Kui palju poliitikud su rahast hoolivad, 2 osa: riigikogu

Avasin põnevusega riigikogu möödunud kolmapäeva istungi stenogrammi. Teisel lugemisel olid seaduse muutmise ettepanekud, mis peaksid parandama meie kõigi võimalusi kohustuslikust II pensionisambast natuke rohkem kasu saada.

Liiga pikk, et lugeda? Riigikogu liikmed, teile on artikli lõpus spikker homseks, kui pensionisamba parandamise ettepanekud taas teie ette juba kolmandale lugemisele jõuavad!

Valimiste eel on nii mõnigi poliitik pensionisamba teemal häälekalt sõna võtnud. Hea põhjusega: meie pensionifondid on kasumlik äri pankadele, aga erakordselt kehva tootlusega raha omanikele – inimestele.

Rahandusministeeriumis ette valmistatud eelnõu toob mõned väga arglikud sammud, et asja väheke parandada. Ja ometi on ikka muudatuste paketist puudu lahendus ühele II samba kõige valusamale probleemile: kahjulik väljamaksete süsteem, mis hammustab pensionile jõudva inimese varast viiendiku kuni kolmandiku kindlustusseltsile.

Mõtlesin, et kindlasti kasutab nii mõnigi riigikogu liige nüüd võimalust näidata oma süvenemisvõimet ja tõsiselt valijate huve kaitsta.

Riigikogu asi ei ole otsida kompromisse inimeste vara tootluse ja fondihaldurite kasumiootuste vahel.

Pettusin. Rahanduskomisjoni aseesimees Taavi Rõivas tegi algatuseks kavas olevatest muudatustest lühikese ülevaate. Sinna mahtus optimistlik märkus, et aastate pärast “oleksime ilusasti OECD keskmiste hulgas, mis küllap on üsna hea kompromiss pensionifondide tootlikkuse ja fondihaldurite tasustamise vahel.”

Taavi Rõivas, kaks mõtet.

Esiteks, riigikogu asi ei ole otsida kompromisse inimeste vara tootluse ja fondihaldurite kasumiootuste vahel. Riigikogu asi on hoolitseda, et Eesti inimesed saaksid oma pensionisäästudest maksimaalse tulu.

Teiseks, investeerimisfondide tasud kogu maailmas on järsus langustrendis. Viie aasta pärast on OECD keskmine tõenäoliselt märkimisväärselt madalam kui täna. Seega: pange ikka latt kõrgemale. Tasud peavad langema palju kiiremas tempos! Muidu longime ka tulevikus piinlikult arenenud riikide sabas.

Kui Eestis ei ole peale Tuleva ühtki fondivalitsejat, kes suudaks pakkuda häid pensionifonde mõistliku tasuga, tuleb lihtsalt avada turg rahvusvahelisele konkurentsile.

Nii. Riigikogu liikmed viitsisid küsida kaks küsimust.

Kuna Rõivas rääkis oma kõnes probleemist, et riik on seni visanud “töömeheteed” alustavad noored loteriiga kõige kehvema tootlusega fondidesse, tahtis Urve Palo kõigepealt teada, kas asi ikka puudutab ka tööelu alustavaid naisi.

Eesti avalikus elus on sooline ebavõrdsus terav küsimus ja hooletu keelekasutuse üle nokkimine pole põhjendamatu. Aga kas see on tõesti kõige põletavam küsimus?

Urve Palo, olen kindel, et te teate, et Eesti meeste ja naiste palgalõhe on Euroopa Liidu suurim. Aga kas te teadsite, et meie pensionisüsteemis paisub see järjest sügavamaks pensionilõheks? Kui naisküsimus teile muret teeb, otsige sellele probleemile tõsiseid lahendusi!

Järgmisena uuris vabaerakondlane Krista Aru, et kas arutlusel olevad seadusemuudatused innustavad pensionifonde Eestisse investeerima?

Küsimus oleks kohane, kui see oleks üks 30st küsimusest. Ainsa huviavaldusena opositsioonilt paneb see kulmu kergitama.

