Suur punane nupp, millele vajutades kõik kohe säästma hakkavad

Kuidas saaks käitumuslikku majandusteadust kasutades aidata inimestel targemalt raha koguda, uurib EBS-i doktorant ja OECD konsultant Leonore Riitsalu.

Oleme varasemast enam sunnitud vastutama oma rahalise heaolu eest, seda nii lühi- kui pikaajalises vaates. Riiklikule pensionile lootma jäämise asemel peame tegema arukaid valikuid, võrdlema erinevaid investeerimisviise ja otsustama, milline neist pensionipõlves kõige kindlamat tuge pakub.

Käitumisökonoomika uurimused on aga näidanud, et inimesed eelistavad lühiajalisi eesmärke pikemaajalistele, tajuvad riske ja tulusid ajas erinevalt ning jätavad keerukad valikud üldse tegemata. Seda kinnitavad ka mitmed rahatarkuse uuringud. Teame küll, et peaksime riske hajutama ja tuleviku nimel investeerima, aga lihtsam on otsustamine edasi lükata ehk prokrastineerida.

„Inimestel pole Einsteini aju ega askeetliku Buddha munga enesevalitsust. Pigem on neil kired, moonutustega teleskoobid, nad kohtlevad erinevaid rahakotte isemoodi ja on mõjutatud aktsiaturgude lühiajalistest kõikumistest.” Richard Thaler, 2017. aasta Nobeli majanduspreemia laureaat

Richard Thaler ja paljud teised käitumisökonoomika teadurid on uurinud, kuidas saaksid finantsteenused ja seadused meid meile endile kasulikuma käitumise suunas nügida. Finantskäitumise parandamiseks on loodud maailmas mitmeid keskuseid. Tihtilugu hõlmavad need endas nii teadlasi kui praktikuid, nii avalikku kui erasektorit.

Näiteks tegutseb kolmandat aastat liikumine Think Forward Initiative, mille eesmärk on aidata inimestel teadlikke finantsotsuseid teha ja seeläbi oma rahalist heaolu parandada. Selleks toetatakse teadusuuringuid ja innovaatiliste rakenduste loojaid. Ameerikas tegutseb Common Cents lab. Nende eesmärk on aidata madala ja keskmise sissetulekuga USA elanikel oma rahalist heaolu parandada. Suurbritannia Financial Capability Lab avaldas hiljuti raporti, milles kirjeldatakse seniseid edusamme arukamas suunas nügiva finantskeskkonna loomisel.

Etteruttavalt võib öelda, et ühte SUURT PUNAST NUPPU, MILLELE VAJUTADES KÕIK PENSIONIKS RAHA KOGUMA HAKKAVAD, pole veel leiutatud. Küll aga on mitme uurimissuuna esimesed katsetused lootustandvaid tulemusi näidanud.

“Nügivad” finantsteenused

Suurbritannia oli üks esimesi riike maailmas, kus hakati rahatarkuse arendamisega süstemaatiliselt tegelema. Esmalt oli see üheks finantsjärelevalve ülesannetest, aastast 2010 tegutseb eraldiseisev Money Advice Service. Samuti oli UK valitsus esimene, kes lõi „nügimise üksuse“ (nudge unit) ehk Behavioural Insights Team´i. Seetõttu on nad ka ühed esimestest, kes finantskäitumise problemaatilisust mõistsid.

Koostöös sotsiaaluuringute firmaga Ipsos MORI asutasid nad aruka finantskäitumise labori (Financial Capability Lab). Selle loomiseni viis neid fakt, et üks neljandik UK elanikkonnast (12,7 miljonit inimest) elab rahaliselt kitsastes oludes (financially squeezed) ja see pole üksnes madalama haridustaseme või sissetulekuga inimeste probleem. Sellesse segmenti kuuluvatel inimestel on üsna suured rahalised kohustused, nendega tullakse küll hetkel toime, aga vähimagi muutuse korral, näiteks töökoha kaotus, oldaks koheselt raskustes. Pigem elavad nad palgapäevast palgapäevani ilma rahalist puhvrit kogumata ning pikemaajaliste eesmärkide nimel investeerimata. Nad keskenduvad lühiajalistele soovidele ja vajadustele ning tasuvad nende eest tuleviku sissetuleku arvelt ilma laenuotsuseid hoolikalt läbi kaalumata.

