Kui hästi läheb, saab temast ühel päeval pensionär. Foto: Peeter Raesaar.

Artikkel sündis Tuleva liige Mardi ideel ja 75 liikme soovil.

Küsisin meie liikmete Facebooki grupis, millest võiks rääkida mu järgmine blogipostitus. Kui Tuleva liige Mart soovitas kirjutada sellest, mis kogumisotsuseid peaksid tegema erinevas vanuses inimesed, olin kimbatuses.

Kuidas saan mina nõu anda, kui mul endal pole selget säästuplaani ja ma pole kunagi pidanud Excelis isiklike sissetulekute ning väljaminekute arvestust?

Majandusinimestele meeldib teeselda, et inimesed on robotlikult käituvad econ-id, kes arvutavad külmalt iga liigutuse riski-tulu suhet. Aga me oleme hoopis lapergused elus olevused muutuvate vajaduste ja püüdlustega. Elu on selline asi, mille vastu ei kindlusta ükski investeerimistoode ega kindlustuspoliis. Sellega peab lihtsalt leppima. See peaks ühtlasi lohutama kõiki neid, keda nõelab süütunne iga kord, kui hetkeaje kulutused ja igerikud säästud ennast meelde tuletavad.

Nagu elu ise, on raha kogumine mõistuse ja tunnete, tulevikuplaanide ja üllatuste surmani jätkuv tasakaalumäng. Tasakaalupunkt on heitlik ja igaühel erinevas kohas. Pakun välja mõned mõttekäigud, mis võibolla aitavad sul sellele läheneda.

Säästmine ja investeerimine on põhimõtteliselt lihtne. Tulemuse määrab see, millal ja kui palju raha sa säästad ja kui palju su investeering aja jooksul tulu teenib. Millist tulemust vaja on, sõltub omakorda sellest, mille jaoks sa raha kogud. Kui kogud pensioniks, on sul tõenäoliselt tarvis, et enam-vähem kindel summa hakkaks kord kuus kontole laekuma – siin oleks kõrget tootlust taga ajades suuri riske võtta ohtlik. Uue auto jaoks kogumine on ehk paindlikum: kui investeering teenis hästi, ostad ägeda auto. Kui ei läinud nii hästi, siis tagasihoidlikuma. Läks päris halvasti? Pole viga, sõidad edasi bussiga.

Seega, esimene asi: parem on, kui sul on siht silme ees. Siis tead, kas ja kui suurt kaotust saad endale lubada. Siin on kaks mõõdet: kui pika aja pärast see sündmus (tööl käimise lõpetamine, auto-ost, reis) kätte peaks jõudma; ja kui suur katastroof on sinu jaoks see, kui sa ikkagi eesmärgini ei jõua. Kõrget tootlust pakkuvad investeerimisvõimalused kannavad üldiselt ka suurema kaotuse riski. Mida pikaajalisem on investeering, seda rohkem on sul aega oodata, et negatiivne tootlus positiivseks pöörduks.

Kui oled 20ndates aastates: kingi endale midagi vahvat

Kujutle korraks, milline sa näed välja 65-aastaselt. Millest see 65-aastane unistab? Mida ta kahetseb? Kes kaval on, teeb just vahetult pärast ülikooli lõppu iseenda vanemale versioonile suure kingituse, alustades säästmisega kohe.

Puhas matemaatika ütleb, et noorelt alustades on kõige tähtsam küsimus, kui palju sa säästad. Tootlus on teisejärguline. Peites kasvõi madratsisse iga kuu 100 eurot juurde, koguneb 10 aastaga rohkem raha kui 50 eurot kuus teeniks 10%-lise aastatootlusega. Ja kui siis 10 aasta pärast investeerid kogutud summa kuni pensionini tagasihoidliku 3%lise tootlusega aastas, on sul pensioniks olemas raha näiteks päris vahva ümbermaailmareisi jaoks.

