Selle aasta esimesed kuus kuud olid tormilised. Aprilli alguseks langes maailma aktsiaturu indeks eurodes mõõdetuna korraks tervelt 18%. Seejärel toimus aga taastumine ning esimese poolaasta lõpetasid meie fondid ja maailma aktsiaturg 3% miinusega.
Kaubandussõja puhkemine tundus mõnda aega tagasi väikese tõenäosusega stsenaarium. Samas pole aga sugugi üllatav, et aktsiate hinnad erinevatel põhjustel tõusevad ja langevad.
21. sajand on läbinud napilt veerandi ja enne praegust langust on maailmaturg (ja meie aktsiafondide võrdlusindeks MSCI ACWI mõõdetuna eurodes) juba kuuel korral langenud üle 15%:
- 2000/2002 ja dot.com mulli lõhkemine: –50%
- 2008/2009 finantskriis: –53%
- 2011 euroala võlakriis: –20%
- 2015/2016 Hiina majanduskasvu aeglustumine: –15%
- 2020: koroona: –34%
- 2025: kaubandussõda –18%
Turulangus ei ole pikaajalisele kogujale signaal midagi muuta, vaid koht, kus strateegia näitab oma tugevust. Me ei tea, millal turg pöördub, aga me teame, et langusele järgneb tõus ja vastupidi. Ning me teame, et passiivne ja järjekindel kogumine on aja jooksul andnud paremaid tulemusi kui aktiivne proovimine „midagi ette võtta”. Võid ka lugeda, kuidas meie juhatuse liige Sten turulangusega toime tuleb (sisurikkuja: psühholoogid kutsuvad seda „jaanalinnu efektiks”).
Vaatamata lühiajalistele kõikumistele on aktsiaturud pikas perspektiivis oluliselt tõusnud. Viimase kolme ja viie aasta keskmine tootlus on ka pärast langust olnud veidi üle 12% aastas. See tähendab, et viis aastat tagasi Tuleva Maailma Aktsiate Pensionfondi pandud 1 euro on kasvanud 1,71 euroni ehk 71%.
Meie püsime kursil
Meid, kes me oma vara Tulevas kogume, turgude kõikumine ei heidutanud. Pigem vastupidi – sissemaksed meie II ja III samba fondidesse on oluliselt kasvanud.
Meie seast 14 000 kogujat teevad nüüd II sambasse suuremaid sissemakseid: 2% asemel 4% või 6% oma palgast. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondist on sellega saanud suurimate sissemakstega II samba fond.
Meie kogemus näitab, et II samba sissemakse tõstmine on kaval viis iseennast veidi trikitada tulevikuks rohkem säästma. Teed avalduse ära ja midagi ei juhtu – kontole laekub alguses ikka sama netopalk. Kui avaldus lõpuks järgmise aasta alguses jõustub (kuni selle aasta novembri lõpuni tehtud sissemakse tõstmise avaldus hakkab „tööle” alles 2026. aasta jaanuarist), on uus säästuplaan juba paigas.
Nii jätkavad pea erandita II samba makset tõstnud inimesed ka vähemalt endisel määral III sambas kogumist. Tänu suuremale II samba maksele on aga säästumäär teinud suure hüppe edasi. Kui sul on see veel tegemata, siis julgustan sind paari klikiga oma sissemakset tõstma.
Varade maht kasvas ja tasud langesid
Sissemaksed ja vahetustega toodud vara tõid poolaastaga meie fondidesse juurde 105 miljonit eurot. Varade mahu kasv jäi aasta algusega võrreldes siiski tagasihoidlikumaks, kuna turulangus omakorda vähendas vara väärtust. Nii lõpetasime poolaasta 1,13 miljardi suuruse varade mahuga. Seda on 28% rohkem kui aasta tagasi.
Suurem varade maht võimaldas meil märtsist langetada nii II kui ka III samba fondide jooksvaid tasusid (meie puhul ka jooksvad tasud) 0,31% peale. Oleme Tuleva algusest alates langetanud tasusid kuuel korral. Investeerimine on mahupõhine äri – mida suuremaks kasvab meie hallatav vara, seda väiksemad on kulud ühe koguja kohta.
Ma olen kindel, et langetame tasusid tulevikus veelgi. Tuleva kuulub ju kogujatele endile ja meil on põhjust langetada tasusid niipea, kui see on jätkusuutlikult võimalik.
Uute kogujate leidmine ja „aktiveerimine” on põnev
Meie, kes me Tuleva fondides kogume, teeme järjest edusamme. Meie säästumäär kasvab, samuti kasvab meie pensionikontol oleva vara maht. Aga jätkuvalt teavad meist veel väike osa Eesti inimestest. Ja paljud, kes on kuulnud, on ettevaatlikud esimese sammu astumisel. Indeksfondides kogub vaid alla 36% kõikidest II samba kogujatest. Samas me teame, et mida rohkem meid Tulevas kogub, seda paremad tingimused kõik endale kogumiseks saame. Seetõttu hoiame silma peal ka uutel kogujatel.
Esimese kuue kuuga liitus meie kogujatega 3636 uut inimest. Neist enamus (üle 60%) alustas kogumist meie III sambas ning kolmandik II sambas. Väike osa alustas kohe mõlemaga. Kokku on täna Tulevas 79 516 inimese vara.
Võrreldes 2024. aasta esimese poolega on kasvutempo aeglustunud ning meiega on vähem uusi kogujaid. See puudutab kõiki segmente, kuid on eriti nähtav III samba osas.
