Eestis on vanasõna, et mida külvad, seda lõikad. Ärijuhtidel on ütlemine, et mida mõõdad, seda lõikad. Maailmas on tuntud probleem, et fondijuhtide tulemuspalk sõltub mõõdikutest, mille väärtus investoritele on küsitav.
Pikaajalise investeerimise aluseid ja indeksifonde tutvustava artikliseeria esimeses peatükis veendusime, et turust targemat fondijuhti on väga raske leida. Veel raskem on leida niisugust fondijuhti, kes oleks nii palju targem, et tagada investoritele turu keskmisest parem tootlus ka pärast tema tööga kaasnevate kuludega maha arvamist. Aga oletame, et sul tekib võimalus kasutada investeerimiseksperdi teenuseid, kelle võimeid ja oskusi sa hindad tõesti erakordseks.
Mis edasi? Ega midagi, mõtle oma eesmärgid läbi. Mida sa tahaksid, et sinu ekspert sinu jaoks teeks? Kui sa kogud pensioniks, siis sa ilmselt soovid, et sinu vara kasvaks võimalikult suureks selleks päevaks, kui tahad oma sääste kasutama hakata. Võibolla tuleb see päev paarikümne aasta pärast, aga võibolla alles 50 aasta pärast. Tõenäoliselt mitte järgmisel aastal.
1. Fondide tüüplepingud ei motiveeri fondijuhte sulle parimat tootlust teenima
Nüüd sõlmi selle eksperdiga niisugune leping, mis motiveeriks teda nende eesmärkide saavutamise nimel töötama. Kui sind huvitab võimalikult kõrge pikaajaline tootlus, on tähtis seada lepingu tingimused ka pikaajaliselt. Näiteks fondijuht võiks saada tulemustasu, ütleme iga viie või veel parem kümne aasta tagant võiks ta endale saada osa sinule teenitud tootlusest. See protsent võib olla päris kõrge: kui sina teenid hästi, võiks ka tema hästi teenida. Ütleme kasvõi näiteks viiendik (20 protsenti) sinu teenitud tulust.
Kas sinu ekspert on nõus sinuga maha istuma ja lepingutingimused läbi rääkima?
Pensionifondide ja enamiku muude pankades pakutavate investeerimisteenuste puhul pole sul kahjuks midagi läbi rääkida. Pangateller või “investeerimisnõustaja” ametinimetust kandev müügiesindaja asetab sinu ette tüüplepingu. Sinul jääb üle alla kirjutada. Keelduda sa ei saa: teine sammas on kohustuslik.
2. Pensionifondide valitsejate teenistus sõltub fondi varade mahust, mitte tootlusest
Miks ei sõltu fondivalitsejate ja fondijuhtide teenistus sellest, kui hästi nad oma tööülesannetega hakkama saavad? Sest pangal on teised eesmärgid.
See, kui head elu sinu pensionivara sulle tulevikus võimaldab, sõltub ainult ühest mõõdikust. See mõõdik on sinu raha tootlus pensionifondis sinu elu jooksul.
See, millist kasu Eesti pensionifondivalitsejate omanikud teenivad, sõltub ka ainult ühest mõõdikust. See mõõdik on fondi varade maht.
Teise samba pensionifondide varade mahtu suurendab eelkõige see, kui palju inimesi oma kohustuslikud pensionimaksed just sellesse fondi suunavad.
Sellepärast kollitavadki sind kaubanduskeskustes pensionifondide müügimehed, kes šarmi ja väsimatu järjekindlusega sind veenavad fondi vahetama. Aktiivse müügitöö peale kulub suur osa tasust, mida sa fondivalitsejale maksad. Üle poole Eesti pensionifondivalitsejate tulust läheb müügi- ja marketingikulude katteks.
Kahjuks ei kasva fondi tootlus koos varade mahuga.
Julgen väita, et Eesti pensionifondide juhtide töötasu ei sõltu täna sellest, kas nende juhitavad fondid teenivad sulle turuindeksist paremat tootlust või mitte. Kindlasti ei sõltu ühegi fondijuhi töötasu sellest, kui suur on sinu pensionivara 20, 30 või 40 aasta pärast. Kas saab mõni täna tegutsev pensionifondivalitseja need väited ümber lükata?
3. Pensionifondide juhid väldivad lühiajalisi kõikumisi, tuues ohvriks pikaajalise tootluse
Olgu, reklaam maksab raha ja müügimehed tahavad palka. Sa ostsid investeerimisteenuse, aga maksad ka turundusteenuste eest. Kuid lisaks maksad sa veel ühe teenuse eest, mida sul tarvis polnud. Selle teenuse nimi on riskide lühiajaline juhtimine.