“Säästma hakkan siis, kui sissetulekud kasvavad,” mõtled sa. Vean kihla, et su kulud kasvavad ka. Sul ei ole täna veel palju püsikulusid – näiteks koolis käiv laps, toetust vajav haige ema või isa, ühiskondliku positsiooniga kaasnev kohustus juua kallist veini. Hea eesmärgi nimel saaksid praegu kasvõi pool aastat vanaema sohval magada ja üüriraha kõrvale panna.

Kui sa oma pensionärist “mina” endale ikka silme ette manada ei suuda, leia mõni tore vahe-eesmärk. Näiteks pärast mõne-aastast töölkäimist üks vaba aasta või oma kodu sissemakse. Liitu mõne investeerimishuvilise seltskonnaga – näiteks Investeerimisklubi või Naisinvestorite klubi.

Kui huvi on, siis täna on õige aeg nautida mängu võlu – saad väikeste summadega investeerides rohkem riskida, sest sul on pensionini aega ja sinu vahe-eesmärgid on paindlikud: kui tootlus on negatiivne, ostad korteri hiljem või reisid Havanna asemel Vilniusesse. 27-aastane õpetajast investor Kristi Saare on kirjutanud alustamiseks väga hea ülevaate.

Kui oled 30ndates ja 40ndates aastates: ära lase teistel enda eest otsustada

Elu keskel toimub järjest suurem osa sinu säästmisest rohkem või vähem automaatselt. Keegi võtab su arvelt maha korterilaenumakse, keegi arvestab II pensionisamba makse, võibolla oled juba hakanud koguma III sambasse või lapse koolifondi jne.

Sellistel asjadel nagu oma kodu või lapsed on tugev emotsionaalne laeng – ole ettevaatlik, et see sinu mõtteteravust ei ohustaks. “Ma vaatan, et teil lapsele kogumiskontot polegi veel tehtud?!” kergitab kulmu panga müügiesindaja, kelle visiitkaardil on ametiks märgitud “investeerimisnõustaja”. Sina kuuled: “Ma olen halb lapsevanem!”. Tema mõtleb: “Las ma muundan su väärtusetu vara väärtuslikeks vahendustasudeks!” (1)

Kuula Investeerimisraadio podcasti laste jaoks raha kogumisest.

Kui see pole su töö või hobi, ei jõua sa iga päev säästmisest ja investeerimisest mõelda. Aga tee endale selgeks, kuidas kujuneb sinu I ja II samba pension, millised laenud-liisingud ja investeeringud sul on ning kui suured kulud nendega kaasnevad. Kui keegi teine teeb sinu raha-otsuseid sinu eest, on tõenäoline, et need otsused on talle kasulikumad kui sulle.

Keskikka jõudes on inimeste vajadused ja võimalused nii erinevad, et soovitusi, mis kõiki kõnetaksid, on võimatu anda. Paar asja siiski:

Esiteks, vaata oma rahakotti tervikuna. Kui sinu sissetulekud ületavad kulutusi, on võibolla enne investeerimisvõimaluste otsimist mõistlik kaaluda kodulaenu tagasimaksmist varem kui leping nõuab? Kui sul on plaan 10 aasta pärast osta iseseisvuvale lapsele korter, siis võibolla tasub täna ühisrahastusportaali kaudu kinnisvarasse investeerimise asemel see korter kohe ära osta ja üüritulu teenima panna?

Kui sul on kogunenud tarbimislaene või krediitkaardivõlg, lahenda see jama esmalt ja jõuliselt – vajadusel müü näiteks auto maha, pane suvila airbnb vahendusel üürile ja otsi ajutine lisatöö.

Teiseks, nüüd on viimane aeg riskide hajutamiseks. Kui säästad regulaarselt kindla summa ja eesmärk on koguda raha pikaks ajaks, oleks mõistlik suunata maksed kõrgema oodatava tulususega varaklassi nagu näiteks aktsiad. Peaasi, et siin kõik panused ühele kaardile ei satuks. Väärtpaberiportfelli diversifitseerimise vajadusest räägitakse palju. Ka 100 erinevat laenu või 15 kinnisvarainvesteeringut Eesti ühisrahastusportaalides või 10 ingel-investeeringut tehnoloogia-idufirmadesse ei ole hajutatud portfell. Viimased on huvitavad võimalused rahapaigutuseks, aga igaüks neist on riskide vaatenurgast ainult üht tüüpi investeering.

