Täna töötavad ja alles tööelu alustavad inimesed vajavad Eesti tarka pensionistrateegiat. Selle arendamisel ei tohi unustada tõsiasja, et tõenäoliselt ületab kapitali tootlus ka tulevikus palkade kasvu.

Uuendus 22.05.2019: Vahepeal on Tuleva fondides koguvate inimeste arv tublisti kasvanud ja täna kogub neis oma II samba pensionit juba üle 10800 inimese.

Viimased paar sajandit on kapitaliturud kasvanud kordades rohkem kui maailma riikide majandused ja palgad. Ettevõtete aktsionärid saavad järjest rikkamaks võrreldes inimestega, kes nende heaks töötavad. Meil siin väikeses Eestis pole erilist lootust globaalse suundumuse vastu võidelda. Targem on teha nii, et mitte ainult üksikutel, vaid võimalikult paljudel meie inimestel oleks aktsiaid.

Risk, mille pärast me pensioniks kogudes muretsema peame, on see, kui meie vara tootlus jääb pikas plaanis tugevalt alla maailma kapitaliturgude keskmisele. Just nii on pensionisammaste käivitamisest saadik kahjuks läinud. Kui nii jätkub, jääme teistega võrreldes järjest vaesemaks.

Kaks asja on nässus. Esiteks, Eesti on keskendunud valele riskile. Kartes pensionifondide osakute hinna kõikumist majandustsüklites, on fondivalitsejad jätnud suure osa inimeste varast aktsiaturule investeerimata. Teiseks, ligi pool kapitalitulust, mis me turgudel teeninud oleme, pole tegelikult läinud selle kapitali omanikele ehk pensionikogujatele, vaid hoopis tasudena pankadele.

Tuleva hästi sirgjooneline investeerimisfilosoofia parandab need vead meie pensionifondis koguvate inimeste jaoks.

Mida Tuleva teeb?

Võtame iga kuu tükikese oma palkadest ja muudame selle kapitaliks: ostame maailma suurimate ettevõtete aktsiaid (1). Siis jääme lihtsalt ootama – las majanduse kasv teeb oma töö.

– Jagame oma vara kogu maailma ettevõtete aktsiate vahel, sest ainult nii saame tagada, et meie raha käib kaasas maailma majanduse kasvuga ega sõltu mõne üksiku piirkonna või majandussektori käekäigust. Mida laiemalt hajutatud portfell, seda väiksem risk.

– Ostame aktsiaid juurde järjekindlalt iga kuu ega püüa kavalasti õiget hetke otsida. Ainult nii saame tagada, et meie vara ei ohusta lipsus finantsgeeniuse untsu minema kippuvad eksperimendid. Ostude ajas hajutamine vähendab riski.

– Hoiame kulud hästi madalal. Kui müügimeeste armeed, kallid reklaamikampaaniad ja kasumit ootavad emapangad mängust välja jätta, saab teha pensionifondi vähemalt kolm korda väiksema valitsemistasuga.

Kui maailma majanduses on madalseis ja aktsiate hinnad langevad, väheneb kõigi kapitaliomanike vara nominaalne väärtus – ka meie oma. Kui majandus kasvab ja hinnad tõusevad, kallineb meie vara koos nendega. Väärtpaberiturgude senises ajaloos on aktsiad alati hea tootluse toonud nendele investoritele, kes pole halbadel aegadel paanikasse sattunud ja kellel on jätkunud kannatust head ajad ära oodata. Pensionisambaga on lihtne nii käituda: pole mingit vajadust oma investeeringuid enne pensioniikka jõudmist maha müüa.

Tuleva näitab, kuidas Eesti saab Rootsi eeskujul vead parandada

Tuleva investeerimisstrateegia ei ole minu väljamõeldis. Me lihtsalt valisime sellise lähenemise, mille kohta leidub maailmas kõige rohkem tõestust, et see toimib.

Sama strateegia on oma inimeste jaoks valinud näiteks Rootsi. Meie naaber suunab oma pensionikogujad hästi madalate kuludega indeksifondi, mis investeerib kogu raha maailma aktsiatesse. Viimase 16 aastaga on see fond rootslastele kuus korda rohkem jõukust juurde loonud kui meie pankade pensionifondid meile.

Eesti peab rootslastelt õppima ja hoolitsema, et ka meie inimeste pensionivara hakkaks liikuma koos maailma majandusega. Need 8000 inimest, kes on märganud oma pensionisamba Tulevasse tuua, on selle juba saavutanud.

