Kristen Leppik on üks kahest Tuleva praktikandist. Ta aitab kaasa Tuleva juriidilise asjaajamise korraldamisel. Küsisime, mida ta arvab Tulevast.
Miks sa Tulevasse praktikale tulid?
Tuleva tundus minu jaoks idee, millesse oleksin olnud nõus ka ise panustama, miks siis mitte osaleda selle väljakujunemises? Tulevaga liitumine selle algstaadiumis andis mulle võimaluse õppida ja kaasa rääkida Eestis täiesti uudse pensioniühistu tegemistes. Suur motivaator Tulevaga liitumiseks oli ka Tuleva põhimõte, mis võrdsustab ühistu kollektiivsed huvid üksikisiku soovidega ning annab võimaluse liikmetel ühistu tegemistes kaasa rääkida ning tulevikus pensionit saada vastavalt oma panusele ühistusse. Lisaks, olles muidu kokku puutunud vaid õigusalase lähenemisega, on silmaringi arendav töötada paralleelselt koos nii erineva taustaga inimestega, saavutamaks ühiseid eesmärke ning tagada ühistust huvitatuile parim lahendus.
Mind paelub ka see, et teadjad inimesed on tulnud kokku ning kavandanud plaani, mille edukas toimimine võimaldab ümber kujundada Eesti nägemuse pensionifondidest ning annab võimaluse pensionipõlves oluliselt rohkem tagasi saada, kui seni tavaliseks peetakse. See on üldteada, et Eesti pensionifondide ja –valitsejate tegevus ei ole jätkusuutlik ning vaja on uudset lahendust, mis motiveeriks ka alles tööturule astujaid pensionifondidesse panustama. Vastasel juhul on pensionipõlves elamisväärse tulu saamine suure tõenäosusega väga kauge unistus minu põlvkonna jaoks.
Kõigest sellest tulenes minu soov osaleda milleski, mis suure tõenäosusega noorte senist nägemust pensionist kummutab ning annab võimaluse ka alles töökarjääri alustavale inimesele kaugemas tulevikus oma töö vilju nautida ja reaalselt vanaduspõlves ka pensionit saada.
Millised on sinu esimesed muljed tööst Tulevas?
Minu jaoks uskumatu on see, et ühistu juhatuse liikmed võtavad aega oma põhitöö kõrvalt ja ka puhkuste arvelt, et panna alus uuele süsteemile, mis ei ole kasulik ainult neile endile, vaid ka neile, kes otsustavad ühistuga liituda ja seda ideed toetada ning selle eest isiklikult vastutasu saamata. Ühistul on ka väga aktiivne liikmeskond, kes annavad oma panuse pensionifondide rajamisse, uute liikmete kaasamisse-teavitamisesse ja ühistu paremaks toimimiseks.
Mida nooremad inimesed üldse arvavad pensionist tänases Eestis?
Enamik nooremaid inimesi teab, et pensionisüsteem praegusel kujul ei toimi kuigi edukalt, mistõttu neil ei ole pensioniikka jõudmisel suurt midagi loota. Osad noored hakkavad varem mõtlema vanaduspõlve peale ja panevad raha kõrvale – investeerivad või paigutavad kinnisvarasse. See võib tagada suurema sissetuleku vanaduses, aga see ei ole lahendus probleemile, mis seisneb igakuiste pensionimaksete ebamõistlikus kasutamises.
Millega sa vabal ajal tegeled?
Õpin börsil toormete, valuutade, indeksitega ja väärtpaberitega kauplemist. Ilusa ilmaga käin jooksmas ja ujumas, mängin sulgpalli ja disc-golfi. Huvitun mälumängust ja ajaloost, õpin kitarrimängimist, mängin malet.
Annika Uudelepp on üks Tuleva asutajatest ja juhatuse liige. Laiemalt on Annika tuntud kui mõttekeskus Praxis juht. Olles üles ehitanud Praxise, liitus ta sel kevadel Tuleva asutajatega.
Sul on kaks last, sa kasvatasid Praxise Eesti suurimaks mõttekeskuseks. Näib, et sul on alati miljon tegevust korraga käsil. Mis sind selleks kõigeks sunnib?
