Pensioniks raha kogudes on eesmärk selge: et vara väärtus kasvaks võimalikult suureks selleks ajaks, mil lõpetad töötamise ja hakkad elama kõrvale pandud rahast. Mõne kuu või aasta tootlus pole tähtis.

Kokkuvõte: 

• Sinule on tähtis pikaajaline – 10, 20, 30, 40 aasta tootlus. Lühiajaline – 6 kuu või 1-2 aasta tootlus seda ennustada ei aita.
• Turgudel garantiisid pole. Ära usu kedagi, kes lubab sulle garanteeritud tootlust või teistest paremat tulemust.
• Lepi sellega, et sinu vara väärtus kõigub üles-alla käsikäes turgudega. Langused on turutsüklite loomulik osa.
• Vali madala tasuga aktsiatesse investeeriv pensionifond ja püsi kursil nii headel kui ka halbadel aegadel.
• Seda kõike silmas pidades suurendad tõenäosust, et sulle koguneb pensioniks rohkem vara.

Juhend: vali Tuleva fond

Lähemalt: 

Kõige tähtsam: sinu eesmärk on kõrge tootlus sinu tööelu jooksul kokku. Mitte mõne suvaliselt valitud lühikese perioodi tootlus. Mitte see, kui palju sinu fondiosakute väärtus vahepeal kõigub.

Probleem on selles, et mitte keegi ei oska sulle öelda, millise tootlusega sa arvestada võid. Kui mõni fondivalitseja sulle vihjab, et no viis protsenti aastas ikka või võibolla kaheksa, siis ta ajab jama. Kui müügiesindaja räägib, et meie fondi tootlus tuleb kindlalt parem kui kellelgi teisel, siis ta ajab ka jama.

Pensionisammaste käivitamisest saadik on meie, Eesti inimeste raha pankade pensionifondides kasvanud keskmiselt 3% aastas. Kui elukalliduse tõusu arvestada, on tootlus nulli-lähedane. Maailmaturgude kasv on samal ajal olnud oluliselt kiirem (1).

Kas mineviku tootlus aitab tulevikku ennustada?

Sa oled kuulnud, et “mineviku tulemuste põhjal ei saa ennustada tuleviku tootlust”. Aga mis tööriistad meil selleks peale minevikus toimunu analüüsi üldse veel on?

Ei olegi muid tööriistu. Tegelikult aitavad mineviku tulemused tulevikku ennustada küll. Ei tohi ainult unustada kolme lihtsat asja.

1. Ennustus ei ole garantii.

Kui juulis on alati olnud palju palavaid päikeselisi päevi nii kaua kui sa mäletad, on mõistlik eeldada, et küllap ka tänavu. Kindel olla ei saa. Kui miski on tõenäoline, siis on olemas head eeldused, et see tõeks saab. Aga võib minna teisiti. Trumpi võit ja Brexit polnud tõenäolised, aga näed, osutusid võimalikuks. Sellest hoolimata paneksin panuse sellele, et ka järgmisel aastal juulikuus lumi maha ei tule.

2. Võrdle võrreldavat.

Juulikuu ilmade põhjal oleks rumal eeldada, et Eestis ongi aastaringselt vahemereline kliima. Kui sa tahad, et su raha kasvaks järgmise 40 aasta jooksul, oleks rumal valida fondi viimase 4 kuu või 4 aasta tulemuste põhjal. Kui fondi müügiesindaja näitab sulle graafikut, kus tema tööandja fondi kasvukõver on vahvalt uljas, siis küsi, millise perioodi kohta see graafik käib. Ja palu näidata, kui palju on investorite raha keskmiselt sellest fondis kasvanud pensionisammaste käivitamisest saadik (see pole muide sama, mis osaku puhasväärtuse kasv).

Mõne kuu või paari aasta tootlus ei aita ennustada, kui palju kasvab sinu vara pika aja vältel.

3. Ära aja segi seoseid ja juhuslikku vedamist.

Jälgi mustreid ja pane tähele, milliste näitajate vahel on turgude ajaloos olnud püsiv seos ja millised näitajad kõiguvad juhuslikult. Esimesed on päris hea materjal tuleviku ennustamiseks, teised väga halb.

Mida varasem tootlus ennustada lubab?

Siin on kolm mustrit, mis kipuvad korduma. Turgude analüüs on ikka ja jälle näidanud, et:

1. Aktsiad on pakkunud pika aja vältel paremat tootlust kui võlakirjad või pangahoius. 

Võlakirjade väljastaja võtab kohustuse maksta tagasi kindel summa kindla aja vältel. Aktsiate puhul sellist kohustust pole – kui ettevõttel läheb hästi, saab investor raha mitmekordselt tagasi, kui halvasti, on võimalus kõik kaotada. (2)

Seega: aktsiate risk on kõrgem ja ettevõtted maksavad kõrgema riski eest investoritele kõrgemat preemiat. Investorid teavad, et aktsiate hinnad kõiguvad majandustsüklites rohkem kui võlakirjade hinnad. Nad teavad, et aktsiate parem tootlus pole kokkuvõttes millegagi tagatud. Aga nad teavad ka seda, et mida pikem on investeeringu periood, seda suurema tõenäosusega saab järjekindlalt aktsiaid eelistades lõpuks oluliselt parema tulemuse.

Aktsiafondide tootlus kujuneb pika aja vältel tõenäoliselt paremaks.

Eesti pensionifondide maastikul tähendab see, et enamuses aktsiatesse investeerivate fondide tootlus kujuneb pika aja vältel tõenäoliselt suuremaks kui konservatiivse strateegiaga fondidel. Aga ka seda, et fond, mille juht hoiab raha ettevaatlikkusest pangahoiusel, kasvatab pikas plaanis sinu raha tõenäoliselt vähem kui see fond, mis investeerib aktsiatesse nii palju kui fondi reeglid lubavad.

2. Katsed turgu üle kavaldada enamasti ebaõnnestuvad.

Aktiivne juhtimine seisneb just selles: fondijuht püüab olla turust targem, panustades üksikutele geograafilistele piirkondadele ja ärisektoritele ning püüdes pidurit tõmmates ja gaasi andes turgu ajastada. Uuringud näitavad, et 80-90% fondijuhtidest teevad sellega oma klientidele kahju. Kaheksa kuni üheksa fondijuhti kümnest jääb turu keskmisele alla.(3)

See on loogiline. Turu ülekavaldamine on nullsumma-mäng. Et ühtedel see õnnestuks, peab täpselt sama paljudel see ebaõnnestuma. Niisiis, vaid 50% aktiivse juhtimisega tegelevatest investoritest võivad teoorias saada keskmisest paremaid tulemusi. Aga aktiivne juhtimine on kallis – kui sellega kaasnevad kulud tootlusest maha arvestada, jääbki enamus fondijuhte ka tulevikus tegelikkuses keskmisele alla. Seda ei kinnita ainult minevikuandmed, vaid matemaatika.

