Miinust teenivad laenud rukkililledega reklaamide taga ehk millise pensionifondi peaks valima Eesti patrioot?

“Investeerime koos Eestisse,” meelitab LHV pensionifondi reklaam. Ilus loosung. Ma tahaks küll, et minu raha aitaks areneda riigil, kus mu kodu on. Mu pensionisammas oligi varem LHV pensionifondis, aga enam ei ole.

Kui sa tahad, et raha, mis sinu palgast iga kuu pensionifondi läheb, tooks tõesti tulu sulle ja sinu koduriigi majandusele, tuleb rahvustundele rõhuvast reklaamist ja müügimeeste meelitustest läbi näha.

Kuidas saab meie pensionivara Eesti arengut toetada?

Selleks on mitu võimalust. Esimene viis: meie raha tuleb investeerida sinna, kus see teenib parimat tootlust. Siis oleme tulevikus jõukamad, saame osta Eesti kaupu ja teenuseid ega pole koormaks oma lastele – tulevastele maksumaksjatele.

Teine viis: investeerida raha kohe Eesti ettevõtete arengusse nii, et nende kasvust meie majandusele kasu oleks.

Kõige vahvam oleks muidugi, kui õnnestuks teha korraga mõlemat: investeerides raha Eesti majandusse saavutame kõrge tootluse, mida siis pensonieas Eesti toodete tarbimisse suunata.

Mis annab hea tootluse? Eesti ei erine siin muust maailmast. Tuleb osta võimalikult kõrge oodatava tuluga varasid (pigem aktsiaid kui madala tootlusega võlakirju) ja hoolitseda, et teenustasud ei sööks tulust liiga palju ära.

Meie pensionifondide Eesti investeeringud minu arvates neid eeldusi ei täida.

Suur osa Eestisse paigutatud rahast pole aktsiates, vaid lausa miinust teenivates võlakirjades. Enamus muudest investeeringutest käib läbi investeerimisfondide – see tähendab, et pensionifondi enda niigi kõrgele valitsemistasule lisanduvad veel allfondide vahendustasud.

Pensionifondidest kõige rohkem – natuke üle viiendiku, on investorite varast Eestisse investeerinud LHV Pensionifond L. Vaatame lähemalt, mida pensioniks raha koguvad investorid selle eest saanud on (1).

1. Võlakirjad: miks laenab pank sinu raha negatiivse tootlusega?

Pool “Eesti” sildiga rahast on laenatud riigiasutustele, riigiettevõtetele ja pankadele klientide vara hävitavalt madala intressiga. Luminori, Tartu linna ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi võlakirjade keskmine tootlus on fondi investeeringute aruande järgi 1,25%. Juhtumisi just umbes nii palju võtab LHV ise valitsemistasuks ära. Inflatsioon teeb veel oma töö ja investorile jääb negatiivne reaaltootlus.

Võib ka küsida, kas ikka iga “Eesti” sildiga investeering arendab meie majandust? Kuidas toetab kohalikku ettevõtlust näiteks see, kui pensionifond laenab inimeste raha Skandinaavia panga kohalikule kontorile odavamalt kui rahvusvaheline rahaturg on nõus pakkuma? Ja kui viimane omakorda maksab saadud rahaga tagasi varem emapangalt võetud laenu?

2. Metsa- ja kinnisvarafondid: mitu vahendajat meie rahast tüki endale hammustab?

Veerand Eesti investeeringutest on kinnisvara- ja metsafondide osakud.

See tähendab, et pensionifond on andnud klientide raha edasi edasi järgmisele fondihaldurile, kes teeb töö fondijuhi eest ära ja paigutab raha kinnisvarasse või metsatükkidesse. See töö pole tasuta: allfondid võtavad lisaks LHV valitsemistasule veel 1-2% aastas investorite varast omale. Kokku läheb siis tasudeks kuni 3,25% aastas. Kindlasti on võimalik, aga päris raske pärast selliste tasude maha arvestamist head tootlust saavutada.

3. Eesti eraettevõtete aktsiad ja võlakirjad: hea tootlus, kõrge risk

Veerand Eesti rahapaigutustest (ehk 5% tervest fondi portfellist) on Eesti eraettevõtete aktsiad ja võlakirjad. Võlakirjad on kõrge tootlusega (keskmine 6% ) ja aktsiaportfell sisaldab mitmeid korralikult dividende maksvaid ettevõtteid (keskmine dividendi-tootlus 4%).

Tootlusega käsikäes käib kõrge risk. Eesti ettevõtete aktsiad on suurema volatiilsusega investeering kui maailma suurimate ettevõtete aktsiad – samas pole nad seni pikaajaliselt paremat tootlust pakkunud. Aga kes teab, võibolla tulevikus pakuvad.

Lisaks on fond suunanud veel raha Balti riikidesse ja Ida-Euroopasse investeerivatesse kinnisvara- ja riskikapitalifondidesse. Kahjuks puudub aruannetes info, kui palju sellest rahast Eesti ettevõtetesse on läinud.

