Varsti kolme-aastaseks saava Tuleva ühistu 4250 omanikust igaüks panustas 100 eurot, et aidata üles ehitada Eestis ainulaadne, inimeste oma algatusel sündinud finantsettevõte. Mida me selle rahaga saavutanud oleme?

Eesti esimene fintech, mille omanikud on kasutajad ise

Kujutle maailma, kus Amazoni omanikud on tarnijad, Uberi omanikud autojuhid ja Facebook-i omanikud needsamad inimesed, kelle postitused ja jagamised seal sisu loovad, kirjutas Financial Times-i toimetaja Douglas Rushkoff 2016. aastal, juhtumisi just siis kui Tuleva asutasime.

Kui rikkus liigub järjest väiksema hulga omanike kätte, süveneb huvide konflikt monopoli-lähedase võimuga ettevõtete omanike ja nende ettevõtete tegevustest mõjutatud inimeste vahel. Eesti pensioniturg on üks näide. Miks lõikavad Rootsi pangad siin pensionifondidelt kordades suuremat lõivu kui koduturul? Lihtne: sest nad saavad. Rootsis piirab riik tasusid karmilt ja konkurents on tugevam.

Me ühise ettevõtte ehitamiseks antud 100 eurot on ennast juba tänaseks ära tasunud

Kolm aastat tagasi oli Tuleva asutamine omamoodi eksperiment. Kas suudame siin Eestis üles ehitada eduka ettevõtte, kus omanikud ei mängiks kasutajatega nullsummamängu – sest omanikud ongi kasutajad ise?

Idee oli lihtne, aga sai teoks tänu inimestele, kes tahavad omanikud olla ja on valmis selleks ka natuke panustama. Minu meelest võib iga Tuleva liige olla uhke ja rahul. Me ühise ettevõtte ehitamiseks antud 100 eurot on ennast juba tänaseks ära tasunud ja toob järjest võimenduvat mõju – nii meie endi kui teiste Eesti inimeste rahakotile.

Tulevas kogujad hoidsid 2018. aastal tasudelt kokku üle 400 000 euro

Räägime rahast. Tuleva pensionifondidesse usaldatud varast kulutasime eelmisel aastal valitsemistasuks 0,34% ehk 208 000 eurot. Keskmine panga fond oleks samast summast ära võtnud 1,01% ehk 613 000 eurot. Ainuüksi ühe aastaga võitsime 405 000 eurot.

Tuleva liige, kelle pensionikontol on umbes 10 000 eurot ja kes tõi oma II samba üle kohe 2017. aasta kevadel, on sellest ajast saadik tasudelt kokku hoidnud 115 eurot. Liikmeks astudes panustatud 100 eurot on juba tagasi teenitud. Elu jooksul kasvab tasude mõju muidugi kümnetesse tuhandetesse eurodesse.

Tuleva liikmed ja veel tuhanded teised ärksamad on juba valinud kaasaegse, madala kuluga pensionifondi. Aga 16 aastat pettumusi on paljude huvi kohustusliku pensionisamba vastu päris tapnud. Nii tiksub 700 000 inimese vara ikka veel vanas fondis pangale kasumit.

Nende inimeste rahast läks eelmisel aastal pankadele valitsemistasuks 38 miljonit eurot. Kui kõik koguks Tulevas (või kui kõik fondid oleks sama madala tasuga kui Tuleva), oleks kulunud kolm korda vähem. Eesti inimesed oleksid täna 25 miljoni euro võrra rikkamad ja need 25 miljonit eurot teeniks neile järgmistel aastakümnetel maailma aktsiaturgudel tulu.

Kaks-ühes: start-up ja kodanikeühendus

Tuleva ja ka Transferwise’i kaasasutaja Taavet Hinrikus on öelnud, et Tuleva liikmeks astumine annab “kaks asja ühe hinna eest”. Esiteks ostad ennast naeruväärselt väikese rahaga kiiresti kasvava idufirma kaasomanikuks ja ühtlasti annad hoogu kodanikualgatusele, mis kaitseb kõigi Eesti inimeste huve.

Me olime algusest peale veendunud, et finantssektoris mõju saavutamiseks ei piisa probleemidele tähelepanu juhtimisest ja lahendustest rääkimisest. Tuleb proof of concept ise ära teha. Aga selleks, et oma pensionisäästudest saaksid tulevikus rohkem kasu mitte vaid mõni tuhat ärksamat, vaid kõik Eesti inimesed, on tarvis ka riigi tasandil otsustavalt tegutsema asuda.

