Pensionifondide tasude langetamine on õige samm, aga läbi mõtlemata erand ei ole

Eestis on äge elada! Ärksatel inimestel on siin võimalik palju korda saata, sest leidub riigiametnikke, kes asjalikke kodanikualgatusi ja õiglast kriitikat kuulda võtavad.

Rahandusministeerium saatis täna kooskõlastusringile investeerimisfondide seaduse muudatused, millega vähendatakse teise samba pensionifondide valitsemistasu piire. Plaan tasusid langetada on tähtis samm õiges suunas, ehkki lähemal vaatlusel jäävad silma mõned probleemid.

Lühidalt:

  • Tuleva tervitab valitsemistasude eesmärgistatud langetamist, et inimeste vara saaks teenida paremat tootlust.
  • Rahandusminister lubab, et lähiaastatel langeb Eesti pensionifondide keskmine valitsemistasu vähemalt OECD keskmiseni ehk 0,5-0,7% aastas.
  • See peaks ministeeriumi hinnangul suurendama inimeste pensionivara 12 -15 miljoni euro võrra aastas.
  • Tuleva ei toeta Rahandusministeeriumi kava teha erisoodustusi pensionifondidele, mille portfellides on kõrge osakaal riskiinvesteeringutel. Selline erand ilma mõjuanalüüsita seaks inimeste pensionivara ebamõistliku riski alla.
  • Tulevikus soovitame terviklikult analüüsida, kuidas pensionikogujad saaksid investeerida Eesti majandust arendavatesse suurprojektidesse, ilma et nad kaotaks suure osa oma varast mitmes kihis erinevate fondide teenustasudeks.

 

On vahva, et rahandusministeerium on Tuleva liikmeid kuulda võtnud ja tunnistab, et Eesti peab tõesti kriitiliselt üle vaatama, miks meie pensionisüsteem teistele riikidele alla jääb. See ei tohi jääda tühjaks lubaduseks ega piirduda fonditasude piiride langetamisega.

Ootame, et rahandusminister Toomas Tõniste ja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tuleksid otsustavalt appi inimestele, kellelt viivitus kogutud vara väljamaksete süsteemi korda tegemisel ähvardab röövida suure osa pensioniks kogutud rahast.

Rahandusministeerium: “Kõrgema valitsemistasu vajalikkus agressiivsetel aktiivselt juhitud fondidel pole otseselt põhjendatud.”

Väga tähtis sõnum rahandusministeeriumilt on, et aktiivselt juhitud fondide kõrged tasud pole põhjendatud. “Lühikese võrdlusperioodi põhjal on näha, et mitmete fondivalitsejate aktiivselt ja passiivselt juhitud fondide tulemused on väga sarnased,” seisab eelnõu seletuskirjas. “Kuigi pikaajaliselt võib tulemus olla teistsugune, siis nende andmete pealt ei ole kõrgema valitsemistasu vajalikkus agressiivsetel aktiivselt juhitud fondidel otseselt põhjendatud.”

(Tegelikult näitab maailmakogemus selgelt, et just pikaajalises tootluses jäävad aktiivselt juhitud fondid reeglina passiivselt juhitud fondidele alla.)

Poliitikud peavad seadma inimeste huvid pankade ja kindlustusseltside ärihuvidest ettepoole, et inimeste vara saaks teenida head tootlust – seda nii raha kogumise kui ka pensionieas vara kasutamise faasis.

Pensionifondide tasude langetamine on hea algus. On teada, et kulude vähendamine on kõige kindlam viis parandada inimeste pensionisäästude tootlust. Tuleva tervitab Rahandusministeeriumi ettevaatlikku algatust.

Ministeerium on välja toonud probleemi, millele oleme Tulevas korduvalt tähelepanu juhtinud: kõik pankade fondivalitsejad kulutavad enamuse inimeste taskust võetavatest valitsemistasudest müügile ja emapankade kasumiks.

See olukord nõuaks ja lubaks Tuleva hinnangul tasude langetamist suuremal määral kui kooskõlastusringile saadetud kava ette näeb. Näiteks Rootsis maksab enamik inimesi pensionifondile valitsemistasuks 0,25% aastas.