Kui sul on töö ja kinnisvara Eestis, hajuta riske

Tasub meeles pidada, et sinu vara on juba täna avatud just kohaliku majandusega seotud riskidele. Me käime tööl või tegeleme ettevõtlusega Eestis ja oleme ostnud kodu ehk investeerinud Eesti kinnisvarasse. Ka riikliku pensioni (esimene sammas) suurus sõltub sellest, kuidas meie majandusel parasjagu läheb. Riskide hajutamiseks on tark valik suunata teine pensionisammas muu maailma väärtpaberitesse.

Kuidas siis toetada Eesti majanduse arengut nii, et kolmveerand rahast ei oleks üüratute teenustasude koorma all kehva või otseselt negatiivse tootlusega?

Nagu soovitas Rikkaks saamise õpiku autor Jaak Roosaare:

Esiteks, suuna teine sammas rahulikult madalate kuludega indeksifondi. Nii lood eeldused selleks, et sinu raha teenib sulle head tootlust ja saad tulevikus rohkem Eesti kaupu ja teenuseid nautida.

Teiseks, õpi otse investeerima – pensionifondile lootes ostad koos paari hea Eesti investeeringuga madala intressiga laenud ja pika ahela teenustasusid.

Kas võiks olla teisiti? Kindlasti võiks. Minu meelest on mõistlik, et keskmine Eesti inimene tasakaalustab oma igapäevase eluga seotud piirkonna-riski muu maailma ettevõtete aktsiate ja valitsuste võlakirjadega. Aga paljudele pakub huvi paigutada osa varast Eestisse ja neil peaks see võimalus olema.

Loodan, et tulevikus näeme tehinguid, kus fondijuhid tõesti kasutavad investorite huvides eelist, mida kohaliku turu tundmine neile andma peaks. Tore oleks, kui seadusandja võtaks arvesse Eestisse investeerimisega kaasnevaid eripärasid ja nende kajastamist fondide aruannetes. Riik peab mõtlema ka sellele, kas pensionifondi kaudu riigiettevõtete rahastamine on kõige otstarbekam. Olukorras, kus raha pakutakse turul peaaegu tasuta, tundub rumal inimestelt laenatavast rahast üle ühe protsendi aastas vahendajale tasudeks kinkida. Ja kui on soov anda Eesti inimestele anda võimaluse saada osa Tallinna Sadama kasvust, siis kas on ilmtingimata vaja kulutada seitse miljonit eurot, et riigi osalus pensionifondidesse seisma suunata?

Kui me tahame, et Eesti inimesed saaksid investeerida oma sääste Eestisse, peab valitsus otsima tegelikke lahendusi. Pensionifondide juhtide ülesanne on seada eesmärgiks parim võimalik tulemus oma klientide varale, mitte teha rukkililledega reklaamide taga kindlalt miinust tootvaid investeerimisotsuseid.


(1) Osakaalud on arvutatud fondi mais avaldatud investeeringute aruande põhjal.

Loe ka:

Miks vanad pensionifondid indeksifondidele alla jäävad?

Passiivselt juhitud pensionifondide tootlus on sel aastal olnud märgatavalt parem kui kordades kõrgema valitsemistasuga aktiivselt juhitavatel fondidel ja vahe on suurem kui tasude erinevus, kirjutas 19. juunil Eesti Päevalehe Ärileht.

Oleks vahva, kui saaksime hõigata: tänu Tuleva liikmetele lõpuks ka Eesti inimesteni jõudnud indeksifondid on juba ennast tõestanud! Tegelikult saamegi, aga mitte kohalike pensionifondide mõne kuu tulemuste põhjal – need ei räägi midagi sellest, kui palju su vara edaspidi kasvada võiks. Õnneks ulatub investeerimisfondide ajalugu maailmas aastakümnetesse ja näitab järjekindlalt, et aktiivselt juhitud fondide pikaajaline tootlus jääb reeglina passiivselt juhitud fondidele alla.

Kuidas valida pensionifondi, kui oled 18-55-aastane?

Ajakirjanik Romet Kreek küsis ja Tuleva fondijuht Tõnu Pekk selgitas, mida saab ja mida ei saa Eesti pensionifondide mõne kuu tulemuste võrdlusest välja lugeda. Siin on võimalus lugeda lähemalt, mis lehte ei mahtunud:

Kuidas seletada seda, et aktiivselt juhitud fondid on aastaga tootnud vaid umbes poole samade fondivalitsejate passivsetest fondidest?

Kordan algatuseks kõige tähtsamad asjad üle (ma tean, et olen nagu katki läinud plaat – kogemus näitab, et see lihtsalt vajab pidevalt meelde tuletamist):

Sulle pensionikogujana on tähtis see, et sinu vara kasvaks võimalikult palju selleks päevaks kui sa pensioniikka jõudes kogutud raha kasutama hakkad. Teisisõnu – pikaajaline tootlus. Mõne kuu tootlus ei anna mingit aimdust sellest, milliseks sinu vara pikaajaline tootlus järgmistel kümnenditel kujuneb. Sellepärast pole ühe aasta tulemuste põhjal võimalik aktiivsete ja passiivsete fondide edu hinnata. Tasude erinevusest saadud edumaa kipub lühikestel perioodidel jääma turu ja valuutakursi kõikumiste varju.

