Miks vanad pensionifondid indeksifondidele alla jäävad?

Passiivselt juhitud pensionifondide tootlus on sel aastal olnud märgatavalt parem kui kordades kõrgema valitsemistasuga aktiivselt juhitavatel fondidel ja vahe on suurem kui tasude erinevus, kirjutas 19. juunil Eesti Päevalehe Ärileht.

Oleks vahva, kui saaksime hõigata: tänu Tuleva liikmetele lõpuks ka Eesti inimesteni jõudnud indeksifondid on juba ennast tõestanud! Tegelikult saamegi, aga mitte kohalike pensionifondide mõne kuu tulemuste põhjal – need ei räägi midagi sellest, kui palju su vara edaspidi kasvada võiks. Õnneks ulatub investeerimisfondide ajalugu maailmas aastakümnetesse ja näitab järjekindlalt, et aktiivselt juhitud fondide pikaajaline tootlus jääb reeglina passiivselt juhitud fondidele alla.

Kuidas valida pensionifondi, kui oled 18-55-aastane?

Ajakirjanik Romet Kreek küsis ja Tuleva fondijuht Tõnu Pekk selgitas, mida saab ja mida ei saa Eesti pensionifondide mõne kuu tulemuste võrdlusest välja lugeda. Siin on võimalus lugeda lähemalt, mis lehte ei mahtunud:

Kuidas seletada seda, et aktiivselt juhitud fondid on aastaga tootnud vaid umbes poole samade fondivalitsejate passivsetest fondidest?

Kordan algatuseks kõige tähtsamad asjad üle (ma tean, et olen nagu katki läinud plaat – kogemus näitab, et see lihtsalt vajab pidevalt meelde tuletamist):

Sulle pensionikogujana on tähtis see, et sinu vara kasvaks võimalikult palju selleks päevaks kui sa pensioniikka jõudes kogutud raha kasutama hakkad. Teisisõnu – pikaajaline tootlus. Mõne kuu tootlus ei anna mingit aimdust sellest, milliseks sinu vara pikaajaline tootlus järgmistel kümnenditel kujuneb. Sellepärast pole ühe aasta tulemuste põhjal võimalik aktiivsete ja passiivsete fondide edu hinnata. Tasude erinevusest saadud edumaa kipub lühikestel perioodidel jääma turu ja valuutakursi kõikumiste varju.

Maailma ja Eesti turgude pikema ajaloo põhjal on aktiivse ja passiivse juhtimise võrdluses selgeks võitjaks passiivne juhtimine – teisisõnu madalate kuludega indeksifondid. Suurandmete analüüs näitab selgelt, et pika aja vältel kasvab edukamalt nende inimeste vara, kes valisid soodsa tasuga indeksifondi, kui nendel, kes valisid kõrgema tasuga aktiivselt juhitud fondi.

Suurandmete analüüs näitab selgelt, et edukamalt kasvab nende vara, kes valivad soodsa tasuga indeksifondi.

Näiteks LHV indeksifondi oli 1-aasta tootlus 5,79% vs XLi 2,46% ning SEB energilisel indeksifondil 5,57% vs tavalise energilise fondi 2,77%. Millest selline suur tootlusvahe tuleb? Haldustasude erinevusega ei anna seda eriti seletada, vahe näib liiga suur.

LHV aktiivselt juhitud fondid – ka XL – hoiavad suurt osa investorite varast lihtsalt pangaarvel või võlakirjades, mille tootlus ei kata isegi fondi valitsemistasu. Selge on see, et kui fond valib teadlikult negatiivse tootlusega investeeringud, on tulemus investorite jaoks kehv.

Selline käitumine teeb vast aegajalt lihtsamaks fondi turundamise. Kui aktsiatesse on investeeritud väiksem osa varast, mõjutavad järsud lühiajalised turgude langused fondi osaku väärtust ka vähem. Ja fondijuht saab sellistel puhkudel rääkida, et “sel kuul õnnestus investorite vara languse eest kaitsta”. Millegipärast ei räägi fondijuht kunagi sellest, et raha pangaarvel hoidmine on jätnud investori ilma võimalusest turgude tõusudest tulu teenida.