Minu arust on elu nii huvitav ja võimalusterohke, et oleks kahju seda raisata niisama tiksumisele. Mul on jätkuvalt isu ise aidata kaasa neile muutustele, mis Eestile on vajalikud. Mult on palju küsitud, et kas tegelikult on üldse võimalik midagi muuta. Olen töötanud mitmetes riikides ja mul on omajagu tuttavaid, kolleege ja sõpru välismaal. Üks asi, mida võin Eesti kohta öelda, ja mida paljud oma riigi kohta ei saa öelda, on see, et siin on võimalik midagi päriselt ära teha.
Vaatasin kurvalt, isegi kibeda tundega hinges, UK referendumi tulemusi ja lugesin, kuidas vanemaealised inimesed suuresti otsustasid oma lastelaste tuleviku selle referendumiga. Sellise, mille poolt need lapselapsed ise ei oleks hääletanud. Mu arust meie ise, tegusas eas aktiivsed ja hoolivad inimesed, kel veel elu ees ja kelle lapsed alles väikesed, peamegi rohkem kätt külge panema. Ma tahan, et Eestis ei koguneks sellist ebamäärast ängi ja frustratsiooni, mis võib välja lüüa selliste kahjulike tagajärgedena nagu oli näiteks Brexit.
Äkki me ei peaks kogu aeg Eestis midagi muutma? Võib olla oleks vaja rohkem stabiilsust?
Minu jaoks ei ole muutus ja stabiilsus vastandid. Teatud stabiilsus on hädavajalik, et olla võimeline teadlikult ja targalt muutusi juhtima. Vastanditeks on hoopis stagnatsioon ja areng. Need, kes peitudes stabiilsuse sildi taha, pidurdavad arendavaid muutusi, eelistavad tegelikult paigalseisu. Mis viibki stagnatsioonini.
Heiastused stiilis rohi oli rohelisem ja taevas sinisem, mis panevad meid klammerduma mineviku külge, ei anna tegelikult kindlustundele midagi juurde.
Reaalsus on, et palju sellest, mis on Euroopas olnud kindel ja toimiv aastakümneid, on murenemas. Me veel ei tea, milleks ja kuidas, aga tajume iga päev, et see Euroopa, kuhu Eesti end nn kartulikoori süües välja võitles, on minevik.
Parim, mida me selles keerulises maailmas teha saame, on ise algatada neid muutusi, mis aitavad meil areneda. Vähemalt kaasas käia selle maailmaga, mis meid ümbritseb, kuid soovitavalt käia mõnes asjas ka teistest ees. Hoida end ühiskonnana ja rahvana vormis ajaga kaasas käima.
Üks selline koht on seotud elanikkonna vananemise ja vanaduspõlves endaga toimetulekuga. Vaata kuidas vaatad, ikka on rehkendus miinusmärgiga. Neid, kes pensioniikka jõuavad, tuleb juurde rohkem võrreldes noortega, kes tööturule lisanduvad.
Miks sa just Tuleva asutajate sekka tulid?
Põhjused, miks me Tuleva lõime, ei puuduta mitte 100, 1000 või 10 tuhandet inimest, vaid sadu tuhandeid pensionikogujaid. Üle poole Eesti elanikest on täna pensionikogujad. Neid tuleb järjest juurde, sest II sammas on kohustuslik. Nii et juba see ühiskonna osa, keda paremate pensionikogumisvõimaluste loomine aidata võiks, on väga suur. Minu arvates tasub selle nimel julgeid samme astuda.
Kui tunnen, et mul on teadmisi ja oskusi, et aru saada, mida see tulevikus kõik meile tähendab, siis ma arvan, et mul mitte pole üksnes võimalus, vaid ka teatud kohustus leida uusi lahendusi. Nii seletades, et pudrumägesid ei ole kusagilt oodata, kui ka kätt külge pannes ise mingit osa paremaks tehes.
Meie võimuses ei ole küll reformida kogu pensionisüsteemi, aga me saame tegeleda sellega, et pensionikogujate huvid oleksid kaitstud ja nad teeniksid võimalikult head tulu. Väga konkreetne koht, mida muuta saab, on seotud kõrgete valitsemistasudega – oleme seda muutmas nii üles ehitades uut tüüpi pensionifondi kui ka tehes ettepanekuid seadusloomesse.
Nii olulisest teemast nagu pension on seni räägitud üllatavalt ühekülgselt…
Ongi üsna imestamapanev, et pensionikogujate näol on Eestis olnud sedavõrd suur ühiskonnagrupp, kelle huvid on siiani esindamata olnud. Tuua kokku neid inimesi ja ühiselt kaasa aidata süsteemi paremakstegemisele, lähebki korda ka mulle.
