Kuidas rääkida sõbrale Tuleva liikmekapitalist?

Satud sõbraga kokku. “Kuulsin, et see Tuleva teeb siin pensioniga ägedaid asju. Ma mõtlesin, et astuks liikmeks ja seal käib mingi kapitalikogumine ka?” Sõber vaatab sulle huviga otsa. “Vaatasin, et sa oled seal liikmete seas – ütle mulle, kas ja kui palju võiksin panna?”

NB! Kapitali panustamine on tänaseks lõppenud. Oma liikmekapitali seisu saad näha Tuleva Minu kontole sisse logides.

Ei ütle. Ükskõik kui hea sõber on, siis ikka ei saa lihtsalt öelda “jah” või “ei”. Meile on oluline, et sa teeksid rahalisi otsuseid võimalikult teadlikult. Kuid jagame oma arutluskäiku, kuidas võiks liikmekapitalist mõelda. Seda ütleme küll, et tähaeg kapitali panustamiseks on 31. mai südaöö ja täpsemad tingimused on siin.

Kus su säästud praegu on?

Pangahoiusel on plusse ja miinuseid. Pluss on see, et saad raha vajadusel lihtsasti kätte. Teine pluss on see, et põhiosa säilimine on tavaliselt tagatud. Kui panid arvele 1000 eurot, saad 1000 eurot ka välja võtta.

Kui plaanid varsti korteri osta, siis sissemakseks vajalikku summat on mõistlik hoida rahas, mille saab igal hetkel kätte. Ootamatusteks võiks pangaarvel ka midagi tagavaraks olla. Näiteks juhuks, kui pesumasin katki läheb.

Tuleva liikmekapitali pandud raha kasvab samades Tuleva fondides, kus kasvab ka Tuleva liikmete teise samba vara

Pangakontol raha hoidmise miinus on see, et peaaegu sama kindlalt kui on tagatud nominaalväärtuse säilimine, on tagatud ka sinu raha tegeliku väärtuse kaotus. Teenitav intressitulu jääb peaaegu kindlasti inflatsioonile alla. Tänaste intresside juures kehtib see reegel üldiselt ka igasuguste tähtajaliste, kogumis- ja investeerimishoiuste kohta.

Mida pikem aeg, seda rohkem inflatsioon sinu säästudest ära sööb. Selle pärast oleks tark otsida näiteks laste iseseisva elu alustamiseks või oma pensioniks kogutavate säästude paigutamiseks parema oodatava tootlusega võimalusi.

Millised on võimalused parema tootluse saamiseks?

Kui kogud pensioniks, siis lisaks kohustuslikule II sambale võiks kaaluda III sammast, millele riik on andnud tulumaksusoodustuse. Juba sügisel saab raha paigutada ka Tuleva madalate tasudega 3. sambasse. Selleni peab aga veel veidi ootama.

Kui kogud lapsele, siis kindlasti ei soovita me igasuguseid pangas pakutavaid laste investeerimistooteid (koolifondid, lapse kasvukontod jne). Nende kulud on isegi pensionisammastega võrreldes kordades kõrgemad – tulu läheb pangale, mitte sinu lapsele.

Kui hakata uurima igasuguseid pankade poolt pakutud tooteid, siis ei ole ka ühtegi väga head võimalust raha paigutamiseks. Kõigi võimaluste puhul on sama probleem: kõrged kulud näpistavad võimalikust tootlusest suurema osa ära.

Iga Tuleva liikmekapitali pandud kuni 1000 eurot pannakse samadesse Tuleva fondidesse, kus kasvab ka Tuleva liikmete teise samba vara ehk arvestama peab sama kogukulumääraga, mis teise samba varal – 0,47%.  Nii on sul võimalus teenida maailmaturult investeerimistootlust ilma, et peaksid maksma selle eest üüratult suuri valitsemistasusid. Lisaks teenid liikmekapitali panustades tulevikus ka omanikutulu, olles Tuleva fondide üks 5100-st omanikust. (Vaata täna kehtivaid Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tasusid ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tasusid.)

