Tootlus on pensionifondide turunduses kesksel kohal. Swedbank teatab, et “latt on kõrgel ja tasud madalal”. LHV kirjutab, et “2022. aasta algusest on ainsana suutnud fondiosakute väärtust kasvatada LHV.” Ka Tuleva ütleb, et “tootlus ei jää kunagi kaugele maha maailma väärtpaberiturgude keskmisest” (loe täpsemalt, mis tootlust Tulevas oodata). Kuidas selles sõnumite virr-varris aru saada, kellel on õigus?
Nagu USAs vahel öeldakse: “In God we trust. All others must bring data.” Postimees avaldaski hiljuti, andmeteadlase Indrek Seppo pensionifondide võrdluse, mis tõestab, et indeksfondide tootlus on edastanud aktiivselt juhitud fonde.
Kui kõhkled, vaata pimesi usaldamise asemel oma pensionifondi tootlus ise üle. Ent pea meeles kahte asja: esiteks, möödaniku tootlus ei garanteeri, et ka tulevikus nii läheb, ja teiseks, turuosalistel võib olla huvi näidata tootlust tegelikkusest kõrgemana ning selleks kasutatakse vahel ka ebaausaid võtteid. Siin on kolm rusikareeglit, et püsida õigel rajal.
1) Vaata tootlust aasta kohta. Swedbanki internetipank ütleb mulle uhkusega, et minu teise samba tulusus on 26.89%. Äge! Mul läheb hästi!
Aga oot, millise perioodi kohta? 5 aasta kohta oleks see umbes 5% aastas, 10 aasta kohta umbes 2.5% aastas ja 20 aasta kohta 1.2% aastas. Maailma aktsiaturgude indeksitel on samal ajal läinud hoopis paremini. Seetõttu ei ütle 26.89% mulle õigupoolest midagi. Hoopis täpsem oleks vaadata tootlust aasta kohta – kui palju on minu pensionivara kasvanud keskmiselt igal aastal. (1) See võimaldab ka erinevaid investeeringuid võrrelda.
2) Vaata tulemusi võimalikult pika aja kohta. Mõnel kuul läheb ühel pensionifondil paremini, teisel kuul jälle teisel. Pensioniks kogumise perspektiivis on aga 1 kuu, 1 aasta või isegi 5 aastat üsna lühike aeg ning kuutootluse mõju pensionile on väike. Kogume pensioniks üle pika aja ning nii huvitab meid vaid pikaajaline tootlus. Tee endale vaadeldav ajaraam selgeks ning pensionifonde võrreldes tee see nii pikaks kui võimalik.
Selle reegli vastu eksitakse kahjuks tihti. Tootluse sage vaatlemine on põnev, eriti kui läheb hästi. (2) Aga mis sellest pikaajalisest tootlusest vaadata, see ju väga tihti ei muutu. Ilmselt seetõttu räägitakse ajakirjanduses ikka ja jälle näiteks viimase 1.5 aasta tootlusest. (3) Võta kinni, kas internetipanka logides näeme vahel ühe aasta tootlust, sest see on põnev või sest see aitab näidata kodupanga fonde paremas valguses.
3) Vaata kuidas on läinud sul, mitte fondil. Sinu personaalne tootlus võib erineda fondi tootlusest. Sinu tootlus sõltub sellest, millal sissemaksed oled teinud, kaua ja millistes fondides kogunud.
Pensionikeskus näitab aga fondide tootlust viimasel 3, 5 või 10 aastal. Teisisõnu – kas täpselt 3, 5 või 10 aastat tagasi pensionifondi paigutatud 100 eurost on saanud 95, 105 või 125 eurot. Statistiliselt on see õige, aga väheütlev. Sinu pensionifondis ei ole vaid 3, 5 või 10 aastat tagasi laekunud raha, vaid igakuised maksed. Täpse tulemuse saamiseks peaksid leidma iga tehtud makse tootluse ning kaaluma need kokku. Loe täpsemalt Tõnu analüüsist.
Pensioni kohta pakuvad statistikat kõikide Eesti pankade portaalid, ent kahjuks ei jälgi nad kõiki kolme rusikareeglit. Kui sul on viitsimist ja oskus Excelit käsitleda, saad pärida Pensionikeskusest andmed ning arvutada ise. Kui sul seda aga pole, saad vaadata tootlust Tuleva veebirakendusest. Tegime arvutuse neid reegleid järgides sinu eest ära. Logi oma pensionikontole ja vaata järele.
PS! Tegelikult on okei ka see, kui sa oma tootlust pidevalt ei jälgi. Nagu Bogle soovitab, pane raha madala kuluga fondi ning ära piilu.
(1) Vaata täpsemat selgitust näiteks siit: https://www.investopedia.com/terms/a/annualized-total-return.asp
(2) Huvitaval kombel kipuvad inimesed käituma kui jaanalinnud. Kui finantsvaradel läheb hästi, vaadatakse nende tootlust sagedasti. Kui hakkab minema halvasti, peidetakse pea liiva alla ning lõpetatakse tootluse vaatlemine. Seda peetakse omamoodi enesekaitse mehhanismiks, mille abil välditakse negatiivsete emotsioonide teket. Loe täpsemalt artiklist The ostrich effect: Selective attention to information (Karlsson, Loewenstein & Seppi, 2009)
(3) Näiteks Postimees võrdles hiljuti pensionifondide tootlust alates 31. detsembrist 2021 ning tegi sellest lähtuvalt kaugeleulatuvaid järeldusi. Kui ta oleks valinud näiteks 6 kuud varasema või 6 kuud hilisema alguskuupäeva, oleks ta jõudnud hoopis teistsugusele tulemusele. Sama tegi ka Investor Toomas.