Ühe aasta põhjal ma järeldusi ei teeks. Aga LHV L ja XL fondi pikem ajalugu on ilmekas näide Peter Lynch-i ütlusele, mis kõlab eesti keelde tõlgituna umbes nii: “Investorid on kaotanud palju rohkem raha languste kartuses kui languste ajal.” (“Far more money has been lost by investors preparing for corrections, or trying to anticipate corrections, than has been lost in corrections themselves.”)

“Investorid on kaotanud palju rohkem raha languste kartuses kui languste ajal.”
Peter Lynch

SEB puhul on jällegi väga huvitav võrrelda nende kahe agressiivse fondi NAV-i graafikuid:

SEB pensionifondide tootlus
Allikas: Pensionikeskus

 

Kui tõenäoline on, et fondijuht on väärtpaberite oste just nii valinud ja ajastanud, et portfelli väärtus juhtumisi kõigub täpselt käsikäes passiivselt juhitud indeksifondiga?

Euroopa investorite ühendus Better Finance on oma raportis avaldanud kahtlust, et suurem osa Eesti pensionifondidest on tegelikult kapi-indeksifondid. Nii nimetatakse fonde, mis investeerivad salamisi passiivselt, ehkki reklaamivad ennast kui aktiivselt juhituid ja võtavad investoritelt kordades rohkem tasu. Kapi-indeksifondide puhul on üsna kindel, et nad jäävad madala kuluga ausatest indeksifondidest juba aastaga enam-vähem tasude jagu maha (või rohkem, sest isegi avaldatud jooksvad kulud ei sisalda pahatihti kõiki varjatud kulusid).

Näiteks Suurbritannias sundis finantsjärelvalve selliste fondide valitsejaid investoritele miljoneid eurosid teenustasu tagastama.

Kas euro nõrgenemine on aidanud Tuleva maailma aktsiafondil saada üle varasemast pärssivast mõjust kui euro tugevnes?

Enamus Eesti pensionifonde on viimasel aastal panustanud rohkem euroala aktsiatele ja võlakirjadele. Tuleva portfell järgib maailmaturu keskmist nii aktsiates kui võlakirjades. Teisisõnu, meie portfellis on teistega võrreldes eurovõlakirjade osakaal väiksem ja see tähendab, et euro nõrgenemine tähendab Tulevale paremat tootlust.

Ajaloolised andmed näitavad, et pika aja jooksul on oodatav reaaltootlus valuutakursside kõikumisest null. See tähendab, et näiteks dollari kurss kipub aja jooksul tugevnema või nõrgenema umbes niipalju, kui selle pikaajaline inflatsioon on madalam või kõrgem eurotsooni inflatsioonist. Sellepärast me Tulevas lühiajalist valuutariski ei maanda – see oleks investoritele kulukas ja vähendaks üsna tõenäoliselt pikaajalist tootlust.

Kas ei näi kummaline, et rahvas istub agressiivsete fondide osas madalama tootlusega aktiivsetes fondides ja passiivsete fondide mahud on suht väikesed? Agressiivsetest fondidest on umbes 12% passiivsetes fondides…

Kummaline on see, et turujärelvalve lubab pankadel levitada eksitavat infot – näiteks, et indeksifondid on kuidagi riskantsem valik kui aktiivselt juhitud fondid, või et indeksifondid sobivad ainult “edasijõudnud investoritele”.

Tegelikult istub suurem osa Eesti pensionikogujate rahast üldse aktiivselt juhitud progressiivse strateegiaga fondides, mille tootlus on veelgi madalam kui agressiivse strateegiaga fondides. On ilmne, et enamus inimesi ei vali teadlikult pensionifondi, vaid satuvad sinna, kuhu pangas “nõustajaks” maskeerunud müügiesindaja või kaubanduskeskuses tegutsev agent neid pannud on. Pankadele on loomulikult kasulik, et võimalikult palju inimesi maksaks ka edaspidi kõrget tasu.