Siiski on suurepärane, et Rahandusministeerium on seadnud selge, mõõdetava eesmärgi, mille täitumist lähitulevikus jälgida ja hinnata saame: viia Eesti pensionifondide valitsemistasu OECD riikide keskmisele tasemele (täna on Eesti pankade pensionifondid OECD riikide kalleimate seas, samal ajal kui nende tootlus on üks arenenud riikide kehvemaid). “Numbriliselt tähendab eesmärk umbes 0,5-0,7 protsendilist valitsemistasu,” seisab eelnõu seletuskirjas.

Rahandusministeeriumi kaval on siiski ka probleemsem külg. Plaanis on teha erand nendele fondivalitsejatele, kes investeerivad suure osa inimeste varast vähelikviidsetesse ja reguleerimata turul kaubeldavatesse instrumentidesse. Sellised fondid võivad ka tulevikus võtta kõrgemat tasu.

Eelnõu autorid loodavad, et see muutus soodustab Eesti investeeringuid, aga toovad välja ka olulise riski: “Kuna fondid võivad nüüd suurema valitsemistasu saamise lootuses suurendada investeeringuid ebalikviidsetesse varadesse, suurendab see riski osakuomaniku jaoks.”

Fondid võivad suurema valitsemistasu lootuses investeerida inimeste vara riskantsetesse, ebalikviidsetesse varadesse.

Kahjuks jätab eelnõu lahtiseks, kuidas inimesi riskiinvesteeringutest teavitada tuleb – seda plaanitakse alles tulevikus uurida. Järgmine lause seletuskirjas kõlab naiivselt, et mitte öelda hoolimatult: “Juhul kui pensionifondid suurendavad oma fondides vähelikviidsete ja suurema riskiga investeeringute osakaalu, siis seda tuleks osakuomanikele selgelt välja öelda.”

Miks Tuleva arvates pole mõistlik hägustada tasude langetamise meetmeid täiendavate investeerimiskategooriate lisamisega?

1. Regulatsiooni ükskõik millisel viisil täiendades peab riik seadma pensionikogujate huvid ettepoole fondivalitsejate ärihuvidest. Seejuures tuleb prioriteediks seada enamiku pensionikogujate säästudele maksimaalse ning jätkusuutliku tootluse saavutamise, mitte üksikutele investoritele sobivate riskitoodete lisamise.

2. Vähelikviidseid ja reguleerimata turul kaubeldavaid riskiinvesteeringuid soosivad mööndused regulatsioonis oleks põhjendatud ainult juhul, kui oleks olemas andmepõhine tõestus, et sellised soodustused parandavad pensionisäästude pikaajalist tootlust. Sellist tõenduspõhist infot seletuskirjas pole.

3. Riskiinvesteeringute kategooria lisamine regulatsiooni ilma turundusmaterjalides, aruannetes ja statistikas esitatava info korrastamiseta seab pensionikogujate vara ebamõistliku riski alla. On reaalne oht, et suur osa pensionikogujate varast satub muudatuste tulemusena pensionifondidesse, mille riskiprofiil neile ei sobi.

4. Pensionisüsteem on juba täna kasutajale liiga keeruline. Pensionifondide kategooriate jaotust võiks küll tulevikus korrastada, aga seda tuleb teha terviklikult ja eesmärgiga muuta inimestele hea valiku tegemist lihtsamaks, mitte keerukamaks.

5. Kui riskiinvesteeringuid innustatakse kõrgema tasu lubamisega, peab riik jälgima, et sellesse kategooriasse kuuluvate fikseeritud tootlusega investeeringute reaaltootlus oleks selgelt positiivne ka pärast fondi jooksvate tasude mahaarvamist. On lubamatu, et pensionifond saab soodustusi, tehes teadlikult investeeringuid, mille tootlus on pärast valitsemistasu maha arvamist negatiivne.

Neil põhjustel soovitame siiski seadusandjal astuda üks samm korraga – täna on esmane prioriteet tasude langetamine.

Tulevikus tuleks terviklikult üle vaadata, kas ja kuidas oleks võimalik suunata pensionikogujate raha Eesti majandust arendavatesse projektidesse, ilma et seejuures kaotaks pensionikogujad suure osa oma varast mitmes kihis erinevate fondide teenustasudeks ega peaks seadma oma vara ebamõistlikult kõrge riski alla.