Maailma ja Eesti turgude pikema ajaloo põhjal on aktiivse ja passiivse juhtimise võrdluses selgeks võitjaks passiivne juhtimine – teisisõnu madalate kuludega indeksifondid. Suurandmete analüüs näitab selgelt, et pika aja vältel kasvab edukamalt nende inimeste vara, kes valisid soodsa tasuga indeksifondi, kui nendel, kes valisid kõrgema tasuga aktiivselt juhitud fondi.

Suurandmete analüüs näitab selgelt, et edukamalt kasvab nende vara, kes valivad soodsa tasuga indeksifondi.

Näiteks LHV indeksifondi oli 1-aasta tootlus 5,79% vs XLi 2,46% ning SEB energilisel indeksifondil 5,57% vs tavalise energilise fondi 2,77%. Millest selline suur tootlusvahe tuleb? Haldustasude erinevusega ei anna seda eriti seletada, vahe näib liiga suur.

LHV aktiivselt juhitud fondid – ka XL – hoiavad suurt osa investorite varast lihtsalt pangaarvel või võlakirjades, mille tootlus ei kata isegi fondi valitsemistasu. Selge on see, et kui fond valib teadlikult negatiivse tootlusega investeeringud, on tulemus investorite jaoks kehv.

Selline käitumine teeb vast aegajalt lihtsamaks fondi turundamise. Kui aktsiatesse on investeeritud väiksem osa varast, mõjutavad järsud lühiajalised turgude langused fondi osaku väärtust ka vähem. Ja fondijuht saab sellistel puhkudel rääkida, et “sel kuul õnnestus investorite vara languse eest kaitsta”. Millegipärast ei räägi fondijuht kunagi sellest, et raha pangaarvel hoidmine on jätnud investori ilma võimalusest turgude tõusudest tulu teenida.

Ühe aasta põhjal ma järeldusi ei teeks. Aga LHV L ja XL fondi pikem ajalugu on ilmekas näide Peter Lynch-i ütlusele, mis kõlab eesti keelde tõlgituna umbes nii: “Investorid on kaotanud palju rohkem raha languste kartuses kui languste ajal.” (“Far more money has been lost by investors preparing for corrections, or trying to anticipate corrections, than has been lost in corrections themselves.”)

“Investorid on kaotanud palju rohkem raha languste kartuses kui languste ajal.”
Peter Lynch

SEB puhul on jällegi väga huvitav võrrelda nende kahe agressiivse fondi NAV-i graafikuid:

SEB pensionifondide tootlus
Allikas: Pensionikeskus

 

Kui tõenäoline on, et fondijuht on väärtpaberite oste just nii valinud ja ajastanud, et portfelli väärtus juhtumisi kõigub täpselt käsikäes passiivselt juhitud indeksifondiga?

Euroopa investorite ühendus Better Finance on oma raportis avaldanud kahtlust, et suurem osa Eesti pensionifondidest on tegelikult kapi-indeksifondid. Nii nimetatakse fonde, mis investeerivad salamisi passiivselt, ehkki reklaamivad ennast kui aktiivselt juhituid ja võtavad investoritelt kordades rohkem tasu. Kapi-indeksifondide puhul on üsna kindel, et nad jäävad madala kuluga ausatest indeksifondidest juba aastaga enam-vähem tasude jagu maha (või rohkem, sest isegi avaldatud jooksvad kulud ei sisalda pahatihti kõiki varjatud kulusid).

Näiteks Suurbritannias sundis finantsjärelvalve selliste fondide valitsejaid investoritele miljoneid eurosid teenustasu tagastama.

Kas euro nõrgenemine on aidanud Tuleva maailma aktsiafondil saada üle varasemast pärssivast mõjust kui euro tugevnes?

Enamus Eesti pensionifonde on viimasel aastal panustanud rohkem euroala aktsiatele ja võlakirjadele. Tuleva portfell järgib maailmaturu keskmist nii aktsiates kui võlakirjades. Teisisõnu, meie portfellis on teistega võrreldes eurovõlakirjade osakaal väiksem ja see tähendab, et euro nõrgenemine tähendab Tulevale paremat tootlust.

Ajaloolised andmed näitavad, et pika aja jooksul on oodatav reaaltootlus valuutakursside kõikumisest null. See tähendab, et näiteks dollari kurss kipub aja jooksul tugevnema või nõrgenema umbes niipalju, kui selle pikaajaline inflatsioon on madalam või kõrgem eurotsooni inflatsioonist. Sellepärast me Tulevas lühiajalist valuutariski ei maanda – see oleks investoritele kulukas ja vähendaks üsna tõenäoliselt pikaajalist tootlust.