Algul oli ametnike ja poliitikutega suheldes tunne, et sein on ees. Nad olid harjunud küsima, mida pangad arvavad ja milliseid seadusi tahavad. Pensionikogujate esindajaid polnud kunagi otsustamises osalema kutsutud. Kui Tuleva selles rollis ebamugavaid küsimusi lauale tõi, laiutati ohates käsi. Lihtsam oli uskuda pankade juttu, et ega Eestis vist paremini teha ei saagi. Saab küll.

Paremad seadused: juba esimesed sammud toovad miljoneid võitu

Paar pisikest asja läks kohe läbi. Tänu Tuleva ettepanekul tehtud seadusemuudatusele ei tohi pangad juba 2017. aastast enam pensionifondi vahetamise eest kõrget väljumistasu võtta. See on kahe aastaga inimestele kokku hoidnud umbes 3 miljonit eurot.

2018. aasta lõpus võttis riigikogu vastu otsuse sundida panku järkjärgult pensionifondide kõrgeid valitsemistasusid langetama. Rahandusministeeriumi hinnangul jääb tänu sellele juba lähiaastail keskmiselt 15 miljonit eurot aastas rohkem inimeste pensionikontodele alles – ilma riigi sekkumiseta oleksid pangad selle raha omale kasumiks tõstnud.

Mõne päeva eest allkirjastas rahandusminister määruse, mis loob noortele inimestele hea vaikimisi pensionifondi valiku.

Me oleme teinud hirmus palju tööd, et ametnikele ja poliitikutele selgitada, miks on vaja II samba väljamaksete reformi. (Neile, kes juba pensioniealiseks saanud või saamas, on see niigi valusalt selge.) Valimised võitnud erakonna juht Kaja Kallas on nüüd märku andnud, et võtab II samba väljamaksed ette.

Olen veendunud, et murrangulised muutused ongi ees. Kõik suured erakonnad on lõpuks mõistnud, et pensionisüsteemi peenhäälestusest ei piisa. Eesti vajab tarka pensionistrateegiat, mis loob nõelterava fookusega eeldused selleks, et inimesed saaks igast säästetud eurost maksimaalse kasu.

Mida sa täna liikmeks astudes saad?

Tuleva Tulundusühistu liikmena oled meie ühise ettevõtte kaasomanik. Liikmena teenid Tuleva fondis kasvavalt pensionivaralt liikmeboonust. See on algul hästi pisike, aga kasvab koos sinu pensionivaraga ja annab sulle õiguse osaleda Tuleva kasumi jaotamises.

Tuleva järgmine suur projekt on meie ühine III samba pensionifond – selline, kus meil kõigil on tõesti mõistlik raha koguda. Panustades liikmeks astudes ühekordse liitumistasu, aitadki katta kulud, mida uue fondi käima lükkamiseks teha on tarvis. 31. märtsini on liitumistasu 100 eurot, alates 1. aprillist juba 125 eurot.

Tuleva fondivalitseja ning meie pensionifondide aastaaruanded on siin.

Eestis juhime riiki nagu tehnoloogiaettevõtet, kirjutas meie president Kersti Kaljulaid. Me peame tegema nii, et see käiks ka Eesti pensionisüsteemi kohta.

Poliitikud, lõpetage juba see lõputu vaidlus selle üle, kas pensioniks koguda on vaja! Keskenduge targa, lihtsa ja inimeste kasu maksimeeriva pensionistrateegia arendamisele! Muidu pole me riik jätkusuutlik.

Nobeli preemia laureaat Richard Thaleril on ettevõtte juhile selge sõnum. Kui sinu inimesed ei säästa pensioniks piisavalt, on see sinu süü. Niisiis, kui me juhime Eestit nagu tehnoloogiafirmat, tuleb riigil võtta vastutus ja luua tööriistad, mis teevad pensioniks kogumise inimestele palju lihtsamaks ja tulemuslikumaks.

Thaler on muuhulgas nõustanud sealsete pensionisüsteemide arendamisel Rootsi ja Suurbritannia valitsusi.

