Kristi lõpetas palgatöö

Kui Tuleva kogukonnajuht Kristi mulle teatas, et plaanib nüüd palgatöö lõpetada, oli mul kõigepealt hea meel, et ta saab nüüd veel rohkem Tuleva asju teha. Toimeka inimesena oli Kristi Tulevas töötamise kõrvalt veel osakoormusega õpetanud, Naisinvestorite klubi tegemisi vedanud, Investeerimisraadio saateid juhtinud, koolitanud ja raamatu kirjutanud. Aga siis tuli mulle meelde, et paraku kuulub Tuleva ka nende palgatööde hulka, millele Kristi joone alla tõmbab.

Mis seal ikka, aeg on Tuleva esimese töötajaga lahkumisintervjuu teha. Täielikult Kristi siiski Tuleva tegemisest ei taandu – ta jääb ka edasi meie ühise fondivalitseja nõukogu liikmeks.

Me oleme Kristi abiga lihvinud ka uue kogukonnajuhi tööülesannete kirjeldust. Töökuulutus tuleb kohe varsti välja. Kui tunned huvi, siis hoia silm peal meie FB lehel või anna mulle kohe oma soovist märku [email protected].

Mida sa nüüd tegema hakkad?

Eks ma peangi plaani tegema, et kuidas ja mida edasi teha! Suures plaanis jätkan samamoodi, raadiosaated vajavad ikka tegemist, investeerimishuvilised koolitamist ja nõu ja jõuga aitan siin-seal erinevaid projekte.

Kui ma Tulevasse tööle tulin, sain aru, et olin ikka senimaani päris väikselt mõelnud!

Suvel plaanin kasutada vaba aega selleks, et kirjutada valmis järgmise raamatu mustand ja sügisel olen planeerinud üle mitme aasta korralikult puhata – teeme perega kaks pikemat reisi ühte ja teise maailma otsa. Olen mitu aastat vaikselt ettevõtlusega tegelenud ja pärast veidikest puhkamist plaaningi tõsisemalt ettevõtlusmaailma sukelduda.

Mida sa Tulevas õppisid?

Mul on endal kogu oma tööelu jooksul läinud tegelikult väga hästi – ma olen saanud tegeleda oluliste ja inimeste elusid ja maailma muutvate asjadega. Enda meelest olen alati ka päris suurelt mõelnud, et mida kõike võiks ära teha.

Siis kui ma Tulevasse tööle tulin, sain aru, et ma olin ikka senimaani päris väikselt mõelnud! On palju asju, mille kohta tekib meil tunne, et appi, see on nii suur ja keeruline asi ja seda ei saa kuidagi muuta või ära teha. Tuleva tegevuste põhjal saab öelda, et muidugi saab, tuleb lihtsalt leida see õige ots, kust pihta hakata!

Kui on pealehakkamist, hea idee ja hea tiim, siis on uskumatu, kui väikese ajaga saab tõeliselt suuri muudatusi läbi viia isegi nii kivistunud süsteemis, kui seda oli veel paar aastat tagasi pensionisüsteem. Jah, võib tulla tagasilööke ja võib olla frustreeriv, kui teised ei tule nii ruttu kaasa kui tahaks, aga päriselt, kõike saab teha.

Muidugi on lisaks ka lugematu hulk pisikesi oskuseid alates sellest, et kuidas keerulistest asjadest võimalikult lihtsalt rääkida, kuni selleni kuidas piiratud aja- ja inimressursiga teha asju, mida teistes ettevõtetes võib teha kümnepealine tiim.

Kuidas sinu arvates on Tuleva liikmeks astujad kahe ja poole aasta jooksul muutunud?

Ma ei ütleks, et Tuleva on veel mainstream, sest on väga palju inimesi, kes ei ole meist veel kuulnudki. Küll aga on meieni jõudnud üha rohkem inimesi, kellel on Tulevat väga vaja ja see teeb meele rõõmsaks. Esimene liitujate ring olid suuresti finantsteadlikud, investeerimishuvilised ja tõenäolisemalt suurema palgaga. Nemad oleksid saanud oma rahaasjadega ja pensioni kindlustamisega hakkama nii või naa ka ilma Tulevata, sest neil oli suuresti olemas huvi ja oskused, et oma rahaasju juhtida.