Uute kogujate leidmine ei ole meie jaoks „turundusülesanne”, vaid pigem põnev uurimustöö, mis puudutab majandust, käitumisteadust, kommunikatsiooni, isegi antropoloogiat. Selle aasta alguses viisime meie pikaaegse tiimiliikme Kristel Raesaare eestvedamisel läbi põhjaliku uuringu meie kogujate ootustest, lootustest ja hirmudest, mis seostuvad rahalise heaolu ja kapitali kogumisega. Kristel kirjutas uuringu tulemuste põhjal ka käitumisteaduste magistritöö.
Meid ei üllatanud, et peamiseks takistuseks piisaval määral kogumisel ei ole motivatsiooni puudumine. Ehk siis hirmutamine, et „kui sa ei kogu, siis jääd vaeseks” ei pane tavaliselt inimesi tegutsema. Ka põhjalik finantsteadmiste koolitus ei pane inimesi veel tegutsema. Mis siis aitab?
Me teame, et õigel kohal antud „müks” või „tõuge” paneb palju inimesi tegutsema. See müks võib olla hea visuaaliga sotsiaalmeedia postitus, mõjusa pealkirjaga e-kiri või täkkesse läinud intervjuu õhtustes uudistes. Ühesõnaga, erinevad asjad, mida hea kaasaegne turundus suudab välja mõelda.
Aga müksust üksi on vähe, sest säästmine on pikaajaline protsess. Lisaks alustamisele on vaja õiged valikud teha, sissemakseid suurendada ja kriisidest hoolimata kursil püsida. Kristel kuvas meile ühes töötoas toredat mudelit tervisekäitumise vallast, mis visualiseerib koguja teekonda mägironimisena. Üksnes müksamisest ei piisa kellelgi selle teekonna läbimiseks.

Sellepärast on Tulevast suurem kasu mentorina kui aktiivse tootepakkujana. Hea mentor annab mükse alustamiseks, aga sellega tema roll ei piirdu, vaid ta jääb toeks ka edaspidi. Erinevalt heast treenerist ei ole meil võimalus saada alustavate kogujatega kord-paar nädalas kokku. Peame leidma võimalusi, kuidas meie e-kirjad, veebileht ja rakendus saaksid seda teha automaatselt. See on äge ülesanne, mida lahendada.
Täiendava kogumise fondiga teeme veel „kuivtrenni”
Esitasime aprilli alguses finantsinspektsioonile (FI) taotluse, et saada täiendav tegevusluba ning käivitada täiendava kogumise fond. See sisaldab endas päris palju paberitööd. Oleme nüüdseks pea kaheksa kuud ettevalmistusi teinud: kõigepealt kirjutasime ringi oma sisekorrad, siis koostasime taotluse ja nüüd oleme kahes ringis vastanud FI küsimustele. See on tavapärane protsess.
Me teadsime seda ette – oleme ju kahel korral juba selle läbi käinud oma II ja III samba fondide käivitamisel. Kõigepealt tuleb uus fond „paberil” inspektsiooniga läbi rääkida ja alles siis saab selle päris arvutikoodi ja disaini valada. Meil on tänaseks piisav selgus majas ja seepärast asume augusti lõpus seda IT-sprintidega ehitama.
Me teame ka, et uus toode lisab meile rahapesu tõkestamise vallas rohkem tööd ja aeg on sellesse rolli eraldi inimene palgata. Jäta hea soovitus või anna meile end ise kandidaadina üles.
Hea meel on aga tõdeda, et meie liikmed ja kogujad on võtnud uudise täiendava kogumise fondi loomisest hästi vastu. Väga paljud on andnud väärtuslikku tagasisidet, millist fondi nemad ootavad.
Tugev finantstulemus
Tuleva finantstulemus sõltub peaasjalikult meie varade mahust. Mida rohkem on meil valitsetavaid varasid, seda suuremad on meie tulud. Kõik kulud aga koos varade mahuga ei kasva. Seetõttu vara mahu kasvades Tulevas tasud langevad.
Teisalt peame saama hakkama ka siis, kui aktsiaturud langevad ning varade maht kukub. Seetõttu rakendame Tuleva tasude arvutamisel ning eelarve koostamisel reeglit, et peame tulema toime ka pärast 20% suurust turulangust.
Sellel aastal langesid aktsiaturud peaaegu nii, nagu kriisistsenaariumis ette nägime. Aprilli alguseks oli turulangus –18%. Tuleva jätkusuutlikku tegutsemist see aga ei mõjutanud.
Tänu aktsiaturu kiirele taastumisele, kasvanud sissemaksetele ja lisandunud kogujatele teenisime esimesel poolaastal ka 100 000 eurot ärikasumit (EBITDAd). Erinevalt eelmisest aastast maksame lisaks Tulundusühistule Tuleva kaubamärgi kasutamise eest tasu.
Meie finantstulemust mõjutab veel tulu investeeringutelt. Kuna aktsiaturud langesid, siis on see negatiivne.
01.01–30.06.2025 | 01.01–30.06.2024 | |
---|---|---|
Teenustasutulud | 1 251 837 € | 995 194 € |
Teenustasukulud | –209 490 € | –166 143 € |
Muud tulud | 30 00 € | 0 € |
Litsentsitasu ühistule | –274 89 € | 0 € |
Tööjõukulud | –443 537 € | –479 730 € |
Mitmesugused tegevuskulud | –252 891 € | –219 906 € |
Ärikasum (EBITDA) | 101 028 € | 243 476 € |
Finantstulud ja -kulud | –249 780 € | 909 724 € |
Põhivara kulum | –29 816 € | –21 252 € |
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum | –178 56 € | 1 131 948 € |
Head suve jätku!