Mis teha, kui pension on ukse ees ja säästudest ei piisa?

Kui oled juba 50ndat juubelit tähistanud, aga vanatädilt suurt pärandust ei tulnud ja oma loodud idufirmat pole ka Google ära ostnud, oled enamuse seas. Nüüd võiks eesmärgid üle vaadata.

Täna on sobiv moment ümber hinnata investeerimisportfelli riskid ja arvutada pensioniks kogunemas olev vara igakuiseks oodatavaks pensionimakseks. See võib olla kainestav – näiteks 100 000st on raske rohkem kui 400 – 500 eurot kuus välja pigistada. Aga mis siis, kui sinu senised säästud on pigem 10 000 euro suurusjärgus või vähemgi?

Ole rahulik. Psühholoogidele on teada probleem, et meeleheitel inimesed muutuvad mänguriteks. Mina sinu asemel ei tormaks otsima võluvitsa, mis pisikese pensionikonto mõne aastaga külluseallikaks moondaks. Võibolla leiaksidki sellise vitsa, aga suur on tõenäosus, et see paneb hoopis su vähesedki säästud nagu nõiaväel haihtuma.

Mida sa võiksid teha? Esiteks, kohenda oma ootusi ja vähenda otsustavalt püsikulusid juba täna. Näiteks: müü pere-elamu niipea, kui lapsed suureks saavad, ja osta poole väiksem ühele-kahele inimesele sobilik mõnus kodu. Saad kohe üsna suure portsu raha, mille jõuad veel pensioniks mõistliku tootlusega teenima panna. Kui sa müüa ei raatsi, üüri lastetoad või teine korrus välja.

Teiseks, valmistu oma tööea pikendamiseks. Otto van Bismarcki Saksamaa andis esimesena maailmas üle 70-aastastele õiguse pensionile jääda alles 19. sajandi lõpus – tol ajal elaski suurem osa inimesi umbes nii kaua. Täna loodame pikemat eluiga, aga kaasaja teadlased on tähele pannud, et pensionile jäämine on hoopis tervisele ohtlik. Kui sul pole just unistust kirjutada vanaduspõlves viie-osaline romaan, on võibolla sund ennast tööl käimisega vormis hoida sulle saatuse kingitus?

Liitu Tulevaga siin!

(1) http://dilbert.com/strip/1992-07-07.

Kristiina Voolaid on Tuleva liige. Tema igapäevane töö on luua ruume, kus inimestel on hea olla. Kristiina on kujundanud näiteks Veskimöldre lasteaia, Tallinna lennujaama reisiterminali, IT kolledži õppehoone, Eesti Energia büroohoone, korteritest ja eramutest rääkimata. Temaga vestles Tuleva juhatuse liige Annika Uudelepp.

Kas sa oled jälginud oma pensionivara käekäiku?

Mitte eriti. Kunagi ammu, kui pensionisambad alguse said, siis olin noor, rumal ja lootusrikas. Üsna kiiresti sai selgeks, et isegi “see kõige ägedam” oli paras puru silma ajamine. Kaotasin igasuguse lootuse ja usu sellesse süsteemi. Ma muidugi alati loen artikleid, kus on toodud välja pankade hallatavate pensionide suured halduskulud ja ülimadalad tootlused. Selge on olnud see, et halvasti ei lähe minu valitud paketil, vaid kõikidel. Pole vahet, mis otsuse on keegi teinud – kõik otsused on olnud halvad.

Tõsi – vahetasin korra panka ja valisin uue paketi, kuid et ka see oli sama halb, siis olen huvi kaotanud. Leidsin lõpuks, et ennast peab vanaduses ikka ise aitama, mitte lootma mingite “sammaste” peale.