Tuleva abil saame teadvustada väga paljudele inimestele nende enda vastutust ja valikukohti oma tuleviku kindlustamisel. Mõelge, kui erakonnad näevad, et nende ees on 680 tuhat inimest, kellest olulisele osale see teema korda läheb, siis on võimalik mis iganes.
Tuleva on osa ühest laiemast ja järjest nähtavamast ühiskondlikust trendist. See trend seisneb inimeste koosloomes ja koos tegusemises, mis on omamoodi samm edasi praegu hoogsalt levivast jagamismajandusest.
Ühine tegutsemine on võimalik ka neis valdkondades, mida peetakse traditsiooniliselt kas suurkontsernide või riigi pärusmaaks. Mind väga innustab ja motiveerib see mõte, et me saame Tulevaga teha mitte üksnes meile endale ja Eestile kasulikke muutusi, vaid oleme ka eeskujuks majandusmudelite innovatsioonis.
Kui vaatan ümberringi, kasvõi oma tutvusringkonda, näen seal väga palju inimesi, kes siiralt tahavad sellistele asjadele kaasa aidata. Kes väärtustavad ennast, hoolivad tulevikust ja tunnevad, et tahaks olla küll selliste murranguliste loomiste juures. Aga ega selliseid algatusi väga palju polegi, kus nii suur ja pikaajaline asi on ette võetud nagu Tulevas pensionikogumine, ja tihti pole ka head formaati kaasaaitamiseks.
Tuleva asutajate seas on küll mitu naist, kuid mehi on siiski rohkem. Miks?
Tegelikult peaks olema meie liikmete seas naisi rohkem kui mehi, sest statistikat vaadates on näha, et naised elavad ju kauem. Naiste hulga suurendamine meie liikmete seas on üks minu südameasjadest ja kui keegi, kes praegu seda loeb, tahab mind näiteks esinema või arutama kutsuda, siis saatku aga kutse mulle edasi.
Just naised on need, kes pikemaid aastaid, seejuures üksikuna, pensionärina elavad. Ma tahaks siis endaga toime tulla ja oma sissetulekutest ära elada. Ilmselt töötame pensionieas samuti, kuid keegi meist ei tea ette, milline on meie tervis ja vaim 70-selt. Madalamad valitsemistasud tähendavad vähemalt ühte asja – võrreldes kõrgete tasudega jääb sulle igal juhul rohkem raha.
Aga Tulevas on võimalik liikmeks saamise kaudu saada osa sellest kõigest ja kui vahepeal tekib tahtmist ja aega ka ise ideid anda, on siin osalusvõimalusi. Ühistuna on Tuleva liikmetel kõigil üks hääl, ning mehe ja naise hääl on siin võrdsed. Samas pole kohustust iga kuu kuskil kohal käia ja midagi tingimata teha. Nii et väike samm, aga suur jälg. See võiks paljudele korda minna.
Ühine Tulevaga siin.
Tuleva on uut moodi pensionikogujate ühendus, millega ühines esimese pooleteise kuuga rohkem kui 1000 inimest. Me kasvame kiiresti ja vajame abikäsi!
Otsime praktikanti, kes koos Tuleva juhatuse ja asutajatega kasvataks ühistu liikmeskonda, suhtleks tänaste ja tulevaste liikmetega läbipaistvalt ja arusaadavalt ning arendaks ühistut koos liikmetega.
Sa peaksid:
– osalema liikmeskonna ehituse ja pensionikapitali kogumise kampaaniate elluviimises;
– juhtima suhtlust sotsiaalmeedias, sealhulgas aitama blogi arendada;
– koostama täpseid ja selgitavaid tekste;
– suhtlema liikmetega ning vastama nende küsimustele;
– lööma kaasa seminaride korraldamisel;
– abistama juhatust esinemiste ettevalmistamisel.
Sul võiks olla:
– lõpetatud või omandamisel kõrgharidus;
– hea eesti ja inglise keele oskus kõnes ja kirjas;
– kogemus veebitööriistade kasutamisel ning huvi tehnoloogia arengutega kaasas püsida;
– huvi investeerimise vastu;
– oskus mõelda ettepoole;
– loomingulisus;
– tahtmine töötada meeskonnas ning valmisolek vastutada iseseisvalt;
– soov ennast kõiges eelnimetatus arendada ja võimalus pühenduda sellele vähemalt kolmeks kuuks.