Praegu on mul hea meel, et meie liikmete hulgas on üha rohkem inimesi, kellel ei ole olnud seda eelist, et neil tutvusringkonnas investeerimishuvilisi oleks või et nad oleks kuskilt kaudu väga head rahaasjade haldamise oskused saanud. Neile ongi Tulevat kõige rohkem vaja, sest Tuleva saab heade fondidega ja sealt kõrvalt vaikselt liikuvate seadusemuudatustega päriselt väga suure muutuse nende finantstulevikku tuua. Muutuse, mida ilma Tulevata ei oleks pruukinud juhtuda.

Mis on kõige ägedam asi, mida sa Tulevas tegid?

Eks tegelikult kõik asjad, mis me oleme teinud, on päris ägedad olnud. Kui ma Tulevasse tööle tulin, siis ju fondi veel ei olnud – esimesed kolm kuud oli päris huvitav tegutseda nii, et olime kolmekesi kontoris ja üritasime lahendada probleeme, mida ise täpselt sellel hetkel veel ette ei kujutanud.

Väga suur hulk Tulevas töötamisest on valmidus igasuguseid ideid katsetada ja olukorraga kohaneda – kuna keegi pole varem midagi sellist teinud nagu Tuleva, siis on tulnud ka igasuguseid uusi asju välja mõelda, et kuidas siis teistmoodi asju teha. Selles mõttes on Tuleva ikka väga start-up õhkkonnaga olnud.

Kindlasti äge on olnud ka teadmine, et praeguseks on tõesti igas Eesti nurgas mõni Tuleva liige. Ükskõik kus ma olen olnud ja mis teemalisel üritusel, alati on keegi tulnud uurima, mis Tulevas toimub. See on hästi palju inspiratsiooni ja julgustust andev – igapäevaselt on ju suur osa suhtlust eelkõige digitaalne, läbi kirjade ja Facebooki ja äge on päriselus ka kõikide nende inimestega kohtuda, kes nende 5200+ andmebaasis kirjas oleva liikmenumbri taga on.

Kui sa peaks kirjutama ümbrikusse kolm soovitust Tuleva uuele kogukonnajuhile, siis mis need oleks?

Esiteks – kuula, mida liikmed sulle räägivad! Nemad oskavad sageli palju paremini sõnastada ära mõned olulised murekohad või eesmärgid, millega edasi tegelema peaks.

Teiseks – kogukonnajuht on selline huvitav ametikoht, kus peadki olema valmis selleks, et igal hetkel keegi Tulevast midagi küsib, ära üllatu kui seda ka näiteks bussiga sõites juhtub 🙂

Kolmandaks – kogukonnajuhi tööl ei ole piire. Kui mõtled ise midagi ägedat välja, mida teha, siis palun väga – hakka pihta!

Mis sa arvad, milline näeb Tuleva välja 10 aasta pärast?

Ma arvan, et üks asi, mida me Tuleva planeerimisest oleme õppinud on see, et oleme planeerimisega veidi konservatiivsed olnud. Ehk siis suurelt mõtlemise teemal – 10a pärast valitseb Tuleva vähemalt 5 miljardi euro jagu eestlaste vara ja kõik teavad kui äge Tuleva on! Ja siis saab lehest ka lugeda, kui mitu eestlast on Tuleva abil miljonäriks saanud!

 

Kristi esimese aasta päevik

Investeerimishuviliste kogukonnale hästi tuntud õpetaja, blogija ja raadiohääl Kristi Saare asus aasta eest tööle Tuleva kogukonnajuhina. Täna jagab ta esimese aasta jooksul tekkinud mõtteid.

Fotol Tuleva ühistu liikmed, Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi kliendid ja töötajad – vasakult paremale: fondijuht Tõnu Pekk, UX disainer Sander Värv, praktikant Sirli Oot, riski- ja vastavuskontroll Mari Kuhi ning kogukonnajuht Kristi Saare. 