Thaler: pensionisüsteem peab lähtuma inimlikest eeldustest

Pensioniks kogumine on Thalerile hea näide tegelikust probleemist, millega traditsiooniline majandusteadus hakkama ei saa. Robotlikult ratsionaalsete agentide asemel peab pensionisüsteem arvestama päris inimestega, kelle käitumist mõjutab psühholoogia. Kuni me seda ignoreerime, käib mõistlikul viisil säästmine enamikule ka tulevikus üle jõu.

Mida siis teha? Thaler soovitab ettevõtete juhtidele nelja tingimust arvestavat plaani. Esiteks – automaatne liitumine. Teiseks – automaatne säästumäära kasv (Save More Tomorrow). Kolmandaks – head vaikimisi valikud. Neljandaks – ei tohi innustada töötajaid panema kõiki sääste oma tööandja aktsiatesse.

Mida saab nendest soovitustest õppida ettevõtlik Eesti?

Kuidas Estonia, Inc pensioniplaan selles valguses paistab?

Vaikimisi säästma pandud inimesed püsivad raha kogumise rongil paremini kui need, kes peavad ise valima, millises peatuses peale hüpata.

1. Automaatne liitumine – olemas 🙂
Kõik tööturule sisenejad peavad ühinema kogumispensioni ehk teise pensionisambaga. See on tark.

Samas võiks teise samba avada veel täiendavateks automaatseteks sissemakseteks. Lisamaksetest võiks igaühel võimalik loobuda. Aga Thaler on näidanud, et vaikimisi säästma pandud inimesed püsivad raha kogumise rongil palju tõenäolisemalt kui need, kes peavad ise valima, millises peatuses nad peale hüppavad.

2. Säästmise kasv – ei ole 🙁
Thaler soovitab leppida inimestega kokku, et järgmisest palgatõusust läheb näiteks veerand või pool täiendavaks säästmiseks. Eeldusel, et palgad tõusevad, pole raske jõua üsna kiirelt 10 – 12%lise säästumäärani. Meie automaatne säästmine algab ja lõpeb 6% tasemel palgast töökarjääri esimesest päevast kuni pensionini. (NB! Loe 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformi kohta, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata kuni 6% brutopalgast, kusjuures riik lisab 4%).

3. Hea vaikimisi valik – varsti on 🙂

Siiani on sellega Eestis olnud pahasti. Kui tööle asuv noor ise pensionifondi ei vali, suunab riik tema vara loosiga mõnda konservatiivse strateegiaga pensionifondi. Paraku on enamus Eesti konservatiivse strateegiaga fondidest tänaseks sisuliselt garanteeritud negatiivse reaaltootlusega – fondi kulumäär ületab portfelli jooksva tootluse määra.

Tuleva ettepanekust lähtuv rahandusministri määrus loob alates juunist noortele inimestele pensioni II sambasse kogumiseks päris hea vaikimisi valiku.

Madalad kulud ja maksimaalne aktsia-osakaal on eeldused, et säästud pensionile jõudmise päevaks rohkem kasvaks.

Uue määrusega saadab riik kõik II sambaga liitujad, kes ise fondivalikut teha pole jõudnud, automaatselt madala kulu ja maksimaalse aktsiate osakaaluga pensionifondi. Madalad kulud ja maksimaalne aktsia-osakaal on just need asjad, mis annavad head eeldused selleks, et vähehaaval kogunevad säästud pensionile jõudmise päevaks võimalikult hästi kasvaks.

Nüüd tuleb muidugi rahandusministeeriumil ja finantsinspektsioonil tähelepanelikult jälgida, kas fondivalitsejate müügiagendid hakkavad noori vanadesse, kõrgete kulude ja kehvade tulemustega fondidesse üle meelitama. Heast vaikimisi valikust on vähe kasu, kui pangad selle vastu töötama hakkavad.

Ka näiteks Rootsi laisa pensionikoguja jaoks on vaikimisi valikuks just madalate kuludega indeksifond.

4. Ära innusta ostma oma ettevõtte aktsiaid – enam-vähem olemas 🙂
Meie seaduse nõuded pensionifondide investeeringutele soosivad investeerimist rahvusvahelistele turgudele, mitte jääma Eesti piiridesse. Miks see tähtis on? Enamiku Eesti inimeste vara ja tulu on juba niigi seotud oma koduettevõtte ja -riigiga. Pensionivara investeerimine mujale vähendab piirkonnariski.