Kuidas sa ise oma pensionipõlve üldse ette kujutad?

Olen elukutse valikul lähtunud sobivusest ja meeldimisest. Mul on raske aru saada inimestest, kes unistavad pensionipõlvest. Üritan praegu elada optimaalselt ja tegeleda nende asjadega, mis mulle midagi pakuvad. Lisaks tööle on mul muidugi ka muid huvisid ja tegelen jõudumööda ka nendega. Miks peaksin sellest loobuma? Lillede istutamine ei ole minu jaoks. Vähemalt mitte 365 päeva aastas. Kui isegi oleks, leiaksin võimaluse lillede istutamisega igapäevaselt rohkem tegeleda või lausa tööks muuta.

Minu pensioniea saabudes on tõenäoliselt pensioniiga ka edasi nihkunud.
Võimalik, et 70- aastaselt töö osas niipalju rabeleda ei jõua, kui praegu. Eks ma võtan siis lihtsalt rahulikumalt.

Meediast võib lugeda, et loovinimesed tänapäeval peavad oma ettevõtet ja kel hästi läheb, võtavad pigem dividende ja hoiavad palgakulud madalamana…

Ettevõtjana olen ma muidugi “täielik idioot”. Olen endale alati palka maksnud ja kõvasti rohkem, kui miinimumi. Ma leian, et palgast peab mingid elementaarse püsikulud kaetud saama. Maksan ka oma töötajatele normaalset palka. Minu jaoks on mingid põhimõtted ja ideed olulisemad, kui kokku hoitud närused mõnisada eurot. Kui mina ei maksa sotsiaalmaksu, siis kuidas on mul üldse õigust midagi nõuda? Arsti juures ma käin, ka mu laps käib arsti juures. See on elementaarne, et makse tuleb maksta. Riik – see oleme ju meie. Samas ma arvan, et ettevõtjate maksukoormus on väga suur ja igapäevaselt on ikka raske küll. Täiega ajab närvi, kui näed, kuidas ametnikud laristavad või imetakse pastakast mingi uus maks või reegel välja.

Loovinimeste kohta kehtib stereotüüp, et nad ei mõtle väga rahale.

Minu töös on oluline eelarvest kinni pidamine. Ma ei saa kliendile teha kujundust, mis maksab poole rohkem, kui tal raha on. Kui on 400 eurot ruutmeetri ehitamiseks ette nähtud, siis üle selle minna ei saa. Pean sel juhul ise hiljem topelttööd tegema. Halvemal juhul otsustab ehitaja või tellija, mis ära jääb või kuidas asendatakse.

Ma arvan, et hakkamasaamine on oluline osa elust. Sissetulekud ja väljaminekud peavad olema tasakaalus. Ma arvan, et loovus ja planeerimine ei välista üksteist.

Sa otsustasid panustada raha ka Tuleva algkapitali. Mis pani sind seda otsust tegema?

Algkapitali panustasin seepärast, et see tundus väga mõistlik. Olen aastaid mõelnud ja planeerinud seda, et väikese ülejäägiga peaks vähemalt proovima midagi teha, mis tulu tooks. Samuti meeldib mulle Tuleva idee. Ma näiteks põhimõtteliselt ei taha osta kasiinode aktsiaid. Ma pean sellesse uskuma, mida teen ja ka kuhu raha panen.

Kuidas sa oma sõpradele ja tuttavatele Tulevast räägid ja kuidas nad on reageerinud?

Mõnele sõbrale olen rääkinud ja nad on olnud küll väga positiivsed. Üks sõbranna liitus juba. Mitmed on leidnud, et see on hea algatus.

Kuidas võiks inimesi rohkem Tuleva juurde tuua?

Ma leian, et inimesed, kes on liitunud ja kes sellesse usuvad, peavad lihtsalt sellest rääkima. Pean sellega ise ka rohkem tegelema. Ma tõesti tahan, et see algatus tööle hakkaks.