Garanteeritud tootlust ei anna ükski investeering, ka mitte Tuleva liikmekapital. Me eeldame, et indeksifondide kaalutud keskmine tootlus enne kõiki teenustasusid on 5%. Tegelik maailmaturgude tootlus võib olla kõrgem või madalam – see ei sõltu meist ega teistest Eesti fondivalitsejatest. Tuleva algse tegevuskasumi ennustamisel oli kõige olulisemaks eelduseks, et viie aastaga toob Tuleva fondidesse 10 000 inimest keskmiselt 80% oma kogutud pensionivarast – selle eesmärgi oleme juba esimese kahe ja poole aastaga täitnud.

Kes peaks panustama Tuleva liikmekapitali?

Võimalus liikmekapitali panustada on kõikidel liikmetel, sõltumata sellest, kas nad on varem kapitali panustanud või mitte. Seekordses kapitalikogumises saab iga liige, kes on liitunud kuni 31. maini (k.a) panustada liikmekapitali kuni 1000 eurot.

Seda võimalust tasub meie meelest kasutada, kui sul on juba kogunenud sääste, mida saaksid panna maailmaturgudele kasvama. Panus algkapitali on pikaajaline investeering – sobiv pensionitulu võimenduseks või näiteks lapse ülikoolifondiks. Maksimaalne summa on kuni 1000 eurot. Kui saad mugavalt panustada vähem raha, siis on ka see teretulnud. Kui oled juba väga pensioniea lähedal või vajad võimalust seda raha enne viite aastat kasutada, siis ei ole liikmekapitali panustamine sulle – oota näiteks meie kolmanda samba vabatahtliku fondi valmis saamist.

Võttes võrdluseks teised turul pakutavad tooted, kuhu saab väiksemate summadega pensionikoguja raha panustada oleme päris kindlad, et panus Tuleva liikmekapitali on hea oodatava tulu ja riski suhtega rahapaigutus. Lisaks veel selline rahapaigutus, mis aitab luua seitsmesajale tuhandele Eesti inimesele võimaluse koguda pensioni õiglaste teenustasudega. Aga see ei ole muidugi 100% objektiivne nõuanne – meie usume ühiselt Tulevasse, seetõttu me seda ka teiega koos ehitame!

Kui sa pole veel Tuleva liige, siis astu liikmeks siin.

Loe täpsemalt kuidas käib liikmekapitali panustamine siit.

Kui sul on Tuleva liikmelisuse, liikmekapitali või oma pensioni kohta küsimusi, siis kirjuta meile [email protected] või helista meile 644 5100.

Loodava valitsuse pensionireformist võidavad vahendajad ja kaotavad inimesed

Loodav valitsus plaanib II sambas keerulisi valikuid juurde luua. Sellest võidavad pikas plaanis finantsvahendajad ja kaotavad inimesed.

Kui koalitsioonilepe laupäeval avalikuks sai, hakkas mu telefon helisema. Mida ma II samba vabatahtlikuks muutmise plaanist arvan, mida ma nüüd oma pensionisambaga teha kavatsen ja mis on Tuleva järgmised sammud?

Mida ma II samba reformiplaanist arvan?

Arvan, et koalitsioonileppes on prioriteedid sassis. Järgmise aasta 1. jaanuariks lubab loodav valitsus teha seadusemuudatused, mis teevad võimalikuks II sambasse kogumise lõpetamise.

Tähtaeg peaks hoopis küljes olema kahe kõige suurema probleemi lahendamisel, mis meid kõiki vaesemaks teevad. Need probleemid on pensionifondide kõrged tasud ja kogutud raha rööviv väljamaksete kord. Nende küsimuste lahendamise asemel kavatsevad poliitikud kahjuks selle aasta lõpuni tegeleda II sambasse keerukuse juurde loomisega.