Milles ma olen ja milles ei ole Indrek Neiveltiga nõus

Kui sa oled täna 20-30-aastane, on sul ligi 40% võimalus osaleda oma 100-nda sünnipäeva tähistamisel. Mida sa oma täiskasvanu-elu teises pooles ette võtta plaanid?

Ja kui ei lähe elus nii vahvalt, et tahad ja saad surmani teha huvitavat tööd, siis millest sa elada kavatsed?

Pensioniks kogumine on ebaseksikas, vaevaline ja riskantne. Kes teab, milliseid maailma raputavaid pöördeid järgmine poolsajand toob. Ja ometi. Keegi pole välja mõelnud midagi vähehaaval säästmisest paremat, mis enamikule sobiks.

Indrek Neivelt on mulle elus palju õpetanud. Ka iseseisvat mõtlemist ja asjade pealispinnast läbi vaatamist. Ta on üks võtmeisikuid, kes aitas Tuleval sündida, tuhandeid ärksaid inimesi liita ja tuua Eesti inimestele madala kuluga pensionifondid.    

Tuleva asutajad pole kõiges ühel meelel. Eile ütles Indrek valusad mõtted: Riik sunnib inimesi väga piiratud tingimustel pensioniks koguma, aga vastutust ei võta. Kui nii, siis valmistugu igaüks nii, nagu paremaks peab.

Indrek Neivelt: kui poliitikud ja ametnikud keelduvad vastutamast, tuleb pensioniks säästmine üldse vabatahtlikuks teha.

Milles oleme eriarvamusel

Kas inimeste toimetulek pensionieas on igaühe oma asi või meie kõigi mure koos, on maailmavaateline küsimus.

Lihtne ja loogiline on öelda, et inimene otsustagu ja vastutagu ise. Aga kui meil tuleb igal aastal juurde tuhandeid vaesuspiiril elavaid eakaid, on see laastav kõigile. Laastav neile, kes polnud noores eas piisavalt küpsed, et säästmisega alustada. Nende lastele, kes on ise hädas omale tulevikupensioni kogumisega, aga peavad lisaks ka vanemaid aitama. Haigekassale, sest vaesed inimesed on haigemad. Omavalitsustele, kes peavad maksma toetusi neile, kes toime ei tule. Kõigile, kelle maksuraha selleks kulub.

Asi pole selles, et inimesed oleks vastutustundetud. Asi on selles, et hiljem alustades paisub hüppeliselt ohver, mille sa pead tooma, et pensioniks piisavalt koguda. Kui paned 22-aastaselt esimesest palgast alates iga kuu 100 eurot kõrvale, kogud 65ndaks eluaastaks ligi 200 000 eurot. Kui alustad 50-selt, pead sama summa kokku saamiseks säästma 700 eurot kuus.*

Kui alustad säästmist alles 50selt, pead sama summa kogumiseks kõrvale panema seitse korda rohkem raha kui 22selt alustades.

Indrek teab, et temavanused inimesed mõtlevad pensionile küll. Aga temavanuselt on enamiku jaoks lootusetult hilja. Noorel inimesel on muud mured. Kogumise edasilükkamine ei ole tingimata lollus. Lihtsalt inimlik.  

Poliitilised otsused tuleb teha poliitikutel. Mulle meeldivad faktid. Andmetele toetudes olen veendunud, et oleks parem aidata inimestel ka edaspidi panna tuleviku tarbeks raha kõrvale. Kohe esimesest palgast alates. Sest Nobeli preemiaga uurimused näitavad ühte: kui säästmine pole sund või vähemalt hea vaikimisi valik, ei kogu inimesed piisavalt, et pensionieas vaesusest pääseda. Elu seisab tee peal ees. 

Milles oleme samal arvamusel

Indreku kriitika on terav. “Mind on kogu aeg üllatanud, kui vähe läheb pensioni kogumine korda meie poliitikutele ja ministeeriumite töötajatele,” ütleb Indrek. “Pensioni maksmine tänastele pensionäridele on paljude parteide lemmikteema, aga tänaseid pensionikogujaid ei taha keegi esindada.”

Eestil ei ole terviklikku pensionistrateegiat. Ei ole mõõdikuid ega selget vastutajat.

Võtkem kasvõi üks tähelepanuta jäänud probleem paljudest. 