Seega on veerand elanikkonnast rahaliselt haavatavas olukorras. Laboris katsetatakse erinevaid viise nende käitumise suunamiseks ja rahalise heaolu kindlustamiseks. Selleks kujundatakse otsuste tegemise keskkonda selliselt, et see nügiks arukamate valikute suunas.

Maikuus avaldatud raportis antakse ülevaade 17 eksperimendi tulemustest. Näiteks, finantsteenuste olemuse paremaks mõistmiseks lihtsustati nende kohta esitatavat infot.  Kõrge finantskirjaoskuse tasemega inimene võrdleks kõigi teenusepakkujate tingimusi ja teeks alles seejärel kaalutletud valiku. Paraku pole inimestel aga nii palju aega ega ka motivatsiooni seda aega leida. Seevastu pelutab neid info ja valikute üleküllus.

Nii näitasid Cronqvist ja Thaler (2004), et Rootsis pakutav lai valik pensionifonde ei erguta inimesi endale parimat valima. Kuigi valida on enam kui 400 fondi hulgast, eelistatakse valik tegemata jätta ja liituda vaikimisi seatud fondiga. Suurbritannias leidis Behavioural Insights Team, et üheleheküljeline pensioniinfo saadetuna pensionile jäämise hetkele lähenevatele inimestele kümnekordistas nõustamisele minejate arvu sajalehelise pensioniteatmikuga võrreldes.

Seega, lihtne, lühike, isiklikult oluline ja õigel hetkel esitatud teave paneb inimesi tegutsema enam kui keerukas ja mahukas umbisikuline info.

1. katse: lihtsam info

Laboris katsetati krediitkaartide info lihtsustamist. Ühel juhul näidati tavapärast krediitkaardi tingimuste lehte, teisel juhul 6 olulisimat fakti ja kolmandal – 4 olulisemat fakti. Mõlema lühivormi juures oli ka liugur, mille abil konkreetseid tasusid hõlpsasti läbi sai arvutada. Tulemus: lihtsustatud ja liuguriga infot näinud inimesed olid märkimisväärselt teadlikumad krediitkaardi tingimustest kui põhjaliku, tavapärase info saanud inimesed. Kuue faktiga tutvunud osalejad vastasid 16% ja nelja fakti näinud lausa 21% enam õigesti küsimustele teenuse tingimuste kohta kui standardinfo saanud osalejad.

2. katse: maksa tagasi ja säästa

Teine labori idee: vaikimisi seatud valikute abil võiks õnnestuda suunata inimesi automaatselt rohkem säästma ja kiiremini laene tagasi maksma. Keerukate valikute tegemine on ebamugav, seepärast kiputakse neid pigem vältima. Et see aga sõna otseses mõttes kalliks maksma ei läheks, tasub teadlikult disainida vaikimisi seatud valik.

Labor pakkus välja lahenduse „maksa tagasi ja säästa“ (Repay and Save). See on uue finantsteenuse idee, mis aitaks esmalt võlad kiiremini tagasi maksta ja seejärel säästma asuda. Kui inimese palgast läheb igakuiselt automaatselt kindel summa laenude tagasimakseks, siis on ta juba harjunud sellest rahast nö ilma jääma. Sel hetkel, kui laen saab tagasi makstud, peaks pank hakkama sama summat edasi võtma, nüüd aga kandes seda säästukontole. Nii tekiksid inimestele automaatselt säästupuhvrid. Eeldusel muidugi, et nad sellise teenuse kasutamiseks nõusoleku annavad.