Kui me tahame, et ka Eesti pensionikogujad saaksid oma säästudest rohkem kasu, peame õppima teistelt riikidelt. Näiteks Rootsi riik suunab inimesed, kellel pole aega või võimalust andmetel põhinevaid investeerimisotsuseid teha, ise vaikimisi sobivasse – hästi madala kuluga maksimaalse aktsiate osakaaluga fondi. USA-s on teenusepakkujatel kohustus soovitada sarnaste toodete valikus soodsama tasuga fondi. Suurbritannia annab inimestele soovi korral pensionifondi valikul erapooletut tasuta nõu. Ka seal soovitab finantsjärelvalve teha kohustuslikuks pakkuda vaikimisi valikuid, mis ei lähtuks teenusepakkujate ärihuvidest, vaid inimeste kasust.

Juhend

 

Indrek Kasela: pole patt teha tulusat äri, patt on selle üle nuriseda

Kohustuslike pensionifondide tasude piiramine ei takista pensionifonde Eestisse investeerimast, leiab suurettevõtja Indrek Kasela.

Ajaleht Äripäev vahendas sel nädalal LHV Varahalduse juhi Mihkel Oja väiteid, et kui riik kohustab pensionifondide valitsejaid langetama inimestelt võetavaid tasusid arenenud riikide keskmise tasemeni, paneb see piduri Eesti ettevõtetesse investeerimisele ja lõhub kohaliku kapitalituru. Indrek Kasela kommenteerib:

Miks mulle ei meeldi Mihkel Oja argumendid?

1. Pole patt teha tulusat äri, patt on selle üle nuriseda. “Kujundlikult võib öelda, et uus vormel on hea, millega annaks kiiresti sõita, kuid kütus on vale,“ märkis LHV Varahalduse juhatuse esimees Mihkel Oja. Tõesti, kui panna vormelile lennukipaagid, on hea kütuserohke tunne, aga kiirus ei kasva. Pensionifonide haldamine on siiani olnud ja on ka edaspidi väga tulus äri, mida riik teist sammast toetades kolmandiku ulatuses subsideerib.

2. Tasude vaatamine ainult protsendina väljendatult. Fondide mahud kasvavad ajas nii sissemaksete teel kui (loodetavasti) ka tootluse najal. Väiksem tasu protsentides ei tähenda, et pankade tulud absoluutsummas langeksid. Seega ei saa väita, et tasud vähenevad.

Väiksem tasu protsentides ei tähenda, et pankade tulud absoluutsummas langeksid.

3. Kohalike investeeringute müüdid. Kohalikke investeeringuid võisid pensionifondid varem teha ja võivad tulevikus. Tallinna börsi indeksi võrdlus muude indeksitega ei kinnita väidet, et raha paigutamine Eesti ettevõtetesse pakuks kõrgemat tootlust. Börsil noteerimata ettevõtetest allpool. Likviidsus – kuna kõik fondid alustasid samal ajal ning samuti alustavad samal ajal väljamaksete tegemist, on küsimus, kes kõik need baltikad ja kaubamajad Eesti pensionifondidelt ära ostab… Aga sellega tegeleme 20-30 aasta pärast.

4. Pole tõsi, et kohalike investeeringute tegemine on kallim. Või tahab Mihkel Oja väita, et Tallinna Sadama tulemuste analüüs on kallim kui Apple’i oma? Kohalike investeeringute tegemine on odavam, sest puuduvad iga-aastased vahendustasud, mis allfondide kaudu investeerimisega kaasnevad. Muidugi kui teha ka kohalikke rahapaigutusi läbi kõrge tasuga kinnisvara-, metsa- või otseinvesteeringute fondi ja võtta lisaks veel ise teenustasu, peab tõesti kokkuvõttes reaaltootlus olema väga hea, et investeeringut õigustada.