3. Madalate kuludega fondide tootlus on parem kui kõrgete kuludega fondide tootlus.

Turgude ajalugu on näidanud, et ikka ja jälle on ainus tõsiseltvõetav fondi tulemuse ennustaja tema kulumäär. Mida madalamad kulud, seda parem tootlus. Mida kõrgemad kulud, seda halvem tootlus.(4)

Madalad kulud annavad sulle edumaa.

Ka see on loogiline. Kui on väga tõenäoline, et keskmist lüüa ei õnnestu, siis on parim valik hoopis keskenduda just keskmisele. Ja maailmaturgude keskmise tulemuse saavutamine on üllatavalt lihtne. Hajuta vara kõigi maailma ettevõtete aktsiate vahel ja püsi kindlalt kursil – ära püüa gaasi anda ega pidurit tõmmata. See ongi Tuleva ja teiste laiapõhjaliste indeksifondide strateegia. Kursil püsimine on odav – pole tarvis palgata kõrgepalgalisi analüütikuid ega kulutada aega uhkete raportite kirjutamisele fondijuhi tarkadest otsustest. Kursilt kõrvalekaldumine on jälle kulukas ja investoritele tõenäoliselt kahjulik.

Sellepärast ongi investeerimismaailmas nii, et mida vähem maksad, seda rohkem saad. Sa ei usu mind? Kuula Freakonomics-i podcasti, kus maailma tuntuimad eksperdid räägivad madalate kuludega indeksifondide revolutsioonist. Nemad leiavad, et kõrge kuluga fondi valik on “rumalaim asi, mida sa oma rahaga teha saad.”

Mida ei saa mineviku tulemuste põhjal ennustada?

Siin on üks juhuslik muutuja. Minevikuandmete analüüs teeb ilmseks kainestava tõsiasja: pole olemas fondijuhte, kes saavutaksid järjepidevalt turu keskmisest parema tulemuse.

Keskmiselt umbes kolm kuni neli fondijuhti kümnest suudab aktiivse juhtimisega teha aastaga parema tulemuse kui turu keskmine, näitavad uuringud. Paraku on need kolm kuni neli igal aastal erinevad. Kümme aastat järjest suudab turu keskmist võita keskmiselt üks kuni kaks fondijuhti kümnest. Jällegi: järgmisel kümnendil on eelmise kümnendi staarid tõenäoliselt võistlusest välja kukkunud.

Niisiis: turgude statistika analüüs näitab, et see, kui fondijuhti on minevikus saatnud edu, ei suurenda tõenäosust, et ta võiks ka tulevikus häid tulemusi saavutada.

Meile kõigile meeldiks mõelda, et maailmas valitseb kord. Et kui anname oma raha targa eksperdi hoole alla, siis kasvab meie vara kenasti. Iga fondijuht loodab, et just tema on see erand, kes suudab olla keskmisest parem. Turgude tegelikkus on paraku näidanud, et edu on siin suuresti õnne asi. Eesti pensionifondide juhtidel pole seni õnne olnud. Nagu kasiinoski, võidab aktiivsest kauplemisest alati vahemees, ütleb Vanguardi asutaja Jack Bogle.  Fondivalitsejatest vahemehed ongi võtnud Eesti pensionifondide niigi kehvast tootlusest aastate jooksul vähemalt poole valitsemistasuks ja varjatud kuludena endale.

Millist tootlust Tuleva sulle lubada saab?

Me pole müstikud. Lähtume sellepärast empiirilisest tõestusmaterjalist, mitte fantaasiatest ega usust targa fondijuhi maagiasse. Me investeerime passiivselt ja hoiame kulud hästi madalal. Sellega saavutame, et meie fondide tootlus käib käsikäes maailmaturgudega. Nii saame tagada, et Tuleva pensionifondide tootlus ei jää kunagi kaugele maha maailma väärtpaberiturgude keskmisest (nagu Eesti pensionifondide tootlusega seni on läinud).

Enamik inimesi maailmas valib täna passiivse fondi.

Passiivne investeerimine oli kunagi radikaalne idee, mis sai mitmele autonoomselt mõtlevale majandusteadlasele elutööks: näiteks Burton Malkiel  ja Nobeli preemia laureaat William Sharpe. Tänaseks on väärtpaberiturud näidanud, et see toimib. Sellepärast valib enamik inimesi maailmas täna just passiivse investeerimisstrateegia.

Mida Tuleva ei luba?

1. Me ei luba, et sinu vara kasvab 3, 5, 8 või 10 protsenti aastas.

Maailmaturgude käekäik ei ole meie kontrolli all. Tuleva ei tegele ennustamisega ega püüa turgu üle kavaldada, vaid investeerib faktide põhjal.

Pensionikogujate raha hajutatakse maailma edukaimate ettevõtete aktsiate vahel, sest see on tõestatult toonud valdavale osale maailma investoritest parima tulemuse. Millise tulemuse see absoluutsummas minu ja sinu varale toob, näitab aeg. Üks on paraku kindel: rikkaks ainuüksi kogumispensioniga ei saa. Ära lase ilusat elu lubavatel reklaamidel ennast uinutada.

2. Me ei luba, et sinu vara väärtus meie fondis kunagi ei lange.

Tuleva pensionifondid keskenduvad pikaajalisele tootlusele ega muretse lühiajaliste kõikumiste pärast. Lühiajalise riski maandamine oleks kulukas ja vähendaks meie, pensionikogujate võimalust saavutada pensioniks võimalikult hea tootlus oma varale.

Kui maailmas on turgudel parajasti madalseis, näed sa kindlasti oma pensionikontol miinust. Väga võimalik, et suuremat miinust kui sõber, kes kogub mõnes teises fondis.

Passiivne investor mõistab, et turgude langus ei ole oht, mis teda ähvardab, vaid majandustsüklite loomulik osa, millega tuleb rahulikult leppida. Sest tuleta meelde: sulle on tähtis lõpptulemus, mitte see, kui palju sinu fondiosakute puhasväärtus vahepeal üles-alla kõigub. Ja turgude analüüs on ikka ja jälle tõestanud, et rahulikult tõusu- ja langustsüklitega kaasas käies on sul suurem tõenäosus saavutada hea lõpptulemus kui siis, kui püüaksid lühiajalisi langusi vältida.

