Tuleva tiim veendub iga päev inimestega rääkides, et Eesti pensionisüsteemi läbipaistvus on lubamatult madal. Näeme, et isegi majandusharidusega inimestel on keeruline, kui mitte võimatu leida infot, mis aitaks valida sobivaima pensionifondi.

Probleemi kinnitas ka eelmisel nädalal läbi viidud küsitlus. Küsisime inimestelt, kas Eesti kohustusliku kogumispensioni ehk II samba süsteemi läbipaistvus on kõrge või madal. 97% vastanutest ehk 297 inimest leidsid, et madal. Vaid üheksa inimest ehk 3% hindas läbipaistvust kõrgeks.

Kus on täna läbipaistvusega kõige suuremad raskused?

1. Kohustuslik pensioni II sammas sunnib meid kõiki investeerima maailma väärtpaberiturgudele, aga erapooletut ja asjatundlikku nõu küsida pole kelleltki.

Pensioninõustajateks on hoopis maskeerunud fondivalitsejate müügiesindajad. Neile on tööandja teinud ülesandeks värvata uusi kliente, mitte aidata inimestel teha enda jaoks parim valik. Lisaks, II sambaga seotud terminid ja tõesti teadliku otsuse tegemiseks vajalikud arvutused on nii keerulised, et käivad ka neile müügiesindajatele endile üle jõu.

2. Ka väga hästi kodutöö ära teinud inimesel ei ole mingit võimalust teada saada, kui palju ta tegelikult oma investeeringu pealt tasudeks ära maksab.

Ükski fondivalitseja peale Tuleva lihtsalt ei avalda täna kõiki kulusid, mida iga inimene peab oma pensioni-investeeringu pealt maksma.

3. Inimestel on võimatu võrrelda, kuidas läheb nende isiklikul pensionivaral valitud pensionifondis võrreldes Eesti ja maailmaturu keskmisega.

Samuti pole võimalik teada saada, millist pensioni võib inimene oodata kõigi kolme pensionisamba koosmõjul, kui jätkab säästmist tänases tempos.

Seepärast pole üllatav, et kaks kolmandikku inimestest Eesti pensionisüsteemi ei usalda.

Tuleva on juba esitanud realistlikud, kiiresti rakendatavad ettepanekud, mille ellu viimine aitaks muuta Eesti pensionisüsteemi inimeste jaoks soodsamaks ja arusaadavamaks. Mida rohkem on Tuleval liikmeid, seda tõsisemalt arvestavad otsustajad meie ettepanekuid – kui tahad meie kõigi tulevikku paremaks teha, tule ka kampa!

Arendus peab lähtuma kasutajate, mitte müüjate mugavusest

Rahandusministeerium on alustamas pensioni II samba olukorra analüüsi. Oleme märganud, et senises töös on riik teinud koostööd peamiselt pankade, fondivalitsejate ja kindlustusseltside esindajatega. Süsteemi kasutajaid – inimesi ennast, pole seni kaasatud. Ka  inimeste tegelikke probleeme on uuritud minimaalselt.

See peab muutuma! Kõigepealt tuleb välja selgitada valusaimad probleemid, mis takistavad inimestel tegemast selliseid valikuid, mis võimaldaksid nende pensionivaral kõige paremini kasvada. Oleme ka rahandusministeeriumile oma arvamuses öelnud, et analüüs peaks keskenduma eelkõige just sellele küsimusele.  

Tuletasime oma arvamuses meelde, et Eesti pensionisüsteemi II sammas peab kasvatama inimeste pensionisääste võimalikult tulusalt ja võimalikult madalate kuludega. Ükski teine huvi ei tohi olla sellest eesmärgist eespool – ei pankade ja kindlustusseltside kasum ega isegi ettevõtjate soov saada lisainvesteeringuid.