Kas ei näi kummaline, et rahvas istub agressiivsete fondide osas madalama tootlusega aktiivsetes fondides ja passiivsete fondide mahud on suht väikesed? Agressiivsetest fondidest on umbes 12% passiivsetes fondides…

Kummaline on see, et turujärelvalve lubab pankadel levitada eksitavat infot – näiteks, et indeksifondid on kuidagi riskantsem valik kui aktiivselt juhitud fondid, või et indeksifondid sobivad ainult “edasijõudnud investoritele”.

Tegelikult istub suurem osa Eesti pensionikogujate rahast üldse aktiivselt juhitud progressiivse strateegiaga fondides, mille tootlus on veelgi madalam kui agressiivse strateegiaga fondides. On ilmne, et enamus inimesi ei vali teadlikult pensionifondi, vaid satuvad sinna, kuhu pangas “nõustajaks” maskeerunud müügiesindaja või kaubanduskeskuses tegutsev agent neid pannud on. Pankadele on loomulikult kasulik, et võimalikult palju inimesi maksaks ka edaspidi kõrget tasu.

Kui me tahame, et ka Eesti pensionikogujad saaksid oma säästudest rohkem kasu, peame õppima teistelt riikidelt. Näiteks Rootsi riik suunab inimesed, kellel pole aega või võimalust andmetel põhinevaid investeerimisotsuseid teha, ise vaikimisi sobivasse – hästi madala kuluga maksimaalse aktsiate osakaaluga fondi. USA-s on teenusepakkujatel kohustus soovitada sarnaste toodete valikus soodsama tasuga fondi. Suurbritannia annab inimestele soovi korral pensionifondi valikul erapooletut tasuta nõu. Ka seal soovitab finantsjärelvalve teha kohustuslikuks pakkuda vaikimisi valikuid, mis ei lähtuks teenusepakkujate ärihuvidest, vaid inimeste kasust.

Juhend

 

Mida teha, kui pensionifondi juht ähvardab jätta tulusamad investeeringud tegemata?

Mis tunne sul oleks, kui fondijuht, kelle sa oled palganud oma raha eest hoolitsema, ütleks: “Ma võiksin investeerida su vara väga tulusalt, aga ei tee seda, sest MINULE on see vähem kasulik kui sinu raha paigutamine vähem tulu toovatesse kohtadesse?”

Tõenäoliselt võtaksid sa oma raha sellise fondivalitseja käest ruttu ära.

Nii ongi Eesti inimesed teinud. Tänane Postimees kirjutab, et Eesti pankade investeerimisfondide äri õitseb tänu kohustuslikele pensionifondidele, aga vabatahtlikud aktsiafondid on kokku kuivanud. Kui 2007. aastal oli üle 30 000 inimese neisse paigutanud 1,2 miljardit eurot, siis tänaseks on investoreid jäänud vähem kui 8000 ning fondide maht on kahanenud kolm korda.

Aga mida peaks tegema riik, kes on sundinud meid andma selliste fondivalitsejate kätte ligi neli miljardit eurot?

Hoiatus kõlab hirmus ähvarduse moodi

LHV ja Swedbanki fondivalitsejate juhid “hoiatavad” tänases Äripäevas, et kui rahandusministeerium ei luba neil tulevikus võtta nii kõrget tasu kui varem, loobuvad nad parema tootlusega investeeringutest.

“Praegune täiendav reguleerimine paneb Eesti investeeringutele päris kindlasti piduri,” räägib LHV Varahalduse juht Mihkel Oja. Tema sõnul on kohalikud investeeringud kõrgema oodatava tootlusega ja seega võivad kaotajaks jääda just pensionifondide kliendid.

Hmm. Vaatame selle väite sisse.

Eesti inimesed on aastaid maksnud pankadele tasudeks kordades suurema osa oma kohustuslikest säästudest kui maailma pensionikogujad keskmiselt. Inimeste vara reaaltootlus on samal ajal pensionifondide käivitamisest saadik jäänud nulli lähedale. Mida kõrgemad tasud, seda kehvem tootlus – seda kinnitavad nii meie pensionifondide kehvad tulemused kui ka maailma investeerimisfondide võrdlus.

Tasud langevad arenenud riikide tänasele tasemele alles seitsme aasta pärast

Rahandusministeerium on probleemi luubi alla võtnud ja plaanib vähehaaval langetada seadusega lubatud fonditasude ülempiiri. Kava jõustumisel jõuab keskmine valitsemistasu seitsme aasta pärast lõpuks OECD riikide praegusele keskmisele tasemele.

700 000 teise sambaga liitunud inimesele on see kahtlemata rõõmustav uudis, aga pensionifondide vastuseis on samas mõistetav, nendib ajakirjanik Birjo Must Äripäevas. Muudatuste tulemusena kahaneks fondivalitsejate tulu 2026. aastaks praegusega võrreldes pea poole võrra.