3. Me ei luba, et sinu vara kasvab Tulevas rohkem kui ta võiks kasvada üheski teises Eesti pensionifondis.

Mäletad, statistika näitab, et üks kuni kaks fondijuhti kümnest saavutavad pikas plaanis aktiivse juhtimisega oma klientidele turu keskmisest parema tulemuse? Ühelgi Eesti fondijuhil pole veel seda õnne olnud, aga tulevikus võib olla.

Me ei anna sulle garantiid, et Tuleva pensionifondis saavutab sinu vara pensioniks kõige parema tulemuse. Saame öelda, et oleme turgude analüüsist ja maailma juhtivate majandusteadlaste soovitustest lähtudes loonud hea tulemuse saavutamiseks väga head eeldused.

Kui sa tahad, et sinu varal oleks kasvamiseks sama head eeldused kui 65 000 ärksal inimesel, kes juba oma samba kolinud kaasaegsetesse indeksifondidesse, siis lõpeta samuti pangale vanades fondides kõrge tasu maksmine ja loo omale edumaa.

Juhend: vali Tuleva fond

Tuleva liikmetega võivad meie ühistes pensionifondides koguda kõik Eesti inimesed. Tahad ise ka Tuleva liikmeks saada? Tutvu ja astu liikmeks.

1. Rahandusministeeriumi kogumispensionite statistika ülevaatest (2019). Logi Tuleva lehel sisse oma pensionikontole (II sammas -> Sisene pensionikontole), et võrrelda, kui palju sinu II sammas oleks maailmaturu indeksis kasvanud.
2. Ma kasutan juba aastaid ühe oma London Business Schooli õppejõu kaastööl tehtud maailma väärtpaberiturgude andmebaasi, mis sisaldab tänaseks juba 24 riigi väärtpaberiturgude ajalugu alates 1900 aastast. Täna avaldab seda Credit Suisse (Credit Suisse Global Investment Returns Yearbook 2017)
3. Allikas: Standard&Poors
4. Selle kohta on kõige kauem teinud analüüse maailma suurim investeerimisfonde jälgiv analüüsikeskus Morningstar. 
5. Vaata ka  S&P analüüsi siit ja Eesti teise samba pensionifondide võrdlust indeksifondidega siit.

Artiklis sisalduvad andmed on uuendatud 31.07.2023 seisuga. Ülal graafikul on lisaks Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi osakuhinna graafikule indeks, mida Tuleva fond järgib – MSCI All Country World Index ehk MSCI ACWI.

„Vaatame muuseas ka üle, kus teie teine sammas on,” ütles pangateller. Tema malbele näole langes tume vari. „Oi, see ei ole küll kõige parem valik. Tahate, toome kohe meile üle?” Sul ei olnud aega süveneda ega jõudu vaielda. Iseenesest oli ta ju sümpaatne daam. Kirjutasid alla. 

„Vabandage, kas teil on hetk aega? Ei-ei, me ei müü midagi, tahtsime ainult korraks pensionist rääkida! Halloo! Vabandust! Üks hetk palun!” Pintsakus noormehe mesimagus hääl muutus järjest nõudlikumaks ja lõpuks anuvaks. No hea küll, mõtlesid sa – võib ju viisakusest kuulata, mis neil öelda on. „Näete, meie fond on rohelises.” Hea küll, kirjutasid jälle alla.

Lugematu hulk inimesi on mulle või meie klienditoe juhile Pirjele tunnistanud, et nad on pensionifondidest sisse-välja hüpanud just niisuguse mustriga. Kui satud panka, manitseb teller sind seni, kuni oled valinud just selle panga pensionifondi. Satud teise panka, kordub sama. Satud kaubanduskeskusesse, räägib sind surnuks “nõustajaks” maskeerunud müügimees, kes täna pensionit ja homme tele- või telefonipakette pakub. 

Kuni Tuleva ettepanekul see seadusega ära keelati, võtsid pangad iga kord sellise hüplemise eest sinu pensionivarast protsendi ära. Väljumistasuks. Seda tellerid ja nõustajad sulle ei maininud. Nemad teevad oma tööd nii hästi kui oskavad, aga nad tegutsevad oma tööandja, mitte sinu huvides. 

Siin on sulle spikker, mis aitab vahetada fondi siis, kui selleks on hea põhjus. Ja jääda endale kindlaks, kui teller või müügiesindaja sind järgmine kord moosima asub.

Kolm head põhjust ehk millal sa peaksid fondi vahetamist kaaluma? 

1. Vaheta fondi, kui sa kogud liiga konservatiivse strateegiaga fondis 

Vähesed meist on piisavalt rikkad, et saaksime pensioniks piisavalt raha kõrvale panna ilma riski võtmata. Võiks ju koguda lihtsalt pangaarvele, aga kasvav elukallidus sööb suure osa raha väärtusest ära. Kui pension on veel kaugel, ei pea sa väärtpaberiturgude tõusu- ja langustsüklite pärast muretsema. Ehkki aktsiate hindade kõikumine on suurem kui võlakirjadel, on pikas plaanis aktsiad seni alati investori rahale oluliselt parema tootluse pakkunud. 

Kui sa oled noor ja esimest korda tööle minnes lihtsalt unustasid pensionifondi valida, määras pensioniregister sulle fondi loosi teel. Rootsis määrab riik noortele inimestele automaatselt kõige suurema aktsiate osakaaluga pensionifondi. Kuni Tuleva ettepanekul ka Eesti loosisüsteem korda tehti, loosis riik millegipärast noored konservatiivsesse fondi. Sellistes pensionifondides kõigub sinu vara väärtus vähem üles-alla – risk on väiksem. Aga tootlus on ka väga madal – pikas plaanis tõenäoliselt madalam kui inflatsioon. 

Seega: kui sa ei plaani võtta järgmise viie aasta jooksul kogu pensionivara korraga välja, on mõistlik valida fond, mis investeerib võimalikult suure osa sinu rahast aktsiatesse. Selliseid fonde nimetatakse Eestis kõrge riskitasemega (varem: agressiivse strateegiaga) indeksfondideks. Muideks, täna suunab ka riik noored just sellisesse fondi.

Vaheta fondi ka siis, kui sinu pensionifondi ametlik strateegia on küll kõrge riskitasemega, aga tegelikkuses hoiab fondijuht sinu varast suurt osa võlakirjades või pangaarvel. Sellega hoiab fondijuht pensionifondi osaku puhasväärtuse suhteliselt stabiilsena, aga pikas plaanis kahjustab sinu võimalust oma pensionivara kasvatada. Sest pangaarvel seisev raha ei teeni juurde midagi, aga inflatsioon ja fondi valitsemistasu hammustavad sellest igal aastal tubli tüki ära. Sellise fondi strateegia kirjelduses märkad termineid nagu progressiivne või tasakaalustatud.