Vaata ka videot Kristiinaga, milles ta räägib pikemalt, miks ta Tuleva liikmeks astus ja algkapitali panustas. 

Sandor Liive vs Indrek Holst. Kuvatõmmis Postimehe ülekandest Arvamusfestivalilt. Otsi täispikk  video üles sellelt lehelt. 

600 miljonit eurot meie II samba varast on võrreldes indeksiga kaduma läinud, ütles Tuleva asutajaliige Sandor Liive Arvamusfestivalil. SEBi pensionikindlustuse juht Indrek Holst leidis, et selline võrdlus on demagoogia.

Demagoogia või mitte, otsustad sina. Vaatame aga enne, mida Sandor mõtles.

Kohustuslik II pensionisammas käivitus 2003. aastal. Sellest ajast saadik on üle 600 000 inimese teinud II samba fondidesse sissemakseid kokku ligikaudu 2,3 miljardit eurot. See raha on tänaseks teeninud tootlust 350 miljonit eurot (1).

Hea uudis on, et oleme midagi teeninud, ehkki hinnatõusu arvestades on enamik pensionikogujad siiski kaotanud. Halb uudis on, et oleme teeninud natuke üle kolmandiku maailma aktsia- ja võlakirjaturgude keskmisest tootlusest.

Mis oleks, kui oleksime oma sissemaksed suunanud Eesti pensionifondide asemel hoopis näiteks Vanguard-i indeksifondi (2) ? Meie raha oleks siis kasvanud umbes 1 miljardi euro võrra. Täpsemalt 970 miljoni euro võrra – 620 miljonit eurot rohkem kui tegelikult oleme saanud.

Siin tekkiski Sandoril küsimus: kus on ülejäänud raha? Räägin teile, mida me Sandorigagi oleme arutanud.

Üle 200 miljoni läks teenustasudeks

Iga investeeringuga kaasnevad kulud. Näites kasutatud Vanguardi fondid võtavad igal aastal inimeste vara haldamise eest teenustasuks 0,28% protsenti nende vara väärtusest. Eesti pensionifondid on võtnud inimeste varast teenustasuks keskmiselt 1,5% protsenti aastas. Võib vaielda, miks Eestis on arenenud riikide ühed kõrgemad teenustasud. Fakt on see, et Vanguardile oleksime oma pensionivara haldamise eest maksnud 13 aasta jooksul alla 50 miljoni euro, aga Eesti pensionifondidele maksime 210 miljonit eurot.

Mis ülejäänud rahast sai, me ei tea

Liidame 350 miljonile eurole, mida inimesed teenisid, 210 miljonit eurot, mida pangad teenisid. Saame Eesti pensionifondide 13 aasta tuluks enne teenustasusid 460 miljonit eurot. Vanguardi fondi tootlus enne tasusid oli samal ajal 1,02 miljardit eurot. Mul pole infot, mille põhjal öelda, miks indeksifond rohkem kui kaks korda edukam oli. Aga võimalusi on põhimõtteliselt ainult kaks (või nende kahe võimaluse kombinatsioon).

Esimene võimalus: varjatud kulud

Eestis pole fondidel kohustust avaldada kogukulumäära ja ükski pank seda vabatahtlikult ka ei tee. Selle pärast me ei tea, kui kõrgeid teenustasusid maksame näiteks nendele allfondidele, kelle osakuid meie pensionifondide haldurid oma portfellidesse on valinud. Või millised on tegelikud tehingukulud, mis kaasnevad väärtpaberite ostu ja müügiga.

Niisiis, lisaks teenustasudele maksame kinni varjatud kulud. Mulle isiklikult meeldiks, kui fondivalitseja töötaks läbipaistvalt ja ei varjaks minu eest suurt osa nendest kuludest, mille mina oma taskust kinni maksan. Hiljuti avaldatud uuring hindas, et Eesti pensionifondide tegelik kulumäär on ligi 3% (3).