Riik ei tohi tegeleda finantssektori huvidest lähtuva süsteemi peenhäälestusega. Muutused peavad lahendama probleeme, mis täna takistavad süsteemi keerukuse, kehva tootluse ja kõrgete kulude tõttu inimeste pensionivara kasvu. Selleks tuleb kõigepealt inimeste endiga töötades välja selgitada, mis on lisaks kõrgetele kuludele kõige suuremad takistused. 
Seejärel tuleb luua tööriistad, mis võimaldavad igal inimesel maksimeerida oma pensionivara tootlust, hoides riskid mõistlikul tasemel ja kulud madalal.

* Viisime küsitluse läbi Tuleva facebook-i seinal ning rahatarkuse arendamisest huvitatud inimesi ühendavas Finantsvabaduse facebook-i grupis. See pole ilmselgelt teaduslik uuring. Aga arvestades, et varem ei ole meie teada inimestelt endilt nende arvamust pensionisüsteemi läbipaistvuse kohta keegi küsinud, tasuks tulemustele siiski tähelepanu pöörata.

Kommentaar

Finantsnõustajaja ja
Tuleva liige Kristo Sepp:

“Minu hinnangul on me praegune süsteem raskesti hoomatav, sest olgugi, et infot ja juttu pensionide teemal on kõvasti, siis lõpuks Maali tänavalt ei jaga ikkagi ei ööd ega mütsi…

Probleem on selles, et kogu arutelu ja diskussioon on algusaastatest peale viidud tasemele, kus iga koer kergitab oma saba ning inimestele müüakse ideed, et sa pead valima õige fondi, mis suudab valida õiged instrumendid, siseneda ja väljuda turult õigeaegselt, ning samal ajal ka arvestatavalt panustada Eesti majandusse 🙂

See kõik on tore, aga kõige selle tulemusena lööb tavaline inimene lõpuks käega, valib suvalise fondi ja edaspidi püüab vältida antud teemat igal võimalikul viisil kuna isegi pankade palju kirutud müügimehed ei saa asjadest täpselt aru.

Inimesel peaks olema võimalik valida lihtsalt üks madalate kuludega 100% maailma aktsiatesse investeeriv fond, kus siis istuda enamuse oma aktiivsest tööelust  kuni on jäänud näiteks 10 aastat pensionini. Seejärel võiks süsteem ise automaatselt saata talle meeldetuletuse oma asjad üle vaadata, et hakata saabuvaks pensioniks valmistuma. Jääks ära see pidev sõelumine ühest fondist teise ja keskendumine ebaolulisele. Pensionifondide peamine mõte on lihtne, arusaadav  ja süstemaatiline igakuine säästmine, mis juba oma olemuselt kaotab vajaduse eraldi spetsiifilisi instrumente valida, ning selle säästu stabiilne ajas ja hinnas hajutatult turule paigutamine läbi madalate kuludega investeerimistoodete.”

28. juuli 2017: Uuendus ja uus mängukalkulaator

Aitäh Tuleva liikmetele. Tänu meie ühistule teenisin ma ühe hiireklikiga 350 eurot. Te teate juba, et olete pannud Eesti pensionituru õiges suunas liikuma. Esimene passiivse investeerimisstrateegiaga pensionifond on nüüd olemas.

Mina juba tegin avalduse oma teise samba fondiosakute üleviimiseks LHV XL fondist indeksifondi. Teen lühikese analüüsi sellest liigutusest. See on heaks näiteks sellest, miks pensionifondide teenustasude suurus nii tähtis on.

Minu pension

Kuna avaldasin enne novembri lõppu selleks soovi, vahetab LHV 2. jaanuaril mu XL fondi kogunenud osakud indeksifondi osakute vastu. Järgmise nelja kuu vältel ehk selle ajani, mil plaanin oma pensionivara üle tuua Tuleva fondi, maksan ma haldustasu 0,39 protsenti senise 1,59 protsendi asemel.

Nelja kuuga säästan teenustasude arvelt ligikaudu 80 eurot. Säästetud summa hakkab mulle ka edaspidi tulu teenima. Kui turg kasvab keskmiselt viis protsenti aastas, on mul kolmekümne aasta pärast pensionile minnes puhtalt tänu nelja kuu teenustasu kokkuhoiule 350 eurot rohkem raha.

