1. Su raha põleb!

Kas sa teadsid, et Eesti tänaste pensionifondide tulemused on ametlikult maailma halvimate seas?

Mida Tuleva teeb?

Me loome pensionifondi, mis paigutab raha indeksifondidesse. Kuigi tulevikku ei näe keegi ideaalselt ette, on sellistel fondidel minevikus paremini läinud kui ekspertide juhitud fondidel. Vaata ka, kuidas miljardär Warren Buffett on miljoni dollari peale kihla vedanud, et indeksifondid annavad parema tootluse kui tavalised fondid. Praegu tundub, et Buffett võidab kihlveo.

Me ei luba helesinist tulevikku. Kuid kui sa oleksid oma pensioniraha viimase 10 aasta jooksul saanud investeerida neisse, ei oleks su rahal nii halvasti läinud nagu näitab ülaltoodud raport.

2. Su rahast võetakse veel üks suur tükk ära.

Eesti pensionifondide haldustasud oli 2015. aasta lõpus keskmiselt 1,26 protsenti. Ühekordse summana tundub see väiksena, kuid iga kook saab otsa ka siis, kui seda väikeste ampsudena süüa –  lihtsalt mitu korda tuleb hammustada. 5, 10 või 30 aasta jooksul söövad sellised tasud ära kõva tüki sinu säästudest.

Graafik näitab teenustasude mõju aja jooksul võrrelduna märkimiselt madalamate teenustasude mõjuga. Allikas: Tuleva.

Muide, kas sa teadsid, et Pensionikeskuse andmetelt seisab 20 protsenti Eesti pensionivaradest lihtsalt pangakontodel? Seejuures sageli nendesamade pankade kontodel, kelle omad on pensionifondid? Kui selline ongi tark rahapaigutamine, siis kõrgete tasude küsimine ei ole Tuleva hinnangul õigustatud.

Mida Tuleva teeb?

Tuleva kehtestab loodavale pensionifondile teenustasu 0.55 protsenti, kuid mida suuremaks meie fond kasvab, seda rohkem saame teenustasu langetama hakata. Kuna oleme ühistu, milles me kõik jagame tulu, on teenustasu langetamine meie huvides.

3. Sa ei tea, mida su rahaga tehakse

Tänased pensionifondid pole läbipaistvad. Eriti käib see teenustasude kujunemise kohta.

Mida Tuleva teeb?

Me teeme otsuseid koos sinuga. Meil ei ole peidetud kulusid. Ühistu liikmetel on õigus alati teada saada, millega ühistu tegeleb. Meie poolt ühiselt heaks kiidetud tingimused ütlevad täpselt, kuhu raha läheb.

4. Sa ei ole oma pensionifondi valitseja omanik.

Kui sa just pole ostnud mõne panga aktsiaid, siis pole sa ilmselt täna oma pensionifondi valitseja omanike ringis. Sa ei saa jagada ka kasumit, kui see tekkima peaks.

Mida Tuleva teeb?

Me oleme ise omanikud. Kõik koos. Ühistu liikmena saad ka tulu, sest õige asja ajamine ei pea olema tasuta. Sa saad paigutada ka raha meie algkapitali ning selle pealt teenida. Samuti  jagame 0.05 protsenti fondi mahust ühistu liikmetele pensioniboonusena laiali.

5. Üksinda ei ole lihtne süsteemi muuta

Tänased pensionifondid on saanud hindu kõrgel hoida ja madalaid tootlusi lubada ainult sellepärast, et Eesti väikesel turul pole konkurentsi.

Mida Tuleva teeb?

Hulga peale on meil sõnaõigus. Koos on meil ka võimalik kokku koguda 3 miljonit eurot. Koos saame muuta seda, mida üks inimene ei saaks. Ühistu esitatud seadusemuutmise ettepanekutel on mitme tuhande inimese hääl. Sellist jõudu ei ole ühelgi tavalisel organisatsioonil.

6. Tuleva asutamist saadab edu

Esimese kolme nädalaga ühines Tulevaga 1000 inimest. See on tõestus, et meie idee töötab. Mida kiiremini ja rohkem inimesi meiega ühineb, seda kiiremini saame asutada ka Tuleva esimese pensionifondi. Mida rohkem inimesi, seda madalamad on meie haldustasud.

Kui sa pole veel ühinenud, siis tule, ühine! Veel on mõned kohad vabad!

Kui sa oled juba ühinenud, siis räägi sellest oma sõpradele edasi!

Rohkem kui tuhandet Eesti pensionikogujat esindav Tuleva saatis rahandusministrile kirja ettepanekutega, mis suurendaksid konkurentsi pensionivalitsejate seas ning võiksid säästa Eesti pensionikogujatele kuni 20 miljonit eurot juba järgmisel aastal.

Tuleva ettepanekute kohaselt võiks kaotada pensionifondi vahetamistasu, milleks täna on 1 protsent kogutud pensionist. Ühistu hinnangul on ebaõiglane küsida pensionikogujalt lisatasu, kui ta soovib lahkuda halva tootlusega fondist, seda enam, et sisuliselt ei kaasne lahkumisega eraldi kulusid.

