“Kes võidab kõige rohkem Tuleva ettepanekutest? Loomulikult Tuleva,” kirjutab SEB kindlustusseltsi juht Indrek Holst ajalehes Äripäev.
Tõsi. Nii nagu Holst seisab oma tööandja ärihuvide eest, pingutab Tuleva selle nimel, et kaitsta oma liikmete ja teiste pensioniks raha koguvate inimeste huve.
Kõigi kindlustamine üksikute pisikeste lepingutega on matemaatiliselt arutu
Holst nõuab, et riik tagaks kindlustusseltsidele mugava äri. Inimesed aga vajavad riigilt lahendust, mis tooks igast II sambasse säästetud eurost palju rohkem kasu. Ametnike ja poliitikute ülesanne on ikka tagada kasu inimestele, mitte tulu kindlustusfirmadele.
Arenenud riigid on juba veendunud, et kindlustusseltsid ei suuda mõistlikel tingimustel elukestvat pensioni tagada. Ka Eestis on see nüüd valusa kogemusena selge. Isegi Indrek Holst tunnistab, et kohustuslik pensionileping ei vasta klientide ega kindlustusseltside ootustele. Tuleva on veendunud, et järelikult tuleb seadust, mis kahjulikku lepingut peale surub, viivitamatult muuta.
Sundida inimesi üksikute pisikeste lepingutega ringi jooksma pole lihtsalt efektiivne ega matemaatiliselt arukas. Iga kindlustusselts peab arvestama riskiga, et just talle satuvad kliendid, kes elavad keskmisest kauem. Kõiki kodanikke korraga kindlustades seda muret pole.
Rootsi või Suurbritannia mudel või hoopis parim mõlemast?
Lahendusena on Tuleva välja pakkunud kaks teed. 1. võimalus: võtame eeskuju Suurbritanniast, kus inimestele on antud vaba voli kasutada kogutud pensionisääste vajaduspõhiselt. 2. võimalus: võtame eeskuju Rootsist, kus pensionisamba elukestvaid väljamakseid korraldab riik ise. Inimesed saavad seal sama suurtest säästudest kuni 60% suurema pensioni kui Eestis.
Õpime teistelt riikidelt, kaalume mõlemat võimalust ja valime selle, mis Eesti tarka pensionistrateegiat kõige paremini toetab!
Suurbritannia ja Rootsi mudeleid saaks ka kombineerida. Riik võib korraldada elukestvaid pensionimakseid, mis tagavad I ja II samba summana toimetuleku. Neile, kes on II sambasse kogunud rohkem vara, võib anda loa toimetuleku kindlustamiseks vajalikust üle jäävat osa vabalt kasutada.
Enne analüüsi juurde asumist tuleb tulekahju kustutada
Kuid esmalt tuleb appi tulla neile, kes juba lähiajal pensioniikka jõuavad ja kelle vara kohustuslik pensionikindlustus pöördumatult kahjustada ähvardab. Inimesi, kes homme pensionile lähevad, ei aita poliitikute määramatusse tulevikku suunatud valimislubadused – nemad vajavad lahendust täna.
Sellepärast soovitabki Tuleva esimese sammuna, et kõigile pensioniikka jõudjaile laieneks võimalus valida väljamaksed otse pensionifondist.
Miks seadus vaesematele inimestele II samba maksete eluaegsuse eest ei hoolitse?
Sest nende pensionisammas pole seltsidele atraktiivne.
On irooniline, et see võimalus on tänases seaduses täitsa olemas, aga millegipärast lubatud ainult neile, kellel on II sambasse kogutud väike summa – alla 9465 euro. Eeldatavasti on vähem kogunud just madalamat palka teeninud inimesed. Tõenäoliselt kujuneb pisemaks ka nende I samba pension. Miskipärast ei muretse rahandusministeerium ega poliitikud selle pärast, et nende inimeste II samba maksed võivad lõppeda enne elu lõppu.
Miks seadus tagasihoidlikuma sissetulekuga inimeste puhul II samba maksete eluaegsust ei taga? Sellele küsimusele pole ühtegi muud vastust kui see, et kindlustusseltse pisemad, alla 10 000 eurosed pensionilepingud ei huvita.
15. novembril toimus Riigikogu rahanduskomisjoni kohtumine, kus muuhulgas oli jälle juttu ka Tuleva väljamaksete paremaks muutmise ettepanekust.
Hea uudis on, et Tuleva järjepidev töö on lõpuks aidanud poliitikutel ja ametnikel mõista, et tänane II samba väljamaksete süsteem ei tööta. Muutus tuleb, kinnitasid nad.
Kahjuks lükkas rahanduskomisjon reaalsed lahendused veelkord edasi. Proovida midagi nädalatega kokku klopsida oleks diletantlik, väitis Taavi Rõivas intervjuus Äripäevale. Ometi on Tuleva juba kaks aastat näidanud selget, süsteemset lahenduskäiku. Võtame siis selle siin veelkord kokku:
Tegevuskava II samba väljamaksete reformiks
1. Kustutame tulekahju. Lubame kõigile pensioniealiseks saajatele regulaarsed väljamaksed otse pensionifondist.
See on lihtne, seaduses juba lahti kirjutatud üleminekulahendus, mis annaks samast säästetud summast keskmiselt umbes kolmandiku võrra rohkem pensioni. (1) Inimesed, kes homme pensionile suunduvad, vajavad lahendust täna, sest kohustusliku kindlustuslepingu allkirjastamisel tekkiv kahju on pöördumatu.
2. Analüüsime, kas Eestile sobib paremini Suurbritannia või Rootsi mudel. Vajadusel võtame parima osa mõlemast.
Kui akuutne probleem on lahendatud, tuleb ette võtta Eesti pensionistrateegia tervikuna. Rahandusministeerium peab hoolitsema, et koostööpartneriteks poleks siin peamiselt pangad ja kindlustusseltsid nagu seni, vaid eelkõige ikka erapooletud eksperdid ja pensionikogujate esindajad.
3. Teeme Eestile targa pensionistrateegia, mis hõlmab ka II samba väljamaksete reformi.
Tuleva on siin abiks ka edaspidi – nagu Indrek Holstki märkis, kaitstes ikka oma liikmete ja teiste Eesti pensionikogujate huve.
(1) Eelduseks on võetud fondi tootlus keskmiselt 3% aastas.