Eestis määrab riik tööelu alustavatele inimestele loosiga suvalise, ainult võlakirjadesse investeeriva pensionifondi. Võlakirjade pikaajaline tootlus ei pea üsna kindlasti inflatsiooniga sammu. Ja kui riik viskab noored fondidesse nagu juhtub, satub enamik kõrge tasuga fondidesse. Fondidesse, kus nad päris kindlasti maksavad pangale suurema tüki oma rahast kui see raha tänaste intressimäärade juures toota jõuab.

Kelle ülesanne Eestis on Rootsilt õppida?

Rootsi riik nii ei tee. Noored, kellel oma eelistust pole, suunatakse väga madala kuluga riigi enda indeksifondi AP7, mis investeerib maksimaalselt aktsiatesse. Rootsi pensionisüsteem on edu poolest maailmas tuntud. Kelle ülesanne Eestis on Rootsilt õppida?

Oleme kohanud poliitikute ja ametnike skeptilist suhtumist. Eesti esimene pensionikogujate ühendus Tuleva on tülikas partner laua taga, kus varem oli kohta ainult pankade ja kindlustusseltside esindajatel. Anname endast parima, et olla riigile tõsine, süsteemi kasutajate tegelikke probleeme analüüsiv partner. Aga ametnikud ja poliitikud peavad võtma vastutuse tingimuste eest, mille riik oma inimestele peale surub.

Pensionikogujaid esindav Tuleva on tülikas partner laua taga, kus varem oli kohta ainult pankade ja kindlustusseltside esindajatel.

– Olen Indrekuga nõus, et tuleb hakata tähelepanelikult mõõtma, kuidas meie rahal pensionisüsteemis läheb. Tootlust tuleb võrrelda maailma keskmisega, inflatsiooniga ja nagu Kristjan Järvan märkis, palkade kasvuga. Tuleb mõõta, kui palju pensionit annab iga meie inimeste säästetud euro. Tuleb võrrelda tulemust kõige edukama pensionisüsteemiga riikidega. 

– Olen nõus, et ametnikud, ajakirjandus, me kõik peame lõpetama pensionifondi-keskse mõtlemise. “Miks maksab suurem osa Eesti pensionikogujaid siiani kolm korda rohkem tasusid kui oleks mõistlik?” küsib Indrek. Sest pankade fondidel läheb hästi, kui nad teenivad omanikele võimalikult palju kasumit. See kasum tuleb tasudest, mida inimesed maksavad. Inimestel läheb hästi hoopis siis, kui nende tänane kokkuhoid annab neile tulevikus maksimaalse kasu. Selleks peavad tasud kordades langema. 

– Olen nõus, et poliitikud ja ministeeriumide töötajad peavad peatama süsteemi peenhäälestuse ja vaatama otsa suurele küsimusele: miks saab Eesti inimene pensionile jäädes kätte kolmandiku võrra vähem raha kui sama suure summa säästnud rootslane? Millal on plaanis naabrite pensionisüsteem luubi alla võtta, selle insenerid appi kutsuda ja õpitu meil rakendada?

Sest nagu me ütlesime suvel Riigikogule saadetud pöördumises, millele kirjutas alla 2300 inimest: Kui me probleeme ignoreerime, võime tulevikus ainult unistada suvekodust Muhumaal või isegi nädalavahetusest Haapsalu spaas – põhjanaabrid maksavad lihtsalt üle. Säästmise edasi lükkamine ja meie toimetuleku laste õlule panemine pole lahendus.


* Arvutuse eeldus: keskmine tootlus 5% aastas.

Loe ka:

Mida põnevat leidus rahandusministeeriumi vastuses Tuleva kirjale?

Eelmisel nädalal sai Tuleva rahandusministeeriumi poolt vastuse meie kirjale, milles juhtisime tähelepanu olulistele mõttekohtadele kogumispensionide seaduses. Meil on hea meel, et rahandusministeerium meiega diskussioonis osaleb, ning nendepoolset vastust saab lugeda SIIT, ent sooviksime omalt poolt mõnda mõttekohta veelgi pensionikogujate vaatenurgast rõhutada.

Milline on pensioni eesmärk?

Iga idee või projekti puhul on kõige olulisem panna paika eesmärk, miks me midagi teeme. Eesti pensionisüsteemis on see eesmärk Tuleva meelest selgelt sõnastamata. Meie meelest on oluline, et eesmärk oleks kõikidele üheselt mõistetav ning veelgi parem kui ka numbriliselt mõõdetav.