Uuendatud 28. juulil 2017: 

Nii. Kevadel tõin ma oma vara Tuleva Maailma Aktsiate Pensionfondi. Poole aastaga olen maksnud valitsemistasu kokku 150 eurot vähem kui ma LHV vanas fondis oleksin maksnud. See 150 eurot teenib fondis mulle tulu – kui turud kasvavad lähema 30 aasta vältel keskmiselt 5% aastas, suurendab see tänane 150 eurot tulevikus minu pensionivara 700 euro võrra.

Kus on sinu II sammas täna? 

Kaalu nüüd, enne juuli lõppu, kas suunata oma pensionivara kallimatest fondidest kaasaegsesse, madalate kuludega indeksifondi. Kui teed selleks avalduse hiljemalt 31. juulil, vahetab pensioniregister sinu vana fondi osakud uute vastu septembri algul. Kui teed hiljem, aga enne 30. novembrit, siis vahetatakse sinu vana fondi osakud uute vastu alles tuleva aasta jaanuaris. See tähendaks, et peaksid neli kuud kauem kõrgemat valitsemistasu maksma. Otsustamisel arvesta järgmisega:

1. Tuleva ettepanekul on vanal fondivalitsejal nüüd keelatud võtta fondist väljumisel veel protsent sinu rahast viimaseks lõivuks. Fondivahetus ei lähe sulle midagi maksma.

2. Pensioniks kogumine on pikk mäng. Mitte keegi ei tea, milline Eesti pensionifondidest teenib lähikuudel või kogu sinu tööelu jooksul parimat ja milline halvimat tootlust. Tänu kordades väiksemale teenustasule on indeksifondidel teiste fondide ees siiski korralik edumaa. Näiteks Nordea A Pluss peab saavutama enne tasusid tervelt 1,2% kõrgema tootluse, et Tulevaga sammu pidada. LHV L ja XL peavad saama enne tasusid 1% kõrgema tootluse, et konkurentsis püsida.

3. Uuendasin ka kodukootud kalkulaatorit, mis keskendub just 4 kuu – ühe vahetusperioodi – kokkuhoiule. Sellega mängides saavad Eesti aktiivselt juhitud progressiivsete ja agressiivsete fondide kliendid lihtsasti arvutada, kui suur oleks sääst, vahetades kalli panga fondi Tuleva vastu. Lisaks arvutab kalkulaator, kui palju see sääst sinu pensioniks kasvab.

Siin on teenustasu säästu kalkulaator aktiivselt juhitud progressiivsete ja agressiivsete pensionifondide klientidele.

Arvutades kokku, kui palju pensioni teise samba tootlus on selle loomisest saadik alla jäänud maailmaturu keskmisele, selgub, et igaüks meist on kaotanud keskmiselt umbes 1000 eurot. See on raha, mis oleks võinud meile järgmiste kümnendite jooksul tulu teenida.

Kui midagi valesti läheb, on sellest hea õppida. On tervitatav, et ka poliitikud on pensioniteemalisse arutellu astunud.

Kedagi ei üllata, et meil tuleb pidevalt kriitiliselt hinnata, kas riik suudab ikka tagada tänastele maksumaksjatele antud pensionilubaduste täitmise. Küll aga on paljudele ehmatusena tulnud tõdemus, kui kalliks on juba tänaseks Eesti inimestele maksma läinud pensionifondide kõrged tasud ja madalad tootlused. Ehmatus põhjustab järske reaktsioone. Loodan ja usun, et Eesti valitsuse ministrid saavad aru, kui olulised ja pikaajalise mõjuga on pensionisüsteemi probleemid. Vajadusel tuleb süsteemi muuta, aga seda ei tohi teha süvenemata.

Tuleva liikmete palvel panen kirja paar mõtet seoses sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sel nädalal tehtud mõtteavaldusega. Olen nendega tutvunud Ärilehe vahendusel.