2. Vaheta fondi, kui sa kogud liiga kõrge riskiga fondis 

Kõigepealt tasub endale selgeks teha, kuidas ja millal saab II samba vara kasutada. Võta abiks meie blogipostitus: Kuidas kasutada pensionisammastesse kogunenud vara?

Kui sul on plaanis järgmise viie aasta jooksul kogu pensionivara korraga välja võtta ja sinu jaoks on oluline vähendada turukõikumise riske, siis võid kaaluda vara ümber paigutamist madala riskiga võlakirjafondi või pensioni investeerimiskontole (PIK-i) ootama: 

• Võid tõsta vara (osaliselt) ümber võlakirjafondi. Ka siin tuleb arvestada, et ei saa olla kindel, et vara väärtus jääks kindlasti plussi, sest ka võlakirjaturg kõigub vastavalt intressimäärade muutustele.
• Võid liigutada II samba vara pensioni investeerimiskontole (PIK) rahana ootama. Raha deposiidis hoides küll tootlust oodata ei saa, ent ka vara väärtus ei saa kukkuda.

Kui sul aga on vara kasutuselevõtmiseni veel kaua aega, ei valmista turgude lühiajalised langused sulle peavalu – sa tead, et sinu ostud on ajas kenasti hajutatud ja sul on aega oodata järgmist tõusu. Samuti ei ole sul põhjust valida madala riskiga fondi, kui plaanid pensionivara hakata kasutama regulaarsete väljamaksetana.

3. Vaheta fondi, kui sinu pensionifondi kulud ei ole viidud võimalikult madalaks

Mina lahkuksin esimesel võimalusel fondist, mille valitsemistasu on ikka veel üle 0,5%. Pangad leiavad sulle alati veenvana kõlavaid õigustusi, miks ka edaspidi kõrget tasu võtta. Aga kainestav tõsiasi on, et enamik kulutusi, mille meie kõrget tasu makstes kinni maksame, ei loo meile, pensionikogujatele väärtust. Järjest enam inimesi lahkubki pankade vanadest fondidest madala tasuga indeksifondi.

Suurem osa kallite fondide valitsemistasudest läheb emapankadele kasumiks ning turundus- ja müügikuludeks. Sina maksad kinni usaldust süstivad telereklaamid, tüütud müügipoisid ja lugematud selgitused, miks just X panga fond on kõige parem, kuigi tulemused on järjekindlalt maailma keskmisele kõvasti alla jäänud. 

Väike osa pangafondide valitsemistasust läheb muidugi ka fondijuhi ja analüütikute palkadeks. Paraku näitab nii Eesti pensionifondide säratu minevik kui ka maailma kogemus, et fondijuhtide katsed turust targemad olla toovad pensionikogujale hoopis turu keskmisest halvema tulemuse.

Kolm halba põhjust ehk millal ei tohiks fondi vahetada?

1. Tahan riske hajutada ja fondide tulemusi võrrelda

Kõigi Eesti pensionifondide riskid on seaduse nõudeid järgides hästi hajutatud. Pensionikoguja ise ei pea riski maandamiseks raha mitme fondi vahel laiali jagama. Lisaks on pensionikoguja kõigis pensionifondides kaitstud fondivalitseja äririski eest. Seetõttu ei vähenda vara jagamine mitme fondi vahel sinu riski.

Ainus viis, kuidas oma valitud pensionifondi riski sisuliselt vähendada, on suunata osa rahast või kogu raha võlakirjafondi (ehk konservatiivse strateegiaga fondi) või pensioni investeerimiskonto (PIK) kaudu pangadeposiiti. See võib olla otstarbekas juhul, kui plaanid kogu oma vara võtta järgmise viie aasta jooksul korraga välja ning oled kindluse nimel valmis tootlusest loobuma. Aga pead arvestama sellega, et riskivabu investeeringuid pole ja riski vähendada ilma tootlusest loobumata pole kahjuks võimalik.

Fondide tulemusi saad võrrelda pensionikeskuse lehel – selleks ei pea investeerima mitmesse fondi.

2. Minu pensionifondi osaku väärtus on viimastel kuudel langenud ja otsustasin valida fondi, mille osaku hind on tõusnud

Kui sa investeerid aktsiatesse, oleks ju tobe osta hästi kallilt ja müüa odavalt? Niimoodi must-valgel kirjas tundub see ilmselge – ja ometi on see viga, mida tehes väikesed ja suured investorid ikka ja jälle kõrbevad. 

Kui väärtpaberiturgudel kauplemine ei ole just sulle armas hobi, millele oled nõus peale maksma, ei ole lühiajaliste tulemuste jälgimine hea idee. Maailmas on seda küsimust palju uuritud ja on leitud, et need inimesed, kes püüavad turgu ajastada, kipuvad ostma just siis, kui turud on tipus, ja müüma siis, kui turud on põhjas.

Paljud püüavad turgude kõikumisi ette ennustada, aga enamasti see ei õnnestu – ka mitte professionaalsetel investoritel. See on üks põhjus, miks ka Eesti pensionifondide tulemused on seni maailmaturgude keskmisele alla jäänud.

Pea meeles, et turgude langus ei ole sinu jaoks tingimata halb uudis. Enamik meist on veel mitukümmend aastat pensionifondi osakute ostjad, mitte müüjad. Sinu palgast läheb iga kuu väike summa fondi ja kui turul on parasjagu halvad ajad, saad selle eest rohkem fondiosakuid kui headel aegadel. Ja kui turgudel tulevad jälle paremad ajad, siis on sul rohkem osakuid, mille väärtus kasvab. Seda nimetatakse ostude ajas hajutamiseks (dollar-cost-averaging). See töötab sinu kasuks aga ainult eeldusel, et sa ei hüple pensionifondidest sisse-välja, püüdes “gaasi anda” ja “pidurit vajutada”.

3. Pangateller või müügimees soovitas fondi vahetada

Vaheta fondi siis ja ainult siis, kui sina seda vajalikuks pead, mitte siis, kui teenusepakkuja sulle sobimatus kohas ligi tikub. Pangatelleri ja kaubanduskeskuse müügimehe eesmärk ei ole aidata sul rahaasju paremini juhtida. Nende eesmärk on teenida komisjoni oma tööandja fondi müügi pealt.

