifondi tootlus ise üle. Ent pea meeles kahte asja: esiteks, möödaniku tootlus ei garanteeri, et ka tulevikus nii läheb, ja teiseks, turuosalistel võib olla huvi näidata tootlust tegelikkusest kõrgemana ning selleks kasutatakse vahel ka ebaausaid võtteid. Siin on kolm rusikareeglit, et püsida õigel rajal. 

1. Vaata tootlust aasta kohta. Swedbanki internetipank ütleb mulle uhkusega, et minu teise samba tulusus on 26.89%. Äge! Mul läheb hästi!

Aga oot, millise perioodi kohta? 5 aasta kohta oleks see umbes 5% aastas, 10 aasta kohta umbes 2.5% aastas ja 20 aasta kohta 1.2% aastas. Maailma aktsiaturgude indeksitel on samal ajal läinud hoopis paremini. Seetõttu ei ütle 26.89% mulle õigupoolest midagi. Hoopis täpsem oleks vaadata tootlust aasta kohta – kui palju on minu pensionivara kasvanud keskmiselt igal aastal. (1) See võimaldab ka erinevaid investeeringuid võrrelda. 

2. Vaata tulemusi võimalikult pika aja kohta. Mõnel kuul läheb ühel pensionifondil paremini, teisel kuul jälle teisel. Pensioniks kogumise perspektiivis on aga 1 kuu, 1 aasta või isegi 5 aastat üsna lühike aeg ning kuutootluse mõju pensionile on väike. Kogume pensioniks üle pika aja ning nii huvitab meid vaid pikaajaline tootlus. Tee endale vaadeldav ajaraam selgeks ning pensionifonde võrreldes tee see nii pikaks kui võimalik.

Selle reegli vastu eksitakse kahjuks tihti. Tootluse sage vaatlemine on põnev, eriti kui läheb hästi. (2) Aga mis sellest pikaajalisest tootlusest vaadata, see ju väga tihti ei muutu. Ilmselt seetõttu räägitakse ajakirjanduses ikka ja jälle näiteks viimase 1.5 aasta tootlusest. (3) Võta kinni, kas internetipanka logides näeme vahel ühe aasta tootlust, sest see on põnev või sest see aitab näidata kodupanga fonde paremas valguses. 

3. Vaata, kuidas on läinud sul, mitte fondil. Sinu personaalne tootlus võib erineda fondi tootlusest. Sinu tootlus sõltub sellest, millal sissemaksed oled teinud, kaua ja millistes fondides kogunud.

Pensionikeskus näitab aga fondide tootlust viimasel 3, 5 või 10 aastal. Teisisõnu – kas täpselt 3, 5 või 10 aastat tagasi pensionifondi paigutatud 100 eurost on saanud 95, 105 või 125 eurot. Statistiliselt on see õige, aga väheütlev. Sinu pensionifondis ei ole vaid 3, 5 või 10 aastat tagasi laekunud raha, vaid igakuised maksed. Täpse tulemuse saamiseks peaksid leidma iga tehtud makse tootluse ning kaaluma need kokku. Loe täpsemalt Tõnu analüüsist. 

Pensioni kohta pakuvad statistikat kõikide Eesti pankade portaalid, ent kahjuks ei jälgi nad kõiki kolme rusikareeglit. Kui sul on viitsimist ja oskus Excelit käsitleda, saad pärida Pensionikeskusest andmed ning arvutada ise. Kui sul seda aga pole, saad vaadata tootlust Tuleva veebirakendusest. Tegime arvutuse neid reegleid järgides sinu eest ära. Logi oma pensionikontole ja vaata järele.

Logi oma pensionikontole

PS! Tegelikult on okei ka see, kui sa oma tootlust pidevalt ei jälgi. Nagu Bogle soovitab, pane raha madala kuluga fondi ning ära piilu.

(1) Vaata täpsemat selgitust näiteks siit: https://www.investopedia.com/terms/a/annualized-total-return.asp

(2) Huvitaval kombel kipuvad inimesed käituma kui jaanalinnud. Kui finantsvaradel läheb hästi, vaadatakse nende tootlust sagedasti. Kui hakkab minema halvasti, peidetakse pea liiva alla ning lõpetatakse tootluse vaatlemine. Seda peetakse omamoodi enesekaitse mehhanismiks, mille abil välditakse negatiivsete emotsioonide teket. Loe täpsemalt artiklist The ostrich effect: Selective attention to information (Karlsson, Loewenstein & Seppi, 2009)

(3) Näiteks Postimees võrdles hiljuti pensionifondide tootlust alates 31. detsembrist 2021 ning tegi sellest lähtuvalt kaugeleulatuvaid järeldusi. Kui ta oleks valinud näiteks 6 kuud varasema või 6 kuud hilisema alguskuupäeva, oleks ta jõudnud hoopis teistsugusele tulemusele. Sama tegi ka Investor Toomas.