Tootlus paraneb, kui kulud kahanevad

Margus Tsahkna soovib, et teise samba tootlus paraneks.

Kellelgi Eestis ei ole tööriista, millega parandada maailma väärtpaberiturgude tootlust eeloleva sajandi vältel. Kontrollida saab kulusid. Maailma analüüsikeskuste uuringud näitavad, et just pensionifondide tasud mõjutavad inimeste teenitavat tulu rohkem kui miski muu.

Mu pulss kiireneb iga kord, kui kuulen mõnda fondijuhti rääkimas sellest, et kvaliteet on olulisem kui mõistlikud tasud. Pensionifondi kvaliteeti mõõdetakse tootluses ehk tulus, mis koguneb pensioniks säästva inimese kontole. Just kõrged kulud on üks põhjus, miks Eesti pensionifondide tootlus jääb turu keskmisele alla.

Et teha paremad pensionifondid, tuleb pankadel seega jõuliselt üle vaadata kõik kulud, mis liikmetele väärtust ei loo. Kallid reklaamikampaaniad ja komisjoni-jahil müügimeeste armee väärtust ei loo. Katsed ennustada turgude lühiajalisi liikumisi väärtust ei loo. Seda näitab nii maailma kui ka Eesti pensionifondide kogemus. Tuleva ülesanne on võtta neid õppetunde algusest peale arvesse.

Pensionivara Eestisse investeerimine võiks olla inimeste endi valik

Margus Tsahkna märgib, et osa pensionifondidesse suunatud rahast võiks investeerida Eesti majandusse.

Kuhu pensionivara paigutada, on osalt investeerimisstrateegia küsimus, osalt poliitiline otsus. Minu meelest peaks saama iga inimene ise valida. On häid põhjuseid, miks eelistada maailma väärtpaberiturge, ja on häid põhjuseid, miks investeerida kodu lähedale.

Ühest küljest, keskmise Eesti inimese vara on tahes või tahtmata avatud meie majandusruumi riskidele. Kui su kodu kuulub sulle, oled juba investeerinud Eesti kinnisvarasse. Kui oled ettevõtja või Eesti ettevõtte töötaja, mõjutavad sind kohaliku majanduse tõusud ja langused. Tasakaaluks võib olla mõistlik paigutada pensioni teine sammas tulu teenima maailma väärtpaberiturgudele.

Teisest küljest, mida paremini läheb Eesti majandusel, seda paremini elavad tõenäoliselt tulevikus meie pensionärid. Isiklikult investeeriksin hea meelega osa oma teise samba varast Eesti kinnisvaraprojektidesse, ettevõtete omakapitali, laenudesse jne.

Selleks peaks muutma seadust. Täna peab iga pensionifond olema valmis selleks, et vara ühe kuu jooksul maha müüa, sest investoritel on õigus kuuajalise etteteatamisega fondi vahetada. See tähendab, et pensionifondidel tuleb lõviosa rahast investeerida likviidsetesse, turul kaubeldavatesse väärtpaberitesse. Eestis lihtsalt pole piisavalt selliseid väärtpabereid, et riske mõistlikult hajutada.

Kui seadus seda soodustab ja meie liikmed nii otsustavad, lisab Tuleva edaspidi oma valikusse ka Eesti investeerimisfookusega pensionifondi. Mõned inimesed on huvi selleks juba avaldanud ja mina olen sellisest võimalusest huvitatud liikmete hulgas. Tuleva ühe tegevjuhina on minu ülesanne kõigepealt käivitada madalate kuludega passiivselt juhitud indeksil põhinevad pensionifondid. Sellised pensionifondid, mille kohta on maailmas tõestus, et need pakuvad just keskmisele pensionikogujale kõige paremat tootlust.

Kindlasti ei tasu leppida sellega, et fondivalitsejad esitlevad ennast Eesti majandusse panustajatena, kui neil on pisike osa varast seismas pangadeposiidis või kui nende portfellis on üksikud Baltikumi firmade aktsiad.

Kas lõpetada maksed teise sambasse?