Mida praktika sulle annab?
Praktika Tulevas on võimalus osaleda Eesti ühe põnevaima ettevõtte ülesehituses. See on võimalus töötada vahetult koos 22 legendaarse asutaja ja üle 1000 liikmega – nii ägedat kogemust mujalt ei leia.
Tegu on praktikaga ja töötasu me ei garanteeri. Aga kui sa pühendad kolm kuud oma aega, õpid ja saavutad tulemusi, suuname sinu eest Tuleva fondivalitseja algkapitali 1000 eurot, mis hakkab sulle tulu teenima. Eduka praktika lõpus võib avaneda võimalus töötada Tuleva heaks ka edaspidi. Samuti aitavad asutajad sind igati, et sa leiaksid ka tulevikus oma unistuste töö.
Kus ja millal praktika toimub?
Töökoht: Telliskivi 60a. Lisaks üritused Tallinnas ja mujal Eestis.
Tööaeg: vähemalt 3 kuud, orienteeruvalt 11. juuli – 11. oktoober, kuni 40 tundi nädalas. Sellest 20 tundi nädalas töötad Tuleva kontoris vastavalt kokkulepitud ajagraafikule. Lisaks on kokkusaamised juhatuse, asutajate ja teiste liikmetega ning seminarid ja muud sündmused, mis võivad toimuda õhtuti või nädalavahetustel. Me arvestame tööaegade kokkuleppimisel sinu vajadustega ja eeldame, et oled samuti valmis mõnikord ootamatute küsimuste lahendamisel appi tulema. Kui jätkad sügisel õppimist, koostame koos sobiva töögraafiku, mis ei sega loengutes käimist.
Saada hiljemalt 30. juuniks oma cv ja sooviavaldus aadressil: [email protected]. Kirjuta, miks sa tahad meile praktikale tulla, millised oskused ja kogemused sul juba on ja mida sa tahaksid praktika käigus kindlasti juurde õppida. Kui sul on mõni hea idee või ettepanek, pane julgelt kirja.
Intervjuud parimate kandidaatidega toimuvad 4. ja 5. juulil (kui need kuupäevad ei sobi, tee selle kohta sooviavalduses märge koos lähima sobiva päevaga).
LHV nõukogu liige Andres Viisemann leidis nädalavahetuse Jaapanis aega vestelda Tuleva asutaja Tõnu Pekiga meili teel Eesti pensionikogumisest ning indeksifondidest. Seejuures pidasid Tõnu ja Andres maha vaidluse selle üle, kas LHV on suutnud toota parema või halvema tulemuse võrreldes indeksifondidega.
Tõnu: Tuleva asutajad mäletavad, et LHV alustas indeksifondide lubadusega, hiljem muutus aktiivse juhtimise fänniks – miks nii?
Andres: 2002. aastal indeksfondidega alustamiseks oli kaks põhjust. Esiteks olid pensionifondide mahud esialgu väga väikesed ning indeksfondide ostmine oli kõige odavam viis väikeste mahtude juures väärtpaberiturgudel osaleda. Teiseks põhjuseks, miks me indekseerijatena alustasime, oli see, et indeksfondide kasutamine tegi võimalikuks illustreerida, milline oleks olnud meie pensionifondide tootlus minevikus. Olukorras, kus meil endal ajalugu puudus, andis see kliendile mingigi ajaloolise perspektiivi fondi oodatava tootluse ja riski osas. Lisaks uskusin ma sel ajal, et indekseerimine võis olla eelmise sajandi üks suuremaid finantsinnovatsioone.
Asjaga praktiliselt tegeledes hakkas aga süvenema veendumus, et indeksid sobivad eelkõige suurtele ja kõige likviidsematele turgudele investeerimiseks. Arenevatel turgudel hakkasime peatselt kasutama aktiivselt juhitud fonde, kuna nende tootlus oli indeksitest parem. Juba definitsiooni järgi peaks nn. vähem efektiivsel turul olema võimalik kergemini leida võitjaid ja vältida kaotajaid kui efektiivsel turul.
Ma kasutan endiselt mõningal määral indeksfonde, kuid teisel otstarbel. Pigem taktikaliste otsuste elluviimiseks. Ma kahtlustan, et indekseerimisel on ka varjuküljed, mis peegeldub selles, et analüüsi tehakse vähem ning investoritel on tekkinud võltsturvalisus – kiirust lisatakse siis, kui peaks hoopis hoogu maha võtma.