Teine võimalus: fondihaldurite halvad valikud

Erinevad uuringud on näidanud, et seitsmel kuni üheksal juhul kümnest ei suuda ennustamisega tegelevad fondijuhid pika aja vältel indeksifondidest paremat tootlust teenida. Eesti pensionifondide juhid pole siin erandiks.

Kui õiglase tasumäära üle võib vaielda, siis tootlusega on asi lihtsam. See on kas indeksist parem, umbes sarnane või halvem. Kaks kuni kolm korda väiksem tootlus on palju halvem.

Mida siit järeldada?

Minu meelest ei ole Eesti pensionifondide võrdlus indeksiga kohatu, sest ikka ja jälle näen LHV, SEB-i, Nordea ja Swedbanki esindajaid rääkimas, et kõrgeid tasusid tasub Eesti pensionifondide klientidel maksta fondijuhtide tarkade valikute eest.

Selle põhjal, et indeksifondid on seni olnud aktiivselt juhitud fondidest edukamad, ei saa ennustada, kuidas tulevikus läheb. Mina isiklikult eelistaksin pensioni koguda igal juhul indeksifondis. Kui ma lisaks tänasele 1600 liikmele veel 1400 mõttekaaslast leian, on see varsti mul võimalik.

Sina pead ise otsustama. Keegi ei oska sulle öelda, milliseks turgude keskmine tootlus järgmise paarikümne aasta jooksul kujuneb. Hea meelega aitan mõne teema või mõiste lahti harutamisel. Saada mulle e-kiri, kui sul on ettepanek, millest ma edaspidi blogis kirjutada võiksin.

Kui sa aga veel pole Tuleva liige, siis ühine meiega siin!

Kui tahad lihtsalt pensioni Tulevasse tuua, kasuta selleks meie juhendit – siis ei pea sa internetipangas ekslema.

(1) Kõik arvutused siin põhinevad 2003. – 2015. aasta statistikal. Allikad: pensionikeskus, statistikaamet ja Vanguard

(2)  Vanguard Global Stock Index Fund Investor Shares (eur) + Vanguard Euro Government Bond Index Fund Investor Shares

(3) https://tuleva.ee//analuusid/betterfinance-eu-eesti-pensionisusteem-labipaistmatu-ja-tasud-korged/

Meil on taas mõned head uudised, kuid kõigepealt taustast – Tuleva sünniks olnuks raske leida paremat aega kui hetk, mil Rahandusministeerium valmistas ette uut investeerimisfondide seaduse eelnõud. See on eelnõu, mis otseselt reguleerib pensionivalitsejate tegevust, uute valitsejate turule lubamist ja tasusid.

Kogusimegi ühte koostöödokumenti kokku Tuleva liikmete ettepanekud ning saatsime need ministeeriumile. Tõnu Pekk osales seejärel võrdselt koos teiste turuosalistega Rahandusministeeriumi nõupidamistel ja ümarlaual, kaitses meie ettepanekuid ning andis sündmustest jooksvalt aru ka meie blogis.

Eelmisel nädalal saime Rahandusministeeriumist kirja mitme rõõmustava vastusega: Ministeeriumist kooskõlastusringile saadetud eelnõus oli arvestatud meie ettepanekutega ning näiteks fondivahetustasu alaneb eelnõu järgi vähemal 10 korda. Samuti alaneb pensionivalitseja loomiseks vajalikku algkapital eelnõu kohaselt kolmelt miljonilt eurolt ühe miljoni euroni. Lähemalt nende ja teiste ettepanekute arvestamise kohta saad lugeda siit.

Halvem uudis on see, et heakskiitu ei leidnud meie ettepanek muuta nii fondivalitsemise kui depooteenuse osutamine piiriüleseks, ehk avada turg suurtele rahvusvahelistele teenuseosutajatele. Tuleva hinnangul oleks võimalik avada Eesti turg rahvusvaheliselt tunnustatud teenusepakkujatele nii, et see ei seaks pensionikogujaid suurema riski alla, kuid aitaks lahendada kõige suuremat probleemi, mille pärast Eesti inimesed juba väga palju raha kaotanud on: konkurentsi puudumist.