Olin sisuliselt Tuleva esimene töötaja – asutajad olid seni tegutsenud põhimõttel, et nende tööpanus saab tasutud vaid osaliselt ja ainult siis, kui õnnestub fondid käivitada ning need ka jätkusuutlikult tööle panna.

Tulin Tulevasse tööle möödunud aasta detsembris. Asutajate unistus luua inimeste oma läbipaistvad, madalate kuludega fondid polnud selleks hetkeks enam pelgalt unistus: see oli saamas käega katsutavaks reaalsuseks. Tuleva liikmetena oli juba kokku tulnud 3000 inimest, kes tahtsid vanade pankade fondide kõrvale paremaid pensionifonde. Vajalik algkapital oli kogutud, meie ühise fondivalitseja tegevusloa taotlus ette valmistatud, kokkulepe maailma suurima indeksifondide pakkuja Black Rockiga saavutatud.

Minu esimene tööpäev algas vaikses kontoris, kus olime kolmekesi Tuleva juhi Tõnu ja raamatupidaja Maiga (tema on tänaseks vanemapuhkusel). Aasta hiljem algas minu tööpäev enne päikesetõusu strateegiahommikuga, kus juba laiema tiimiga koos uusi unistusi ja konkreetseid plaane arutasime. Mida ma aasta jooksul õppinud olen?

Mida inimesed tegelikult (pensionist) tahavad?

Tuleva kuulub meile, liikmetele. Eesmärk, mille poole tiim püüdlema peab, on ühest küljest lihtne: luua liikmetele väärtust. Kuidas aga täpselt teada saada, mida üle 3000 inimese ootavad ja vajavad? Enne fondi loomist teadsime, et inimesed tahavad muudatusi. Aga kas Tuleva peaks rohkem keskenduma teise samba pensionifondide kasvatamisele, uute toodete loomisele, inimestele ausa, arusaadava rahatarkuse jagamisele või paremate seaduste eest võitlemisele? Kus on õige tasakaal? Panustasime esimesel kevadel palju aega liikmetega suhtlemisele näost näkku, telefoni ja emaili teel, et päriselt süveneda nende mõtetesse, probleemidesse ja soovidesse.

Meedias on väiteid, justkui inimesed ei mõtleks oma tulevikule. Meie liikmed peegeldavad vastupidist.

Meedias on sageli kuulda-lugeda väiteid, justkui inimesed ei mõtleks oma tulevikule. Meie liikmeskond peegeldab hoopis teistsugust reaalsust. Inimesed hoolivad tegelikkuses oma tulevikust väga, lihtsalt pahatihti pole piisavalt praktilisi väljundeid ja tööriistu, mille abil oma tuleviku nimel midagi ära teha. Isegi kui sa tead, et pead näiteks eesmärgipäraselt säästma, on raske tulemusi saavutada, kui turul pakutavad kogumistooted on keskpärased, keerulised ja läbipaistmatult hinnastatud. See tekitab paljudes tunde, et justkui ei saagi midagi asjalikku tuleviku heaks teha, kuigi peaks.

Juba enne Tulevat olin Naisinvestorite klubi ja Investeerimisraadio eestvedajana suhelnud investeerimise teemal paljude inimestega. Olin märganud, et pensionisammastesse kogumine jäi enamiku jaoks investeerimisjuttudest täiesti kõrvale, sest ega keegi väga ei uskunud, et sellest midagi kasu võiks olla.

Üheks veebruari ettekandeks valmistudes sõnastasime Tõnuga idee, mis võiks inimeste ootusi pensioniks kirjeldada: pensionisambad on justkui langevari. Paremal juhul ei lähe seda kunagi tarvis – oleme elu lõpuni piisavalt hea tervise juures, et põneva tööga väga head sissetulekut teenida. Aga juhuks, kui kõik päris nii ei lähe, võiks pensionisammastesse siiski väärikaks toimetulekuks vajalik kogutud olla – ilma selleta on elus raske riske võtta. Meie roll fondivalitsejana oli leida vastus küsimusele, kuidas panna kokku head langevarju?