Indeksfondid sobivad suurepäraselt neile, kes teavad, millisele turule ja miks nad soovivad investeerida.
Ausalt öeldes ei ole ma kunagi hinnanud oma investeerimistegevust skaalal aktiivne-passiivne. Ma ei võistle indeksitega. Ma püüan klientide vara säilitada ja siis inflatsiooni lüüa. See ei ole sugugi lihtne, kuid siiani olen sellega hakkama saanud.
Tõnu: Miks LHV fondid on paremad kui Vanguard näiteks? Meie arvutused näitavad täna, et Eesti pensionisüsteem oleks oluliselt paremat tootlust andnud Vanguardis kui LHV-s, olgugi, et LHV L fondi investeerides oleks keskmine Eesti investor saanud keskmiselt parema tulemuse.
Andres: Minu kolleegide arvutused näitavad, et alates pensionifondide loomisest kuni 2015. aasta lõpuni on LHV pensionifondid edestanud Vanguardi võlakirja ja aktsiafondist koostatud portfelli. LHV Pensionifond L on selle ajaga tõusnud 143.9% (pärast teenustasude mahaarvamist) ning Vanguardi kahest indeksfondist koostatud portfell 126.9%. Kui Vanguardi kahest fondist koostatud portfellist oleks maha arvestatud ka iga-aastane teenustasu 0.55%, siis oleks olnud tootlus 111.2%.
Meil on erinevad strateegiad. Ma arvan, et on liigselt lihtsustav väita, et üks strateegia on parem kui teine. Perioodil 2002 kuni 2015 pakkus minu juhitud fond kõrgemat tootlust madalama riskiga. Kindlasti on lühemaid perioode selle aja sees, mil ma jäin Vanguardile alla.
Tõnu: Me vaatame asja pensionikoguja seisukohast ja arvutame tulumäärasid, mida investor erinevates fondides saanud on. Võrdleme seda tootlusega, mida ta oleks saanud siis, kui just nendel samadel päevadel raha hoopis Vanguardi oleks pannud.
Huvitav on tõesti, et kui muidu jäävad Eesti pensionifondid igas ajaperioodis indeksile alla, siis LHV jääb alla ainult rahavoogudega kaalutud tootluses. Ehk siis selles, mida reaalne investor saanud oleks.
Sina oled mõõtnud, kui palju esimene investor, kes 2002.a. sügisel oma 1000 eurot sinu kätte andis, on teeninud. Mina olen mõõtnud reaalse investori tootlust mõlemas fondis nende jaoks, kes on 14 aastat rohkem või vähem regulaarseid makseid sinna fondi saatnud. See, et selle numbri teadasaamiseks, kui palju ma teenisin võrdluses turuga, on vajalik exceli hea tundmine, on ka üks Eesti pensionisüsteemi puudujääke. See number võiks olla minu pensionikonto esilehel ja ma ei peaks midagi arvutama.
Tõnu tabel.
Andres: Mul on väga hea meel, et me otsime koos vastuseid. Aga vastus/tõde sõltub püstitatud küsimusest. Kui küsimuse püstitus on, kas LHV pensionifondi L fondijuht on suutnud ületada Vanguardi indeksfondidest koostatud portfelli tootlust (millest on maha arvatud teenustasu 0.55%), siis vastus on – jah kindlasti on. LHV Pensionifondi L tootlus perioodil 2003 kuni 2016 mai on olnud 147,9% ning Vanguardi portfellil 114.3%. LHV pensionifond L on neljateistkümnest perioodis kümnel ületanud Vanguardi fondidest moodustatud portfelli tootlust. (numbrid erinevad vastuste tekstis olevatest, kuna lisasin ka 2016 aasta esimesed viis kuud)
Andrese tabel.
Vastus küsimusele kumb investeerimisstrateegia oleks andnud konkreetsele pensionikogujale parema tulemuse, sõltub sellest, millal ja kui palju antud pensionikoguja fondi investeeris.
Selge on see, et kui viimastel perioodidel on fondis rohkem raha, siis on ka viimaste perioodide tootlusel suurem kaal. Aga kas selle alusel saab anda hinnangut investeerimistrateegiale ja fondijuhile?