Pensionikogumine on lihtne. Kord kuus läheb sinu eest kindel rahasumma pensionifondi kontole. Selle eest saad uusi fondiosakuid. Kui turg on parasjagu üle kuumenenud ja hinnad on väga kõrged, saad sama raha eest vähem osakuid. Kui väärtpaberid on parajasti odavad, saad rohkem osakuid. Lühiajalised kõikumised ei tohiks sulle eriti muret teha. Kui turg on tipus, on sinu pensionikontol suurem rahanumber, aga sa pead uusi osakuid ostma kallimalt, ja vastupidi.
Sinule pole niisiis vaja, et fondijuht väldiks fondiosakute suuri lühiajalisi kõikumisi. Aga seda on vaja fondivalitsejale endale. Miks?
Eespool mainisin, et fondivalitseja tulu sõltub eelkõige sellest, kui edukalt läheb fondide müük. Aga fondi, mille viimase aasta tootlus on olnud negatiivne, on väga raske kaubanduskeskustes ja pangakontorites müüa. Pangateller võib ju lühiajalise miinuse maha vaikida, aga konkurendid kasutavad seda kindlasti ära.
Mul ei ole kahtlust, et hea fondijuht suudaks kliendile selgitada, miks ta lühiajaliste kõikumiste üle pead murdma ei peaks. Pika õhtusöögi käigus suudaks ta kindlasti veenda inimesi oma fondi investeerima ka siis, kui see on kaks aastat järjest kahjumit näidanud. Need inimesed, kelle pangad on pensionifonde müüma pannud, seda paraku ei suuda. Ühel päeval müüvad nad energiapakette või krediitkaarti, teisel päeval pensionifondi. Nad on tublid töötajad, aga ei jõua kõigesse süveneda.
Ja paraku sõltub fondijuhi teenistus lõpuks sellest, kui hästi need inimesed tema fondi müüvad. Sellepärast teevadki fondijuhid just sellise toote, mis võimalikult harva miinuses on ja mille tulemused üldse võimalikult vähe konkurentide tulemusest eristuvad.
Niisiis, kui pensionifondi esindaja räägib ajakirjanduses, et lisaks kuludele ja tootlustele pakub tema fond tema fond “kvaliteeti”, siis see kvaliteet seisnebki nendes tegevustes, mida ei lähe vaja sinul, vaid fondivalitsejal: turundus ja lühiajaliste riskide juhtimine.
Kuidas investeerida pensionivara paremini?
See ei ole ainult Eesti probleem: konflikt pensioniks koguvate investorite huvide ja fondijuhtide motivatsiooni vahel teeb inimestele meelehärmi kogu maailmas. See on üks põhjus, miks indeksifondide populaarsus kindlalt kasvab.
Eelmises peatükis märkisin, et Warren Buffett soovitab oma pärijatel investeerida oma varanduse indeksifondi. Ka Yale´i ülikooli vara pikki aastaid väga edukalt juhtinud David Swensen leiab, et indeksifond on sulle tõenäoliselt parim valik. “Kui investoril pole just ligipääsu uskumatult kõrgelt kvalifitseeritud professionaalidele, peaksid nad investeerima 100 protsenti passiivselt,” selgitab ta. “See käib peaaegu kõigi erainvestorite ja enamiku institutsionaalsete investorite kohta.”
Kui sinu eesmärk on turu keskmine tootlus, on sinu eksperdiks turg ja sinu parimaks valikuks indeksifond. Indeksifondi juhtimine on tänu kindlatele reeglitele enamasti pikaajaliselt tulusam ja palju odavam. Mida odavam, seda parem – mäletad?
No näed, jõudsingi jälle indeksifondideni. Aga minu eesmärk ei ole tegelikult müüa sulle indeksifondi. Tuleva ühistu ühe asutajana on minu eesmärk astuda üks samm veel edasi.
Idee on luua selline fondivalitseja, mille omanike ja investorite ehk pensioniks koguvate inimeste huvid ei ole vastuolus. Eestis on see uudne eksperiment. Kas on kindel, et eksperiment õnnestub? Ma usun, et üks tähtis õnnestumise eeldus on olemas: Tuleva omanikud ongi inimesed ise.
Aga ma tean ka, et edu sõltub sellest, kas tänased ja homsed Tuleva liikmed oskavad seada oma fondivalitseja töötajatele sellised mõõdikud, mis tagavad neile endile just kõige parema pikaajalise tootluse. Sellepärast ma seda artikliseeriat kirjutangi – sissejuhatus on siin.
Kolmandas peatükis räägin sellest, miks pensionifondi osaku puhasväärtus ei peegelda seda, kui hästi sinu rahal läheb. Ja aitan sul oma pensionivara tegelikku tootlust mõõta.
Neljandas peatükis selgitan lähemalt, miks katsed kaotusi vältida võivad sulle pikas plaanis hoopis kahjulikud olla.