„Maksa tagasi ja säästa“ teenus võiks kasutada autorite soovitusel ka tuntuima käitumisökonoomika skeemi Save More Tomorrow (Thaler & Benartzi, 2004) elemente. See tähendab, et sissetulekute kasvades kasvaksid ka tagasimaksed, hilisemas etapis maksed säästukontole. Inimesed tajuvad selliseid summasid kui kaotatud raha. Kui aga nende sissetulekud suurenevad ja arvele jääv summa ei kahane, ei tunne nad suurenenud tagasimaksest kaotusevalu. Selle lahenduse katsetamine alles käib.

Fookusgruppides tekitas see vastakaid tundeid. Ühest küljest, inimestele meeldivad lihtsad ja automaatsed lahendused, mis neid otsustamise vaevast päästavad. Teisest küljest, neid hirmutas sõna „automaatselt“ ja nad ei tahtnud, et kolleegid nende rahaasjadest midagi teada saaks. Siiski, on üks asi, mida inimesed ütlevad ja teine, kuidas tegelikult käituvad. Seepärast otsib labor tööandjat ja panka, kellega koos selline teenus ära testida. Kuna vaikimisi seatud valikute ja Save More Tomorrow skeemi kasulikkus on ära tõestatud (nt USA-s kasvatas see pensionisääste 7 miljardi dollari võrra), võiks selline teenus rahaliselt kitsastes oludes olijaid aidata.

Nügimise kriitikud heidavad ette, et käitumisökonoomika rakendused parandavad käitumist tihtilugu vaid paari protsendi võrra. Aga olukorras, kus seadused ja veebi üles pandud info inimesi oma harjumusi muutma ei pane, on ka sellised edusammud suur asi. Veelgi enam, sellised lahendused on märkimisväärselt kuluefektiivsemad kui teavituskampaaniad või muud sekkumised (Benartzi et al., 2017).

Küll aga on nende katsetamisel veel pikk tee minna. Nii kutsub aruka finantskäitumise labor oma raportis finantssektori asutusi appi tulema ja oma klientide abil seda SUURT PUNAST NUPPU leiutama. Äkki võiks Tuleva olla see, kes aitab sellise lahenduse leida?

Leonore Riitsalu on MTÜ Rahatarkus kaasasutaja, EBS-i lektor ja doktorant, OECD konsultant

Allikad:

  • Benartzi, S., Beshears, J., Milkman, K. L., Sunstein, C. R., Thaler, R. H., Shankar, M., … Galing, S. (2017). Should Governments Invest More in Nudging? Psychological Science, 1–15.
  • Cronqvist, H., & Thaler, R. H. (2004). Design Choices in Privatized Social-Security Systems: Learning from the Swedish Experience. American Economic Review, 94(2), 424–428.
  • Thaler, R. H., & Benartzi, S. (2004). Save More TomorrowTM: Using Behavioral Economics to Increase Employee Saving. Journal of Political Economy, 112(S1), S164–S187. https://doi.org/10.1086/380085

Kui paljud meist suudavad järgmise karuturu ajal kursil püsida?

Kolumnist ja juhtiv investeerimisekspert Ben Carlson analüüsib, kas indeksifondide investorid suudavad paanikat vältida ja kursil püsida, kui aktsiaturg langusse pöörab:

Tahavaatepeeglist paistab turgudel toimuv alati lihtne – tagantjärgi tarkus tekitab tunde, et kõik oli karjuvalt ilmne. Kui vaid oleks võimalus samas olukorras uuesti investeerida, suudaksime turgudel täiuslikult orienteeruda!

AS Tagantjärele Tarkuse Kapital ei kanna kunagi kahjusid. Ta väljub turult alati enne, kui see pea-ees alla sööstab, ning teab täpselt, kuidas viimast sõda võita.

Tagantjärgi tarkus ei aita ette näha

Seekordne härjaturg ei ole teistsugune. Tänaseks on kõigile “selge”, et ainuõige oleks olnud 2009. aasta märtsis madalseisu ajal investeerida ja turul püsida, sest iga järjekordne langus viis uue ostuvõimaluseni.