Eesmärkidest rääkides keskendutakse pensionisüsteemi puhul peamiselt numbritele – eelkõige keskmisele asendusmäärale (mõõdab pensioni suurust protsendina viimasest netopalgast). Ideaaliks on igal pool kõlanud läbi 40% suurune asendusmäär, aga selgitamata on jäänud, miks just selline number ja kust see tuli? Kui kahekordset keskmist palka teeniv inimene võib oodata tulevikus 1000-eurost pensionit, siis väiksema sissetulekuga inimese puhul ei ole sama asendusprotsendi puhul tulevik sugugi sama roosiline.

Pensionisüsteemi pikaajaline eesmärk on inimestele elamisväärse elu tagamine vanaduses. Selleks, et mõõta kuidas meil eesmärgi täitmine läheb, peaks olema selge, milline elamisväärne elu tegelikult on. Hetkel keskendutakse numbriliste, mitte sisuliste eesmärkide täitmisele. Enne kui hakata aga pensioniraha kasutamist üldse piirama, tuleks paika panna, miks meil pensionisüsteemi vaja on.

Kust leiame õiged numbrid?

Üks teemadest, mida oma kirjas rõhutasime, oli keeruline valikute tegemine ja analüüsimise raskused parima lepingu valimisel. Naljakal kombel illustreeris rahandusministeeriumi vastus meie kirjale probleemi tõsidust. Nimelt kasutasime meie oma kirjas numbrilisi näiteid, mis olid pärit Pensionikeskuse lehe väljamaksete kalkulaatorist, ent rahandusministeeriumil olid väljamaksete kohta teistsugused andmed. Kuidas peaks üks tavaline pensionikoguja aga teadma, millised on siis õiged numbrid?

Lihtsa ja selgelt võrreldava info leidmine pensionide kohta ongi üks hetkesüsteemi võtmeküsimusi, sest on keeruline arutleda erinevate lahenduste plusside ja miinuste üle, kui kasutajal on vähe võrdlusinfot. Ilma selle võrdlusinfota on raske teha selgeks, kas pakutav leping on ikka hea tehing, või äkki oleks võimalik saada paremat lahendust. Veelgi keerulisem on üldse ühest kohast info leidmine. Näiteks teise samba kohta saab infot kas panga või pensionikeskuse kaudu, ent oma staaži- ja kindlustusosakute kohta tuleb infot leida eesti.ee portaalist, mida vast enamik pensionikogujaid teinud pole.

Nüüd, kui kahest kohast info oled kokku kogunud, siis sealt edasi välja nuputamine, kui palju sa päriselt hakkad tulevikus pensionit saama on päris keeruline – ühe prognoosi leiad siit ja teise sealt, ent erinevate teenuspakkujate kohta läbipaistvat infot ühes kohas ei ole. Julgustame jätkuvalt võtma arvesse teiste riikide häid kogemusi, näiteks Rootsi näidet, kus pensionikoguja saab iga-aastaselt info selle kohta, milline on tema pensioniprognoos ja tuleviku väljamakse(l)ootused.

Mis saab edasi?

Kogumispensionide seaduse arendamine on pikaajaline protsess ja hoiame oma sõrme protsessil pulsil. Omalt poolt oleme andnud õiguskantslerile edasi palve uurida teise samba väljamaksete reguleerimise põhiseaduspärasust, ning loodame lähiajal saada nendepoolset vastust selle kohta, kas meie avaldus võetakse menetlusse.

Sellele lisaks oleme jätkuvalt kontaktis erinevate pensionisüsteemi arendavate osapooltega ning edastame enda liikmete head ideed võimalusel nii riigipoolsete eelnõude arendusse kui ka igapäevaselt pensionisüsteemiga seotud osapooltele.

Liikmetel soovitame, aga külastada nii Pensionikeskust kui eesti.ee portaali, et vaadata üle oma pensionikontode seis ja prognoosid ning mõtiskleda hetk selle üle, kas hetkel tundub pensionisüsteem hea tehing. Kui tunned, et tegelikult võiks parem olla, siis tule liitu Tulevaga ja kutsu sõbrad ka – koos on meil rohkem jõudu suunata positiivseid muudatusi.

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.