Aga Tuleva on vaid proof of concept, mis annab Eesti pensionisüsteemi eest vastutajatele vigade terviklikuks paranduseks suuna kätte. Poliitikute ülesanne on hoolitseda, et ka ülejäänud 700 000 inimest saaksid oma kohustuslikest säästudest palju rohkem kasu kui seni.

Hiljuti oli Riigikogus esimesel lugemisel seadusemuudatus, mis teeb selles suunas esimesed, väga arglikud sammud. Nendest ei piisa. Ootan, et valimiste eel esitaksid kõik võimul olevad ja võimule ihkavad erakonnad tervikliku Eesti targa pensionistrateegia visiooni.

(1) Loe lähemalt, mis on Tuleva pensionifondide sees.

Ärksate inimeste endi algatusel vaid poolteist aastat tagasi käivitatud Tuleva pensionifondide maht ületas eile juba 70 miljoni euro piiri.

Uuendus 29.01.2019: Tuleva Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondis kogub nüüd pensionit juba üle 9000 ärksa inimese ning fondide maht on ligi 80 miljonit eurot.

Mida mahu kasv tähendab?

Pankade fondivalitsejatele on maht muide kõige tähtsam asi – rohkem inimeste raha tähendab rohkem kasumit omanikele. Iga 70 miljoni euro pealt võtavad pangad aastas üle 700 000 euro valitsemistasu. Sellest enamus kulub turundusele, müügikomisjonideks ja emapankade tuluks.

Tulevas pensionit koguvad inimesed maksavad 70 miljoni pealt valitsemistasuks kordades vähem: alla 240 000 euro aastas.

Meile ei ole fondide mahu kasv eesmärk iseeneses. See on Tuleva liikmetele ja teistele meiega koos pensionit koguvatele inimestele lihtsalt vahend suurema eesmärgi saavutamisel – teha endale regulaarselt väikeseid summasid säästes parem elu pensionieas. Mida rohkem on me ühistes fondides raha, seda väiksemad on proportsionaalselt selle raha eest hoolitsemiseks vajalikud kulud.

Tuleva fondide kasv erineb vanade pangafondide kasvust veel ühel olulisel viisil.

Tuleva kasutajate valik on läbi mõeldud

Tuleva pensionifondi on iga meie kasutaja valinud ise. Teda pole tagant sundinud müügiagent pangasaalis või ostukeskuses. Valiku tegemine on sellepärast reeglina võtnud rohkem aega. Meie kodulehe statistika näitab, et tüüpiline kasutaja loeb enne otsuse tegemist mitme nädala või isegi kuu vältel meie blogiartikleid ja muud infot, enne kui otsuse teeb. Samas, olles teinud teadliku valiku, ei kipu inimene kohe järgmise meelituse peale ümber mõtlema. Ikka ja jälle kuuleme pankade müügiagentide tunnustusi: “Tulevas kogujaid on peaaegu võimatu ümber veenda.”

Meie fondidest lahkub napilt 1% liitunutest aastas. Pankade omadest tihti 10% või enam. Väike lahkujate arv on kasulik kahel põhjusel.

Esiteks, tänu sellele saame hoida kulud madalal: erinevalt pankadest ei pea me raiskama miljoneid eurosid uute klientide võitmiseks lihtsalt selleks, et lahkujate arvu kompenseerida.

Aga veelgi tähtsam: kindlalt kursil püsides loovad inimesed endale väga head eeldused oma vara kasvuks. Kõige suurem tootluse vaenlane kipub olema just inimene ise – hüpates fondi, mille osaku hind hiljuti kõige rohkem tõusunud on, ja lahkudes siis, kui osakuhind kukkunud on. Teisisõnu, ostes väärtpabereid kallilt ja müües odavalt. Just sellisele käitumisele meelitavad pensionikogujaid juhuslike perioodide tootlusgraafikuid reklaamivad pensionifondide müüjad.

Sellepärast soovitame meie Tulevas järgmist:

Kõigepealt tee endale selgeks, miks analüütikud ja majandusteadlased leiavad, et indeksifond on pensioni kogumiseks parim valik. Tee informeeritud otsus ja siis püsi paigal. Laenates maailma juhtiva (ja soodsaimate tasudega) fondivalitseja Vanguardi asutaja Jack Bogle’i sõnu: “Aeg on su sõber ja impulss sinu vaenlane.”