Ometi, kui õige aeg on käes, pole üldse nii lihtne selliseid võimalusi näha. Võtame näiteks 2011. aasta suve ja sügise, mil aktsiaturg kollektiivsesse minestusse langes: lubage mul teid tagasi viia hirmutavasse aega.

  • Maailma laiaulatuslikuimast finantskriisist pärast suurt depressiooni oli möödas vähem kui kaks aastat. Investorid olid endiselt närvilised ja kohutavalt hirmul iga kord, kui volatiilsus pead tõstis.
  • August tõi kaasa USA riigireitingu alandamise Standard & Poors-ilt.
  • Euroopa riikide võlakriis kogus hoogu ning inimesed kaalusid tõsiselt, mis juhtuks, kui mõned riigid pankrotistuksid või hoopis Euroopa Liidust lahkuksid. Võlakirjade tootlus Euroopas kasvas hüppeliselt.
  • Michael Lewise järg raamatule „Suur vale ilmus 2011. aasta sügisel. Selle pealkiri oli „Buumerang: reisid uude Kolmandasse Maailma”. Seda lugedes oli raske mitte jõuda järeldusele, et euroliidu lõpp on lähedal, mis omakorda tooks paratamatult kaasa järjekordse suure finantskriisi.
  • Börsiindeks S&P500 langes lõpuks 19% ja muutused olid järsud. Tehniliselt polnud see küll ümmarguste arvude standardi järgi langev turg, kuid sel ajal tundus asi just nii olevat. Siin on sulle meenutamiseks S&P500 kuuepäevane liikumisvahemik, mis järgnes USA krediidireitingu alandamisele augustis:

1. päev: -4,78%

2. päev: -0,06%

3. päev: -6,66%

4. päev: +4,74%

5. päev: -4,42%

6. päev: +4,63%

Aktsiahinnad tõusid või langesid üle nelja protsendi päevas viiel päeval kuuest! Mäletan, kuidas seda reaalajas jälgisin, püüdes aru saada, mis toimub. See oli hullumeelne periood nii turgudel kui ka maailma majanduses.

Mida näitas eelmine kriis?

Igaüks, kes sel ajal USA aktsiaid ostis või varem ostetud aktsiaid hoidis, on saanud kena kopika. Alates 2011. aasta oktoobrist on S&P indeksi väärtus enam kui kahekordistunud, kasvades kogutulu põhjal peaaegu 140%.

Küsimus on järgmine: kui suur osa investoritest suutis selle hüper-volatiilsuse ajal tegelikult kursil püsida?

Kutselistele investoritele on saanud moeasjaks pilgata indeksi järgijaid ja väita, et küll turulanguse saabudes asi “halvasti lõpeb”. “Oodake vaid järgmise karuturuni,” ütlevad nad. “Kõik need passiivsed investorid notitakse maha ja küll nad siis kaovad.”

Neil võib olla õigus. Võib-olla ei pea mõned seni indeksit järginud investoritest vastu ja müüvad valel ajal. Paanika ei diskrimineeri kedagi investeeringu tüübi alusel.

“Kutselistele investoritele on saanud moeasjaks pilgata indeksi järgijaid, aga enamik indeksifondide investoritest suutis kenasti kursil püsida.”

Aga hiljuti avaldatud uuring näitab, et enamik Vanguardi indeksifondide investoritest püsis 2011. aasta turutormi keskmes kenasti kursil ja jäi rahulikuks:

“On tõsi, et muutlikel turgudel on rohkem kauplemist. Ja see, mis iseloomustab turge, iseloomustab ka Vanguardi fonde. Näiteks Vanguardi pensionifondides kasvas oma portfellide koosseisu muutnud inimeste ja ümber tõstetud vara maht halvimatel börsipäevadel viis-kuus korda. Sarnane muster ilmneb Vanguardi eraisikutele suunatud investeerimisfondides. See statistika innustab ajalehepealkirju, mis kuulutavad investorite hoiakute muutumist.