Ma ise lähtun maailma suurima fondivalitseja Vanguardi asutaja Jack Bogle’i põhimõttest: „Hoia pensionivara madalate kuludega fondis ja “ära piilu”. Ehk keskendu lõppeesmärgile ja ära kuluta raha ega aega lühiajaliste kõikumiste pärast muretsemisele. 

Ootasin kaua, et keegi teeks ka Eestis Vanguardi fondide sarnase fondi. Lõpuks tuli ise teha.

Mina vahetasin LHV XL-i esimesel võimalusel Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi vastu ja kavatsen nüüd rahulikult selles fondis oma vara kasvatada. Sest ma tean, et Tuleva pensionifond tagab mulle maailma väärtpaberiturgude keskmise lähedase tulemuse. Nii head tulemust pole seni ükski panga pensionifond suutnud saavutada. 

Too II sammas Tulevasse

Kui palju teenis meie pensionifondidesse paigutatud raha eelmisel aastal meile ja kui palju pankadele? Swedbanki, SEB, Nordea ja LHV fondivalitsejate aastaaruandeid analüüsis Tuleva asutaja Tõnu Pekk.

6% sinu ja minu igakuisest palgast läheb kohustusliku kogumispensioni fondi ehk II samba pensionifondi. (1) Pensionifondide valitsejad omakorda investeerivad meie ja teiste Eestis tööl käivate inimeste raha maailma väärtpaberiturgudele. Lõivu, mida fondivalitsejad selle eest võtavad, nimetatakse valitsemistasuks. (1)

Fondivalitsejate aastaaruannetest selgub, et pensionifondide valitsemistasud moodustavad märkimisväärse osa Eestis tegutsevate pankade sissetulekust. Aga kuidas meie – inimeste – rahal läks?

Väljavõte fondivalitsejate aastaaruannetest – kogutuluna oleme arvestanud ainuüksi II samba teenustasudest saadud tulu. (2) Tahad ise analüüsida? Pankade fondivalitsejate aastaaruanded on siin: Swedbank Investeerimisfondid, SEB Varahaldus, Nordea Pensions, LHV Varahaldus

1. Eesti pensionifondide kliendid teenisid keskmisest investorist kordades vähem

Maailma väärtpaberiturgudel oli 2016 väga hea aasta – keskmine investor, kes paigutas poole oma varast aktsiatesse ja poole võlakirjadesse, teenis aastaga juurde ligi 7%. Eesti pensionifondide klientide raha kasvas samuti, aga kordades vähem kui maailma investoritel keskmiselt – alla 2%.

Meie kõigi II samba pensionivara kokku kasvas eelmisel aastal 57 miljoni euro võrra. Kui oleksime saanud investeerida oma raha globaalsesse indeksifondi, oleksime teeninud 190 miljonit eurot.(3)

See tulemus tekitab muidugi pettumust, aga pole tegelikult üllatav. Kogu maailmas suudavad investoritele indeksifondidest paremaid tulemusi saavutada ainult üksikuid fondijuhid.

2. Igast eurost, mis sinu raha turgudel teenis, võttis fondivalitseja 40 senti endale

Eesti pensionifondide valitsejad teenisid eelmisel aastal meie kõigi II sambasse paigutatud raha pealt teenustasudena 36 miljonit eurot. Igast eurost, mis sinu pensionivara juurde teenis, jätsid fondivalitsejad sulle umbes 60 senti ja võtsid ülejäänu endale teenustasuks.

2015. aastal oli see suhe veel hullem – siis läks fondivalitsejatele suurem osa teenitud tulust kui investorile endale jäi. (4)

3. Vaid veerand valitsemistasudest kulus meie raha eest hoolitsemisele 

Ainult umbes veerand fondivalitsejate teenustasutulust kulus pensionikogujate vara valitsemisega seotud tegevustele. Sellised kulud on fondivalitseja töötajate palgad, depoopanga tasud, registripidaja (EVK) tasud ja järelvalve- ning tagatisfondi tasud.

Kolmveerand – 27 miljonit eurot – maksid fondivalitsejad oma emafirmadele ehk pankadele. Raha läks pankadele otse kasumiks või siis müügi-, administreerimis- ja juhtimislepingute alusel. Need kulutused meile, pensionikogujatele minu teada väärtust ei loo.

Paar head uudist ka

1. Kui eelmisel aastal võtsid pangad inimestelt kõrget tasu ka fondi vahetamise eest, siis selle aasta algusest seadus seda enam ei luba. 2016. aastal maksid pensionikogujad fondi vahetades pankadele kokku 1,4 miljonit eurot osakute tagasivõtmistasu. 2017 jääb vähemalt see kulu pensionikogujale eeldatavalt nullilähedaseks.

2. Meie raha kehv tootlus Eesti pensionifondides kinnitab maailma juhtivate majandusteadlaste ja edukate investorite soovitust: madalate kuludega indeksifond on enamikule investoritest parim valik. Eelmisel aastal polnud Eestis veel ühtegi indeksi-pensionifondi. Täna on Tuleva eeskujul ka pangad indeksifondid käivitanud. Tegelikult pole enam head põhjust, miks sa peaksid fondivalitsejale rohkem kui 0,34% valitsemistasuks maksma. 

Mina, nagu ka kõik teised Tuleva asutajad, kogun oma pensionivara Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis. Meiega koos saavad pensioni koguda kõik Eesti inimesed, aga kõige rohkem kasu saavad Tulevast liikmed, kes teenivad pensionilisana ka liikmeboonust ja saavad Tuleva arengus kaasa rääkida.

Samal teemal:

Milline Tuleva pensionifond sobib sulle?

Kuidas pensionifondi vahetada?

___

(1) Kogumispensioni sissemaksete tegemine on kohustuslik kõigile alates 1983. aastast sündinud Eesti inimestele. Loe ka 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformi kohta, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata kuni 6% brutopalgast).

(2) Danske Capital AS tulemus on alates 01.05.2016 konsolideeritud LHV Varahalduse tulemusse. Esimese nelja kuu tulemus on toodud hinnanguliselt, sest Danske aastaaruanne ei ole kättesaadav. Eeldasime, et 2016. aasta esimese nelja kuu tulemus oli võrdne 2015. aasta nelja kuu keskmisega.

(3) Indeksifondi võrdluses võtsin aluseks: 50% Vanguard Global Stock Index Fund (tasu 0,3% aastas) ja 50% Euro Government Bond Index Fund (tasu 0,3% aastas). Tüüpilise Eesti pensionifondi väljaöeldud strateegia on samuti 50% maailma aktsiad ja 50% Euroopa võlakirjad.