Krista Aru, raha, mida Eesti inimesed iga kuu oma pensionikontodele koguvad, ei ole mingi EL-i regionaalmeede, mis peab kohalikke ettevõtjaid järgi aitama. Kohustuslikul pensioni kogumisel on üks selge eesmärk: kõrvale pandud raha peab inimestele teenima maksimaalset tootlust mõistlike riskidega. 

Ilma riskita pole tulu. Risk peab olema hajutatud.

Tasub meeles pidada, et meist valdav osa on juba täna avatud just kohaliku majandusega seotud riskidele. Me käime tööl Eestis. Kodu ostes oleme investeerinud enamuse oma varast Eesti kinnisvarasse. Ka esimese pensionisamba suurus sõltub sellest, kuidas just Eesti majandusel parasjagu läheb. Riskide hajutamiseks on enamikule päris tark valik suunata teine pensionisammas muu maailma ettevõtetesse.

Kõige vahvam oleks muidugi, kui õnnestuks teha korraga mõlemat: investeerides raha Eesti majandusse teenime ohtlikke riske võtmata kõrge tootluse, mida siis pensonieas Eesti toodete tarbimisse suunata.

Vastuseks Krista Aru küsimusele: kardan, et tänased seadusemuudatused neid kahte asja korraga saavutada ei aita. Küll aga motiveerivad nad mõnda fondivalitsejat võtma inimeste varaga suuri riske ja mängima raamatupidamisega nii, et nende riskide võimalik negatiivne mõju alles pika viiteajaga selgeks saaks.

Rohkem küsimusi polnud.

Oli veel üks kõnesoovija: II samba loomise ajal sotsiaalministriks olnud Eiki Nestor. Nestor rääkis, et tema muretses pensionifondide kõrgete tasude pärast juba 2004. aastal, aga näed, alles 13 aastat hiljem tuli Tuleva, kes reaalselt midagi probleemi lahendamiseks ära tegi.

Eiki Nestor, kui te tõsist probleemi märkate, ärge teinekord laske sellel 13 aastat tiksuda! Need 13 aastat on Eesti inimestele läinud maksma rohkem kui üks miljard eurot. Kui meie pensionivara oleks teeninud maailmaturgude keskmist tootlust, oleks meil vähemalt nii palju raha rohkem.

101-st riigikogu liikmest 97-l polnud midagi öelda.

Poliitikute pealiskaudsuse juures on tõenäoline, et saame ka tulevikus II sambas väga kehva raha haldamise teenust.

Ja siis vaatasin veel Delfist Siim Kallase videointervjuud, kus ta kiitis, et tema ja Eiki Nestori disainitud pensionisammas tuli väga hea, ehkki tasud on kõrged ja tootlus kehv. Küsimusele, miks Kallase juhitud rahandusministeerium kõrgeid tasusid lubas, vastas Kallas: “Detaile ei mäleta.”

Siim Kallas, pensionifondide tasud ja tootlus ei ole detailid – need on II samba kesksed küsimused.

Poliitikud! Kui ei mäleta, tuletage meelde. Kui ei saa aru, tulge ja küsige. Tänase pealiskaudsuse juures on tõenäoline, et enamik II sambasse raha koguvaid inimesi jääb ka tulevikus ostma väga kehva raha haldamise teenust.

Ma olen tõesti rõõmus, et varsti ligi 9000 inimese vara on Tulevas, kus me ei maksa suurt osa oma tulust pangale lõivuks. Aga ligi 700 000 inimest tiksub ikka pankade vanades fondides. Täna jutuks olevad seadusemuudatused on paraku liiga lahjad, et nende tootlust märkimisväärselt parandada.

Kolmapäeval tuleb Investeerimisfondide seaduse muutmise eelnõu riigikogus kolmandale lugemisele.

Riigikogu liikmed, pakun teile spikri küsimustega, millele on vaja esmajärjekorras vastuseid otsida:

1. Täna saab Eesti inimene oma 65ndaks eluaastaks II sambasse kogutud rahast kolmandiku võrra väiksema pensioni kui täpselt sama palju kõrvale pannud Rootsi inimene.

Mida on plaanis ette võtta, et ka tulevikus meie kogutud rahast kolmandik raisku ei läheks? Vihje: korda tuleb teha ebamõistlik väljamaksete süsteem – Tuleva on ka lahenduse välja pakkunud.