Aga konteksti tajumiseks tuleb arvestada järgmist: augusti esimese kaheksa kauplemispäeva jooksul, mis hõlmasid ka kahte kõige volatiilsemat päeva 2008. aastast saadik, tegi oma portfellis muudatusi vaid alla kahe protsendi Vanguardi pensioniplaanis osalejatest. Teiste sõnadega: 98% investoritest püsis kursil. 98% investoritest ei teinud midagi. 98% investoritest valis pikaajalisele lähenemise.

Kui lainetused turgudel jätkuvad, siis see näitaja pisut väheneb. 98%-st võib saada 97%. Kõige sügavama finantskriisi ajal 2008. aasta oktoobris oli kursil püsijaid 96% – neli protsenti investoritest võttis ette mingi sammu. On fakt, et kauplema asus vaid tilluke osa investoritest.”

Niisiis, neil hullumeelseil 2011. aasta suvepäevil tegi oma portfellides muudatusi alla kahe protsendi Vanguardi pensionisüsteemi investoritest! Veelgi üllatavam on see, et veel hullumeelsemal langusperioodil 2008. aastal liigutas oma varasid vaid neli protsenti investoritest.

See on küll väike valim, aga näitab, et valdav osa Vanguardi investoritest suutsid jääda pikaajalisteks investoriteks ka kahe viimase turuvolatiilsuse puhangu ajal.

Fondijuhid muretsevad oma teenistuse pärast

Investeerimistööstus peab erainvestoreid rumalaks. Ma mõistan küll, miks nii paljud fondijuhid oma viha indeksifondide peale välja valavad. Enamjaolt on need inimesed mures oma sissetuleku pärast. Ei ole lihtne leppida, et aasta aastalt jäävad nende raske töö ja analüüsiga saavutatud tulemused alla lihtsatele, madalate kuludega fondidele.

“Fondijuhtidel ei ole lihtne leppida, et aasta aastalt jäävad nende raske töö ja analüüsiga saavutatud tulemused alla lihtsatele, madalate kuludega fondidele.”

Vanguardi (ja ka Tuleva – toim) stiilis fondide lähenemine on väga lihtne – selle alustalad on madalad kulud, vähe tehinguid ja väärtpaberite pikaajaline hoidmine. See lähenemine võib olla lihtne, aga kursil püsida pole kindlasti kerge. Saab olema huvitav näha, kui paljud uued indeksifondide investorid suudavad kursil püsida, kui järgmine suur langus majandust tabab.

Vanguardi fondides oli 2011. aastal umbes kahe triljoni dollari väärtuses vara. Tänaseks on neis üle nelja triljoni dollari. On võimalik, et suur osa viimastel aastatel sisse voolanud rahast pärineb nõrkadest kätest, mis annavad alla pärast esimesi volatiilsuse märke. Palju kergem on olla pikaajaline investor siis, kui aktsiate hinnad on tõusuteel.

Iga investor peab ennast järgmise turulanguse ajal distsiplineerima – ükskõik millise investeerimisstrateegia või -toote ta on valinud.

Ben Carlson on üks Ritholtz Wealth Management juhte ja Bloombergi kolumnist. Investment News valis ta 2017. aasta neljakümne alla 40-aastase mõjukaima investeerimiseksperdi hulka. Autori loal siin avaldatud artikkel ilmus esmakordselt Carlsoni A Wealth of Common Sense blogis.


Loe, et olla ise järgmise languse ajal tark:

 

Millal on pensionisambasse kogudes parim aeg investeerimiseks?

Kuidas teha nii, et sinu kogumispension võidaks aktsiahindade kõikumisest, kirjutab Kristi Saare. Kristi on õpetaja, Naisinvestorite klubi eestvedaja ja Tuleva nõukogu esinaine.

Investeerimine oleks nagu lihtne: osta tuleb siis, kui hinnad on madalad, ja müüa siis, kui hinnad on kõrged. Selleks tuleb muidugi pühendada iga päev tunde ettevõtete ja turgude analüüsile. Aga kuidas saaksid sina teha edasi seda, mis sind tegelikult huvitab, ja ikkagi aktsiaturu hindade kõikumistest võita?