Mida pole kirjas, seda pole olemas

Enne tegevusloa saamist kinnitava Finantsinspektsiooni teadet ei tohtinud Tuleva rääkida avalikkuses, jagada fondidokumente ega muud praktilist infot, mis võinuks jätta mulje, nagu tegutseksimegi juba fondivalitsejana. See tähendas, et kõik pidi olema valmis, ent mitte avalik. Algusest peale oli selge, et me ei hakka raha kulutama kontoritevõrgule ega müügimeeste armeele. See tähendas, et inimesed peavad leidma ausa, arusaadava ja piisava info meie kodulehelt, et selle põhjal ise teadlik otsus teha.

Lugedes seadusi, fondivalitsejate dokumente ja suheldes liikmetega oli selge, et heade valikute tegemise pensioniks kogumisel teeb keerukaks rohkem kui üks asi. Kompleksset investeerimismaailma kirjeldav finantssläng on raskesti mõistetav, lisaks on Eesti pensionisüsteemis palju nüansse, mille tundma õppimine nõuaks rohkem aega kui keskmisel intelligentsel tööl käival inimesel käepärast on. Start-up maailmas on levinud liftikõne idee: pead saama minutiga oma idee huvilisele selgeks teha. Pensionisamba puhul see päris nii lihtsalt ei lähe.

Põhiline oli ju algusest peale selge: tulevikuks peab säästma. Aga millist pensionifondi valida? Millised on riskid ja kuidas neid hajutada? Mis on indeksifondid ja kuidas ostuhinna keskmistamine sinu kasuks töötab? Kuidas kujuneb sinu oodatav igakuine pension? Kuidas kogutud raha tulevikus kasutada saab? Miks valitsemistasu näitab ainult osa kulusid, mis meie pensionivarast igal aastal maha lähevad ja miks pangad kõiki kulusid ei avalda? Kuidas tänased valikud meie tulevast elujärge mõjutavad ehk mida saame täna teha, et vanemas eas paremini elada? Mõistsime, et parim, mida me teha saame, on kuulata, mis inimestes – pensionisüsteemi kasutajates – kõige rohkem segadust tekitab, ja õppida rääkima selgemalt, arusaadavamalt, ülevaatlikumalt.

Kevadeks, meie oma fondide käivitamise hetkeks, olime juba oma ägedate liikmetega koos päris palju tööd teinud, veebilehe infomaterjalide arusaadavust testinud, neid ümber ja veel ümber kirjutanud, blogis erinevaid teemasid avanud. Aastaga oleme veel hulga tööd teinud selleks, et igale küsimusele, mis pensionikogujal tekkida võib, oleks võimalik tuleva.ee keskkonnas vastus leida.

Aga mida rohkem inimesed süvenevad, seda rohkem tekib küsimusi. See ongi hea – mida rohkem pensionikogujad küsimusi küsivad, seda rohkem on vaja nii fondivalitsejatel kui seadusandjatel oma ideid ja seisukohti läbi mõelda ja selgitada. Hea finantstoode peab olema tarbijale arusaadav, aga sellest oleme veel kaugel. Olen ametilt õpetaja ja tean, et kõike saab selgitada kas keeruliselt või lihtsalt. Kui mõnda asja ei saa lihtsalt selgitada, on tõenäoliselt viga süsteemi enda loogikas…

Süsteemi saab muuta nii seest- kui ka väljastpoolt

Esimest korda vestlesin pikemalt pensioni teemal 2013. aasta Arvamusfestivali laval. Teise samba arutelus rääkisime muuhulgas sellest, et turul on puudu kaasaegsed, madalate kuludega indeksifondid. Vestlusringis osalenud panga esindaja ütles veendunult, et inimestel pole selliste asjade vastu huvi: puudub nõudlus. Pärast seda kirjutasin pensionist nii mõnegi artikli – nagu ka mitmed teised tänased Tuleva liikmed. Aga muutusi ei toimunud.