Kui konkurentsi pole, tuleb leida võimalused, kuidas seda soodustada. Vajadusel ka kohustuslikke pensionifonde erinevalt käsitledes.

Kuidas muudab aga eelnõu Tuleva tegevusi lähikuudel?

Kuigi Tuleva hinnangul on eelnõus mitmed õiglased muudatused, on tegemist alles eelnõuga, mis läbib veel mitu otsustamisringi, mille käigus võib sellesse tekkida muudatusi. Kui tekkivad olulised muudatused, peavad nii Tuleva, kui laiem avalikkus tähelepanu pöörama nende muudatuste põhjendatusele. Anname sulle neist jooksvalt teada. Samuti sunnib ettevaatlikkusele, et me ei tea, millal eelnõu lõpuks Riigikogus vastu võetakse.

Tuleva algkapitali kogume ikkagi 3 miljoni graafikus ning panustajate jaoks tähendaks kapitalinõude vähendamine seda, et osa panustatud kapitali võib ühistu kiiremini kui plaanitud liikmetele tagasi anda. Millal ja kui palju sõltub sellest, millal seadusemuudatus jõustub ja kas on mingeid muid täiendavaid nõudeid kapitalile (näiteks sõltuvalt pensionifondide mahust). Kapitali tagastamise otsustab üldkoosolek.

Kui sa aga seni pole Tuleva liige, aga tahad enda ja teiste Eesti inimeste pensionikogumist paremaks muuta, siis liitu meiega siin!

Üleeile sai läbi enne 1. juulit Tulevaga liitunud inimeste võimalus panustada Tuleva pensionivalitseja loomise algkapitali. Kapitali panustamine aga jätkub nende jaoks, kes liitusid hiljem või alles otsustavad liituda.

Esmaspäeva südaööks olid Tuleva 603 liiget meie algkapitali panustatud 1,34 miljonit eurot. Eriti head meelt teeb meile, et enne 1. juulit liitunud inimestest olid panustanud enam kui pooled liikmed (52,39%).

Kõige rohkem panustati 1000 euro kaupa.

Paljud inimesed alustasid osade kaupa panustamist, plaanides edaspidi raha juurde kanda, nii et lõplikud panustatavad summad võivad pisut erineda. Kõige rohkem panustajaid olid 35-44 aasta vanused. Mehi oli 73 protsenti ning naisi 27 protsenti.

Vanuseandmed kinnitavad, et peame aitama ka noorematel inimestel mõista, et just neil on täna pensioniks säästmist alustades kõige rohkem võita. Mida pikem aeg pensionini, seda suuremat tulu jõuavad nii pensioni II sammas kui algkapitali panus teenida. Samuti, kuna naiste oodatav eluiga on pikem, peab Tuleva jätkama tööd selle nimel, et jõuda madalate kuludega läbipaistva pensionikogumise sõnumiga ka nendeni.

Kuidas edasi?

Eeldusel, et sarnane tempo jätkub, loodab Tuleva esitada tegevusloa taotluse inspektsioonile oktoobris – tänaseks on selleks suurem osa ettevalmistusi juba tehtud. Finantsinspektsioon menetleb luba omas tempos, kuid juhatus annab parima, et 2017 esimesel poolaastal saaksid inimesed oma II samba Tuleva madalate kuludega pensionifondi üle tuua.

Usume liikmeskonna jätkuvat kasvu, kuid siin saab igaüks meid aidata. Liikmed saavad kutsuda uusi liikmeid ja mitteliikmed tulla liikmeks. Seni parim materjal meie eesmärkidest on siin. Kui pole veel lugenud, siis tutvu sellega ja jaga edasi!

Mida kiiremini kasvab meie liikmeskond ja mida kiiremini kogume algkapitali, seda kiiremini saame esitada uue pensionivalitseja asutamise taotluse Finantsinspektsioonile.