Uuringufirma Norstat teatel andis aastavahetusel vaid 10% kõikidest inimestest uusaastalubaduse. Mul on kahju, et seda tegid nii vähesed, sest uusaastalubadused on väga hea võimalus enda juhtimiseks.
Me kõik tahaksime olla paremad inimesed. Veeta rohkem aega lähedastega, käia sagedamini trennis, süüa tervislikumalt, magada kauem, lugeda raamatuid või säästa rohkem raha.
Tahtmisest tegudeni jõudmine on aga raske. See nõuab suurt pingutust. Tahtejõudu teha õhtusöögiks pärast rasket tööpäeva külmutatud pitsa asemel tervislikku salatit, lugeda uudiste asemel ilukirjandust või jätta viimane tehnikaröögatus ostmata ja raha hoopis säästa.
Tahtejõudu on meil aga vähe. Keskmine inimene pole askeetlik munk, kes suudaks enda soove ja käitumist igas olukorras valitseda. Ja ei peagi olema. Elu on elamiseks, mitte pidevaks enda piitsutamiseks. Selle asemel tasub olla kaval ning kasutada teadlikult ära inimloomuse iseärasusi, et juhtida end käituma teisiti.
Üheks iseärasuseks on “uue alguse” efekt. Meil on lihtsam oma käitumist muuta mõne tähtpäeva saabumisel – aastavahetusel, 1. septembril, oma sünnipäeval või näiteks uuel töökohal alustamisel. Selliste sündmuste saabumisel tõmbame olnule joone alla, teeme kokkuvõtteid ja vaatame tulevikku. Sageli otsustame, et tahame uuesti alustades oma seniseid harjumusi muuta. Need 10% inimestest, kes andsid uusaastalubaduse, otsustasid täpselt seda teha.
Sellel on väga suur mõju. Näiteks on leitud, et uued algused suunavad trennis käima oluliselt rohkem kui trennis käimise mugavamaks muutmine. Uutel algustel on aga üks häda – nende mõju lahtub kiiresti. Trennisaalid tühjenevad veebruaris sama kiiresti kui nad jaanuaris täitusid.
Kuidas oma uusaastalubadusi jätkusuutlikult täita? Pelgalt tahtejõu najal jätkamine on raske. Seetõttu tasub juba jaanuaris mõelda välja, millise nipiga saada end ka veebruarist jätkama.
Üheks võimaluseks on muuta lubaduse täitmine enda jaoks võimalikult lihtsaks ja automaatseks ning lubaduse murdmine võimalikult keeruliseks. Nii peab iseendale antud lubaduse täitmiseks vähem pingutama. Näiteks – regulaarselt trennis käia on märksa lihtsam, kui lepid sõpradega kokku ühise püsiaja, selmet püüda minna üksinda jooksma või jõusaali raskuseid tõstma.
Sama kehtib ka säästmise osas. Kui oled endale lubanud, et säästad algaval aastal rohkem, tee see enda jaoks automaatseks. Vormista püsimakse, mis võtab kohe kuu alguses palgast III sambasse suunatava raha maha. Nii ei pea sa kulutama mõtte- ega tahtejõudu, et kuu vältel säästa, vaid saad opereerida oma pangakontol oleva rahaga. Püsimakse saad vormistada nii Tuleva veebilehel kui ka internetipankades. Muide, regulaarne säästmine on ka hea võimalus riske maandada.
¹Vt nt The Fresh Start Effect: Temporal Landmarks Motivate Aspirational Behavior https://faculty.wharton.upenn.edu/wp-content/uploads/2014/06/Dai_Fresh_Start_2014_Mgmt_Sci.pdf