Tuleva hinnangul tuleks kaotada ka piirangud, mis keelavad teistes Euroopa Liidu liikmesriikides registreeritud pensionivalitsejatel teenuse osutamise Eestis.

Tuleva hinnangul on praegune tasude vähenemise tempo ebapiisav. Näiteks väheneb pensionivalitsejate tasu praeguse tempo korral keskmiselt 0.8 protsendini alles 10 aastaga, kuid Tuleva hinnangul oleks selline langus võimalik juba 2017. aastal.

Tuleva juhatuse liikme Tõnu Peki sõnul on pensionikogujad mitmele Eesti pangale suurimaks tuluallikaks ning seetõttu ei ole konkurentsi suurendamine olnud nende huvides. “Pensionikogumise maailm on viimaste aastatega palju muutunud ning ka Eesti pensionikogujatele saaks täna pakkuda soodsamaid ja läbipaistvamaid valikuid,” ütles ta.

Tuleva on Eesti pensionikogujate ühistu, mis koondab oma liikmeid pensionivara kogumiseks parimatel tingimustel ning seisab pensionikogujate õiguste eest laiemalt. Mai alguses asutatud ühistuga on ühinenud tänaseks rohkem kui tuhat inimest. Ühistu eesmärgiks on jõuda lähikuudel 3000 liikmeni.

Loe kirja täisteksti siit.

Ühine Tulevaga siin.

Foto: Riigikogu veebileht.

Jaak Roosaare on üks Tuleva asutajatest ning Rikkaks saamise õpiku autor.  Foto: Carol Liis Metsla.

Kuidas sa Tuleva asutajate sekka sattusid?

Loit Linnupõld mainis, et selline asi toimub, aga ma olin ka ise juba samal lainel! Aasta tagasi näiteks väitlesin Äripäeva vahendusel ühe meie pensionisüsteemi autoriga. Mind ajas närvi, et inimesed teevad sellise näo, et nad ei saa aru sellest, et see süsteem täna siiski ei toimi.

Probleemid pensionifondidega on ammu teada, kuid miks sinu arvates varem midagi pole muudetud?

Niipalju kui ma olen aru saanud, on paljudel inimestel sellest kama kaks ning neil on selline suhtumine, et seda raha nagunii kunagi ei näe, see on sunniviisiline süsteem, millest lahkuda ei saa ja mis seal enam väga vahet on.

Ma ise ka vaatan, et haldustasud on üks suur argument aga aga kõige hullem on ikkagi see, mis toimub praegu, kui sa tahad raha välja saada. See on nagu absurd kuubis.

Sa mõtled, et kuidas raha teisest sambast kätte saada, kui pensionile lähed?

Põhiprobleem on see, et sa ei saa lihtsalt võtta igakuiselt oma pensionifondist raha, vaid sa pead ostma endale annuiteet-lepingu, mis sisuliselt tähendab seda, et sa justkui vahetad kogu oma pensioniraha kindlustusraha vastu. Näiteks oma isa puhul ma arvutasin välja, et tal oleks odavam panna raha kõik sahtlisse, sest siis ta saaks rohkem, kui ta ostaks selle lepingu.

Ma loodan, et me suudame väljamaksete süsteemi ära muuta nii, et sisuliselt nii nagu ma sinna investeerin – iga kuu panen natuke sisse – samamoodi hakkan pensioniks raha välja võtma iga kuu. Kõik, mis alles jääb, saan oma lastele pärandada. Nemad ei pea nullist alustama.

Seaduse järgi sul on ju võimalus pärandada?

Niipea, kui sa selle annuiteedilepingu sõlmid, nii ei saa enam. Mu isal ongi selline dilemma, et enamus pensionäre ei saa üldse mingit kasu sellest, nad ei võtagi välja seda ning pärandavad lihtsalt kõik oma osakud edasi, neid ise kasutamata.

Mida sa arvad Tulevast?

Minu jaoks on siin kolm plussi. Esiteks see, et Tuleva kuulub inimestele endale. Teiseks see, et kasutame passiivset investeerimist investeerimisfondidesse, millest tulenevad madalad tasud. Kolmandaks, koos ühistuga on meil paremad võimalused seadusemuudatusi toetada, näiteks kasvõi pensioniväljamaksete süsteemi osas.

Mis võiks 5 aasta pärast Eestis pensionikogujale parem olla?

Paljudel ongi selline suhtumine, et lammutame kõik ära. See ei ole ka õige. Aga ma usun, et meie lähenemine on hea – madalamad tasud, indeksfondid.

Lisaks võimalusi, et näiteks saaks valida ka 100% aktsiariski valida oma portfelli. Pension on üks väheseid pikaajalisi investeerimisvahendeid, kust sa järgmised 30 aastat teadlikult raha välja ei võta. Miks ma peaksin hoidma seda võlakirjades?

Lõppkokkuvõttes on teine sammas muidugi vaid väike osa. (1) Peame tõstma teadlikkust sellest, mida sellega saab saavutada ja mida mitte. Pole mõtet võrrelda pensioniraha tootlust näiteks Omaraha või Bondora tootlusega.