Head osakuomanikud ja Tuleva liikmed! Selle aruande kirjutamise ajal augusti algul kogus Tuleva pensionifondides raha üle 7300 inimese ning fondide maht oli 63 miljonit eurot. Tänaseks on meid juba üle 7500 ja fondides raha ligi 70 miljonit.

Suurem kogujate arv ja fondi maht ei ole Tuleva fondivalitseja jaoks eesmärk omaette. See on meie liikmetele ja teistele meiega koos pensionit koguvatele inimestele abivahend suurema eesmärgi saavutamisel – saavutada regulaarselt väikeseid summasid säästes võimalikult hea elu pensionieas.

• • Tänu meie fondide mahu kasvule katab Tuleva fondivalitseja madal valitsemistasu nüüd meie kulud. Esimese poolaasta tegevuskasum (EBITDA) oli küll veel 1 108 eurot negatiivne suuremate juriidiliste kulude tõttu seoses Tuleva uue GDPRi regulatsiooniga vastavusse viimisega, aga esimene eesmärk on nüüd täidetud. Meie fondivalitseja on jätkusuutlik.
  • Plaanitust kiirema fondi mahu kasvu tõttu alandas meie partner, maailma suurim fondivalitseja BlackRock meie pensionifondi portfellis olevate indeksifondide haldustasu. Tänu sellele on meie Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi kogukulu ehk jooksvate kulude määr nüüd 0,47% aastas – meil on kõige soodsama tasuga aktsiafond Eestis! (Vaata täna kehtivaid Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tasusid ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tasusid.)
  • Suurem maht ei ole paraku veel mõju avaldanud teenustele, mida Tuleva fondid kohustuslikus korras tarbima peavad, eekõige depoo-, registri- ja adminteenusele. Nende tasude alandamiseks on vajalik turu avamine välikonkurentsile – see on ettepanek, mida me korduvalt ka Rahandusministeeriumile teinud oleme.
  • Kui aasta alguses laekus uutest maksetest Tuleva fondidesse veidi üle 500 tuhande euro kuus, siis juunis-juulis oli see näitaja ligi 700 tuhat eurot.

Tuleva pensionifondide käekäik

Peamine Tuleva pensionifondide tootluse mõjutaja on maailma aktsiaturg. Aasta alguses tuletasid turud kõigile meelde, et nad võivad nii tõusta kui ka langeda. Maailma aktsiaturu indeks MSCI ACWI langes jaanuari lõpus kahe nädalaga ligi 8%. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi osak langes sama ajaga ligi 6% – kukkumist pehmendas asjaolu, et fondi mahust on aktsiates 73% ja ülejäänu väiksema kõikumisega võlakirjades. Osaku hind jõudis oma kukkumise eelsele tasemele alles mai keskel ning lõpetas poolaasta 1,9% kõrgemal kui aasta alguses. Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi osaku väärtus kasvas samal 0,3%.

Selle “punases” oldud 14 nädala jooksul vahetas 81 inimest oma kogutud osakud osaliselt või täielikult Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondist välja või suunas maksed mujale. Seda on küll üle kolme korra enam kui tavaliselt meie aktsiafondist lahkujaid (keskmiselt vahetab meie aktsiafondist välja 2 inimest nädalas), aga 81 inimest on õnneks napilt 1,5% Tuleva aktsiafondis kogujate arvust. Seega 98,5% inimestest jäid kindlaks valitud strateegiale: vali madalate kuludega aktsiatesse investeeriv fond ja “ära piilu” ega püüa fondidest sisse-välja hüpeldes turgu ajastada. Pikas perspektiivis on just kindlalt kursil püsimine taganud ajalooliselt kõige parema tulemuse.

See väike test aasta algusest ei ole muidugi veel mingi näitaja, et meie kogujad suudavad ka suurema kukkumise ajal valitud strateegiale kindlaks jääda. Maailma suurima indeksifondide valitseja Vanguardi kogemus annab siiski lootust. Nende indeksifondide klientidest vahetas 2008/09 aasta kriisis ennast täielikult või osaliselt välja või lõpetasid sissemaksed vaid 4% investoritest. Kui inimesed on teinud teadliku valiku, siis suudavad nad ka paremini kursil püsida. Sellepärast me Tulevasse kedagi impulssotsusena ei meelita, vaid teeme tööd, et meie inimesed oskaksid pankade agressiivsetest müügitaktikatest ja uudiste infomürast läbi vaadata.