2. Kaks kolmandikku meie II samba rahast on täna paigutatud nulli-lähedase tootlusega võlakirjadesse. Tasud ja inflatsioon tagavad, et see raha sulab järjest väiksemaks.

Kuidas niiviisi saavutada, et meie pensionisammas järgmistel aastakümnetel maailma majanduse kasvule ligilähedastki tootlust teeniks? Ärge rahulduge vastusega, et seadusemuudatus lõdvendab investeerimispiiranguid. Sellest pole abi: fondivalitsejad on omal valikul paigutanud aktsiatesse palju väiksema osa inimeste varast kui tänanegi seadus lubaks.

3. Täna ei suuda isegi rahandusharidusega inimene öelda, kui suur osa tema tulevasest pensionist tuleb II sambast. Fondivalikul pole erapooletut nõu kelleltki küsida. Pensionikeskus ei võimalda sul isegi vaadata, millist tootlust sinu vara seni teeninud on. Pankades, ostukeskustes ja telefoni teel hullutavad inimesi müügiesindajad, kes kiidavad oma tööandja kalleid ja kehvi pensionifonde, toetudes meelevaldsetele võrdlustele ja andes kontrollimatuid lubadusi.

Mida on plaanis teha, et mitte ainult minusugune analüüsinohik, vaid iga arst, õpetaja ja arhitekt saaks erapooletu asjatundja abiga valida sobiva, hästi madalate kuludega pensionifondi? Et isegi tavaline riigikogu liige saaks aru, kuidas luua head eeldused II samba vara kasvuks?

II pensionisambas on põhiosa Eesti inimestele kuuluvast finantsvarast. Poliitikud, teie vastutada on, et sellest varast oleks inimestele ka kasu.

Mida sina täna teha saad, et su pensionisammas teeniks tulu sulle, mitte pangale?

Seadusemuudatus, mis sunnib panku pensionifondide valitsemistasusid vähehaaval langetama, on õige, aga liiga arglik samm – arenenud riikide keskmisele tasemele jõuame heal juhul alles viie aasta pärast. Ole sina targem ja anna oma rahale kasvuks paremad eeldused kohe täna.

Lühidalt:

Vii lihtsalt kohe oma pensionisammas kaasaegsesse soodsa tasuga fondi ja ära maksa päevagi kauem kinni pankade reklaamikampaaniaid ega poes ligi tikkuvaid müügimehi.

Ligi kolmveerand vanade fondide tasudest läheb just müügikuludeks ja pankade kasumiks – need kulud ei aita sinu vara tootlust suurendada, vaid vähendavad seda. Lisaks Tulevale on sul muide nüüd valida ka SEB, LHV ja Swedbanki indeksifondide vahel.

pension.tuleva.ee

 

Lähemalt:

Eesti pankade pensionifondid ongi aastaid maailmas silma paistnud kahe asjaga.
1. Kõrged tasud.
2. Kehv tootlus.

OECD riikide pensionifondide reaaltootlus 2006 – 2016. Allikas: OECD ja Postimees: Eesti pensionifondid endiselt OECD kehvimad.


Kui meie vara oleks pensionifondides kasvanud sama hästi kui maailma investoritel keskmiselt, oleks Eesti inimesed täna sadade miljonite eurode võrra rikkamad. Aga mis läinud, see läinud.

Oleme teeninud sadu miljoneid vahem kui voiks.
Maailmaturu võrdlusindeks: 50% MSCI ACWI (EUR) ja 50% Euro Government Bond Index. Eesti pensionifondide tootlus on mõõdetud EPI indeksiga, teenustasu arvestatud vastavalt rahandusministeeriumi statistikale. Tuleva arvutused.


Varem sul paremat valikut polnudki. Tänaseks on ühtteist muutunud.
Tüdinenud sellest, et raha, mida riik kohustab meid iga kuu otse palgast pensionifondi suunama, teenis tulu pigem pankadele kui meile endile, tulid ärksad inimesed Tulevasse kokku ja hakkasid tegutsema.

Esiteks, hakkasime avalikult rääkima sellest, mida maailma juhtivad majandusteadlased ja analüütikud juba ammu teavad: madalamad tasud on kõige kindlam viis parandada pensionifondi pikaajalist tootlust. Nüüd rõhutab tasude tähtsust ka rahandusministeerium ja isegi mõni pank.  