_____________

(1) Loe 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformi kohta, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata kuni 6% brutopalgast, kusjuures riik lisab 4%.

Esmaspäevase seminari järel palusime inimestel saata meile neid küsimusi, mida ajapuudusel ei jõudnud Vabalava saalis vastatud, kuna järgmine üritus oli algamas. Siin Alar Ehandi küsimused ja Tõnu Peki vastused. Leiame, et need võiksid huvi pakkuda laiemalt ühistu liikmetele ning teistele huvilistele.

AE: Oleks hea, kui te investeerimisstrateegia kõrval tooksite välja ka fondi juhtimisstrateegia.

TP: Me näeme juhtimisstrateegiat sedavõrd olulise dokumendina, et tahamegi selle detaile arutada koos ühistu liikmetega. Suur mudel on meie poolt välja käidud, kuid täpsemad reeglid ja korrad oleks hea koos teha nende inimestega, kes osalemiseks soovi avaldavad. Sarnaselt investeerimisfondide seaduse muutmise eelnõuga, mis on liikmetele arutlemiseks juba väljas. See on ka sümboolselt oluline, et selliseid asju arutataks koos ühistu liikmetega. Hetkel oleme tegelenud liikmeskonna kasvatamisega, kuid see on järgmine loogiline samm.

AE: Tuleva eesmärgiks on olla õhukese kuludega, kuid jällegi on võrdlusbaasi küsimus mida „õhuke“ tähendab. Esiteks peaksite tooma mitte vaid protsentuaalselt, vaid ka summaliselt välja kui suured on kõik igakuised seadusest tulenevad kohustused, sh.raporteerimine, audit jne.

Teiseks peaks võimalikult arusaadavalt selgitama, mida tehakse ülejäänud juhtimistasuga, mida praeguse plaani kohalset on 0,3% fondi mahust. Sest teoreetiliselt saab õhukeseks aetud kuludega indeksipensionifondi teha praktiliselt null täiendavate kuludega.

TP:Kahjuks on küll nii, et Eestis ei saa hetkel pensionifondi valitsejat teha nii, et täiendavad kulud oleksid null. Seadus nõuab, et fondivalitsejal peab olema kaks juhatuse liiget: meie puhul üks finantsspetsialist, kes valmistab ette fondi investeeringud ja teine jurist, kes hoolitseb selle eest, et fondivalitseja täidaks talle järelvalvest tulenevad nõuded. Need inimesed peavad vastama ka Alari küsimustele (ja neid Alareid saab olema tuhandeid).

Seletasime siin lihtsas vormis lahti kulude kujunemise absoluutväärtuses:

Tuleva teenustasud from Tuleva on Vimeo.

Aga siin ka diagrammina: Chart1

Finantsinspektsioon eeldab tavaliselt 20-30 protsendilise puhvri olemasolu (selle võrra peaksid tulud ületama kulusid nende stressitestides).

Muide, meie eesmärk ei ole olla ainult “õhuke”, vaid kasutada mõistust ja tehnoloogilisi vahendeid tarbetute kulude vältimiseks.

AE: Rõhutasite vajadust vältida huvide konflikte. See on kindlasti ka pensionikogujatele oluline koht. Enamasti asutab keegi uue fondi sooviga hakata ise kas füüsiliselt või oma ettevõttega fondivalitsejaks ja saada „soojale kohale“, kuigi 100% indeksifondis ei ole fondivalitsejal sisuliselt muud teha peale vastutamise. Kas seadusega nõutud fondivalitseja tuleb Tuleva palgale, või ostate teenust sisse (puuk)? Kuidas fondivalitseja leitakse/määratakse? Milline on eelarveline planeeritud igakuine kulu fondivalitsejale.

TP: Huvide konflite ei manageerita vaid need lihtsalt välistatakse. Fondivalitseja ei tule mitte Tuleva palgale vaid saab 100% kuuluma Tulevale. Fondivalitseja töökohad täidame avaliku konkursi korras.

AE: Minu isiklik eelistus oleks minna õhukese juhtimisega pensionifondiga võimaluse piires lõpuni. Mitte jääda pidma 0,55% peal, vaid hinnata reaalselt, kui õhukeseks oleks reaalselt võimalik minna.

TP: See on ka meie eelistus ning siin tuleb meile appi ka ühistuline vorm – olles ühistu liikmed, on meil siin sarnane huvi.

Tulevaga saad ühineda siin.
Asutajatele saad ka sina küsimusi saata meie Facebooki lehel või [email protected].

Hea ühistukaaslane või Tuleva toetaja,

Rahandusministeerium ootab meie ettepanekuid investeerimisfondide seaduse eelnõusse. Koos asutajatega oleme kokku pannud oma ettepanekute mustandi, millele ootame ka sinu kommentaare. Meie ettepanekutega tutvumiseks vajuta (siia). Dokument on kommenteeritav.

Kui soovid meiega koos Eesti pensionisüsteemi paremaks muuta ja pole Tulevaga veel ühinenud, saad seda teha siin.