Uued liitujad

Esimesel poolaastal tegi ligi 900 inimest teadliku valiku – valdav osa neist alustas kogumist Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis ning 41 inimest valis Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi (1). Kõik need inimesed on valinud fondi veebilehel ning meie blogis leiduva info abil. Juulis lisandus neile veel 413 inimest (2). Samal perioodil suunas Tuleva Maailma Aktsiafondist mujale oma maksed 128 inimest (juulis 22 inimest). Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondist vahetas ennast välja 220 inimest – enamus neist on sinna loosiga sattunud ja on väga tervitatav, et nad endale sobivama fondi on leinud.

Meilt on korduvalt küsitud, miks ei kuva Tuleva oma veebilehel “fondi tootlust,” mis annaks huvilistele kohe selge pildi, kuidas Tuleva fondidel läinud on ja mille järgi otsustada, kas seda fondi valida või mitte. Me ei ole seda teinud hoolimata sellest, et Tuleva aktsiafondi senine tootlus on pankade vanadest fondidest kaugelt ees. Seda kahel põhjusel.

Esiteks, me tahaks kodulehel kuvada sellist infot, mis inimesel fondi valiku otsuse tegemisel ka reaalselt vajalik oleks. Ajalooline tootlus ei anna mingit infot selle kohta, milline saab selle fondi tootlus olema tulevikus. Osakuhinna muutus ei ütle isegi seda, kui palju osakuomaniku investeering selles fondis kasvanud on. Kõige rohkem infot selle kohta, kuidas fondil tulevikus võrreldes turu keskmisega minna võiks, saab välja lugeda fondi tasumäärast – sellepärast me just seda infot esimesena pakumegi.

Teiseks, osakuhinna ajalooliste muutuste info on üks väheseid asju, mis pensionikeskuse lehel piisavalt hästi lahendatud on. Üht-teist võiks parandada (näiteks lisada võrdluse sobiva maailmaturu indeksiga), aga need on pigem marginaalsed parandused. Kuna meie kodulehe arendused maksavad kinni meie liikmed, siis me peame iga arenduse tellimise eel tõsiselt mõtlema, kas sellest meie liikmetele ka kasu on.

Samas on üks oluline tootlusmäär, mida iga inimene soovi korral teada võiks. See on inimese isiklik tootlusmäär – teisisõnu, kui palju tema raha II sambas teeninud on. Juulis toimunud arendussprindi käigus ehitasid neli Tuleva liiget selle meie veebirakendusse valmis ja nüüd saab iga II sambaga liitunud inimene näha, kui palju tema raha kasvanud on. Tootlust saab vaadata nii kogumise algusest kui ka nt viimase ühe, kolme või viie aasta jooksul. Lisaks saab võrrelda, kui palju tootlus oleks olnud Eesti keskmises pensionifondis või maailmaturu indeksis.

Usume, et see on oluline info, mida inimene oma pensioni kogumise kohta teadma peaks. Tore oleks, kui sarnast infot pakuks ka riigile teenust osutav pensionikeskus.

Tuleva Fondid AS 2018 aasta poolaasta aruanne on täispikkuses siin, Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi poolaasta aruanne siin ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi poolaasta aruanne siin.

Head valitud strateegial püsimist!

Tõnu Pekk
Tuleva Fondid AS fondijuht ja juhatuse liige

(1) Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi lisandub iga kuu ka 50-90 uut investorit, kellele valitakse pensionifond loosiga tööturule sisenemisel. Tavaliselt lahkuvad pooled neist aasta jooksul, kui nad oma kodupanga kontoris panga enda fondi pannakse. Oleme teinud Rahandusministeeriumile ettepaneku neid inimesi mitte karistada pensionifondi valiku tegemata jätmise pärast, vaid suunata need inimesed madala kuluga aktsiafondi – sarnaselt nt Rootsi riigile.

(2) Kuigi pensionifondi saab vahetada igal ajal, kipub suurem osa vahetustest toimuma kolm korda aastas – paaril nädalal enne 31. juulit, 30. novembrit või 31. märtsi. Neil kuupäevadel lõpeb neljakuuline vahetusperiood, mille jooksul kogutud vahetusavaldused viiakse korraga täide kuu aega hiljem.