Julgen olla päris kindel selles, et ilma Tuleva asutajateta ei oleks pensioniturul olnud sellist ärkamist, nagu me praeguseks näha oleme saanud. Ongi raske defineerida, kas Tuleva muutis süsteemi seest- või väljastpoolt. Tuleva ideel tehtud seadusemuudatused ja eeskujul loodud pankade indeksifondid said teoks veel enne, kui me ise oma fondid käivitadagi jõudsime. Seega muutis Tuleva süsteemi justkui väljast. Samas, kui me poleks oma fonde üles ehitades tõestanud, et ärimudel võib toimida, oleks olnud paljudel lihtne väita, et nõudlust paremate fondide järgi polegi. Ühe panga madalate kuludega indeksifondil on siiani alla 300 kliendi, samal ajal kui 150 000 inimest püsib ilmselt teadmatusest sama panga silmapaistvalt nõrkade tulemuste ja kõrgete tasudega fondis edasi…

Teise samba pensionifond on aga ainult üks väike osa pensionisüsteemist. Viimase aasta jooksul olen veetnud hulga tunde erinevate pensioniteemaliste seaduste, ettepanekute, eelnõude, arutelude jms lugemisel. Pensionisüsteemi muutmiseks on olemas palju häid ideid, aga nende reaalsuseks saamiseni on päris palju samme vahepeal ees. Kõige olulisem neist on ilmselt see, et paljusid muutuseid on siiamaani tehtud ilma, et oleks süvenetud pensionikogujate tegelikesse probleemidesse ja vajadustesse. Küsides liikmetelt tagasisidet paljude ideede kohta, on näha, kui raske on pensionikogujal keerulise süsteemi muudatuste osas kaasa rääkida. Tavainimene ei peagi finantsmaailma nüanssidest aru saama, võiks öelda… Aga seesama inimene peab just selles maailmas tegema valikuid, mis määravad tema tuleviku.

Tulevas võime öelda, et me tõesti teame, mis on pensionisüsteemi kasutajate probleemid ja mida inimesed vajavad: me oleme neilt seda küsinud ning vastustesse süvenenud. Tänaseks võib Tulevat kindlasti lugeda süsteemi muutjaks seestpoolt. Aga meie ärimudel on konkurentidest erinev – me töötame pensionikogujate, mitte üksikute investorite kasu nimel. Tänu sellele saame lubada jõulisemaid ideid, mida lauale panna. Need aitavad meil kõigil, kes me süsteemi kujundame – nii teenusepakkujatel kui ka seaduste loojatel – laiemat pilti näha.

Milline on parim pension sulle?

Hiljuti käisin Konkurentsiameti aastakonverentsil rääkimas pensionituru konkurentsist ja pensionikoguja kogemusest. Pensionisüsteemi loojad lootsid omal ajal, et tulevikus toob konkurents turule järjest paremaid valikuid. Aga sisenemisbarjäärid on tugevalt reguleeritud turul kõrged ja paraku tuleb 15 aastat hiljem tunnistada, et pankade fondivalitsejad on jäänud mugavustsooni, võttes Euroopas silmapaistvalt kõrgeid tasusid, aga pakkudes pensionikogujatele maailma keskmisest palju kehvemaid tulemusi. Inimesed on põhjusega pettunud: kaks kolmandikku Eesti inimestest ei usalda meie pensionisüsteemi.

Pettumus pensionifondides on probleem mitte ainult meie, vaid ka meie laste jaoks.

See pettumus on probleem mitte ainult meie, vaid ka meie laste jaoks. Kui täna tööl käiv inimene pensioni kogumist mõttetuks peab, ei viitsi ta valikutesse süveneda. Kui inimesed jalgadega ei hääleta, pole turuosalistel motivatsiooni ka tulevikus paremaid tingimusi pakkuda. Kui nii edasi läheb, jääb meie pensionifondide tootlus nõrgaks ka tulevikus ja meile koguneb elu jooksul palju vähem pensionivara kui võiks. Pensioni teises sambas pettunud inimene ei kogu tõenäoliselt ka kolmandasse sambasse. Ja kui meie ise ei kogu endale piisavalt vara, et eakana toime tulla, jääme paratamatult järgmisele põlvkonnale koormaks. Rahvastik vananeb ja seda koormat on järjest raskem kanda.