2002 oli eesti keskmine palk 393 eurot ja 2015 oli 1065 eurot. Seega keskmine sissemakse on märgatavalt suurenenud, mis lisab kaalu viimastele sissemaksetele. Kas see, kuna ja kui palju raha fondi sisse maksti, annab alust teha järeldusi tuleviku oodatavate tootluste suhtes? Reeglina kasutatakse fondijuhtide võrdlemiseks ajaga kaalutud tootlusi, mitte rahaga kaalutud tootlusi.
Tõnu: Millal LHV enda indeksipõhine fond tehakse?
Andres: Realistlik on september või oktoober 2016. Püüame tegutseda nii kiiresti, et juba järgmisel osakute vahetamise perioodil saaksid pensionikogujad uude fondi investeerida. Lisaks teise samba fondile plaanime teha ka vabatahtliku pensionifondi. Mõlema fondi haldustasu saab olema 0.5%.
Tõnu: Kas poleks parem, kui pensionifondi valitseja võtaks ainult edukustasu?
Andres: Investorina arvan, et vähemalt likviidsetesse väärtpaberitesse investeerides ei ole edukustasu reeglina põhjendatud. Sageli annab see varahaldurile vale motivatsiooni võtta liigselt riski. Kui fondi väärtus tõuseb, siis ta teenib korralikult. Kui fondi väärtus kukub, siis võib juhtuda, et fondijuht jalutab lihtsalt minema, muud tööd tegema, kuna tal pole selle fondiga enam niipea võimalik tulu teenida. Seda oli näha 2008. aastal, kui mitmed hedge-fondid tagastasid klientidele raha, kuid alustasid peatselt uue fondiga – parem alustada nullist, kui ennast august välja kaevata.
Edukustasu on ebasümmeetriline lahendus, kus klient loovutab osa kasumist, kuid kannab kogu kahjumi. Edukustasu on õigustatud erakapitali ja kinnisvarafondide puhul, kus fondijuht ei ole pelgalt finantsinvestor, vaid mängib ettevõtte igapäevases tegevuses olulist rolli.
Fondijuhina mulle edukustasu meeldiks. Sellele vaatamata pole ma pidanud kunagi õigeks seda võtta.
Tõnu: Milline võiks olla mõistlik pensionifondide hulk Eestis?
Andres: Võiks olla selline arv fonde, et suurem osa pensionikogujaid leiaksid endale sobiva investeerimisstrateegia. See suurendaks usaldust kogu süsteemi vastu. Täna on kahjuks mitmed pensionifondid üksteisega väga sarnased. Ei ole küll indeksfonde, kuid mitmed fondid sarnanevad oma sisult indeksitele. See tuleb suuresti nn. benchmarkimisest, võrdlemisest indeksitega. Kui kõik seda teevad, siis kasvab ka oht, et fondid muutuvadki väga sarnasteks. Ma arvan, et see on üks suuremaid needuseid, mis rõhub varahalduse sektorit.
Tõnu: Fondivalitseja eesmärk on pakkuda kliendile parimat tootlust kokku lepitud riskitasemel, aga indeksifond ja aktiivselt juhtud fond on oma olemuselt kaks vastandlikku äärmust. Kumba fondi LHV oma kliendile soovitaks ja miks?
Andres: Mina kirjeldaks passiivset juhtimist pigem kui nullpunkti, mitte äärmust. Aktiivselt on võimalik juhtida väga mitmel moel. Kaks aktiivselt juhitud fondi võivad olla üksteise vastandid. Passiivne juhtimine asub siis selle telje keskel. Probleem on pigem selles, et enamus aktiivselt juhitud fonde ei erine oluliselt indeksfondidest.
Mina ei paku oma klientidele nn. kokkulepitud riskitasemetega fonde. Ma arvan, et suurem osa minu klientidest ei oska kirjeldada riskitaset, mida nad tahavad. Nad tahavad teenida siis, kui turud üles lähevad, kuid ei soovi kaotada. Ma kaldun arvama, et enamus neist ei oleks õnnelikud teadmisega, et nemad kaotasid 10%, aga võrdlusindeks kukkus 20%.
LHV juhib viie erineva riskitasemega kohustuslikku pensionifondi. Kõige konservatiivsema fondi riskitaset püüan hoida võimalikult madalal. Teiste fondide riskitasemeid korrigeerin ma vastavalt investeerimiskeskkonnale. Kui investeerimiseks on paremad ajad, siis ma lisan riski, kui on halvemad ajad, siis ma vähendan riski.