Teiseks, alustasime koostööd seadusloojatega, et aidata teha Eestile targem pensionistrateegia. Selline, mis seaks inimeste huvid finantssektori ärihuvidest ettepoole ja aitaks maailma väärtpaberiturgude ajaloost ning edukate riikide kogemusest õppides saada igast säästetud eurost maksimaalse kasu. Ainuüksi eelmisel aastal hoidsid Eesti inimesed 1,5 miljonit eurot kokku tänu sellele, et Tuleva ettepanekul keelati kõrged tasud, mida pangad seni võtsid pensionifondi vahetamise eest.

Kolmandaks, näitasime eeskuju ja tegime endale ise oma pensionifondid, mille investeerimisstrateegia lähtub andmetest, mitte fantaasiatest ega usust targa fondijuhi maagiasse. Tulevas koguvad teiste hulgas pensionit tippjuhid Indrek Neivelt ja Sandor Liive, Transferwise’i asutajad Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus, OECD nõunik Annika Uudelepp, kommunikatsiooniekspert Daniel Vaarik, Rikkaks saamise õpiku autor Jaak Roosaare, suurettevõtja Indrek Kasela, Avatud Eesti Fondi juht Mall Hellam ja paljud teised ärksad inimesed. Lisaks Tuleva asutajatele ja liikmetele võivad nüüd meiega koos pensioni koguda kõik, kellel teine sammas olemas.  

Fondivahetuseks kulub netipangas mõni minut ja see ei maksa sulle muide midagi – Tuleva ettepanekul keelas riik 2017. aastast pankadel pensionifondist väljumise eest kõrget tasu võtta.

Tuleva fondivalitseja lähtub järgmistest põhimõtetest:

1. Investeerime passiivselt. See tähendab, et jagame raha reeglipäraselt maailma suurimate ettevõtete aktsiate ja valitsuste võlakirjade vahel – nii on riskid hajutatud.

2. Investeerime pidevalt. Nii maandab meie investorite riske alati ka dollar cost averaging ehk ostude ajas hajutamine. 

3. Keskendume pikaajalisele tootlusele, sest katsed hoida osaku hinda turgude lühiajalistes kõikumistes stabiilsena oleks pikaajalisele investorile väärtusetu kulu. Sinule on tähtis see, et su raha kasvaks võimalikult palju selleks päevaks, kui sa pensionile jääd, mitte see, kui palju su vara väärtus vahepeal kõigub, eks? 

4. Hoiame kulud nii madalal kui võimalik ja ei kuluta sinu raha ekstravagantsetele reklaamikampaaniatele, müügimeeste armeedele ega muudele asjadele, mis pensionikogujatele pikas plaanis väärtust ei loo.

Tuleva eeskujul käivitasid vastumeelselt oma indeksifondid ka kolm panka – Swedbank, LHV ja SEB. Pankade indeksifondid pole päris nii soodsa tasuga, aga on ikkagi palju targem valik kui vanad, kõrge tasu ja kehvade tulemustega fondid. Nii et kui Tuleva sulle ei meeldi, suuna oma vara ühte neist! (Paraku pangad ise oma indeksifonde sulle pigem ei reklaami. Miks, võid siit lähemalt lugeda.)

Kui sa tahad anda oma pensionivarale kasvuks parimad eeldused, vali madalate kuludega indeksifond kohe täna. Iga euro, mis sa igal aastal fondivalitsejale tasudeks maksad, ei teeni sulle järgmistel aastakümnetel tulu – kõrge tasuga fondis edasi tiksudes kaotad seetõttu elu jooksul kümneid tuhandeid eurosid.

Juhend: kuidas vahetada pensionifondi

Loe ka, millist tootlust on Tulevas oodata – mida me sulle lubame ning mida ei luba.

 


Meiega koos võivad pensionit koguda kõik Eesti inimesed. Aga kui tahad kasu saada Eesti põnevaima sotsiaalse startup-i arengust ja samal ajal anda oma panuse selleks, et Eesti saaks tõesti targema pensionistrateegia, mis meid kõiki rikkamaks teeb, tule ka Tuleva ühistu liikmeks.

Kutsume sind Tuleva liikmeks.

 

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.