Tuleva tiimis oleme otsustanud, et me ei helista kellelegi lihtsalt selleks, et oma pensionifonde müüa. Me kuulame, millised on inimeste vajadused ja küsimused. Põhjalikumad küsimused selgitame lahti oma blogis, et inimesed saaksid rahulikult süveneda. Sageli soovitame tutvuda ka teiste teenusepakkujate sobivate fondidega. See on inimesi nii mõnigi kord sügavalt üllatanud. Nad tunnistavad, et seni on pensionifond neile ilma süvenemata kiirelt “ära müüdud”. Eestis ei ole kohustusliku pensionifondi valiku kohta kusagilt erapooletut nõu küsida. Miks peakski siis pangad rohkem pingutama, kui õnnestub muul põhjusel harukontorisse tulnud klient ilma pikema jututa oma fondi meelitada?

Mul on hea meel, et Tuleva tulekuga on konkurents pensionide turul natuke tihenenud. Sellest võidavad Eesti inimesed. Aga pensioniks piisava langevarju ehitamiseks ei piisa ainult teise samba pensionifondist – ehkki madalate kuludega indeksifondi valimine on juba väga hea algus.

Et oleksime rikkamad igaüks ise ja ühiskonnana koos, on tarvis vaadata laiemat pilti. Riik peab võtma selgema visiooni, kuidas mitte ainult Exceli-tabelis elav “keskmine inimene”, vaid igaüks meist pensionieas toimetulekuks vajaliku miinimumi saavutab. Tuleb aidata inimestel teha teadlikke valikuid ja kasutada kogutud pensionivara tulevikus targalt, ilma ebamõistlikult jäikade piiranguteta. Kui inimeste usaldus pensionisüsteemi vastu paraneb, on loota, et lisaks I ja II sambale kogutakse rohkem ka III pensionisambasse. Me ise pensionikogujatena saame nõuda paremaid seadusi valitsuselt ja paremaid tingimusi teenusepakkujatelt. Pension on kahjuks igav ja kauge teema vaid seni, kuni ühel päeval hädas oleme. Kui see ennast ise meelde tuletab, on tõenäoliselt juba hilja.

Tuleva jätkab 2018. aastal jõuliselt. Teeme tööd, et järjest suurem osa Eesti inimestest leiaks üles kaasaegsed, madalate kuludega indeksifondid. Vanades, kõrgete tasudega fondides kaotab keskmine pensionikoguja elu jooksul tasude tõttu tõenäoliselt kümneid tuhandeid eurosid. Jätkame võitlust selle nimel, et me ei peaks kogu pensionisambasse kogutud vara üle andma kindlustusseltsile, vaid saaksime oma sääste kasutada targalt, tegelikest vajadustest lähtuvalt. Aitame riigil ka teisi raha kogumisega seotud seadusi inimestele selgemaks ja kasulikumaks muuta. Aasta esimeses pooles otsustame Tuleva kolmanda samba fondi käivitamise. Ja muidugi õpime edasi, kuidas aidata inimestel saavutada väikesi summasid regulaarselt säästes muretum tulevik.

Tuleva tööst on kasu kõigile Eesti inimestele, aga eelkõige lähtume oma liikmete huvidest. Loe lähemalt, miks ja kuidas meie liikmeskonnaga ühineda.

Millal on pensionisambasse kogudes parim aeg investeerimiseks?

Kuidas teha nii, et sinu kogumispension võidaks aktsiahindade kõikumisest, kirjutab Kristi Saare. Kristi on õpetaja, Naisinvestorite klubi eestvedaja ja Tuleva nõukogu esinaine.

Investeerimine oleks nagu lihtne: osta tuleb siis, kui hinnad on madalad, ja müüa siis, kui hinnad on kõrged. Selleks tuleb muidugi pühendada iga päev tunde ettevõtete ja turgude analüüsile. Aga kuidas saaksid sina teha edasi seda, mis sind tegelikult huvitab, ja ikkagi aktsiaturu hindade kõikumistest võita?