Teeme pensionivara väljamaksed korda!

Nobeli preemia laureaadi õppetunnid ei piirdu pensioniks kogumisega. Tarvis on leida ka efektiivne ja inimeste vajadustest lähtuv pensionivara välja maksmise plaan.

Thaleri sõnul see valdkond lausa karjub innovatsiooni järele. Eestis karjub ka.

Ühe võimaliku lahendusena pakub Thaler välja lihtsa asja. Selle osa rahast, mis peab inimesele annuiteedina tagama toimetuleku elu lõpuni, võiks pensioniea saabudes suunata tagasi riiklikku sotsiaalkindlustusse (meie mõistes esimesse sambasse).

See on väga soodne viis pakkuda inimestele indekseeritud pensionimakseid kogu eluks. Kui riik kindlustab kõik kodanikud korraga, pole üksikute lepingute sõlmimise kulusid, inimesed ei pea tegema segadusse ajavaid valikuid, ei pea maandama negatiivse valiku riske (adverse selection). Kindlustusfirmad siin mõistlikku lahendust pakkuda ei suuda – majandusteadlaste järeldust kinnitavad ka täna Eestis pensionile suunduvatele inimestele peale surutavad kehvad pensionilepingud.

Eesti pensioni väljamaksete süsteem täna veel tark ei ole. Teeme selle korda!

Kas üldse saab II sambast veel asja? Pankade pensionifondide viletsust esile tõstva OECD raporti ja lähenevate valimiste valguses küsivad seda ajakirjanikud, poliitikute nõunikud ning inimesed, kes oma raha pärast arusaadavalt mures on.

Kui me ei usuks, et saab, poleks Tuleva sündinud. Meie eesmärk on aidata teha Eestile targem pensionistrateegia. Kui tahad selles osaline olla, astu Tuleva liikmeks.

Aga mida iganes sa kohustuslikust kogumisest arvad – sinu palgast 6% läheb iga kuu pensionifondi. Nii et algatuseks tee kohe korda just oma II sammas – selleks ei ole sul täna enam takistusi. Pensionifondi vahetamine ei maksa midagi ja võtab netipangas vähem kui 5 minutit.

Ükski Eesti fondijuht ei tea, mida maailmamajandus järgmistel aastakümnetel toob. Mina ka ei tea. Aga ma tean kahte asja.

1. Kulud loevad rohkem kui sa arvad. Hoolitse, et sa ei maksaks päevagi kauem kinni viletsate tulemuste ilusaks rääkimist ega pankade lobby-tööd. Kolmveerand valitsemistasust, mida pangad oma fondides kogujate rahast lõivuks võtavad, läheb just pensionifondide turundusele, müügile ja emapankade tuluks (1). See kõik sööb sinu vara tootlust väiksemaks. Täna ei ole ühtegi head põhjust maksta jooksvateks tasudeks rohkem kui 0,5% aastas.

2. Omanikutulu kipub kasvama kiiremini kui palgad ja aktsiad on pikas plaanis pakkunud paremat tootlust kui võlakirjad. Kui sul on pensionini veel aega vähemalt kümme aastat või rohkem, siis hoolitse, et enamus su varast oleks paigutatud aktsiatesse. Et saada osa ettevõtete kasumist, pead olema aktsionär.

Vali soodsa tasuga indeksifond, mis kasvatab järjepidevalt sinu osalust maailma juhtivates ettevõtetes ja tagab, et sinu vara kasv ei jää kunagi maailma majanduskasvust kaugele maha. Mina ise ja teised Tuleva asutajad kogume muidugi kõik Tulevas. Aga Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi kõrval on minu meelest päris hea valik ka SEB indeksifond (aga mitte selle panga vanad fondid!).

Mina kavatsen hakata võlakirjafondile mõtlema alles 50ndate eluaastate teises pooles. Kui pensioniiga läheneb, jälgi fonditasusid eriti terava pilguga: tänaste madalate intresside juures kaotavad kõrgema tasuga konservatiivsetes fondides kogujad üsna kindlasti lähiaastatel raha, sest tasud ja inflatsioon söövad niigi pisikese tootluse ära. Sellepärast jäta valikusse ainult kaks kõige soodsama tasuga võlakirjafondi: Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond või Swedbanki K1.