(4) Fondivalitsejate kasumiaruanded ei näita kogukulu ehk seda, kui suur osa pensionifondide investorite rahast läks allfondide teenustasudeks ja tehingukuludeks. Karta võib, et kui kõik kulud arvesse võtta, saavad meie pensionikogujad endale ainult väikese osa tulust, mida nende raha maailma väärtpaberiturgudel teenib. Samal ajal on kõik riskid pensionikoguja kanda.

Kui Eesti soovib innustada meid pensioniks rohkem säästma, tuleks peatada juba riigikokku jõudnud pensionisüsteemi peenhäälestus, mis muudab valikud inimeste jaoks veelgi keerulisemaks, aga mitte paindlikumaks.

Selle asemel tuleb inimestele tagada vabadus oma pensionivara mõistlikult kasutada, luua pensionikogujatele tööriistad heade valikute tegemiseks ja avada II sammas vabatahtlikeks sissemakseteks.

* Kiire? Hüppa otse lahendustele.

Kujutlege, et olete ettevõtte juht ja user testing näitab järgmist:

• 3/4 teie toote sihttarbijatest ei tea, mida see teeb ja kui palju maksab.
• 2/3 inimestest ei usu, et tegu on hea tootega.
• 1/2 tarbijatest ei tea, milline toode neile on müüdud.

Kas te soovitaksite tootearendustiimil teha natuke peenhäälestust?

Nüüd võrrelge Eesti kolmesambalist pensionitoodet:

• Kolmveerand Eesti inimestest ei ole pensioniteemadega kursis ega tea, kui palju nende sotsiaalmaksust II sambasse läheb.
• Ligi kaks kolmandikku ei pea Eesti pensionisüsteemi usaldusväärseks.
• Ligi pool pensionikogujatest ei tea, millises fondis nad pensioni koguvad. (1)

Hmm. Mida ette võtta?

Alustada võikski user testing-ust. Täna on seaduste muutmisel küsitud peamiselt pankade ja kindlustusseltside arvamust, inimesed süsteemi kasutajatena on olnud teisejärgulised.

Kuidas käitub inimene, kes peab tegema reaalseid valikuid Eesti pensionisüsteemis? Millised on tema vajadused ja ootused? Kas valiku ees seisval inimesel on piisavalt infot ja kas see info on talle arusaadav? Kas ta saab oma küsimustele asjatundlikud vastused, mis lähtuvad tema, mitte panga huvidest? Tulevas teeme selliseid teste iga nädal. Oleme hea meelega riigile abiks.

Eestil on probleem, et inimesed säästavad pensioniks liiga vähe. Aga miks?

1. Mõnedel inimestel lihtsalt ei ole väikese sissetuleku kõrvalt võimalik rohkem säästa.

2. Enamiku jaoks ei ole Eesti pensionisüsteem piisavalt läbipaistev ega usaldusväärne. “Kätte sealt niikuinii midagi ei saa!” – seda lauset kuuleme inimestelt ikka ja jälle.

Täna on riik seadnud eesmärgiks, et keskmine pension oleks tulevikus vähemalt 40% keskmisest palgast.

Praktikas väljendub see nii: et igakuine keskmine paistaks parem, surub riik kalli kindlustuslepingu kõigile pensionile suundujatele. Ka neile, kes seda tegelikult ei vaja. Ebamõistlikud piirangud toovad tulu kindlustusseltsidele, aga vähendavad inimeste usaldust, ei innusta rohkem säästma ega aita kuidagi vaesemate pensionäride elujärge parandada. Kui üks pensionär ei tohi oma kogutud raha eest vannituppa turvalist dushinurka ehitada, ei tee see rikkamaks teisi pensionäre.

Tuleva ettepanek on, et keskmistega mängimise asemel võiks riik seada selged eesmärgid iga inimese kohta:

1. Tagada igale Eesti inimesele toimetulekut võimaldav vanaduspension, mis tuleb I ja II sambast kokku. Selleks peame kokku leppima, mis on toimetulekupensioni miinimummäära arvutamise alused. Edasi saame otsida konkreetseid lahendusi nende jaoks, kellel pole mingil põhjusel võimalik pensionisammastesse toimetulekuks piisavalt raha koguda.

2. Innustada rohkem pensioniks koguma neid, kellel see võimalik. Selleks tuleb muuta süsteem lihtsamaks, paindlikumaks ja usaldusväärsemaks, aidata inimestel teha tarku valikuid ja luua võimalus automaatseks säästmiseks.

5 realistlikku lahendust, mida võiks ühe aastaga saavutada: 

Kui poliitikud ja rahandus- ning sotsiaalministeeriumi ametnikud otsustavalt tegutsevad, võiks Eesti pensionitoode umbes aasta pärast olla palju parem. Tuleva tuleb siin hea meelega appi:

1. Loome inimestele võimalused oma pensionivara paindlikumalt kasutada. Riik piiraku II sambasse kogunenud vara kasutamist ainult toimetulekupensioni tagamiseks. Ülejäänud osas on igal inimesel õigus ise otsustada, kuidas oma isiklikku raha kasutada.

2. Avame pensioni teise samba vabatahtlikeks sissemakseteks. Igaüks saab anda näiteks kord aastas oma tööandjale juhise, kui suure osa palgast ta soovib otse pensionifondi suunata. Tööandjatel on võimalus ka ise töötaja pensionisse panustada, tehes sissemakseid otse kogumispensioni teise sambasse.

3. Loome Eesti pensionikogujate dashboard-i. Sellise, mis võimaldab igal inimesel vaadata, kui suurt pensioni tal I ja II sambas kokku oodata on, kui palju ta maksab fondivalitsejatele tasudeks ning milline on tema pensionifondi pikaajaline tootlus võrreldes maailma ning Eesti keskmistega. Siin saab näiteks Rootsilt õppida.

4. Anname inimestele võimaluse soovi korral saada asjatundlikku nõu. Näiteks sotsiaalkindlustusameti juures töötavatelt spetsialistidelt. Täna ei leia pensionikoguja erapooletuid eksperte kuskilt.

5. Lubame pensionifonde müüma ainult vastava kutseeksami läbinud inimesed, kes alluvad finantsinspektsiooni järelvalvele. Hakkame tegema regulaarselt testoste, et kontrollida müügiesindajate tegevust ja vajadusel koostöös turuosalistega probleeme lahendada.

Eesti pensionisüsteem ei vaja peenhäälestust.