Süsteemist, milles tavalisel inimesel on raske orienteeruda, võidavad pangad ja muud vahendajad

Tulevikus peame kõik otsustama, kas koguda edasi pensionifondi, suunata säästud investeerimiskontole või teha rahaga üldse midagi muud.

Arenenud riikide kogemus näitab, et süsteemist, milles tavalisel inimesel on raske orienteeruda, võidavad pangad ja muud vahendajad. Inimesed jäävad kaotajaks. Kui seadus lubab finantsvahendajatel meelitada kliente paigutama oma II samba vara kulukatesse investeerimisskeemidesse ja Rumeenia kinnisvaraprojektidesse, siis nad seda ka teevad.

Inimestel hakkab pensioniks raha kogumisega seotud otsustele rohkem aega kuluma. Juba täna raiskavad pangad suure osa pensionifondide valitsemistasust turundusele. Tulevikus kulub erinevate investeerimistoodete reklaamile veel rohkem raha ja see raha tuleb inimeste taskust.

Pensionifondide tasud on täna liiga kõrged, aga vähemalt üsna hästi võrreldavad. Muude investeerimistoodete tasud, mida pangad pakuvad, on valdavalt veel suuremad. Reguleerimata finantstooted on pahatihti ka nii hinnastatud, et võimatu on kokku arvutada, kui palju rahast igal aastal vahendustasudeks kaob. Lisaks peab arvestama erinevate maksudega täna ja tulevikus. Valikuid võrrelda on kokkuvõttes võimatu.

Mida ma nüüd oma pensionisammastega teen?

Endale pensioniks raha kogudes järgin ka tulevikus kahte põhimõtet, mis tõestatult aitavad mul igast säästetud eurost maksimaalset kasu saada.

1. Võtan iga kuu tükikese oma palgast ja ostan selle eest juurde maailma juhtivate börsiettevõtete aktsiaid.

2. Hoolitsen selle eest, et ükski vahendaja minu varast suurt tükki tasudena endale ei hammustaks.

2+4% palgast kogun ka tulevikus II sambas. Täpsemalt meile, Tuleva liikmetele kuuluvas Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis, kus investeerimise kulud on meie endi kontrolli all. (Loe ka 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformist, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata kuni 6% brutopalgast).

Lisaks panen iga kuu 15% oma palgast täna LHV III samba indeksifondi ja tõstan selle raha Tuleva III samba fondi ümber niipea, kui see valmis saab.

Mida Tuleva edasi teeb?

1. Tuleva hoole alla usaldatud II samba vara maht kasvab kiiremini kui ühelgi teisel fondivalitsejal. Hoolitseme, et meie ühine fond oleks ka edaspidi kõige targem viis pensioniks raha kogumiseks. Me teame, et oma tuleviku tarbeks raha koguda on paratamatult vaja – koos seda teha on palju efektiivsem. Kuna aasta algul jõustunud seadus lubab nüüd investeerida kogu vara aktsiatesse, täpsustame varsti Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tingimusi, et tasahaaval vähendada võlakirjade osakaalu 27lt protsendilt nullini.

2. Et koos rohkem raha koguda kui tagasihoidlik 2+4% palgast, teeme nüüd ka Eesti kõige madalama tasuga III samba fondi. Sinna säästetud raha on tulumaksuvaba – see tähendab kohe 20% võitu.

3. Võitleme edasi selle eest, et pensioniks raha kogumist reguleerivad seadused kaitseksid eelkõige inimeste, mitte vahendajate huve. Meie ettepanekul on viimastel aastatel tehtud II sambas mitu tähtsat sammu õiges suunas ja need sammud on juba inimestele miljoneid eurosid kokku hoidnud. Pensioni kogumise keerulisemaks muutmine oleks minu meelest samm vales suunas. Aga kui loodav valitsus tõesti nii otsustab, on mul rohkem heameel kui kunagi varem, et oleme Tuleva üles ehitanud.