Minister Tsahkna hoiatas, et kui fondide tootlused ei parane, peab mõtlema, kas üldse tasub sinna maksuraha suunata. Peaminister Taavi Rõivas on juba jõudnud kinnitada, et teine sammas ei kao.

See, milline osa pensionist peaks tulema riigieelarvest ja milline osa inimese isiklikult pensionikontolt, on ühiskondliku kokkuleppe asi. Maailmas on piisavalt juhtumeid, kus kogumispensionid on antud erakätesse ja siis jälle riigistatud. Selliste otsuste tegemiseks peaks siiski olema väga hea põhjus. Mina ei tea täna põhjust, mis sellist radikaalset muutust õigustaks. Küll aga saab valitsus teha tänast süsteemi paremaks – lisaks juba plaanis olevatele seaduse muudatustele saaks ja tuleks teha järgmist:

1. Avada turg väliskonkurentsile

On muidugi tore lugeda, et Tuleva pensionifonde oodatakse. Aga arvestades, et seni on teise samba suurimaks probleemiks järjest nõrgenev konkurents, peaks valitsus tegema kõik endast sõltuva, et soodustada ka teiste uute teenusepakkujate turule tulekut.

Rahvusvahelistel fondihalduritel võiks lubada pakkuda Eesti seadustele vastavaid fonde ilma Eestis eraldi tegevusluba taotlemata. Tavaliste investeerimisfondide puhul see juba on nii. Pole ühtegi head põhjust, miks need fondid ei peaks olema kättesaadavad pensionikogujatele.

Samuti peaksid kõik Euroopas depooteenust pakkuvad pangad saama depoopanga teenust pakkuda ka Eestis, ilma et peaksid selleks siin tütarpanga avama. Täna on Eestis ainult kaks depooteenust pakkuvat panka – turu avamise alternatiiv oleks nende teenustasumäärade piiramine seadusega.

Rahvusvahelistele teenusepakkujatele on oma turu avanud näiteks Rootsi ja sealsete pensionifondide keskmine haldustasu on 0,2% aastas.

2. Parandada teise samba pensionifondide läbipaistvust

Pensionikeskus peaks avaldama iga inimese individuaalse pensionikonto tegeliku tootlusmäära aasta baasil ja selle võrdluse inflatsiooni ning maailma kapitalituru indeksitega. See oleks pensionikeskusele lihtne tarkvaraarendusprojekt. Praegu kättesaadavaid andmeid kasutades läks mul oma pensionikonto tootluse arvutamiseks ja võrdlemiseks paar tundi aega. Pangad kaebavad, et Eesti inimesed on laisad ja ei tunne oma pensionivara käekäigu vastu piisavalt huvi. Mina arvan, et tööl käival inimesel ei ole lihtsalt võimalik võtta selleks regulaarselt vabu päevi.

3. Võimaldada kõigil pensionile suundujatel saada fondipensioni

Mitte kusagil maailmas ei suuda elukindlustusfirmad pakkuda pensionärile mõistlike kuludega kaitset selle eest, et ta elab kauem kui kestavad tema säästud. Täiuslikku lahendust siin pole. Kõikidest ebatäiuslikest otsustajatest teavad inimesed tõenäoliselt siiski ise kõige paremini, kuidas nad aastatega kogutud raha vanaduspäevil kasutama peaksid.

Kui Eesti valitsus seda ei usu, oleks tulnud algusest peale jätta pensionisüsteem ainult riigi kätesse. Kui riik eeldab, et inimene on elu vältel võimeline tegema mõistlikke otsuseid (näiteks valides sobivaima pensionifondi), siis miks peaks selleltsamalt inimeselt pensioniikka jõudes õiguse omaenda raha üle otsustada ära võtma?

Veel üks asi. Kui sa neid sõnu loed, oled vist põhjalik inimene. Kui sa veel seni pole jõudnud, siis ole hea, tutvu Tuleva eesmärkidega ja kui need sinu põhimõtetega sobivad, astu liikmeks. Meil on sind vaja.