(Ainuüksi eelmisel aastal maksid Eesti pensionikogujad oma varast fondivalitsejatele tasudeks 37 miljonit eurot.)

Aga kas peaksime muret tundma, et seni niigi maailma keskmisest oluliselt kehvemate tulemustega pensionifondid nüüd oma hoiatuse teoks teevad ja teadlikult kõrgema tootlusega investeeringutest loobuvad?

Tasude langetamine tegelikult investeeringuid ei mõjuta

Rahandusministeerium on leidnud, et tasu alandamine ei tohiks tegelikult muuta pensionifondide investeerimisstrateegiat. Sest enamus tulust, mida pangad valitsemistasudena teenivad, ei kulu nagunii turuanalüüsile ega kasulike investeerimisvõimaluste otsimisele, vaid hoopis müügikuludeks ja kasumiks.

Teisisõnu – kui tasud langevad, tuleb fondivalitsejatel kokku tõmmata turunduskulud, mis investoritele mingit väärtust ei loo. Meid ähvardab oht näha vähem reklaame, mis kujutavad näitlejatest “pensionäre” palmi all. Vähem müügimehi ostukeskustes jalus. Õnneks pole mingit põhjust, miks fondijuhid ei peaks suutma teha osakuomanike huvides parimaid investeeringuid ka siis, kui nende tööandja kasumimarginaal langeb 55% pealt näiteks 30%-le.

Aga kuidas toimida, kui mõni fondijuht ikkagi ähvardab kasulikud investeeringud tulevikus tegemata jätta? Siin on riigil kasutada samad vahendid, mis muudegi finantssektori rikkumiste puhul.

Mida teha, kui fondijuht ei tegutse osakuomanike huvides?

Kui fondijuhid tegelevad investeerimise asemel peamiselt reklaamiga või annavad emapanga kasumiks ära nii suure osa kogutud valitsemistasudest, et inimeste raha eest hoolitsemiseks ei jätku, peab finantsinspektsioon neile nende kohustusi jõuliselt meelde tuletama.

Kui kohalikud pangad püüavad riiki hoiatusteks maskeeritud ähvardustega nurka suruda, tuleb avada turg väliskonkurentsile. Ja alati on riigil võimalus ka pensionivarade haldamine ise üle võtta, nagu seda on väga edukalt teinud Rootsi või nagu riik seda aastaid tegi Eesti krooni kattevara haldamisega.

Rahandusministeerium on seadnud meie õhukesse pensionisambasse raha kogumisele lõpuks selge ja ühese eesmärgi: maksimaalne tootlus. Tore on, kui kogumisega kaasnevad ka muud hüved, aga need ei tohi tulla pensionikoguja vara kasvu arvelt.

Iseküsimus on: millistest “kõrgema oodatava tootlusega kohalikest investeeringutest” LHV üldse räägib? Seni on suurim osa Eesti sildi all reklaamitud investeeringutest tähendanud lihtsalt odavaid laene, mis pensionikogujale annavad pärast valitsemistasu ja inflatsiooni maha arvestamist negatiivse tootluse.

Loe ka:

Pikk jutt, mis ajalehte ei mahu

Mida saab välja lugeda fondiosaku hinna muutusest mõne kuu või aasta lõikes ja kas pensionikoguja peaks igapäevaselt silma peal hoidma tootlusel, kuludel või millelgi muul?

Ajaleht Postimees tundis huvi Tuleva pensionifondide käekäigu vastu ja Tuleva fondijuht Tõnu Pekk vastas. Hästi põhjalikult, sest meedia saab teha väga palju selleks, et aidata inimestel oma rahaasjade juhtimisel ettenägelikke ja läbinägelikke otsuseid teha. Leheruumi muidugi nii põhjalikule käsitlusele ei jätku. Loe Tõnu vastust täismahus. 

Ajakirjanik: Tuleva fondidel saab kuu lõpus aasta täis, aga vaatan, et teie fondide NAVid on endiselt miinuses (0,629 ja 0,630 versus 0,64 eurot). Palun väikest kommentaari selle kohta, miks see nii on. Te olete oma turunduse rajanud ainult valitsemistasudele, mis on küll tähtis, aga kas ei oleks mõistlik tunnistada, et ka tootlused on tähtsad, ilmselt ikkagi tähtsamad.

Selgitan põhjalikumalt ja panen viiteid ka juurde. Loodan, et on abiks.

Kas tootlus on kõige tähtsam?