Kujuta ette ühe fondijuhi tööd. Ta peaks koos analüütikute meeskonnaga iga päev üle vaatama kõik fondis olevad investeeringud: kas on õige hetk juurde osta või hoopis müüa? Aga pensionifondides ei ole investeeringud jagatud mitte viie kuni kümne, vaid sadade või isegi tuhandete ettevõtete vahel. Kui fondijuhil õnnestub ühe või teise ettevõtte aktsiaid õigel ajal osta, sest tema analüüs on avastanud midagi, mida teised turul kauplejad ei tea, peab ta oma klientidele edu saavutamiseks veelkord kaval olema ja ka parimal ajal müüma. Igaks juhuks hoiab fondijuht märkimisväärset osa investorite rahast lihtsalt pangakontol, kus see midagi ei teeni – oodates head ostuhetke.

Aga valitsemistasu võtab fondivalitseja investoritelt ka sellest ootel olevast rahast. Et edukas olla, peab õigel ajal ostmine ja müümine õnnestuma 40 – 50 aastat järjest. See on tõesti väga keeruline. Lisaks peaks fond suutma hoida valitsemistasu ja muud kulud piisavalt madalal, et mitte teenitud tootlust ära süüa. Statistika näitab, et enamikul fondijuhtidel see ei õnnestu.

Alahinnatud väärtpaberite valimise ja turu ajastamise tööd nimetatakse aktiivseks juhtimiseks. Enamik maailma aktiivselt juhitud investeerimisfonde on seni jäänud pikas plaanis turu keskmisele alla.

Kui investeerid iga kuu kindla summa, hajutad automaatselt riske  

Maailmas ja nüüd ka Eestis koguvad õigustatult populaarsust passiivselt juhitud fondid ehk indeksifondid. Sellised fondid lahendavad tururiskide probleemi automatiseerimisega. Selle asemel, et kulutada palju aega ja raha kauplemisele, seavad indeksifondid omale selge reeglistiku, kuidas, millal ja milliseid varasid ostetakse. Iga kord, kui sinu igakuine makse pensionikontole läheb, jagatakse see proportsionaalselt kõigi väärtpaberite vahel, millesse investeerimist fondi reeglid ette näevad.

Sellises fondis töötab automaatselt sinu kasuks üks elegantselt lihtne riskide maandaja: dollar cost averaging – termin, mida eesti keelde on tõlgitud kui “ostuhinna keskmistamine” või ka “ostude ajas hajutamine”.

“Kui hinnad turul langevad, langeb küll ka sinu portfelli väärtus, aga sinu järgmiste sissemaksete ostujõud on suurem: saad sama raha eest rohkem väärtpabereid.”

Investeerides igakuiselt sama suure summa, tabad aastate jooksul nii tõusvat turgu kui ka langevat turgu. See tähendab, et aktsiahindade tõus ega langus pole sinu jaoks üheselt hea ega halb.

Hoolitse, et sinu investeeringud oleks ajas hajutatud

Kui turul on head ajad ja aktsiad ‘kallid’, on kasvanud ka sinu portfelli väärtus. See on hea uudis. Aga halb uudis on, et järgmisel kuul saad sama raha eest vähem väärtpabereid. Kui hinnad turul langevad, langeb küll ka sinu portfelli väärtus, aga sinu järgmiste sissemaksete ostujõud on suurem: saad sama raha eest rohkem väärtpabereid. Nii on sinu keskmine ostuhind alati madalam kui kõige kõrgemalt tasemelt tehtud ostud – ja pikas plaanis on sul head eeldused selleks, et sinu portfell kenasti kasvaks.

Et ostuhinna keskmistamine sinu kasuks töötaks, on tähtis, et su ostud oleksid tõesti ajas ilusasti hajutatud: kui sina või su fondijuht kogub pangaarvele raha, et siis “õigel hetkel” osta, või siis müüb languse kartuses suurema portsu väärtpabereid korraga maha, kaob soovitud efekt ja risk on sinu jaoks kõrgem.

Kui sa kogud pensioniks, on sinu investeeringul väga pikk ajahorisont. Kõik, mis toimub vahepeal, on sinu jaoks ainult arvestuslik. Eeldusel, et oled järjekindel ja suunad iga kuu kindla summa pensionifondi, ei pea sa tänu ostuhinna keskmistamisele eriti muretsema, millises tsükli faasis väärtpaberiturg parasjagu olevat näib. See muretsemine on üsna viljatu – tagantjärgi paistab ilmselge, aga ette ennustada võimatu.

Parim aeg investeerimisega alustamiseks on täna

Seega: investorile, kes kasutab targalt ostuhinna keskmistamist, on parim aeg investeerimiseks kogu aeg. Kui sinu raha turul ei ole, vaid ootab kuskil kontol investeerimist, on võimatu turgude kasvust osa saada. Kui sa ostad regulaarselt väärtpabereid kindla summa eest, maksad iga väärtpaberi eest kord vähem, kord rohkem, aga lood head eeldused selleks, et keskmine ostuhind oleks selline, mis võimaldab sinu investeeringute väärtusel pikas plaanis ilusasti kasvada.

“Kui sinu raha turul ei ole, on võimatu turgude kasvust osa saada.”

Nii käitudes ei ürita sa turu keskmisest investorist kavalam olla – nagu öeldud, selleks vajad palju teadmisi ja aega. Ja kui see õnnestubki, kipuvad analüüsi ja kauplemisega kaasnevad kulud su võidu ära sööma. See pole juhuslik kokkusattumus, et Eesti pankade vanad pensionifondide kulud on OECD riikide seas kõrgeimate seas ja tulemused samal ajal kõige kehvemad.

Tuleva pensionifondide strateegia erineb vanadest pankade fondidest selle poolest, et paneme ostuhinna keskmistamise järjekindlalt sinu kasuks tööle ja me ei spekuleeri turgude meeleoludega. Tuleva eeskujul on tänaseks õnneks ka pangad lisanud oma valikusse passiivselt juhitud pensionifondid.

Passiivne juhtimine on vähem kulukas

Nendes fondides investeeritakse alati kogu sinu sissemakstud raha, et saaksid osa turgude pikaajalisest kasvust. Nende fondide juhid ei jäta seda pangakontole seisma, muretsedes lühiajaliste kõikumiste pärast. Fondi reeglid määravad kindlaks igakuised ostud, et saada madalseisu ajal kasu soodsatest hindadest ja samal ajal tagades, et ebaproportsionaalselt suur osa oste ei satu ajale, mil turg on üle kuumenenud.

Tänu kaasaegsetele tehnoloogiatele on passiivselt juhitud fondide kulud madalad – elu vältel kulub keskmise palgaga inimesel madalate kuludega fondis tasudeks mitukümmend tuhat eurot vähem kui vanades, aktiivselt juhitud fondides. See on suur raha.

Mina ise suunasin oma teise samba vara esimesel võimalusel Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja kogun oma kolmanda samba vara Tuleva III Samba Pensionifondis. Mulle meeldib, et minu fondivalitseja omanikud on pensionikogujad ise (Tuleva liikmena olen üks neist). Minuga koos kogub Tulevas pensioni veel üle 64 000 inimese – nende seas Tuleva asutajad Indrek Neivelt, Jaak Roosaare, Kirsti Pent, Veljo Otsason, Indrek Kasela, Mall Hellam, Tõnu Pekk, Loit Linnupõld, Annika Uudelepp, Priit Lepasepp, Kristo Käärmann, Taavet Hinrikus, Sandor Liive, Heikko Mäe, Daniel Vaarik, Gerd Laub, Henrik Karmo ja Taavi Lepmets.

Et ostuhinna keskmistamine ka sinu kasuks töötaks, vali samuti sobiv madalate kuludega indeksifond.

Kuhu Tuleva teise samba pensionifondid meie raha investeerivad, loe lähemalt siin. Fondi vahetamine TASUTA ja võtab paar minutit. 

Too II sammas Tulevasse

 


*Artikkel on uuendatud 01.06.2023

 

Soovin küsida