Investeeringute puhul, mis avaturul kaubeldavad pole, on tootlus pensionifondiga liitunu jaoks arvestuslik ja teoreetiline kuni selle hetkeni, millal investeering taas rahaks muutub. Fondihalduri jaoks mitte – tema võtab iga-aastast reaalset tasu investeeringu väärtuselt, mille ta tihti ise määrab. (Mittenoteeritava ettevõtte puhul, millel näiteks rahavoog puudub, on keeruline tegelikku väärtust hinnata). Fondivalitseja soov on seda muidugi kõrgemalt hinnastada – siis saab ka rohkem tasu.

Ebalikviidsete investeeringute puhul on tootlus pensionikoguja jaoks arvestluslik seni, kuni investeering taas rahaks muutub. Fondihalduri jaoks mitte – tema võtab iga-aastast reaalset tasu investeeringu väärtuselt, mille ta tihti ise määrab.

Ei, ma ei ole vastu otseinvesteeringutele Eesti majandusse ega pensionifonide otseinvesteeringutele Eesti varadesse. Vastupidi! Aga neid ei saa kasutada varjatud ähvardusena riigile ja pensionikogujatele stiilis “kui mina oma kasumimarginaali ei saa, siis ma tööd ei tee”. Nagu ütles Tõnu Pekk – kui fondijuht seab oma majandushuvid ettepoole investori omast, on tegemist hoolsuskohustuse rikkumisega. Fondihalduri kasumimarginaal ei ole riiklikult garanteeritud toode.

Swedbanki fondivalitseja juhi Kristjan Tamla kommentaar on LHV-st palju asisem – tõesti võib kohalike investeeringute analüüs olla aja- ja ressursimahukam – aga see ongi osa fondihaldamise kuludest, mis ei tee investeeringut automaatselt kallimaks. Täna ei ole ükski fondihaldur kahjumis – vastupidi. Seega ei ohusta kohalikke investeeringute hindamiseks tehtav ajakulu nende ärimudelit nii, et nad peaks kokku kukkuma. Küsimus tuleks pigem suunata fondivalitsejate omanikele ehk pankadele, kes peaks rohkem investeerima oma fondivalitsejate töötajate analüüsivõimesse ning eraldama selleks äkki rohkem ressursse! Näiteks turunduskulude arvelt.

Indrek Kasela on AS-i PRFoods juht ja riskikapitalifondi United Angels VC kaasasutaja. Ta on Tulundusühistu Tuleva kaasasutaja ning nõukogu esimees. 

Loe ka:
LHV

Mida teha, kui pensionifondi juht ähvardab jätta tulusamad investeeringud tegemata?

Mis tunne sul oleks, kui fondijuht, kelle sa oled palganud oma raha eest hoolitsema, ütleks: “Ma võiksin investeerida su vara väga tulusalt, aga ei tee seda, sest MINULE on see vähem kasulik kui sinu raha paigutamine vähem tulu toovatesse kohtadesse?”

Tõenäoliselt võtaksid sa oma raha sellise fondivalitseja käest ruttu ära.

Nii ongi Eesti inimesed teinud. Tänane Postimees kirjutab, et Eesti pankade investeerimisfondide äri õitseb tänu kohustuslikele pensionifondidele, aga vabatahtlikud aktsiafondid on kokku kuivanud. Kui 2007. aastal oli üle 30 000 inimese neisse paigutanud 1,2 miljardit eurot, siis tänaseks on investoreid jäänud vähem kui 8000 ning fondide maht on kahanenud kolm korda.

Aga mida peaks tegema riik, kes on sundinud meid andma selliste fondivalitsejate kätte ligi neli miljardit eurot?

Hoiatus kõlab hirmus ähvarduse moodi

LHV ja Swedbanki fondivalitsejate juhid “hoiatavad” tänases Äripäevas, et kui rahandusministeerium ei luba neil tulevikus võtta nii kõrget tasu kui varem, loobuvad nad parema tootlusega investeeringutest.