Kas Tuleva on fondivalitsejana ikka sama turvaline kui pank?

Kui sa tahad koguda Tulevas koos minu, Indrek Neivelti, Kristi Saare, Jaak Roosaare, Mari Kuhi ja teiste Tuleva liikmetega, on sul võibolla küsimus, kas meie vähem kui kahe aasta vanused pensionifondid on ikka turvaline valik.

Jah, on küll. Tuleva juhina ma ei saakski teisiti öelda, eksole. Aga sa ei pea siin ainult minu sõnale toetuma.

Eestis on II sambasse kogumine muide niiviisi korraldatud, et sina pensionikogujana ei pea Tuleva ega mõne teise fondivalitseja püsima jäämise pärast muretsema – see risk pole sinu kanda. Nimelt on pensionifondi vara tegelikult hoiul depoopangas, kes vastutab, et raha oleks turvaliselt kaitstud isegi siis, kui fondivalitseja endaga peaks midagi juhtuma. Tuleva pensionifondide depoopank on Swedbank, kes kinnitab kõik meie varaga tehtavad tehingud – täpselt nii nagu panga enda fondide puhul. Kui fondivalitseja peaks mingi suurema jamaga hakkama saama, hüvitab pensionikogujatele tekkida võiva kahju Eesti riigi investeeringute tagamise fond.

Pea meeles, et kõik Eesti pensionifondid investeerivad maailma väärtpaberiturgudele – meie vara väärtust mõjutavad muutused maailma majanduses. Pensionikogujana oleme kõik väga pikaajalise vaatega investorid ja kõige tähtsam on varuda kannatust. Väärtpaberiturgude senises ajaloos on aktsiad alati toonud hea tootluse neile, kes pole halbadel aegadel paanikasse sattunud. Pensionisambaga on lihtne kursil püsida: pole mingit vajadust oma investeeringuid enne pensioniikka jõudmist maha müüa.

(See blogipost ilmus algselt 30. novembril 2018).

(1) Kohustuslike pensionifondide valitsemistasu analüüs, Rahandusministeerium 2018

Avasin põnevusega riigikogu möödunud kolmapäeva istungi stenogrammi. Teisel lugemisel olid seaduse muutmise ettepanekud, mis peaksid parandama meie kõigi võimalusi kohustuslikust II pensionisambast natuke rohkem kasu saada.

Liiga pikk, et lugeda? Riigikogu liikmed, teile on artikli lõpus spikker homseks, kui pensionisamba parandamise ettepanekud taas teie ette juba kolmandale lugemisele jõuavad!

Valimiste eel on nii mõnigi poliitik pensionisamba teemal häälekalt sõna võtnud. Hea põhjusega: meie pensionifondid on kasumlik äri pankadele, aga erakordselt kehva tootlusega raha omanikele – inimestele.

Rahandusministeeriumis ette valmistatud eelnõu toob mõned väga arglikud sammud, et asja väheke parandada. Ja ometi on ikka muudatuste paketist puudu lahendus ühele II samba kõige valusamale probleemile: kahjulik väljamaksete süsteem, mis hammustab pensionile jõudva inimese varast viiendiku kuni kolmandiku kindlustusseltsile.

Mõtlesin, et kindlasti kasutab nii mõnigi riigikogu liige nüüd võimalust näidata oma süvenemisvõimet ja tõsiselt valijate huve kaitsta.

Riigikogu asi ei ole otsida kompromisse inimeste vara tootluse ja fondihaldurite kasumiootuste vahel.

Pettusin. Rahanduskomisjoni aseesimees Taavi Rõivas tegi algatuseks kavas olevatest muudatustest lühikese ülevaate. Sinna mahtus optimistlik märkus, et aastate pärast “oleksime ilusasti OECD keskmiste hulgas, mis küllap on üsna hea kompromiss pensionifondide tootlikkuse ja fondihaldurite tasustamise vahel.”

Taavi Rõivas, kaks mõtet.

Esiteks, riigikogu asi ei ole otsida kompromisse inimeste vara tootluse ja fondihaldurite kasumiootuste vahel. Riigikogu asi on hoolitseda, et Eesti inimesed saaksid oma pensionisäästudest maksimaalse tulu.

