Avalik pöördumine sotsiaalkaitseministrile ja rahandusministrile

Jaga sõbraga:

Lugupeetud minister Kaia Iva ja minister Toomas Tõniste. Palun astuge välja 145 000 lähema 15 aasta jooksul pensionile suunduva inimese kaitseks. Nende varalist seisu ja elujärge ähvardab pöördumatult kahjustada viivitus pensionisamba väljamaksete süsteemi parandamisel.

Pensionikogujaid ühendava Tuleva ühistu algatusel jõudis Riigikogu menetlusse ettepanek teise pensionisamba väljamaksete reformiks. Vara mõistlikku käsutamist takistav väljamaksete kord on üks Eesti pensionisüsteemi valulisemaid probleeme. Seda ilmestab fakt, et ettepanek kogus kõigist Uue eakuse rahvakogu ideedest ülekaalukalt suurima toetuse. Probleemidele teise samba väljamaksetes on samuti viidanud nii Riigikontroll oma 2014. aasta raportis, kui ka Õiguskantsler oma 2017. aasta ülevaates.

Ligi 2400 Eesti inimese allkirjaga ettepanekul on kaks osa:

1. Eesti peab õppima teiste riikide kogemustest, seadma kindlustusseltside ärihuvidest ettepoole inimeste õiguse käsutada oma vara mõistlikult ning reformima teise samba väljamaksed nii, et saaksime kogutud säästudest pensionieas maksimaalse kasu.

2. Kuni 2025. aastani pensioniikka jõudvatele inimestele tuleb viivitamatu ülemineku-lahendusena anda võimalus kasutada kogutud vara fondipensionina, sõltumata kogutud summast.

Eesti tark pensionistrateegia peab sündima põhjaliku analüüsi tulemusel, mis seab mõõdetavad, inimesekesksed eesmärgid. Aga aegkriitilisi probleeme ei tohi tähelepanuta jätta.

Ettepaneku arutamisel piirdus Riigikogu rahanduskomisjon vaid ühe istungiga jaanuaris 2018. Ligi neli kuud hiljem vastas komisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin, et plaanis on tellida Riigikogu Arenguseire Keskuselt analüüs pensioni teise sambaga seonduvate poliitikasoovituste saamiseks, mis arvestaks praegu menetluses oleva eelnõuga (613 SE) kavandatavate muudatustega. Analüüsi täpsem fookus ega ka ajakava ei ole täna teada.

Tulevas oleme veendunud, et Eesti tark pensionistrateegia peabki sündima põhjaliku analüüsi tulemusel, mis seab üheselt mõistetavad, mõõdetavad, inimesekesksed eesmärgid. (Oleme mures, et seniste muudatuste puhul – kaasa arvatud komisjoni kirjas mainitud eelnõus – pole väljendatud süsteemi eesmärkidest lähtuvaid mõõdikuid, mis võimaldaks tulevikus nende mõju hinnata.)

Samaaegselt ei tohi aga edasi lükata aegkriitiliste probleemide otsustavat lahedamist.

Paraku jättis Riigikogu rahanduskomisjon tähelepanuta just inimeste ettepaneku aegkriitilise osa: anda kuni 2025. aastani pensioniikka jõudvatele inimestele võimalus kasutada teise sambasse kogutud vara fondipensionina.

Austatud ministrid, siin palumegi teie abi:

Vahemikus 2018 – 2025 suundub pensionile igal aastal keskmiselt 10 000 teise pensionisambaga vabatahtlikult liitunud inimest. Nende teise samba vara arvelt ei suuda ükski kindlustusselts pakkuda elupäevade lõpuni pensionilisa, mis elujärge tuntavalt parandaks.

Samas sunnib kohustuslik kindlustusleping neid maksma suure osa oma pensioniks kogutud varast kindlustusseltsi kuludeks, võtab võimaluse teenida varalt tootlust ja välistab kasutamata jäänud vara pärandamise lastele. Ükski vastutustundlik inimene ega riik nii oma vara ei käsutaks.

Palun tulge nendele inimestele appi. Lisage juba Riigikogus arutlusel olevasse pensionisüsteemi muudatuste paketti järgmine ülemineku-lahendus:

Anda kõigile kuni 2025. aastani pensioniealiseks saavatele teise sambaga vabatahtlikult liitunud inimestele õigus soovi korral valida fondipension.

See lahendus võimaldab inimestel oma varalt tulu teenida ka pensioni väljamaksete faasis. Surma korral pärivad kasutamata jäänud vara selle omaniku seaduslikud pärijad. Ära jäävad kindlustusseltsi kulud, mis inimeste pensionivara hinnanguliselt keskmiselt vähemalt viiendiku võrra vähendavad.

Mõned olulised märkused, mis meie pöördumise konteksti selgitavad.

1. Vastuargumendina on viidatud, et fondipensioni võimaldamine ei täidaks täielikult pensionisüsteemi eesmärki – kindlustada inimestele piisav sissetulek elupäevade lõpuni.

Paraku ei suuda seatud eesmärke täita ka tänane süsteem (sellele on viidanud ka Riigikontroll). See ei saa olla õigustuseks olukorrale, kus inimesed on kohustatud valima halva ja väga halva pakkumise vahel. Pakutud ülemineku-lahendus võimaldaks pensioniks kogutud raha kasutada parimal viisil minimaalsete riskidega.