Ka siis, kui seadus muutub, jääb meie eesmärk samaks: koguda koos kõige parematel tingimustel targalt raha, jättes kõrvale ahned vahemehed, kes meile väärtust ei loo.

Kes võidab kõige rohkem Tuleva ettepanekutest?

“Kes võidab kõige rohkem Tuleva ettepanekutest? Loomulikult Tuleva,” kirjutab SEB kindlustusseltsi juht Indrek Holst ajalehes Äripäev

Tõsi. Nii nagu Holst seisab oma tööandja ärihuvide eest, pingutab Tuleva selle nimel, et kaitsta oma liikmete ja teiste pensioniks raha koguvate inimeste huve.

Kõigi kindlustamine üksikute pisikeste lepingutega on matemaatiliselt arutu

Holst nõuab, et riik tagaks kindlustusseltsidele mugava äri. Inimesed aga vajavad riigilt lahendust, mis tooks igast II sambasse säästetud eurost palju rohkem kasu. Ametnike ja poliitikute ülesanne on ikka tagada kasu inimestele, mitte tulu kindlustusfirmadele. 

Arenenud riigid on juba veendunud, et kindlustusseltsid ei suuda mõistlikel tingimustel elukestvat pensioni tagada. Ka Eestis on see nüüd valusa kogemusena selge. Isegi Indrek Holst tunnistab, et kohustuslik pensionileping ei vasta klientide ega kindlustusseltside ootustele. Tuleva on veendunud, et järelikult tuleb seadust, mis kahjulikku lepingut peale surub, viivitamatult muuta.

Sundida inimesi üksikute pisikeste lepingutega ringi jooksma pole lihtsalt efektiivne ega matemaatiliselt arukas. Iga kindlustusselts peab arvestama riskiga, et just talle satuvad kliendid, kes elavad keskmisest kauem. Kõiki kodanikke korraga kindlustades seda muret pole.

Rootsi või Suurbritannia mudel või hoopis parim mõlemast?

Lahendusena on Tuleva välja pakkunud kaks teed. 1. võimalus: võtame eeskuju Suurbritanniast, kus inimestele on antud vaba voli kasutada kogutud pensionisääste vajaduspõhiselt. 2. võimalus: võtame eeskuju Rootsist, kus pensionisamba elukestvaid väljamakseid korraldab riik ise. Inimesed saavad seal sama suurtest säästudest kuni 60% suurema pensioni kui Eestis.

Õpime teistelt riikidelt, kaalume mõlemat võimalust ja valime selle, mis Eesti tarka pensionistrateegiat kõige paremini toetab!

Suurbritannia ja Rootsi mudeleid saaks ka kombineerida. Riik võib korraldada elukestvaid pensionimakseid, mis tagavad I ja II samba summana toimetuleku. Neile, kes on II sambasse kogunud rohkem vara, võib anda loa toimetuleku kindlustamiseks vajalikust üle jäävat osa vabalt kasutada.

Enne analüüsi juurde asumist tuleb tulekahju kustutada

Kuid esmalt tuleb appi tulla neile, kes juba lähiajal pensioniikka jõuavad ja kelle vara kohustuslik pensionikindlustus pöördumatult kahjustada ähvardab. Inimesi, kes homme pensionile lähevad, ei aita poliitikute määramatusse tulevikku suunatud valimislubadused – nemad vajavad lahendust täna.

Sellepärast soovitabki Tuleva esimese sammuna, et kõigile pensioniikka jõudjaile laieneks võimalus valida väljamaksed otse pensionifondist.

Miks seadus vaesematele inimestele II samba maksete eluaegsuse eest ei hoolitse?
Sest nende pensionisammas pole seltsidele atraktiivne.

