Tänasest on Tuleva tiim ühe inimese võrra rikkam, sest nüüdsest on ametlikult meie uus juhatuse liige ja operatsioonide juht Sten Andreas. Nii nagu meil kombeks, siis küsisime Stenilt alguse puhul mõned küsimused.
Kus sina oma pensioni kogud ja miks?
Kogun nii II kui ka III sammast Tulevas, sest ajalooliselt on investorite varasid kõige paremini kasvatanud madala kuluga indeksfondid. Neid on muidugi Eestis veel, ent mulle on alati sümpatiseerinud, et Tuleval on ka sotsiaalne eesmärk. Tuleva kuulub pensionikogujatele ja tegutseb nende huvides. Sellel tegevusel on seni olnud väga head tulemused: ühelt poolt sundis Tuleva turule tulek ka pankasid looma odavaid indeksfonde, teisalt on just Tuleva ettepanekul tehtud seadustes mitmeid pensionikogujatele kasulikke muudatusi.
Mis on sinu taust? Kuidas sa jõudsid Tulevasse?
Tulevaga olen seotud 2016. aasta suvest. Tuleva oli siis asutamisel ning parasjagu otsiti liikmeid ning koguti kapitali. Juristina lugesin asutamisdokumendid ning asjakohased seadused läbi ja postitasin tekkinud küsimused oma Facebooki seinale. Läbi ühise tuttava jõudsid küsimused Tõnu Pekkini ning tekkis arutelu. Pika arutelu lõpuks jõudsin järeldusele, et “ei tasu olla freerider” ja panin liitumisavalduse teele. Kokkuvõte meie arutelust jõudis hiljem ka Tuleva blogisse.
Pensioniteemad on mind kõnetanud juba mõnda aega. Aastatel 2018-2022 olin Sotsiaalministeeriumi asekantsler ning minu vastutusvaldkonnas olid ka pensionid. Kui Tuleva asus otsima juhatusele täiendust, nägin selles võimalust tegeleda Eesti pensionisüsteemi probleemidega teise nurga alt.
Mis on sinu eesmärk, mida tahad Tulevas ära teha?
Tahan, et Tuleva jõuaks rohkemate inimesteni, kes soovivad pensioniks säästa, kuid ei ole veel suutnud seda teha. Täna on keskmine Tuleva liige tugevate finantsteadmistega edukas inimene. Peame jõudma ka inimesteni, kes saaksid ja sooviksid rohkem säästa, aga kes ei oska kuidagi pihta hakata või on lükanud alustamist edasi.
Mis on sinu suurimad tugevused ja nõrkused?
Ennast on raske peeglist vaadata, aga ise pean oma suurimaks tugevuseks ja nõrkuseks pidevat kriitilist mõtlemist. Minu jaoks on raske midagi lõpuni uskuda. Igal küsimusel on mitu tahku ning ka eriarvamusel inimestel võib olla võrdselt õigus. Ühelt poolt aitab kriitiline mõtlemine jätta kõrvale dogmad, jõuda täpsemate vastuseni ning teha paindlikult koostööd erinevate inimestega. Teisalt muudab see otsustusprotsessi aeglasemaks ja keerukamaks.
Mis on sinu arvates Eesti pensionisüsteemiga hästi või halvasti? Kas on mõni riik, kellest võiksime õppust võtta? Mõni riik, kelle vigadest õppida?
Eestis on kahjuks ühed Euroopa väiksemad pensionid. Keskmine pension moodustab vaid ligi 40% keskmisest palgast. Kui praegu on Eestis pea kõikidel pensionäridel sarnase suurusega pension, siis tulevikus muutuvad vahed suuremaks. II sambast väljunute ja madalama sissetulekuga inimeste pensionid saavad olema märksa väiksemad kui II sambasse jäänute pensionid. Peame ühiskonnana tõsiselt mõtlema, kuidas vähendada ebavõrdsust pensionisüsteemis.
Eestil on õppida paljude riikide pensionisüsteemidest. Tahaksin, et sarnaselt Taanile võtaksid ametiühingud pensionisüsteemi eest suurema vastutuse ning räägiksid tööandjatega palga- ja töötingimuste kõrval ka pensionist. Tahaksin, et Eestis oleks sarnaselt Ameerika Ühendriikidele käitumuslikud programmid, mis toetavad pensioniks kogumist – näiteks Save More Tomorrow. Tahaksin, et sarnaselt Rootsile annaks riik inimestele igal aastal infot nende tuleviku pensioni kohta ja kutsuks neid üles koguma.
Paljude meie piirkonna riikide pensionisüsteemid on käinud läbi sarnase arengu. Sotsialistlikust süsteemist mindi üle Maailmapanga kolmesambalisele mudelile, mida mõne aasta või aastakümne möödudes reformiti. Loodan, et oskame vältida oma saatusekaaslaste vigu.
Kui saaksid endale jätta alles ainult ühe raamatu, mis see oleks?
Üks raamat, mida ikka ja jälle sirvin, on Tali Sharot’ “The Influential Mind”. Leidsin raamatust hea mudeli ning palju näiteid, kuidas otsustame ja kuidas meid veendakse.