Kujuta ette ühe fondijuhi tööd. Ta peaks koos analüütikute meeskonnaga iga päev üle vaatama kõik fondis olevad investeeringud: kas on õige hetk juurde osta või hoopis müüa? Aga pensionifondides ei ole investeeringud jagatud mitte viie kuni kümne, vaid sadade või isegi tuhandete ettevõtete vahel. Kui fondijuhil õnnestub ühe või teise ettevõtte aktsiaid õigel ajal osta, sest tema analüüs on avastanud midagi, mida teised turul kauplejad ei tea, peab ta oma klientidele edu saavutamiseks veelkord kaval olema ja ka parimal ajal müüma. Igaks juhuks hoiab fondijuht märkimisväärset osa investorite rahast lihtsalt pangakontol, kus see midagi ei teeni – oodates head ostuhetke.

Aga valitsemistasu võtab fondivalitseja investoritelt ka sellest ootel olevast rahast. Et edukas olla, peab õigel ajal ostmine ja müümine õnnestuma 40 – 50 aastat järjest. See on tõesti väga keeruline. Lisaks peaks fond suutma hoida valitsemistasu ja muud kulud piisavalt madalal, et mitte teenitud tootlust ära süüa. Statistika näitab, et enamikul fondijuhtidel see ei õnnestu.

Alahinnatud väärtpaberite valimise ja turu ajastamise tööd nimetatakse aktiivseks juhtimiseks. Enamik maailma aktiivselt juhitud investeerimisfonde on seni jäänud pikas plaanis turu keskmisele alla.

Kui investeerid iga kuu kindla summa, hajutad automaatselt riske  

Maailmas ja nüüd ka Eestis koguvad õigustatult populaarsust passiivselt juhitud fondid ehk indeksifondid. Sellised fondid lahendavad tururiskide probleemi automatiseerimisega. Selle asemel, et kulutada palju aega ja raha kauplemisele, seavad indeksifondid omale selge reeglistiku, kuidas, millal ja milliseid varasid ostetakse. Iga kord, kui sinu igakuine makse pensionikontole läheb, jagatakse see proportsionaalselt kõigi väärtpaberite vahel, millesse investeerimist fondi reeglid ette näevad.

Sellises fondis töötab automaatselt sinu kasuks üks elegantselt lihtne riskide maandaja: dollar cost averaging – termin, mida eesti keelde on tõlgitud kui “ostuhinna keskmistamine” või ka “ostude ajas hajutamine”.

“Kui hinnad turul langevad, langeb küll ka sinu portfelli väärtus, aga sinu järgmiste sissemaksete ostujõud on suurem: saad sama raha eest rohkem väärtpabereid.”

Investeerides igakuiselt sama suure summa, tabad aastate jooksul nii tõusvat turgu kui ka langevat turgu. See tähendab, et aktsiahindade tõus ega langus pole sinu jaoks üheselt hea ega halb.

Hoolitse, et sinu investeeringud oleks ajas hajutatud

Kui turul on head ajad ja aktsiad ‘kallid’, on kasvanud ka sinu portfelli väärtus. See on hea uudis. Aga halb uudis on, et järgmisel kuul saad sama raha eest vähem väärtpabereid. Kui hinnad turul langevad, langeb küll ka sinu portfelli väärtus, aga sinu järgmiste sissemaksete ostujõud on suurem: saad sama raha eest rohkem väärtpabereid. Nii on sinu keskmine ostuhind alati madalam kui kõige kõrgemalt tasemelt tehtud ostud – ja pikas plaanis on sul head eeldused selleks, et sinu portfell kenasti kasvaks.

Et ostuhinna keskmistamine sinu kasuks töötaks, on tähtis, et su ostud oleksid tõesti ajas ilusasti hajutatud: kui sina või su fondijuht kogub pangaarvele raha, et siis “õigel hetkel” osta, või siis müüb languse kartuses suurema portsu väärtpabereid korraga maha, kaob soovitud efekt ja risk on sinu jaoks kõrgem.