“Praegune täiendav reguleerimine paneb Eesti investeeringutele päris kindlasti piduri,” räägib LHV Varahalduse juht Mihkel Oja. Tema sõnul on kohalikud investeeringud kõrgema oodatava tootlusega ja seega võivad kaotajaks jääda just pensionifondide kliendid.

Hmm. Vaatame selle väite sisse.

Eesti inimesed on aastaid maksnud pankadele tasudeks kordades suurema osa oma kohustuslikest säästudest kui maailma pensionikogujad keskmiselt. Inimeste vara reaaltootlus on samal ajal pensionifondide käivitamisest saadik jäänud nulli lähedale. Mida kõrgemad tasud, seda kehvem tootlus – seda kinnitavad nii meie pensionifondide kehvad tulemused kui ka maailma investeerimisfondide võrdlus.

Tasud langevad arenenud riikide tänasele tasemele alles seitsme aasta pärast

Rahandusministeerium on probleemi luubi alla võtnud ja plaanib vähehaaval langetada seadusega lubatud fonditasude ülempiiri. Kava jõustumisel jõuab keskmine valitsemistasu seitsme aasta pärast lõpuks OECD riikide praegusele keskmisele tasemele.

700 000 teise sambaga liitunud inimesele on see kahtlemata rõõmustav uudis, aga pensionifondide vastuseis on samas mõistetav, nendib ajakirjanik Birjo Must Äripäevas. Muudatuste tulemusena kahaneks fondivalitsejate tulu 2026. aastaks praegusega võrreldes pea poole võrra.

(Ainuüksi eelmisel aastal maksid Eesti pensionikogujad oma varast fondivalitsejatele tasudeks 37 miljonit eurot.)

Aga kas peaksime muret tundma, et seni niigi maailma keskmisest oluliselt kehvemate tulemustega pensionifondid nüüd oma hoiatuse teoks teevad ja teadlikult kõrgema tootlusega investeeringutest loobuvad?

Tasude langetamine tegelikult investeeringuid ei mõjuta

Rahandusministeerium on leidnud, et tasu alandamine ei tohiks tegelikult muuta pensionifondide investeerimisstrateegiat. Sest enamus tulust, mida pangad valitsemistasudena teenivad, ei kulu nagunii turuanalüüsile ega kasulike investeerimisvõimaluste otsimisele, vaid hoopis müügikuludeks ja kasumiks.

Teisisõnu – kui tasud langevad, tuleb fondivalitsejatel kokku tõmmata turunduskulud, mis investoritele mingit väärtust ei loo. Meid ähvardab oht näha vähem reklaame, mis kujutavad näitlejatest “pensionäre” palmi all. Vähem müügimehi ostukeskustes jalus. Õnneks pole mingit põhjust, miks fondijuhid ei peaks suutma teha osakuomanike huvides parimaid investeeringuid ka siis, kui nende tööandja kasumimarginaal langeb 55% pealt näiteks 30%-le.

Aga kuidas toimida, kui mõni fondijuht ikkagi ähvardab kasulikud investeeringud tulevikus tegemata jätta? Siin on riigil kasutada samad vahendid, mis muudegi finantssektori rikkumiste puhul.

Mida teha, kui fondijuht ei tegutse osakuomanike huvides?

Kui fondijuhid tegelevad investeerimise asemel peamiselt reklaamiga või annavad emapanga kasumiks ära nii suure osa kogutud valitsemistasudest, et inimeste raha eest hoolitsemiseks ei jätku, peab finantsinspektsioon neile nende kohustusi jõuliselt meelde tuletama.

Kui kohalikud pangad püüavad riiki hoiatusteks maskeeritud ähvardustega nurka suruda, tuleb avada turg väliskonkurentsile. Ja alati on riigil võimalus ka pensionivarade haldamine ise üle võtta, nagu seda on väga edukalt teinud Rootsi või nagu riik seda aastaid tegi Eesti krooni kattevara haldamisega.

Rahandusministeerium on seadnud meie õhukesse pensionisambasse raha kogumisele lõpuks selge ja ühese eesmärgi: maksimaalne tootlus. Tore on, kui kogumisega kaasnevad ka muud hüved, aga need ei tohi tulla pensionikoguja vara kasvu arvelt.