On irooniline, et see võimalus on tänases seaduses täitsa olemas, aga millegipärast lubatud ainult neile, kellel on II sambasse kogutud väike summa – alla 9465 euro. Eeldatavasti on vähem kogunud just madalamat palka teeninud inimesed. Tõenäoliselt kujuneb pisemaks ka nende I samba pension. Miskipärast ei muretse rahandusministeerium ega poliitikud selle pärast, et nende inimeste II samba maksed võivad lõppeda enne elu lõppu.  

Miks seadus tagasihoidlikuma sissetulekuga inimeste puhul II samba maksete eluaegsust ei taga? Sellele küsimusele pole ühtegi muud vastust kui see, et kindlustusseltse pisemad, alla 10 000 eurosed pensionilepingud ei huvita.

15. novembril toimus Riigikogu rahanduskomisjoni kohtumine, kus muuhulgas oli jälle juttu ka Tuleva väljamaksete paremaks muutmise ettepanekust.

Hea uudis on, et Tuleva järjepidev töö on lõpuks aidanud poliitikutel ja ametnikel mõista, et tänane II samba väljamaksete süsteem ei tööta. Muutus tuleb, kinnitasid nad.

Kahjuks lükkas rahanduskomisjon reaalsed lahendused veelkord edasi. Proovida midagi nädalatega kokku klopsida oleks diletantlik, väitis Taavi Rõivas intervjuus Äripäevale. Ometi on Tuleva juba kaks aastat näidanud selget, süsteemset lahenduskäiku. Võtame siis selle siin veelkord kokku:

Tegevuskava II samba väljamaksete reformiks

1. Kustutame tulekahju. Lubame kõigile pensioniealiseks saajatele regulaarsed väljamaksed otse pensionifondist.
See on lihtne, seaduses juba lahti kirjutatud üleminekulahendus, mis annaks samast säästetud summast keskmiselt umbes kolmandiku võrra rohkem pensioni. (1) Inimesed, kes homme pensionile suunduvad, vajavad lahendust täna, sest kohustusliku kindlustuslepingu allkirjastamisel tekkiv kahju on pöördumatu.

2. Analüüsime, kas Eestile sobib paremini Suurbritannia või Rootsi mudel. Vajadusel võtame parima osa mõlemast.
Kui akuutne probleem on lahendatud, tuleb ette võtta Eesti pensionistrateegia tervikuna. Rahandusministeerium peab hoolitsema, et koostööpartneriteks poleks siin peamiselt pangad ja kindlustusseltsid nagu seni, vaid eelkõige ikka erapooletud eksperdid ja pensionikogujate esindajad.

3. Teeme Eestile targa pensionistrateegia, mis hõlmab ka II samba väljamaksete reformi.
Tuleva on siin abiks ka edaspidi – nagu Indrek Holstki märkis, kaitstes ikka oma liikmete ja teiste Eesti pensionikogujate huve.

Kutsume sind Tuleva liikmeks.

 


(1) Eelduseks on võetud fondi tootlus keskmiselt 3% aastas.

Tuleva: pensionisamba avamine vabatahtlikuks liitumiseks ähvardab läbi kukkuda

Tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk juhtis täna Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil poliitikute tähelepanu ohule, et plaan avada teine pensionisammas vabatahtlikuks liitumiseks enne 1983. aastat sündinud inimestele võib läbi kukkuda.

“See on hea plaan,” ütles Tõnu Pekk. “Aga see plaan kukub läbi, kui kogutud vara mõistlik kasutamine on ka edaspidi takistatud. Inimesed lihtsalt ei kasuta seda võimalust. Kas te ise soovitaksite oma lähedastel lukustada raha halba süsteemi?”

Siin on Tõnu sõnavõtu täistekst:


 

Austatud sotsiaalkomisjoni liikmed. Viimastel päevadel on juttu olnud sellest, et Eesti pensionisüsteemi tuleb raha juurde leida. Mina esindan 4000 inimest, kes täna pensioniks raha koguvad. Meie palume teilt, et kõigepealt lõppeks selle raha raiskamine, mida me juba säästame.