Kogu maailm on aru saanud, et pankade huvidest lähtuval peenhäälestusel põhinev finantssektori tootearendus loob lõkse, mis ootamatul hetkel plahvatavad. Inglise kuninganna Elizabeth II küsis 2008. aasta globaalse finantskriisi kohta pahaselt: “Miks keegi seda ette ei näinud?”. Sellepärast ei näinud, et pidev peenhäälestus – näiteks laenude pakkimine ja ümberpakkimine – oli muutnud süsteemi võimatult kompleksseks. Ükski majandusteadlane, ükski analüütik, ükski pangajuht ega ükski poliitik ei saanud aru, mis tegelikult toimus. Kannatajaks jäi tavaline inimene.

Eesti riigikogus möödunud nädalal esimese lugemise läbinud Kogumispensionide seaduse muutmise eelnõu on näide sellisest peenhäälestusest.

Sisuliselt ei tee plaanitavad muudatused inimeste jaoks midagi oluliselt paremaks. Küll aga muudavad need süsteemi keerulisemaks. See eelnõu annab kindlustusseltsidele võimaluse pakkuda erinevaid kohustuslikke pensionilepinguid ja teeb valiku inimeste jaoks veel raskemaks. Suuremat vabadust oma pensionivara kasutamisel see inimestele ei anna.

Kas keegi on plaanitavaid muudatusi kasutajate peal testinud? Kuidas pensionile suunduvad inimesed omale sobiva pensionilepingu valivad? Kas neil on võimalik aru saada, mis on valikus olevate lepingute sisu ja hind? Kas uues seaduses määratletud võimalused pensionivara kasutamiseks vastavad inimeste tegelikele vajadustele?

Parim toode pole tingimata see, millel on kõige rohkem nuppe.

Meid, Tuleva liikmeid on täna juba 3400. Kui tahad osa saada Tuleva arengust ja aidata teha parem pensionistrateegia meie endi ja meie laste jaoks, siis ühine meiega.

(1) Allikas: SEB pensionivalmiduse uuring 2017
Foto: Inglise kuninganna 

Tänapäeva masinapurustajad pole käsitöölised, vaid valgekraedest investeerimispankurid, kelle magusa leiva targad arvutid ära võtavad.

*See artikkel on neile, kellel on sügavam huvi väärtpaberiturgude teooria vastu. Kui sa tahad lihtsalt otsustada, milline pensionifond sulle sobib, võid kohe lõppu hüpata.

Maailma ja viimasel ajal ka Eesti meediast saab regulaarselt lugeda mõtteavaldusi, et indeksifondide kasvav populaarsus ohustab väärtpaberiturgude tervist. Nende mõtteavalduste toon ulatub ettevaatlikust skepsisest tundmatu asja vastu apokalüptilise hüsteeriani. Eesti Päevalehe ärileht nimetas eilses tõlkeartiklis börsil kaubeldavaid indeksifonde „massihävitusrelvadeks”.

Mida need indeksifondid siis massiliselt hävitavad?

Indeksifond investeerib passiivselt. See tähendab, et fondijuht jaotab sinu raha proportsionaalselt maailma suurimate ettevõtete ja valitsuste väärtpaberite vahel. Nii on riskid hästi hajutatud ja sulle on tagatud turu keskmise lähedane tulemus.

Arvutid võtavad kehvematelt fondijuhtidelt töö

Aktiivse investeerimisstrateegiaga fondis püüab fondijuht valida väärtpabereid ning osta odavalt ja müüa kallilt.

Statistika näitab, et enamik aktiivselt tegutsevaid fondijuhte ei suuda saavutada indeksifondidega võrdväärset tulemust ja ammugi mitte võita turu keskmist. Päevalehe artiklis esinenud FPA Capitali fondijuhtidel pole see seni õnnestunud. Turu keskmisele on järjekindlalt alla jäänud ka Eesti aktiivselt juhitud pensionifondide ja teiste pankadele kuuluvate investeerimisfondide tulemused.

Muide, maailma üks suurimaid analüüsimaju Morningstar on hinnanud ka Eesti investeerimisfonde. Mõni fond on Morningstari tähekestega kaunistanud ka oma kodulehe. Kaks tärni tundub uhke – niimoodi Michelini poolt pärjatud restoranis saab ju väga hästi süüa. Aga fondide reitingute süsteemis tähendab kaks tähekest paraku alla keskmise tulemust. (Uuendus juuli 2018: tänaseks on LHV Pärsia Lahe Fondi Morningstari reiting langenud madalaimaks võimalikuks ja fondi kodulehelt on viide reitingule eemaldatud. Uuendus märts 2021: tänaseks on LHV Pärsia Lahe Fond likvideeritud.) 

Kõrgepalgalistel fondijuhtidel on kõva hääl ja suur soov passiivse investeerimise populaarsuse kasvu vastu sõdida. Mida selgemaks saab, et enamik neist ei suuda ise investoritele väärtust pakkuda, seda suurem on hirm sissetuleku ja töökoha kaotuse ees.

Maailma investeerimispangad on juba suure osa väärtpaberimaakleritest ja analüütikutest lahti lasknud, sest nende töö teevad paremini ära arvutid. Näiteks Goldman Sachsi New Yorgi peakontoris töötas 2000. aastal 600 USA väärtpaberituru kauplejat, nüüd on neid alles ei rohkem ega vähem kui kaks. Maailma ühe suurima investeerimispanga kogemus on, et keskmiselt neli trader’it saab asendada ühe IT-inseneriga, kes siis töötab välja ostu- ja müügiotsuste tegemiseks vajalikud algoritmid.

Automaatselt juhitud fondid ei erine isesõitvatest autodest

Me seisame järjekordse tööstusrevolutsiooni lävepakul. Seekord ei asenda masinad ainult madalapalgalisi füüsilise töö tegijaid – tööst jäävad ilma ka paljud valgekraed.

Aga pange tähele: paljud on valmis kuulutama kriitikavabalt progressiks tõsiasja, et miljoneid autojuhte ähvardab ameti kaotus, sest tulevikuautod juhivad ennast ise. Sageli näevad just needsamad tehnooptimistid lähenemas maailma lõppu, kui ohtu satub nende enda finantsmaagiaga vürtsitatud töökoht pangas.

Muutuste üle, mida tehnoloogiline areng kaasa toob, saab ja tuleb arutada. Ka seoses väärtpaberiturgudega. Kartus, et indeksifondide populaarsuse kasv võib kaasa tulla probleeme, sisaldab mitut eeldust, mille paikapidavuse üle tasub juurelda. Mina ei tea, milliseks kujuneb maailma väärtpaberiturgude tulevik. Ja ma ei ole kohanud kedagi, kes teaks.