Iseküsimus on: millistest “kõrgema oodatava tootlusega kohalikest investeeringutest” LHV üldse räägib? Seni on suurim osa Eesti sildi all reklaamitud investeeringutest tähendanud lihtsalt odavaid laene, mis pensionikogujale annavad pärast valitsemistasu ja inflatsiooni maha arvestamist negatiivse tootluse.

Loe ka:

Mida sina täna teha saad, et su pensionisammas teeniks tulu sulle, mitte pangale?

Seadusemuudatus, mis sunnib panku pensionifondide valitsemistasusid vähehaaval langetama, on õige, aga liiga arglik samm – arenenud riikide keskmisele tasemele jõuame heal juhul alles viie aasta pärast. Ole sina targem ja anna oma rahale kasvuks paremad eeldused kohe täna.

Lühidalt:

Vii lihtsalt kohe oma pensionisammas kaasaegsesse soodsa tasuga fondi ja ära maksa päevagi kauem kinni pankade reklaamikampaaniaid ega poes ligi tikkuvaid müügimehi.

Ligi kolmveerand vanade fondide tasudest läheb just müügikuludeks ja pankade kasumiks – need kulud ei aita sinu vara tootlust suurendada, vaid vähendavad seda. Lisaks Tulevale on sul muide nüüd valida ka SEB, LHV ja Swedbanki indeksifondide vahel.

pension.tuleva.ee

 

Lähemalt:

Eesti pankade pensionifondid ongi aastaid maailmas silma paistnud kahe asjaga.
1. Kõrged tasud.
2. Kehv tootlus.

OECD riikide pensionifondide reaaltootlus 2006 – 2016. Allikas: OECD ja Postimees: Eesti pensionifondid endiselt OECD kehvimad.


Kui meie vara oleks pensionifondides kasvanud sama hästi kui maailma investoritel keskmiselt, oleks Eesti inimesed täna sadade miljonite eurode võrra rikkamad. Aga mis läinud, see läinud.

Oleme teeninud sadu miljoneid vahem kui voiks.
Maailmaturu võrdlusindeks: 50% MSCI ACWI (EUR) ja 50% Euro Government Bond Index. Eesti pensionifondide tootlus on mõõdetud EPI indeksiga, teenustasu arvestatud vastavalt rahandusministeeriumi statistikale. Tuleva arvutused.


Varem sul paremat valikut polnudki. Tänaseks on ühtteist muutunud.
Tüdinenud sellest, et raha, mida riik kohustab meid iga kuu otse palgast pensionifondi suunama, teenis tulu pigem pankadele kui meile endile, tulid ärksad inimesed Tulevasse kokku ja hakkasid tegutsema.

Esiteks, hakkasime avalikult rääkima sellest, mida maailma juhtivad majandusteadlased ja analüütikud juba ammu teavad: madalamad tasud on kõige kindlam viis parandada pensionifondi pikaajalist tootlust. Nüüd rõhutab tasude tähtsust ka rahandusministeerium ja isegi mõni pank.  

Teiseks, alustasime koostööd seadusloojatega, et aidata teha Eestile targem pensionistrateegia. Selline, mis seaks inimeste huvid finantssektori ärihuvidest ettepoole ja aitaks maailma väärtpaberiturgude ajaloost ning edukate riikide kogemusest õppides saada igast säästetud eurost maksimaalse kasu. Ainuüksi eelmisel aastal hoidsid Eesti inimesed 1,5 miljonit eurot kokku tänu sellele, et Tuleva ettepanekul keelati kõrged tasud, mida pangad seni võtsid pensionifondi vahetamise eest.