Fondipensioni puhul on tõepoolest risk, et oodatavast keskmisest kauem elavad inimesed kasutavad oma teise samba vara ära enne elupäevade lõppu ja peavad seejärel toime tulema ainult esimest sambast saadava pensioniga.

20 aasta pärast moodustab täna pensionilepingu sõlminud inimese igakuisest pensionist II samba makse vaid 5%.

Võrreldes täna pakutavate kindlustuslepingute tingimustega on selle riski mõju minimaalne. Ükski kindlustusselts ei paku elukalliduse tõusuga käsikäes kasvavaid pensionimakseid. Keskmise täna pensionile suunduva inimese teise samba pensionilepingu järgne igakuine makse moodustaks täna tema pensionist (esimene ja teine sammas kokku) umbes 11%, 20 aasta pärast aga vaid 5%. (1)

Samal ajal on isegi madala tootlusega silma paistnud Eesti pensionifondid suutnud tagada inimeste rahale vähemalt nullilähedase või napilt positiivse reaaltootluse.

2. Erinevalt näiteks Rootsist ei ole Eesti inimestel täna võimalik hinnata, kui suur osa nende pensionivarast kindlustusseltsidele läheb. Süsteem on läbipaistmatu.

Siiski, teatud indikatsiooni kulude mahust annab, kui vaadata sisse kasvõi 2017. aasta kindlustusseltside aruannetesse. Möödunud aastal maksid Eesti kindlustusseltsid teise samba pensioni maksetena inimestele kokku 3,5 miljonit eurot. Samal ajal olid seltside kulud nende pensionilepingute haldamisele kokku 1,5 miljonit eurot.

Iga inimestele välja makstud 1000 euro kohta läks seega 430 eurot kindlustusseltside ülevalpidamiseks. (1)

3. Tänaseks on möödas peaaegu terve aasta Kogumispensionide seaduse muudatuse vastuvõtmisest, mis lisas võimaluse pakkuda ka investeerimisriskiga pensionilepinguid. Sellised lepingud peaksid võimaldama teenida kogutud varalt tulu ka väljamaksete perioodil.

Mitte ükski kindlustusselts uut tüüpi investeerimisriskiga pensionilepinguid inimestele ei paku. Pensionile suundujate jaoks ei ole seega midagi muutunud.

Pensionisüsteemi valulisi probleeme ei saa lahendada üksikute detailide peenhäälestusega. Tuleva ei toetanud mainitud seadusemuudatust – juhtisime arutelufaasis korduvalt tähelepanu, et see suurendab väljamaksete paindlikkust vaid näiliselt, aga mitte sisuliselt.

4. Täna kavas olevate pensionisüsteemi muudatuste oluliseks osaks on plaan avada teine pensionisammas vabatahtlikuks liitumiseks 1970-1982 sündinud inimestele. See on samm õiges suunas: parim viis jätkusuutliku pensioni tagamiseks on, kui inimesed kogu tööaja vältel järjekindlalt raha säästavad.

Kui aga kogutud vara mõistlik kasutamine on ka edaspidi takistatud, ei ole lootust, et inimesed võimalust teise sambaga vabatahtlikult liituda ka tegelikkuses kasutavad. Kas teie soovitaksite sõpradel ja lähedastel lukustada oma säästud ebaefektiivsesse süsteemi?

Seega, kui Riigikogu ei asu vaatlema pensionisüsteemi tervikuna ja viivitab teise pensionisamba väljamaksete reformiga, võib ka see, juba töös olev muudatus, läbi kukkuda.

Meie soovitused:

1. Koos Riigikogus arutlusel oleva pensionisüsteemi muudatuste paketiga tuleks täiendavalt muuta Kogumispensionide seaduse § 42 lg-t 3 järgmiselt:

“Osakuomanikul on õigus leppida kokku fondipension, kui talle kuuluvate osakute koguväärtus on väiksem kui 50-kordne rahvapensioni määr või osakuomanikul on tekkinud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 alusel õigus kohustuslikule kogumispensionile hiljemalt 2025. aastal.”

2. Palun võtke tähelepanu alla pensionisüsteem tervikuna!

Eestis on hääli, mis pensionisüsteemi puuviljaturuga samastades – “õunu ei saa apelsinidega võrrelda” – eelistavad süsteemi osade koosmõju hindamise ning edukate riikide kogemusest õppimise asemel rahulduda pisimuudatustega.

Kutsume poliitikuid ja riigiametnikke üles tulevikus rääkima rahast, mitte puuviljadest. Raha on võrreldav ja mõõdetav ühik. Edukas pensionisüsteem loob eeldused selleks, et iga säästetud euro annaks inimestele nii suure pensioni kui võimalik. Me ei ole nii rikkad, et loobuda tootlusest ei pensionivara kogumise ega kasutamise faasis.

Loome Eestile targa, inimesekeskse pensionistrateegia! Tuleva Eesti ärksaid pensionikogujaid ühendava organisatsioonina on igati valmis abistama.

Tulundusühistu Tuleva nimel

Tõnu Pekk ja Priit Lepasepp

(1) Vaata Tuleva rahandusministeeriumi statistika ja kindlustusseltside aruannete põhjal tehtud arvutusi siit.

3 olulist artiklit

Vaata kõiki artikleid

Kui palju sina kõrgete tasude tõttu kaotad?

Vaata arvutust

Juhend aitab sul 5 minutiga fondi vahetada ilma pikemalt ekslemata. Fondivahetus on kõigile tasuta.

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.