Fotol: Käimas on Tuleva 4. tarkvarasprint. 

Meie ühiste pensionifondide esimese aasta jooksul tõi ligi 7000 inimest Tulevasse kokku 56 miljonit eurot. Kui palju me juba kasu saanud oleme?

Esiteks säästsime 470 000 eurot tänu sellele, et Tuleva ettepanekul keelas riik pankadel võtta fondi vahetamise eest 1% investorite varast endale osakute tagasivõtmistasuks.

Teiseks, juba tänaseks oleme me Tulevas raha kogudes säästnud pensionifondi tasudelt 325 000 eurot. See on kõige tähtsam sääst, mis kasvab iga aastaga järjest kiiremini.

Tulevas maksame tasudeks alla 0,5% aastas (sh valitsemistasu 0,34%). See on ligi kaks ja pool korda vähem kui keskmises panga pensionifondis, mis võtab igal aastal klientide varast tasudeks 1,22% (sh valitsemistasu 1,08%). (Vaata täna kehtivaid Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tasusid ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tasusid.)

Niisiis, pealtnäha pisikestest muutustest oleme lühikese ajaga säästnud 800 000 eurot.

Pisikesed muutused toovad suure võidu

Pensionifondi tasude mõju on lihtne alahinnata. Pool protsenti, protsent siia-sinna: vaevalt, et nii tillukesed numbrid eriti palju loevad? Loevad küll: kahel viisil.

Esiteks, tänu sellele, et palju inimesi saavutab väikese võidu, on mõju juba lühikese ajaga väga suur. Ühekordselt fondi vahetamise tasult ja igal aastal võetavatelt valitsemistasudelt säästetud 800 000 eurot on reaalne raha, mis teenib järgmistel aastakümnetel meile maailma väärtpaberiturgudel tulu.

Teiseks, esialgu väike mõju muutub ka üksikisiku jaoks suureks pika aja jooksul. Kui 1900-euro suuruse kuupalgaga 30-aastane inimene toob täna oma vara keskmisest panga fondist Tulevasse, hoiab ta oma 65ks sünnipäevaks fonditasudelt kokku ligi 30 000 eurot.

See ongi Tuleva pensionifondide suur erinevus. Meie omanikud on pensionikogujad ise. Hoiame tasud võimalikult madalal ja panustame ainult tegevustele, mis investoritele väärtust loovad.

Miks me kuludele nii suurt tähelepanu pöörame?

Maailma juhtivad analüüsikeskused on leidnud, et madala tasuga pensionifondid saavutavad investoritele reeglina parema tootluse kui need fondid, mis võtavad kõrgemat tasu.

Väärtpaberiturgudel on vähe asju, mida kindlalt lubada saab. Maailmamajanduse käekäik pole meie kontrolli all. Tõuse ja torme ette ennustada ei oska ükski Eesti fondijuht – muidu poleks nende juhitavate pensionifondide tulemused läbi aastate nii kehvad. Aga kulud on selge suurus: mida rohkem läheb tasudeks, seda vähem jääb sulle tulust, mida sinu raha turgudel teenib.

Aga kuidas on tootlusega?

Tulevas pensionit koguvad inimesed on meie ühiste fondide käivitamisest saadik teeninud 2,9 miljonit eurot investeerimistulu. Eesti keskmises pensionifondis oleks me vara kasvanud kolm korda vähem – vaid 0,9 miljoni euro võrra.

See viimane näitaja on oluliselt vähem kõnekas kui eelmised: ühe aasta tulemustest pole pikaajalisel investoritel võimalik mingeid kaugeleulatuvaid järeldusi teha.

Ühte tasub siiski tähele panna. Suur osa Tulevasse kolinud inimesi kogus varem pensionit pensionifondides, kus enamus varast oli investeeritud madala tootlusega võlakirjadesse. Veel rohkem inimesi püsib ikka veel sellistes fondides. Need inimesed on ilma jäänud tulust, mida aktsiad viimastel aastatel maailma investoritele pakkunud on. Väärtpaberiturgudel on päris kindel, et tõusule järgneb varem või hiljem langus ja vastupidi. Võlakirjade hinnad kõiguvad vähem, aga seni on aktsiad pikas plaanis andnud investoritele alati parema tulemuse.