Kolmandaks, näitasime eeskuju ja tegime endale ise oma pensionifondid, mille investeerimisstrateegia lähtub andmetest, mitte fantaasiatest ega usust targa fondijuhi maagiasse. Tulevas koguvad teiste hulgas pensionit tippjuhid Indrek Neivelt ja Sandor Liive, Transferwise’i asutajad Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus, OECD nõunik Annika Uudelepp, kommunikatsiooniekspert Daniel Vaarik, Rikkaks saamise õpiku autor Jaak Roosaare, suurettevõtja Indrek Kasela, Avatud Eesti Fondi juht Mall Hellam ja paljud teised ärksad inimesed. Lisaks Tuleva asutajatele ja liikmetele võivad nüüd meiega koos pensioni koguda kõik, kellel teine sammas olemas.  

Fondivahetuseks kulub netipangas mõni minut ja see ei maksa sulle muide midagi – Tuleva ettepanekul keelas riik 2017. aastast pankadel pensionifondist väljumise eest kõrget tasu võtta.

Tuleva fondivalitseja lähtub järgmistest põhimõtetest:

1. Investeerime passiivselt. See tähendab, et jagame raha reeglipäraselt maailma suurimate ettevõtete aktsiate ja valitsuste võlakirjade vahel – nii on riskid hajutatud.

2. Investeerime pidevalt. Nii maandab meie investorite riske alati ka dollar cost averaging ehk ostude ajas hajutamine. 

3. Keskendume pikaajalisele tootlusele, sest katsed hoida osaku hinda turgude lühiajalistes kõikumistes stabiilsena oleks pikaajalisele investorile väärtusetu kulu. Sinule on tähtis see, et su raha kasvaks võimalikult palju selleks päevaks, kui sa pensionile jääd, mitte see, kui palju su vara väärtus vahepeal kõigub, eks? 

4. Hoiame kulud nii madalal kui võimalik ja ei kuluta sinu raha ekstravagantsetele reklaamikampaaniatele, müügimeeste armeedele ega muudele asjadele, mis pensionikogujatele pikas plaanis väärtust ei loo.

Tuleva eeskujul käivitasid vastumeelselt oma indeksifondid ka kolm panka – Swedbank, LHV ja SEB. Pankade indeksifondid pole päris nii soodsa tasuga, aga on ikkagi palju targem valik kui vanad, kõrge tasu ja kehvade tulemustega fondid. Nii et kui Tuleva sulle ei meeldi, suuna oma vara ühte neist! (Paraku pangad ise oma indeksifonde sulle pigem ei reklaami. Miks, võid siit lähemalt lugeda.)

Kui sa tahad anda oma pensionivarale kasvuks parimad eeldused, vali madalate kuludega indeksifond kohe täna. Iga euro, mis sa igal aastal fondivalitsejale tasudeks maksad, ei teeni sulle järgmistel aastakümnetel tulu – kõrge tasuga fondis edasi tiksudes kaotad seetõttu elu jooksul kümneid tuhandeid eurosid.

Juhend: kuidas vahetada pensionifondi

Loe ka, millist tootlust on Tulevas oodata – mida me sulle lubame ning mida ei luba.

 


Meiega koos võivad pensionit koguda kõik Eesti inimesed. Aga kui tahad kasu saada Eesti põnevaima sotsiaalse startup-i arengust ja samal ajal anda oma panuse selleks, et Eesti saaks tõesti targema pensionistrateegia, mis meid kõiki rikkamaks teeb, tule ka Tuleva ühistu liikmeks.

Kutsume sind Tuleva liikmeks.

 

Tuleva: pensionisamba avamine vabatahtlikuks liitumiseks ähvardab läbi kukkuda

Tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk juhtis täna Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil poliitikute tähelepanu ohule, et plaan avada teine pensionisammas vabatahtlikuks liitumiseks enne 1983. aastat sündinud inimestele võib läbi kukkuda.

“See on hea plaan,” ütles Tõnu Pekk. “Aga see plaan kukub läbi, kui kogutud vara mõistlik kasutamine on ka edaspidi takistatud. Inimesed lihtsalt ei kasuta seda võimalust. Kas te ise soovitaksite oma lähedastel lukustada raha halba süsteemi?”