Aktiivne investor pole tingimata tark investor

Ma ei ole seni leidnud veenvaid argumente, mis annaks alust pidada tõenäoliseks, et näiteks Tuleva pensionifondide investoritele võiks mõni muu strateegia olla parem kui passiivne, indeksit järgiv strateegia. Aga neid argumente tuleb pidevalt otsida, sest indeksistrateegia puhul on sümpaatne selle lähenemise tagasihoidlikkus. Passiivset investeerimist ei ümbritse uljas bravuur ega kogenud geeniuse müüt. Indeksfondi juhina ei saa ma investoritele kahju teha sel moel, nagu saab liiga enesekindel või liiga kartlik aktiivse fondi juht, aga oma teadmisi tuleb sellegipoolest pidevalt küsimuse alla seada.

Tänaste teadmiste põhjal usun, et indeksfondide levik võiks turge muuta pigem rohkem kui vähem efektiivseks. Miks?

Mõned arvavad, et mida populaarsemaks saavad fondid, mille juhid ei püüa ennustamisega tegeleda, seda ebaefektiivsemaks muutub turg. Sest keegi turul peaks ju ennast kursis hoidma ja hindama, kuidas ettevõtetel läheb. Teiste hinnangul piisab täiesti, kui vaid kümnendik rahast on „informeeritud” investorite käes.

Seda küsimust, kas investorid on ikka nii ratsionaalsed kalkulaatorid, nagu eeldab efektiivse turu hüpotees, on finantsakadeemikud arutanud juba aastakümneid. Näib, et investorid – sealhulgas fondijuhid – on pahatihti pigem lühinägelikud, emotsionaalsed, kipuvad karjas jooksma jne. Ometi on turud seni hakkama saanud. Kas indeksifondid muudavad midagi selles plaanis?

Küsides, kas indeksifondid ohustavad turgude tervist või mitte, tasub meelde tuletada, miks indeksifondid nii kiiresti populaarsust koguvad. Tõenäoliselt ikka sellepärast, et aktiivselt juhitud fondide juhtidel pole enamasti oskusi, mis investoritele tulu tooks.

Aga üksikud fondijuhid on edukad. Kas on alust uskuda, et nende edu pole puhas juhus, vaid neil on tõesti olemas erakordne asjatundlikkus? Kui jah, siis peaks ju olema hea uudis, kui halvemad aktiivselt juhitud fondid – need, mis turule pidevalt jalgu jäävad – indeksifondidega asendatakse. Tänu sellele kasvab järele jäävate fondijuhtide oskuste keskmine tase. Vulgaarselt väljendudes: turgu soperdavad käpardid jäävad lihtsalt tööst ja investorite rahast ilma. Turg muutub efektiivsemaks.

Mida efektiivsem turg, seda väiksem on tõenäosus, et aktiivne juhtimine annab parema tulemuse

Mida efektiivsem turg, seda raskem on aktiivsetel investoritel „turgu võita” ehk keskmisest paremaid tulemusi saavutada. Turu võitmine on nn nullsummamäng. Et sina oleksid keskmisest parem, peaks keegi teine olema keskmisest halvem. Mida populaarsem on aktiivne investeerimine, seda suurem on tõenäosus, et vähemalt pooled investorid on rumalamad kui sina. Kui enamik investoritest valib indeksifondi ja järele jäävad ainult üksikud kõrgelt kvalifitseeritud aktiivsed investorid (sest enamik teisi on juba töö kaotanud), siis toimub võistlus hoopis kõrgemal tasemel.

Teisisõnu: indeksi järgimine annab enamikule investoritest järjest suurema tõenäosusega parema tulemuse kui aktiivne juhtimine.

Kes peaks valima aktiivse, kes passiivse fondi?

Tõenäosus, et aktiivne juhtimine annab turu keskmisest parema tulemuse, kahaneb, aga ei kao muidugi kunagi. Et valida aktiivse ja passiivse fondi vahel, tasub endalt küsida mõned küsimused. Kui saad kõigile jaatavalt vastata, vali aktiivne fond. Kui vastus kasvõi ühele nendest küsimustest on „ei”, vali passiivne fond.

1. Kas sul on alust arvata, et sinu kogemused ja teadmised võimaldavad sul õigesti otsustada, milline fondijuht on parem kui teised?  
2. Kas sul on alust arvata, et just nende fondijuhtide seas, kelle hulgast sinul on valida, on mõni selline, kes on targem kui ülejäänud maailmaturg? Eesti keskmisest parem siin sind paraku ei aita, seda kinnitab meie pensionifondide säratu ajalugu…
3. Kui sul on alust arvata, et sinu fondijuht on targem kui ülejäänud turg, siis kas lisatootlus, mida tema tarkus võiks tuua, õigustab kõrgemaid tasusid? Praegu on Eesti kalleimate ja soodsaimate pensionifondide kogukulu vahe hinnanguliselt ligi poolteist protsendipunkti. Turu keskmisest natuke kõrgema tootluse saavutamine on raske, aga aasta-aastalt keskmisest üle kahe protsendipunkti võrra parema tootluse saavutamine on juba väga-väga raske.

Ühte asja tasub veel meeles pidada: väga suur osa maailma fondidest käitub ja on käitunud juba aastakümneid üsna sarnaselt indeksifondidega. Fondid püüvad erineda oma turu keskmisest võimalikult vähe. Lihtsalt sellepärast, et kaotus ei näe nii halb välja, kui kõik teised ka parajasti kaotavad. See nähtus – nn kapi-indeksifond – on tänu selgelt välja öeldud strateegiaga indeksifondide tulekule saanud ka finantsinspektsioonide tähelepanu objektiks. Paljud „aktiivselt” juhitud fondid ei erine tegelikult turuindeksist kuigi palju, kuid võtavad teenuse eest kõrget hinda. Ka Eestis on see probleem liiga vähe tähelepanu pälvinud.

Juhtivad majandusteadlased leiavad, et kõige targem on koguda pensioniks just madalate kuludega indeksifondis. Järjest rohkem USA investoreid on seda nõuannet kuulda võtnud: 2017. aasta lõpuks peaks juba pool nende investeeringutest olema indeksifondides.

Kas meie siin Eestis valime indeksifondi või suurte kuludega käsitsi juhitud fondi, mõjutab ainult meie pensionide suurust ja võib-olla kohalike fondivalitsejate kasumite suurust. Maailma väärtpaberiturgude arenguid meie tillukese riigi inimeste otsused ei mõjuta. Seega võib otsuse aktiivse ja passiivse strateegiaga fondi vahel julgesti teha üsna egoistlikel kaalutlustel.

See artikkel kuulub sarja „Mida fondijuht teeb ja kellele teda vaja on? Indeksifondid ja pikaajalise investeerimise ABC“