Anna oma varale kasvuks head eeldused täna

Seega, kui sul on veel pensionini vähemalt kümme aastat aega, lood oma raha kasvuks head eeldused nii:

1. Maksa võimalikult vähe vahendajatele tasudeks – vali madala tasuga pensionifond.
2. Eelista kõrgema riskiga varaklasse – vali agressiivse strateegiaga fond, mis investeerib võimalikult suure osa varast aktsiatesse.

Eesti seadus lubab pensionifondi vahetada kolm korda aastas. Järgmine fondi vahetamise tähtaeg on ukse ees: inimesed, kes märkavad teha avalduse hiljemalt 31. juulil, hakkavad kaasaegses, madalate kuludega fondis raha koguma neli kuud varem kui need, kes lükkavad otsustamise augustisse.

Ainuüksi järgmise nelja kuuga hoiame meie, Tulevas raha koguvad inimesed tänu madalale tasule kokku veel üle 130 000 euro. Ole meie seas!

Tekstis kasutatud arvud on pärit Pensionikeskusest ja arvutused on siin.

“Investeerime koos Eestisse,” meelitab LHV pensionifondi reklaam. Ilus loosung. Ma tahaks küll, et minu raha aitaks areneda riigil, kus mu kodu on. Mu pensionisammas oligi varem LHV pensionifondis, aga enam ei ole.

Kui sa tahad, et raha, mis sinu palgast iga kuu pensionifondi läheb, tooks tõesti tulu sulle ja sinu koduriigi majandusele, tuleb rahvustundele rõhuvast reklaamist ja müügimeeste meelitustest läbi näha.

Kuidas saab meie pensionivara Eesti arengut toetada?

Selleks on mitu võimalust. Esimene viis: meie raha tuleb investeerida sinna, kus see teenib parimat tootlust. Siis oleme tulevikus jõukamad, saame osta Eesti kaupu ja teenuseid ega pole koormaks oma lastele – tulevastele maksumaksjatele.

Teine viis: investeerida raha kohe Eesti ettevõtete arengusse nii, et nende kasvust meie majandusele kasu oleks.

Kõige vahvam oleks muidugi, kui õnnestuks teha korraga mõlemat: investeerides raha Eesti majandusse saavutame kõrge tootluse, mida siis pensonieas Eesti toodete tarbimisse suunata.

Mis annab hea tootluse? Eesti ei erine siin muust maailmast. Tuleb osta võimalikult kõrge oodatava tuluga varasid (pigem aktsiaid kui madala tootlusega võlakirju) ja hoolitseda, et teenustasud ei sööks tulust liiga palju ära.

Meie pensionifondide Eesti investeeringud minu arvates neid eeldusi ei täida.

Suur osa Eestisse paigutatud rahast pole aktsiates, vaid lausa miinust teenivates võlakirjades. Enamus muudest investeeringutest käib läbi investeerimisfondide – see tähendab, et pensionifondi enda niigi kõrgele valitsemistasule lisanduvad veel allfondide vahendustasud.

Pensionifondidest kõige rohkem – natuke üle viiendiku, on investorite varast Eestisse investeerinud LHV Pensionifond L. Vaatame lähemalt, mida pensioniks raha koguvad investorid selle eest saanud on (1).

1. Võlakirjad: miks laenab pank sinu raha negatiivse tootlusega?

Pool “Eesti” sildiga rahast on laenatud riigiasutustele, riigiettevõtetele ja pankadele klientide vara hävitavalt madala intressiga. Luminori, Tartu linna ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi võlakirjade keskmine tootlus on fondi investeeringute aruande järgi 1,25%. Juhtumisi just umbes nii palju võtab LHV ise valitsemistasuks ära. Inflatsioon teeb veel oma töö ja investorile jääb negatiivne reaaltootlus.

Võib ka küsida, kas ikka iga “Eesti” sildiga investeering arendab meie majandust? Kuidas toetab kohalikku ettevõtlust näiteks see, kui pensionifond laenab inimeste raha Skandinaavia panga kohalikule kontorile odavamalt kui rahvusvaheline rahaturg on nõus pakkuma? Ja kui viimane omakorda maksab saadud rahaga tagasi varem emapangalt võetud laenu?

2. Metsa- ja kinnisvarafondid: mitu vahendajat meie rahast tüki endale hammustab?

Veerand Eesti investeeringutest on kinnisvara- ja metsafondide osakud.