Siin on Tõnu sõnavõtu täistekst:


 

Austatud sotsiaalkomisjoni liikmed. Viimastel päevadel on juttu olnud sellest, et Eesti pensionisüsteemi tuleb raha juurde leida. Mina esindan 4000 inimest, kes täna pensioniks raha koguvad. Meie palume teilt, et kõigepealt lõppeks selle raha raiskamine, mida me juba säästame.

Kui meil oleks sama hea süsteem kui näiteks Rootsil, saaksid inimesed sama raha eest 30 – 60% rohkem pensionit. Rootslased säästavad tootlikumalt ja kasutavad kogutud vara efektiivsemalt.

See ei ole õunte võrdlemine apelsinidega. Raha on võrreldav mõõtühik. Teie ülesanne on luua eeldused selleks, et ka Eesti inimesed saaksid igast säästetud eurost rohkem kasu.

Teiste riikide kogemusest õppimine ja õpitu rakendamine Eestis võtab aega. Enamikul meist on aega.

Aga neil, kes varsti pensionile lähevad, ei ole aega. Jutt on kümnetest tuhandetest inimestest.

Teil on täna võimalus lahendada nende õigustatud mure lihtsa seadusemuudatusega. Õigus valida fondipension.

Mida see annab?

– Esiteks: vara, mida inimene veel ei kasuta, teenib tulu. Me ei ole nii rikkad, et tootlusest loobuda.

– Teiseks: surma korral pärivad ülejäänud vara lapsed.

– Kolmandaks: ära jäävad kindlustusseltsi kulud.

Eelmisel aastal kulutasid kindlustusseltsid iga teise samba pensionideks makstud 1000 euro kohta 430 eurot oma kuludeks.

Ükski mõistlik riik ei sunni inimesi sellisel viisil oma sääste raiskama.

Mis juhtub, kui lahendust jälle ei tule?

80 000 inimest kaotab suure osa oma pensioniks kogutud säästudest. Nad on seadusega sunnitud ostma kindlustuslepingu, mis neile elukestvat püsiva väärtusega sissetulekut ei taga.

Aga see pole ainus tagajärg.

Teil on plaan avada teine sammas uuesti vabatahtlikuks liitumiseks. See on hea plaan. Aga see plaan kukub läbi, kui kogutud vara mõistlik kasutamine on ka edaspidi takistatud. Inimesed lihtsalt ei kasuta seda võimalust. Kas te ise soovitaksite oma lähedastel lukustada raha halba süsteemi?

Kui te tahate, et inimesed pensionisambaga liituks, tuleb anda jõuline signaal, et riik võimaldab kogutud raha tulevikus mõistlikult kasutada.

Alustada tuleb nendest, kes varsti pensionile jäävad.

On arusaadav, et kindlustusseltsid püüavad teid lahendustest eemale hirmutada. Teie asi on kolme ettevõtte ärihuvidest läbi vaadata.

Veelkord: praegune süsteem ei kindlusta püsiva väärtusega sissetulekut elu lõpuni. Sellele on viidanud ka Riigikontroll. Pidevalt kahanev pisike pensionilisa ei saa olla õigustuseks olukorrale, kus inimesed on seadusega kohustatud ostma halva kindlustustoote.

____

Kordan meeldetuletuseks üle ka, millist muudatust meie ettepaneku rakendamine vajab. Kogumispensionide seaduse § 42 lg 3 ütleb täna: osakuomanikul on õigus leppida kokku fondipension, kui talle kuuluvate osakute koguväärtus on väiksem kui 50-kordne rahvapensioni määr.

Meie ettepanek on lisaks anda võimalus valida fondipension ka neile, kellel tekib õigus kohustuslikule kogumispensionile hiljemalt 2025. aastal.

Nii lihtne see ongi. Üks lause.


Loe ka Tuleva avalikku pöördumist rahandusminister Toomas Tõnistele ja sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale.

Kui tahad ise Tuleva tegemistest kasu saada ja kaasa aidata, et Eesti saaks targa pensionistrateegia, ühine Tuleva liikmeskonnaga.

Soovin küsida