Jah. Me Tulevas ainult tootlusele keskendumegi – pensionikogujale on peamine pikaajaline tootlus. (Teeme palju tööd selleks, et ka inimesed oleksid sellest teadlikud: vt kasvõi siin või siin)

Hea pensionifond loob eeldused selleks, et inimese varal oleks suurim tõenäosus kasvada võimalikult palju selleks päevaks kui ta pensionile läheb. Kõik muu on teisejärguline – turunduslikult võib olla fondivalitsejatel kiusatus keskenduda lühikeste perioodide tootlusele, fondiosaku hinna stabiilsena hoidmisele või mingile müstilisele “kvaliteedile”, millest pangad varem rääkida armastasid. Ma mõistan ka, et ajakirjanikuna on sul võimatu oodata 10-20-30 aastat – artikkel vajab kirjutamist. Aga pensionikoguja jaoks on lühiajaliste kõikumiste tähtsustamine segadust tekitav ja kahjulik. Miks? Sest maailmas on palju uuritud, mis pikaajalist tulemust parandab, ja on leitud, et katsed turgu ajastada ja hoida fondiosaku hinda stabiilsena reeglina pigem kahjustavad pikaajalist tulemust.

Küll on andmeanalüüs järjekindlalt toonud esile ühe asja, mis käib käsikäes investeerimisfondi pikaajalise tootlusega: see näitaja on fondi kulud. Maailma suurima analüüsimaja Morningstar uuringu tulemused on näiteks siin. Meelelahutuslikumat, aga väga tõsiseid maailmas tunnustatud investeerimiseksperte kokku toovat käsitlust võib ajaviiteks kuulata Freakonomicsi podcastina.

Tuleva investeerimisstrateegia lähtubki andmetest ja maailma juhtivate majandusteadlaste soovitustest. Me investeerime passiivselt ja hoiame kulud hästi madalal. Jagades investorite vara maailma suurimate ettevõtete ja valitsuste väärtpaberite vahel ja investeerides reeglipäraselt, on riskid hästi hajutatud. Hoides tasud madalal, loome oma investoritele edumaa teiste ees, kes võtavad kõrget tasu.

See edumaa on kindel. Maailmamajanduse käekäik pole meie kontrolli all ja väärtpaberiturud kõiguvad – millises rütmis täpselt, on ettearvamatu ja pole ka pikaajalisele investorile tähtis.  Aga kulud on selge suurus: mida rohkem läheb tasudeks, seda vähem jääb investorile tulust, mida tema raha turgudel teenib.

Mida lugeda välja fondiosaku hinna muutustest mõne kuu või ühe aasta jooksul?

Kahjuks ei saa lühiajalistest muutustest mingit infot selle kohta, kui palju sinu vara ühes või teises fondis pika aja vältel kasvada võiks. Sellepärast me Tulevas ka lühiajalistele kõikumistele tähelepanu ei pööra ega soovita ka oma investoritel seda teha.

Aga teeme korraks erandi. Vaatame näiteks nende investorite raha käekäiku möödunud aastal, kes valisid uue fondi märtsi, juuli või novembri lõpuks (ehk kelle osakud vahetati uude fondi vastavalt 2. mail, 01. septembril ja 02. jaanuaril).

Millises fondis läinuks nende rahal kõige paremini, kus halvemini?

Sellest tabelist ei anna paraku fondide headuse kohta mitte midagi välja lugeda. (Üleval on blogiposti tunnuspildiks ekraanipilt Pensionikeskuse kohustusliku kogumispensioni fondide osaku puhasväärtuse statistikast tänase, 7. märtsi seisuga – ka see tabel räägib peamiselt sellest, et fondiosakute väärtus kõigub, mitte sellest, kui hästi meie rahal läheb – toim.) 

Ma saan aru, et fondivalitsejate turundustiimidele on hea tööriist rääkida oma fondi osaku hinna kasvust – kas siis 2002. aastast alates või mõnest muust suvaliselt valitud perioodist. Paraku ei anna osaku hinna muutus fondi investorile mingit infot selle kohta, kui palju tema teenis. Investorid tulevad fondi erinevatel ajahetkedel ja ostavad iga kuu osakuid juurde – sellisel viisil investeerides on dollar cost averaging (ostude ajas hajutamine) kõige parem strateegia. (Siit saab lähemalt lugeda, miks osaku puhasväärtuse muutus ei näita sinu tulu).

Jälle: sellepärast olemegi nii palju tähelepanu pööranud kuludele. See on ainus asi, mida me reaalselt mõjutada saame ja millel on tõestatud mõju pikaajalisele tootlusele. Mida madalamad on fondi kulud, seda suurema tõenäosusega tuleb parem pikaajaline tootlus.

Miks on Tuleva fondide NAV väiksem kui aprilli alguses?

Maailmaturud (mõõdetuna eurodes 73% MSCI ACWI ja 27% Bloomberg Barclays Global Aggregate võlakirjaindeksi järgi) on selle perioodi jooksul langenud ligi 2%. Meie fondid järgivad üsna täpselt maailmaturugu nii tõusudes kui langustes. See ongi passiivse investeerimise eesmärk.

Me võime sinuga pikalt arutleda selle üle, miks maailmaturg üles või alla läks – teen seda õlleklaasi juures hea meelega. Aga neid arvamusi on maailma finantsleheküljed täis ja ma ei usu, et minu oma siin sinu lugejatele midagi juurde annaks. Finantssektori töötajatel on raske nii endale kui klientidele tunnistada, et me ei tea, mida turg homme või ülehomme või aasta-paari jooksul teeb. Ükski Eesti fondijuht ei tea. Siin Tuleva eristubki: me ütleme ausalt, et ei tea. Küll aga oskame empiiriliste andmetega töötada ja toetuda paarile lihtsale seaduspärasusele, mis ka põhjaliku andmeanalüüsi järel tegelikult paika peavad: 1) ei ole head tootlust ilma volatiilsuseta, ja 2) mida madalamad kulud, seda parem lootus heale pikaajalisele tootlusele.

Mida Tuleva esimene tegevusaasta näitab?

Kahte väga olulist asja, mis on heaks uudiseks Eesti pensionikogujatele. Esiteks, indeksifondid on suutnud väga madalate kuludega teha täpselt seda, mida lubasime: saavutada tulemus, mis käib käsikäes väärtpaberituru keskmise ehk võrdlusindeksi liikumisega. Teiseks, Eestis on juba täna piisavalt teadlikke pensionikogujaid, tänu kellele on madala tasuga fondid jätkusuutlikud. Tuleva fondid on kasvanud oluliselt kiiremini kui lootsime ja see tähendab, et tulevikus saame tasud veelgi madalamaks.  

Üks asi veel – sa ütled oma küsimuses, et Tuleva on oma turunduse rajanud madalatele kuludele. Võibolla on see tähenärimine, aga rangelt võttes me Tulevas tegelikult turundust ei teegi. Nagu sa tead – meie tegevuse loogika on natuke teistsugune kui pankadel. Inimesed ise tulid kokku ja tegid omale sellise fondi, kus kolmveerand nende valitsemistasust ei lähe fondivalitseja emapanga kasumiks ega turundus- ja müügikuludeks. Meie põhieesmärk pole teenida omanikele kasumit, vaid maksimeerida pensionikogujate tulu – omanikud ise ongi pensionikogujad. See ei ole turundustrikk, vaid fundamentaalne erinevus. Me oleme ka liikmetega kokku leppinud, et teeme tööd selle nimel, et võimalikult paljudel Eesti inimestel oleks võimalik saada igast pensioniks säästetud eurost maksimaalne kasu. Teeme teavitustööd, et võimalikult palju inimesi leiaks üles madalate kuludega fondid ja püüame aidata ka riigil teha paremaid seadusi. Tuleva pensionifondid on täna juba jätkusuutlikud – aga nagu eespool ütlesin, on vahva, kui kasvame, sest siis saame kulud veel rohkem alla.

Läks veidi pikale, aga see teema on minu arvates väga oluline. Ajakirjandus mõjutab inimeste otsuseid väga ja tore oleks kui ka ajakirjanikud hakkaksid lõpuks tähelepanu pöörama fondide mõne kuu kõikumiste kõrval ka sellele, kuidas pensionikogujatel päriselt läheb. Kui jäi veel küsimusi või tahaksid edasi arutleda, anna palun märku!

Tõnu

 

Eesti pensionisüsteem ei paista läbi

Tuleva tiim veendub iga päev inimestega rääkides, et Eesti pensionisüsteemi läbipaistvus on lubamatult madal. Näeme, et isegi majandusharidusega inimestel on keeruline, kui mitte võimatu leida infot, mis aitaks valida sobivaima pensionifondi.

Probleemi kinnitas ka eelmisel nädalal läbi viidud küsitlus. Küsisime inimestelt, kas Eesti kohustusliku kogumispensioni ehk II samba süsteemi läbipaistvus on kõrge või madal. 97% vastanutest ehk 297 inimest leidsid, et madal. Vaid üheksa inimest ehk 3% hindas läbipaistvust kõrgeks.

Kus on täna läbipaistvusega kõige suuremad raskused?

Pension tekitab kysimusi

1. Kohustuslik pensioni II sammas sunnib meid kõiki investeerima maailma väärtpaberiturgudele, aga erapooletut ja asjatundlikku nõu küsida pole kelleltki.

Pensioninõustajateks on hoopis maskeerunud fondivalitsejate müügiesindajad. Neile on tööandja teinud ülesandeks värvata uusi kliente, mitte aidata inimestel teha enda jaoks parim valik. Lisaks, II sambaga seotud terminid ja tõesti teadliku otsuse tegemiseks vajalikud arvutused on nii keerulised, et käivad ka neile müügiesindajatele endile üle jõu.

2. Ka väga hästi kodutöö ära teinud inimesel ei ole mingit võimalust teada saada, kui palju ta tegelikult oma investeeringu pealt tasudeks ära maksab.

Ükski fondivalitseja peale Tuleva lihtsalt ei avalda täna kõiki kulusid, mida iga inimene peab oma pensioni-investeeringu pealt maksma.

3. Inimestel on võimatu võrrelda, kuidas läheb nende isiklikul pensionivaral valitud pensionifondis võrreldes Eesti ja maailmaturu keskmisega.