See tähendab, et pensionifond on andnud klientide raha edasi edasi järgmisele fondihaldurile, kes teeb töö fondijuhi eest ära ja paigutab raha kinnisvarasse või metsatükkidesse. See töö pole tasuta: allfondid võtavad lisaks LHV valitsemistasule veel 1-2% aastas investorite varast omale. Kokku läheb siis tasudeks kuni 3,25% aastas. Kindlasti on võimalik, aga päris raske pärast selliste tasude maha arvestamist head tootlust saavutada.

3. Eesti eraettevõtete aktsiad ja võlakirjad: hea tootlus, kõrge risk

Veerand Eesti rahapaigutustest (ehk 5% tervest fondi portfellist) on Eesti eraettevõtete aktsiad ja võlakirjad. Võlakirjad on kõrge tootlusega (keskmine 6% ) ja aktsiaportfell sisaldab mitmeid korralikult dividende maksvaid ettevõtteid (keskmine dividendi-tootlus 4%).

Tootlusega käsikäes käib kõrge risk. Eesti ettevõtete aktsiad on suurema volatiilsusega investeering kui maailma suurimate ettevõtete aktsiad – samas pole nad seni pikaajaliselt paremat tootlust pakkunud. Aga kes teab, võibolla tulevikus pakuvad.

Lisaks on fond suunanud veel raha Balti riikidesse ja Ida-Euroopasse investeerivatesse kinnisvara- ja riskikapitalifondidesse. Kahjuks puudub aruannetes info, kui palju sellest rahast Eesti ettevõtetesse on läinud.

Kui sul on töö ja kinnisvara Eestis, hajuta riske

Tasub meeles pidada, et sinu vara on juba täna avatud just kohaliku majandusega seotud riskidele. Me käime tööl või tegeleme ettevõtlusega Eestis ja oleme ostnud kodu ehk investeerinud Eesti kinnisvarasse. Ka riikliku pensioni (esimene sammas) suurus sõltub sellest, kuidas meie majandusel parasjagu läheb. Riskide hajutamiseks on tark valik suunata teine pensionisammas muu maailma väärtpaberitesse.

Kuidas siis toetada Eesti majanduse arengut nii, et kolmveerand rahast ei oleks üüratute teenustasude koorma all kehva või otseselt negatiivse tootlusega?

Nagu soovitas Rikkaks saamise õpiku autor Jaak Roosaare:

Esiteks, suuna teine sammas rahulikult madalate kuludega indeksifondi. Nii lood eeldused selleks, et sinu raha teenib sulle head tootlust ja saad tulevikus rohkem Eesti kaupu ja teenuseid nautida.

Teiseks, õpi otse investeerima – pensionifondile lootes ostad koos paari hea Eesti investeeringuga madala intressiga laenud ja pika ahela teenustasusid.

Kas võiks olla teisiti? Kindlasti võiks. Minu meelest on mõistlik, et keskmine Eesti inimene tasakaalustab oma igapäevase eluga seotud piirkonna-riski muu maailma ettevõtete aktsiate ja valitsuste võlakirjadega. Aga paljudele pakub huvi paigutada osa varast Eestisse ja neil peaks see võimalus olema.

Loodan, et tulevikus näeme tehinguid, kus fondijuhid tõesti kasutavad investorite huvides eelist, mida kohaliku turu tundmine neile andma peaks. Tore oleks, kui seadusandja võtaks arvesse Eestisse investeerimisega kaasnevaid eripärasid ja nende kajastamist fondide aruannetes. Riik peab mõtlema ka sellele, kas pensionifondi kaudu riigiettevõtete rahastamine on kõige otstarbekam. Olukorras, kus raha pakutakse turul peaaegu tasuta, tundub rumal inimestelt laenatavast rahast üle ühe protsendi aastas vahendajale tasudeks kinkida. Ja kui on soov anda Eesti inimestele anda võimaluse saada osa Tallinna Sadama kasvust, siis kas on ilmtingimata vaja kulutada seitse miljonit eurot, et riigi osalus pensionifondidesse seisma suunata?

Kui me tahame, et Eesti inimesed saaksid investeerida oma sääste Eestisse, peab valitsus otsima tegelikke lahendusi. Pensionifondide juhtide ülesanne on seada eesmärgiks parim võimalik tulemus oma klientide varale, mitte teha rukkililledega reklaamide taga kindlalt miinust tootvaid investeerimisotsuseid.

(1) Osakaalud on arvutatud fondi mais avaldatud investeeringute aruande põhjal.

Loe ka: