Kui palju me juba Tulevas tasudelt võitnud oleme?

Meie ühiste pensionifondide esimese aasta jooksul tõi ligi 7000 inimest Tulevasse kokku 56 miljonit eurot. Kui palju me juba kasu saanud oleme?

Esiteks säästsime 470 000 eurot tänu sellele, et Tuleva ettepanekul keelas riik pankadel võtta fondi vahetamise eest 1% investorite varast endale osakute tagasivõtmistasuks.

Teiseks, juba tänaseks oleme me Tulevas raha kogudes säästnud pensionifondi tasudelt 325 000 eurot. See on kõige tähtsam sääst, mis kasvab iga aastaga järjest kiiremini.

Tulevas maksame tasudeks alla 0,5% aastas (sh valitsemistasu 0,34%). See on ligi kaks ja pool korda vähem kui keskmises panga pensionifondis, mis võtab igal aastal klientide varast tasudeks 1,22% (sh valitsemistasu 1,08%).

Niisiis, pealtnäha pisikestest muutustest oleme lühikese ajaga säästnud 800 000 eurot.

Pisikesed muutused toovad suure võidu

Pensionifondi tasude mõju on lihtne alahinnata. Pool protsenti, protsent siia-sinna: vaevalt, et nii tillukesed numbrid eriti palju loevad? Loevad küll: kahel viisil.

Esiteks, tänu sellele, et palju inimesi saavutab väikese võidu, on mõju juba lühikese ajaga väga suur. Ühekordselt fondi vahetamise tasult ja igal aastal võetavatelt valitsemistasudelt säästetud 800 000 eurot on reaalne raha, mis teenib järgmistel aastakümnetel meile maailma väärtpaberiturgudel tulu.

Teiseks, esialgu väike mõju muutub ka üksikisiku jaoks suureks pika aja jooksul. Kui 1900-euro suuruse kuupalgaga 30-aastane inimene toob täna oma vara keskmisest panga fondist Tulevasse, hoiab ta oma 65ks sünnipäevaks fonditasudelt kokku ligi 30 000 eurot.

See ongi Tuleva pensionifondide suur erinevus. Meie omanikud on pensionikogujad ise. Hoiame tasud võimalikult madalal ja panustame ainult tegevustele, mis investoritele väärtust loovad.

Miks me kuludele nii suurt tähelepanu pöörame?

Maailma juhtivad analüüsikeskused on leidnud, et madala tasuga pensionifondid saavutavad investoritele reeglina parema tootluse kui need fondid, mis võtavad kõrgemat tasu.

Väärtpaberiturgudel on vähe asju, mida kindlalt lubada saab. Maailmamajanduse käekäik pole meie kontrolli all. Tõuse ja torme ette ennustada ei oska ükski Eesti fondijuht – muidu poleks nende juhitavate pensionifondide tulemused läbi aastate nii kehvad. Aga kulud on selge suurus: mida rohkem läheb tasudeks, seda vähem jääb sulle tulust, mida sinu raha turgudel teenib.

Aga kuidas on tootlusega?

Tulevas pensionit koguvad inimesed on meie ühiste fondide käivitamisest saadik teeninud 2,9 miljonit eurot investeerimistulu. Eesti keskmises pensionifondis oleks me vara kasvanud kolm korda vähem – vaid 0,9 miljoni euro võrra.

See viimane näitaja on oluliselt vähem kõnekas kui eelmised: ühe aasta tulemustest pole pikaajalisel investoritel võimalik mingeid kaugeleulatuvaid järeldusi teha.

Ühte tasub siiski tähele panna. Suur osa Tulevasse kolinud inimesi kogus varem pensionit pensionifondides, kus enamus varast oli investeeritud madala tootlusega võlakirjadesse. Veel rohkem inimesi püsib ikka veel sellistes fondides. Need inimesed on ilma jäänud tulust, mida aktsiad viimastel aastatel maailma investoritele pakkunud on. Väärtpaberiturgudel on päris kindel, et tõusule järgneb varem või hiljem langus ja vastupidi. Võlakirjade hinnad kõiguvad vähem, aga seni on aktsiad pikas plaanis andnud investoritele alati parema tulemuse.

Anna oma varale kasvuks head eeldused täna

Seega, kui sul on veel pensionini vähemalt kümme aastat aega, lood oma raha kasvuks head eeldused nii:

  1. Maksa võimalikult vähe vahendajatele tasudeks – vali madala tasuga pensionifond.
  2. Eelista kõrgema riskiga varaklasse – vali agressiivse strateegiaga fond, mis investeerib võimalikult suure osa varast aktsiatesse.

Eesti seadus lubab pensionifondi vahetada kolm korda aastas. Järgmine fondi vahetamise tähtaeg on ukse ees: inimesed, kes märkavad teha avalduse hiljemalt 31. juulil, hakkavad kaasaegses, madalate kuludega fondis raha koguma neli kuud varem kui need, kes lükkavad otsustamise augustisse.

Ainuüksi järgmise nelja kuuga hoiame meie, Tulevas raha koguvad inimesed tänu madalale tasule kokku veel üle 130 000 euro. Ole meie seas!

Juhend

 


Tekstis kasutatud arvud on pärit Pensionikeskusest ja arvutused on siin.

Küsi asutajatelt! Alar Ehandi küsitleb Tõnu Pekki

Esmaspäevase seminari järel palusime inimestel saata meile neid küsimusi, mida ajapuudusel ei jõudnud Vabalava saalis vastatud, kuna järgmine üritus oli algamas. Siin Alar Ehandi küsimused ja Tõnu Peki vastused. Leiame, et need võiksid huvi pakkuda laiemalt ühistu liikmetele ning teisele huvilistele.

AE: Oleks hea, kui te investeerimisstrateegia kõrval tooksite välja ka fondi juhtimisstrateegia.

TP: Me näeme juhtimisstrateegiat sedavõrd olulise dokumendina, et tahamegi selle detaile arutada koos ühistu liikmetega. Suur mudel on meie poolt välja käidud, kuid täpsemad reeglid ja korrad oleks hea koos teha nende inimestega, kes osalemiseks soovi avaldavad. Sarnaselt investeerimisfondide seaduse muutmise eelnõuga, mis on liikmetele arutlemiseks juba väljas. See on ka sümboolselt oluline, et selliseid asju arutataks koos ühistu liikmetega. Hetkel oleme tegelenud liikmeskonna kasvatamisega, kuid see on järgmine loogiline samm.

AE: Tuleva eesmärgiks on olla õhukese kuludega, kuid jällegi on võrdlusbaasi küsimus mida „õhuke“ tähendab. Esiteks peaksite tooma mitte vaid protsentuaalselt, vaid ka summaliselt välja kui suured on kõik igakuised seadusest tulenevad kohustused, sh.raporteerimine, audit jne.

Teiseks peaks võimalikult arusaadavalt selgitama, mida tehakse ülejäänud juhtimistasuga, mida praeguse plaani kohalset on 0,3% fondi mahust. Sest teoreetiliselt saab õhukeseks aetud kuludega indeksipensionifondi teha praktiliselt null täiendavate kuludega.

TP:Kahjuks on küll nii, et Eestis ei saa hetkel pensionifondi valitsejat teha nii, et täiendavad kulud oleksid null. Seadus nõuab, et fondivalitsejal peab olema kaks juhatuse liiget: meie puhul üks finantsspetsialist, kes valmistab ette fondi investeeringud ja teine jurist, kes hoolitseb selle eest, et fondivalitseja täidaks talle järelvalvest tulenevad nõuded. Need inimesed peavad vastama ka Alari küsimustele (ja neid Alareid saab olema tuhandeid).

Seletasime siin lihtsas vormis lahti kulude kujunemise absoluutväärtuses:

Tuleva teenustasud from Tuleva on Vimeo.

Aga siin ka diagrammina: Chart1

Finantsinspektsioon eeldab tavaliselt 20-30 protsendilise puhvri olemasolu (selle võrra peaksid tulud ületama kulusid nende stressitestides).

Muide, meie eesmärk ei ole olla ainult “õhuke”, vaid kasutada mõistust ja tehnoloogilisi vahendeid tarbetute kulude vältimiseks.

AE: Rõhutasite vajadust vältida huvide konflikte. See on kindlasti ka pensionikogujatele oluline koht. Enamasti asutab keegi uue fondi sooviga hakata ise kas füüsiliselt või oma ettevõttega fondivalitsejaks ja saada „soojale kohale“, kuigi 100% indeksifondis ei ole fondivalitsejal sisuliselt muud teha peale vastutamise. Kas seadusega nõutud fondivalitseja tuleb Tuleva palgale, või ostate teenust sisse (puuk)? Kuidas fondivalitseja leitakse/määratakse? Milline on eelarveline planeeritud igakuine kulu fondivalitsejale.

TP: Huvide konflite ei manageerita vaid need lihtsalt välistatakse. Fondivalitseja ei tule mitte Tuleva palgale vaid saab 100% kuuluma Tulevale. Fondivalitseja töökohad täidame avaliku konkursi korras.

AE: Minu isiklik eelistus oleks minna õhukese juhtimisega pensionifondiga võimaluse piires lõpuni. Mitte jääda pidma 0,55% peal, vaid hinnata reaalselt, kui õhukeseks oleks reaalselt võimalik minna.

TP: See on ka meie eelistus ning siin tuleb meile appi ka ühistuline vorm – olles ühistu liikmed, on meil siin sarnane huvi.

Tulevaga saad ühineda siin.
Asutajatele saad ka sina küsimusi saata meie Facebooki lehel või tuleva@tuleva.ee.

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.