Kui sa kogud pensioniks, on sinu investeeringul väga pikk ajahorisont. Kõik, mis toimub vahepeal, on sinu jaoks ainult arvestuslik. Eeldusel, et oled järjekindel ja suunad iga kuu kindla summa pensionifondi, ei pea sa tänu ostuhinna keskmistamisele eriti muretsema, millises tsükli faasis väärtpaberiturg parasjagu olevat näib. See muretsemine on üsna viljatu – tagantjärgi paistab ilmselge, aga ette ennustada võimatu.

Parim aeg investeerimisega alustamiseks on täna

Seega: investorile, kes kasutab targalt ostuhinna keskmistamist, on parim aeg investeerimiseks kogu aeg. Kui sinu raha turul ei ole, vaid ootab kuskil kontol investeerimist, on võimatu turgude kasvust osa saada. Kui sa ostad regulaarselt väärtpabereid kindla summa eest, maksad iga väärtpaberi eest kord vähem, kord rohkem, aga lood head eeldused selleks, et keskmine ostuhind oleks selline, mis võimaldab sinu investeeringute väärtusel pikas plaanis ilusasti kasvada.

“Kui sinu raha turul ei ole, on võimatu turgude kasvust osa saada.”

Nii käitudes ei ürita sa turu keskmisest investorist kavalam olla – nagu öeldud, selleks vajad palju teadmisi ja aega. Ja kui see õnnestubki, kipuvad analüüsi ja kauplemisega kaasnevad kulud su võidu ära sööma. See pole juhuslik kokkusattumus, et Eesti pankade vanad pensionifondide kulud on OECD riikide seas kõrgeimate seas ja tulemused samal ajal kõige kehvemad.

Tuleva pensionifondide strateegia erineb vanadest pankade fondidest selle poolest, et paneme ostuhinna keskmistamise järjekindlalt sinu kasuks tööle ja me ei spekuleeri turgude meeleoludega. Tuleva eeskujul on tänaseks õnneks ka pangad lisanud oma valikusse passiivselt juhitud pensionifondid.

Passiivne juhtimine on vähem kulukas

Nendes fondides investeeritakse alati kogu sinu sissemakstud raha, et saaksid osa turgude pikaajalisest kasvust. Nende fondide juhid ei jäta seda pangakontole seisma, muretsedes lühiajaliste kõikumiste pärast. Fondi reeglid määravad kindlaks igakuised ostud, et saada madalseisu ajal kasu soodsatest hindadest ja samal ajal tagades, et ebaproportsionaalselt suur osa oste ei satu ajale, mil turg on üle kuumenenud.

Tänu kaasaegsetele tehnoloogiatele on passiivselt juhitud fondide kulud madalad – elu vältel kulub keskmise palgaga inimesel madalate kuludega fondis tasudeks mitukümmend tuhat eurot vähem kui vanades, aktiivselt juhitud fondides. See on suur raha.

Mina ise suunasin oma teise samba vara esimesel võimalusel Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja kogun oma kolmanda samba vara Tuleva III Samba Pensionifondis. Mulle meeldib, et minu fondivalitseja omanikud on pensionikogujad ise (Tuleva liikmena olen üks neist). Minuga koos kogub Tulevas pensioni veel üle 64 000 inimese – nende seas Tuleva asutajad Indrek Neivelt, Jaak Roosaare, Kirsti Pent, Veljo Otsason, Indrek Kasela, Mall Hellam, Tõnu Pekk, Loit Linnupõld, Annika Uudelepp, Priit Lepasepp, Kristo Käärmann, Taavet Hinrikus, Sandor Liive, Heikko Mäe, Daniel Vaarik, Gerd Laub, Henrik Karmo ja Taavi Lepmets.

Et ostuhinna keskmistamine ka sinu kasuks töötaks, vali samuti sobiv madalate kuludega indeksifond.

Kuhu Tuleva teise samba pensionifondid meie raha investeerivad, loe lähemalt siin. Fondi vahetamine TASUTA ja võtab paar minutit. 

Too II sammas Tulevasse

 


*Artikkel on uuendatud 01.06.2023

 

Soovin küsida