Teiseks, investeerimisfondide tasud kogu maailmas on järsus langustrendis. Viie aasta pärast on OECD keskmine tõenäoliselt märkimisväärselt madalam kui täna. Seega: pange ikka latt kõrgemale. Tasud peavad langema palju kiiremas tempos! Muidu longime ka tulevikus piinlikult arenenud riikide sabas.

Kui Eestis ei ole peale Tuleva ühtki fondivalitsejat, kes suudaks pakkuda häid pensionifonde mõistliku tasuga, tuleb lihtsalt avada turg rahvusvahelisele konkurentsile.

Nii. Riigikogu liikmed viitsisid küsida kaks küsimust.

Kuna Rõivas rääkis oma kõnes probleemist, et riik on seni visanud “töömeheteed” alustavad noored loteriiga kõige kehvema tootlusega fondidesse, tahtis Urve Palo kõigepealt teada, kas asi ikka puudutab ka tööelu alustavaid naisi.

Eesti avalikus elus on sooline ebavõrdsus terav küsimus ja hooletu keelekasutuse üle nokkimine pole põhjendamatu. Aga kas see on tõesti kõige põletavam küsimus?

Urve Palo, olen kindel, et te teate, et Eesti meeste ja naiste palgalõhe on Euroopa Liidu suurim. Aga kas te teadsite, et meie pensionisüsteemis paisub see järjest sügavamaks pensionilõheks? Kui naisküsimus teile muret teeb, otsige sellele probleemile tõsiseid lahendusi!

Järgmisena uuris vabaerakondlane Krista Aru, et kas arutlusel olevad seadusemuudatused innustavad pensionifonde Eestisse investeerima?

Küsimus oleks kohane, kui see oleks üks 30st küsimusest. Ainsa huviavaldusena opositsioonilt paneb see kulmu kergitama.

Krista Aru, raha, mida Eesti inimesed iga kuu oma pensionikontodele koguvad, ei ole mingi EL-i regionaalmeede, mis peab kohalikke ettevõtjaid järgi aitama. Kohustuslikul pensioni kogumisel on üks selge eesmärk: kõrvale pandud raha peab inimestele teenima maksimaalset tootlust mõistlike riskidega. 

Ilma riskita pole tulu. Risk peab olema hajutatud.

Tasub meeles pidada, et meist valdav osa on juba täna avatud just kohaliku majandusega seotud riskidele. Me käime tööl Eestis. Kodu ostes oleme investeerinud enamiku oma varast Eesti kinnisvarasse. Ka esimese pensionisamba suurus sõltub sellest, kuidas just Eesti majandusel parasjagu läheb. Riskide hajutamiseks on enamusele päris tark valik suunata teine pensionisammas muu maailma ettevõtetesse.

Kõige vahvam oleks muidugi, kui õnnestuks teha korraga mõlemat: investeerides raha Eesti majandusse teenime ohtlikke riske võtmata kõrge tootluse, mida siis pensonieas Eesti toodete tarbimisse suunata.

Vastuseks Krista Aru küsimusele: kardan, et tänased seadusemuudatused neid kahte asja korraga saavutada ei aita. Küll aga motiveerivad nad mõnda fondivalitsejat võtma inimeste varaga suuri riske ja mängima raamatupidamisega nii, et nende riskide võimalik negatiivne mõju alles pika viiteajaga selgeks saaks.

Rohkem küsimusi polnud.

Oli veel üks kõnesoovija: II samba loomise ajal sotsiaalministriks olnud Eiki Nestor. Nestor rääkis, et tema muretses pensionifondide kõrgete tasude pärast juba 2004. aastal, aga näed, alles 13 aastat hiljem tuli Tuleva, kes reaalselt midagi probleemi lahendamiseks ära tegi.

Eiki Nestor, kui te tõsist probleemi märkate, ärge teinekord laske sellel 13 aastat tiksuda! Need 13 aastat on Eesti inimestele läinud maksma rohkem kui üks miljard eurot. Kui meie pensionivara oleks teeninud maailmaturgude keskmist tootlust, oleks meil vähemalt nii palju raha rohkem.

101-st riigikogu liikmest 97-l polnud midagi öelda.

Poliitikute pealiskaudsuse juures on tõenäoline, et saame ka tulevikus II sambas väga kehva raha haldamise teenust.