Samuti pole võimalik teada saada, millist pensioni võib inimene oodata kõigi kolme pensionisamba koosmõjul, kui jätkab säästmist tänases tempos.

Seepärast pole üllatav, et kaks kolmandikku inimestest Eesti pensionisüsteemi ei usalda.

Tuleva on juba esitanud realistlikud, kiiresti rakendatavad ettepanekud, mille ellu viimine aitaks muuta Eesti pensionisüsteemi inimeste jaoks soodsamaks ja arusaadavamaks. Mida rohkem on Tuleval liikmeid, seda tõsisemalt arvestavad otsustajad meie ettepanekuid – kui tahad meie kõigi tulevikku paremaks teha, tule ka kampa!

Tutvu ja astu liikmeks

Arendus peab lähtuma kasutajate, mitte müüjate mugavusest

Rahandusministeerium on alustamas pensioni II samba olukorra analüüsi. Oleme märganud, et senises töös on riik teinud koostööd peamiselt pankade, fondivalitsejate ja kindlustusseltside esindajatega. Süsteemi kasutajaid – inimesi ennast, pole seni kaasatud. Ka  inimeste tegelikke probleeme on uuritud minimaalselt.

See peab muutuma! Kõigepealt tuleb välja selgitada valusaimad probleemid, mis takistavad inimestel tegemast selliseid valikuid, mis võimaldaksid nende pensionivaral kõige paremini kasvada. Oleme ka rahandusministeeriumile oma arvamuses öelnud, et analüüs peaks keskenduma eelkõige just sellele küsimusele.  

Tuletasime oma arvamuses meelde, et Eesti pensionisüsteemi II sammas peab kasvatama inimeste pensionisääste võimalikult tulusalt ja võimalikult madalate kuludega. Ükski teine huvi ei tohi olla sellest eesmärgist eespool – ei pankade ja kindlustusseltside kasum ega isegi ettevõtjate soov saada lisainvesteeringuid.

Riik ei tohi tegeleda finantssektori huvidest lähtuva süsteemi peenhäälestusega. Muutused peavad lahendama probleeme, mis täna takistavad süsteemi keerukuse, kehva tootluse ja kõrgete kulude tõttu inimeste pensionivara kasvu. Selleks tuleb kõigepealt inimeste endiga töötades välja selgitada, mis on lisaks kõrgetele kuludele kõige suuremad takistused. 
Seejärel tuleb luua tööriistad, mis võimaldavad igal inimesel maksimeerida oma pensionivara tootlust, hoides riskid mõistlikul tasemel ja kulud madalal.

* Viisime küsitluse läbi Tuleva facebook-i seinal ning rahatarkuse arendamisest huvitatud inimesi ühendavas Finantsvabaduse facebook-i grupis. See pole ilmselgelt teaduslik uuring. Aga arvestades, et varem ei ole meie teada inimestelt endilt nende arvamust pensionisüsteemi läbipaistvuse kohta keegi küsinud, tasuks tulemustele siiski tähelepanu pöörata.

Kommentaar

Finantsnõustaja ja Tuleva liige Kristo Sepp, portree
Finantsnõustajaja ja
Tuleva liige Kristo Sepp:

“Minu hinnangul on me praegune süsteem raskesti hoomatav, sest olgugi, et infot ja juttu pensionide teemal on kõvasti, siis lõpuks Maali tänavalt ei jaga ikkagi ei ööd ega mütsi…

Probleem on selles, et kogu arutelu ja diskussioon on algusaastatest peale viidud tasemele, kus iga koer kergitab oma saba ning inimestele müüakse ideed, et sa pead valima õige fondi, mis suudab valida õiged instrumendid, siseneda ja väljuda turult õigeaegselt, ning samal ajal ka arvestatavalt panustada Eesti majandusse 🙂

See kõik on tore, aga kõige selle tulemusena lööb tavaline inimene lõpuks käega, valib suvalise fondi ja edaspidi püüab vältida antud teemat igal võimalikul viisil kuna isegi pankade palju kirutud müügimehed ei saa asjadest täpselt aru.

Inimesel peaks olema võimalik valida lihtsalt üks madalate kuludega 100% maailma aktsiatesse investeeriv fond, kus siis istuda enamuse oma aktiivsest tööelust  kuni on jäänud näiteks 10 aastat pensionini. Seejärel võiks süsteem ise automaatselt saata talle meeldetuletuse oma asjad üle vaadata, et hakata saabuvaks pensioniks valmistuma. Jääks ära see pidev sõelumine ühest fondist teise ja keskendumine ebaolulisele. Pensionifondide peamine mõte on lihtne, arusaadav  ja süstemaatiline igakuine säästmine, mis juba oma olemuselt kaotab vajaduse eraldi spetsiifilisi instrumente valida, ning selle säästu stabiilne ajas ja hinnas hajutatult turule paigutamine läbi madalate kuludega investeerimistoodete.”

Tutvu ja astu liikmeks

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.