LHV fondide investeerimisstrateegia on orienteeritud eelkõige klientide vara kaitsmisele, mitte kokkulepitud riskitaseme säilitamisele sõltumata turuolukorrast.
Mis puudutab indeksfondi, siis ma eeldan, et klient teab ise, miks ta selle valib. Mõnele on argumendiks madalad tasud. Mõni ostab pikaajaliseks hoidmiseks, teine turu ajastamiseks. Keegi võib-olla jõuab järeldusele, et kombineerides oma portfellis indeksfondi minu poolt juhitud strateegiaga on võimalik saada parem riskide hajutamine.
Ma näen, et indeksfond aitab täiendada LHV pensionifondide valikut. 2014. aastal ja 2015. aasta alguses oli kliente, kes lahkusid LHV-st sellepärast, et mina vähendasin LHV fondides riski, siis kuid nemad soovisid just rohkem riski võtta. Ma arvan, et oleks küüniline, kui mina ise samaaegselt ühes fondis alandan riski, teises aga suurendan. Seetõttu sobib indeksfond kenasti meie pakkumisse.
Ma kardan, et mõnel fondihalduril võib olla raske indeksfondi oma valikusse lisada, kuna siis on tal raske põhjendada, miks ühel fondil on kõrgem tasu kui teisel, samas kui fondide portfellid on väga sarnased. Meil seda probleemi ei ole.
Tõnu: Kas fondist väljumistasu 1% on Eestis üldse millegagi õigustatud, ei kaasne ju sellega mingeid tehnilisi kulusid?
Andres: Sama fondivalitseja juures on olnud alati võimalik fonde ilma teenustasudeta vahetada. Õigem oleks öelda, et ühe fondihalduri juurest teise juurde minemine on tasuline.
Ma kahtlustan (ei tea kindlalt), et pensionisüsteemi loomisel tehti väljumistasu selleks, et demotiveerida kliente kergekäeliselt fonde vahetama. Algselt sai ju ka fondi ainult üks kord aastas vahetada. Kui kliendid vahetaksid fonde väga sageli, siis fondihaldurid kardaksid üksteisest erineda ja seetõttu teeksid sarnaseid otsuseid. See tähendab, et fondid muutuksid omavahel väga sarnaseks. Kui klient tahab kõrgemat või madalamat riski, siis saab ta seda sama fondihalduri juures ilma kuludeta teha. Kui ta aga tahab minna teise halduri juurde, siis sellega kaasnevad täiendavad kulud.
Majanduslikult mõtlev inimene ei peaks võrdlema väljumistasu minevikus teenitud tuluga. Õigem oleks võrrelda väljumistasu sellega, kui palju erineb olemasoleva pensionifondi oodatav tulusus mõne muu pensionifondi oodatavast tulususest. Kui see erinevus on suur, siis oleks mõistlik ka fondi vahetada.
Kas siis, kui investeering on miinuses, ei saagi seda müüa? Või on just vastupidi, kaotuse peaks vastu võtma ja vaatama, kuidas saaks tulu teenida?
Mis puudutab seda, kuidas pensionifondide tulud ja kulud on omavahel seotud, siis Eestis teenib fondihaldur haldustasu fondi juhtimise ja haldamise eest ning võtab lahkumistasu, kui klient lahkub teise halduri juurde (lahkumistasu pole, kui klient on pensionieale lähedal). Lahkumise kui toiminguga tõesti fondihaldurile otseseid kulusid ei kaasne, küll aga võib see oluliselt muuta pensionifondide juhtimise ökonoomikat.
Ma vaatan lahkumistasu ühe elemendina kogu hinnastamismudelis, kus sellel on oluline mõju ka klientide käitumisele. Mõnes vähem reguleeritud eluvaldkonnas eeldaks, et kui toote hind koosneb kahest elemendist ning ühte elementi alandada, siis teine element tõuseb. Lahkumistasude kaotamise mõju erinevatele fondihalduritele on tõenäoliselt erinev.
Lahkumistasu kadumise või alandamisega tõuseksid tõenäoliselt pensionisüsteemis tehtavad müügikulud, kuna kliendid hakkaksid rohkem fonde vahetama. Tuleks küsida, kas see oleks kogu süsteemile kasulik?
Kui peaks valima, kumb on parem, kas lahkumistasu või klientidelt fondivahetuse võimaluse äravõtmine mitmeks aastaks, siis mina valiksin kahest kehvast pigem lahkumistasu.