Ja siis vaatasin veel Delfist Siim Kallase videointervjuud, kus ta kiitis, et tema ja Eiki Nestori disainitud pensionisammas tuli väga hea, ehkki tasud on kõrged ja tootlus kehv. Küsimusele, miks Kallase juhitud rahandusministeerium kõrgeid tasusid lubas, vastas Kallas: “Detaile ei mäleta.”

Siim Kallas, pensionifondide tasud ja tootlus ei ole detailid – need on II samba kesksed küsimused.

Poliitikud! Kui ei mäleta, tuletage meelde. Kui ei saa aru, tulge ja küsige. Tänase pealiskaudsuse juures on tõenäoline, et enamik II sambasse raha koguvaid inimesi jääb ka tulevikus ostma väga kehva raha haldamise teenust.

Ma olen tõesti rõõmus, et varsti ligi 9000 inimese vara on Tulevas, kus me ei maksa suurt osa oma tulust pangale lõivuks. Aga ligi 700 000 inimest tiksub ikka pankade vanades fondides. Täna jutuks olevad seadusemuudatused on paraku liiga lahjad, et nende tootlust märkimisväärselt parandada.

Kolmapäeval tuleb Investeerimisfondide seaduse muutmise eelnõu riigikogus kolmandale lugemisele.

Riigikogu liikmed, pakun teile spikri küsimustega, millele on vaja esmajärjekorras vastuseid otsida:

1. Täna saab Eesti inimene oma 65ndaks eluaastaks II sambasse kogutud rahast kolmandiku võrra väiksema pensioni kui täpselt sama palju kõrvale pannud Rootsi inimene.

Mida on plaanis ette võtta, et ka tulevikus meie kogutud rahast kolmandik raisku ei läheks? Vihje: korda tuleb teha ebamõistlik väljamaksete süsteem – Tuleva on ka lahenduse välja pakkunud.

2. Kaks kolmandikku meie II samba rahast on täna paigutatud nulli-lähedase tootlusega võlakirjadesse. Tasud ja inflatsioon tagavad, et see raha sulab järjest väiksemaks.

Kuidas niiviisi saavutada, et meie pensionisammas järgmistel aastakümnetel maailma majanduse kasvule ligilähedastki tootlust teeniks? Ärge rahulduge vastusega, et seadusemuudatus lõdvendab investeerimispiiranguid. Sellest pole abi: fondivalitsejad on omal valikul paigutanud aktsiatesse palju väiksema osa inimeste varast kui tänanegi seadus lubaks.

3. Täna ei suuda isegi rahandusharidusega inimene öelda, kui suur osa tema tulevasest pensionist tuleb II sambast. Fondivalikul pole erapooletut nõu kelleltki küsida. Pensionikeskus ei võimalda sul isegi vaadata, millist tootlust sinu vara seni teeninud on. Pankades, ostukeskustes ja telefoni teel hullutavad inimesi müügiesindajad, kes kiidavad oma tööandja kalleid ja kehvi pensionifonde, toetudes meelevaldsetele võrdlustele ja andes kontrollimatuid lubadusi.

Mida on plaanis teha, et mitte ainult minusugune analüüsinohik, vaid iga arst, õpetaja ja arhitekt saaks erapooletu asjatundja abiga valida sobiva, hästi madalate kuludega pensionifondi? Et isegi tavaline riigikogu liige saaks aru, kuidas luua head eeldused II samba vara kasvuks?

II pensionisambas on põhiosa Eesti inimestele kuuluvast finantsvarast. Poliitikud, teie vastutada on, et sellest varast oleks inimestele ka kasu.

Kas üldse saab II sambast veel asja? Pankade pensionifondide viletsust esile tõstva OECD raporti ja lähenevate valimiste valguses küsivad seda ajakirjanikud, poliitikute nõunikud ning inimesed, kes oma raha pärast arusaadavalt mures on.

Kui me ei usuks, et saab, poleks Tuleva sündinud. Meie eesmärk on aidata teha Eestile targem pensionistrateegia. Kui tahad selles osaline olla, astu Tuleva liikmeks.

Aga mida iganes sa kohustuslikust kogumisest arvad – sinu palgast 6% läheb iga kuu pensionifondi. (NB! Loe 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformi kohta, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata kuni 6% brutopalgast, kusjuures riik lisab 4%). Nii et algatuseks tee kohe korda just oma II sammas – selleks ei ole sul täna enam takistusi. Pensionifondi vahetamine ei maksa midagi ja võtab netipangas vähem kui 5 minutit.