Kui meil oleks sama hea süsteem kui näiteks Rootsil, saaksid inimesed sama raha eest 30 – 60% rohkem pensionit. Rootslased säästavad tootlikumalt ja kasutavad kogutud vara efektiivsemalt.

See ei ole õunte võrdlemine apelsinidega. Raha on võrreldav mõõtühik. Teie ülesanne on luua eeldused selleks, et ka Eesti inimesed saaksid igast säästetud eurost rohkem kasu.

Teiste riikide kogemusest õppimine ja õpitu rakendamine Eestis võtab aega. Enamikul meist on aega.

Aga neil, kes varsti pensionile lähevad, ei ole aega. Jutt on kümnetest tuhandetest inimestest.

Teil on täna võimalus lahendada nende õigustatud mure lihtsa seadusemuudatusega. Õigus valida fondipension.

Mida see annab?

– Esiteks: vara, mida inimene veel ei kasuta, teenib tulu. Me ei ole nii rikkad, et tootlusest loobuda.

– Teiseks: surma korral pärivad ülejäänud vara lapsed.

– Kolmandaks: ära jäävad kindlustusseltsi kulud.

Eelmisel aastal kulutasid kindlustusseltsid iga teise samba pensionideks makstud 1000 euro kohta 430 eurot oma kuludeks.

Ükski mõistlik riik ei sunni inimesi sellisel viisil oma sääste raiskama.

Mis juhtub, kui lahendust jälle ei tule?

80 000 inimest kaotab suure osa oma pensioniks kogutud säästudest. Nad on seadusega sunnitud ostma kindlustuslepingu, mis neile elukestvat püsiva väärtusega sissetulekut ei taga.

Aga see pole ainus tagajärg.

Teil on plaan avada teine sammas uuesti vabatahtlikuks liitumiseks. See on hea plaan. Aga see plaan kukub läbi, kui kogutud vara mõistlik kasutamine on ka edaspidi takistatud. Inimesed lihtsalt ei kasuta seda võimalust. Kas te ise soovitaksite oma lähedastel lukustada raha halba süsteemi?

Kui te tahate, et inimesed pensionisambaga liituks, tuleb anda jõuline signaal, et riik võimaldab kogutud raha tulevikus mõistlikult kasutada.

Alustada tuleb nendest, kes varsti pensionile jäävad.

On arusaadav, et kindlustusseltsid püüavad teid lahendustest eemale hirmutada. Teie asi on kolme ettevõtte ärihuvidest läbi vaadata.

Veelkord: praegune süsteem ei kindlusta püsiva väärtusega sissetulekut elu lõpuni. Sellele on viidanud ka Riigikontroll. Pidevalt kahanev pisike pensionilisa ei saa olla õigustuseks olukorrale, kus inimesed on seadusega kohustatud ostma halva kindlustustoote.

____

Kordan meeldetuletuseks üle ka, millist muudatust meie ettepaneku rakendamine vajab. Kogumispensionide seaduse § 42 lg 3 ütleb täna: osakuomanikul on õigus leppida kokku fondipension, kui talle kuuluvate osakute koguväärtus on väiksem kui 50-kordne rahvapensioni määr.

Meie ettepanek on lisaks anda võimalus valida fondipension ka neile, kellel tekib õigus kohustuslikule kogumispensionile hiljemalt 2025. aastal.

Nii lihtne see ongi. Üks lause.


Loe ka Tuleva avalikku pöördumist rahandusminister Toomas Tõnistele ja sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale.

Kui tahad ise Tuleva tegemistest kasu saada ja kaasa aidata, et Eesti saaks targa pensionistrateegia, ühine Tuleva liikmeskonnaga.

Soovin küsida