Ükski Eesti fondijuht ei tea, mida maailmamajandus järgmistel aastakümnetel toob. Mina ka ei tea. Aga ma tean kahte asja.

1. Kulud loevad rohkem kui sa arvad. Hoolitse, et sa ei maksaks päevagi kauem kinni viletsate tulemuste ilusaks rääkimist ega pankade lobby-tööd. Kolmveerand valitsemistasust, mida pangad oma fondides kogujate rahast lõivuks võtavad, läheb just pensionifondide turundusele, müügile ja emapankade tuluks (1). See kõik sööb sinu vara tootlust väiksemaks. Täna ei ole ühtegi head põhjust maksta jooksvateks tasudeks rohkem kui 0,5% aastas. (Vaata täna kehtivaid Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tasusid ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tasusid.)

2. Omanikutulu kipub kasvama kiiremini kui palgad ja aktsiad on pikas plaanis pakkunud paremat tootlust kui võlakirjad. Kui sul on pensionini veel aega vähemalt kümme aastat või rohkem, siis hoolitse, et enamus su varast oleks paigutatud aktsiatesse. Et saada osa ettevõtete kasumist, pead olema aktsionär.

Vali soodsa tasuga indeksifond, mis kasvatab järjepidevalt sinu osalust maailma juhtivates ettevõtetes ja tagab, et sinu vara kasv ei jää kunagi maailma majanduskasvust kaugele maha. Mina ise ja teised Tuleva asutajad kogume muidugi kõik Tulevas. Aga Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi kõrval on minu meelest päris hea valik ka SEB indeksifond (aga mitte selle panga vanad fondid!).

Mina kavatsen hakata võlakirjafondile mõtlema alles 50ndate eluaastate teises pooles. Kui pensioniiga läheneb, jälgi fonditasusid eriti terava pilguga: tänaste madalate intresside juures kaotavad kõrgema tasuga konservatiivsetes fondides kogujad üsna kindlasti lähiaastatel raha, sest tasud ja inflatsioon söövad niigi pisikese tootluse ära. Sellepärast jäta valikusse ainult kaks kõige soodsama tasuga võlakirjafondi: Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond või Swedbanki K1.

Kas Tuleva on fondivalitsejana ikka sama turvaline kui pank?

Kui sa tahad koguda Tulevas koos minu, Indrek Neivelti, Kristi Saare, Jaak Roosaare, Mari Kuhi ja teiste Tuleva liikmetega, on sul võibolla küsimus, kas meie vähem kui kahe aasta vanused pensionifondid on ikka turvaline valik.

Jah, on küll. Tuleva juhina ma ei saakski teisiti öelda, eksole. Aga sa ei pea siin ainult minu sõnale toetuma.

Eestis on II sambasse kogumine muide niiviisi korraldatud, et sina pensionikogujana ei pea Tuleva ega mõne teise fondivalitseja püsima jäämise pärast muretsema – see risk pole sinu kanda. Nimelt on pensionifondi vara tegelikult hoiul depoopangas, kes vastutab, et raha oleks turvaliselt kaitstud isegi siis, kui fondivalitseja endaga peaks midagi juhtuma. Tuleva pensionifondide depoopank on Swedbank, kes kinnitab kõik meie varaga tehtavad tehingud – täpselt nii nagu panga enda fondide puhul. Kui fondivalitseja peaks mingi suurema jamaga hakkama saama, hüvitab pensionikogujatele tekkida võiva kahju Eesti riigi investeeringute tagamise fond.

Pea meeles, et kõik Eesti pensionifondid investeerivad maailma väärtpaberiturgudele – meie vara väärtust mõjutavad muutused maailma majanduses. Pensionikogujana oleme kõik väga pikaajalise vaatega investorid ja kõige tähtsam on varuda kannatust. Väärtpaberiturgude senises ajaloos on aktsiad alati toonud hea tootluse neile, kes pole halbadel aegadel paanikasse sattunud. Pensionisambaga on lihtne kursil püsida: pole mingit vajadust oma investeeringuid enne pensioniikka jõudmist maha müüa.

(1) Kohustuslike pensionifondide valitsemistasu analüüs, Rahandusministeerium 2018