Oma 50-nda sünnipäeva puhul kirjutasin sellest, mida peaks silmas pidama investeerimisel kui oled saanud minuvanuseks. Oma kogemuse ja statistika põhjal arvan, et 50-aastasel on pensionini veel palju aega ja tugev tervis. Seepärast tasub oma pensionifondi valik üle vaadata, et sinu kapital ei jääks vedelema kõrge tasuga liiga konservatiivsesse fondi. Aga kui palju peaksid iga kuu kõrvale panema selleks, et tulevikule ilma suuremate ärevushoogudeta mõelda võiksid?
Kindlasti oled mõnikord proovinud sisestada oma andmeid mõnda kalkulaatorisse, mis püüab sulle ennustada kui suurt pensioni sa tulevikus saama hakkad. Kui sinu kogemus sarnaneb minu omale siis võis juhtuda kaks asja. Variant A: sa panid kalkulaatori kinni, sest see hakkas sinult küsima küsimusi “netoasendusmäära” või “kogutud ühendosakute” kohta, millele sa ei osanud vastata. Variant B: kalkulaator pakkus välja, et soovitud pensioni saamiseks peaksid säästma 100% palgast kuus ja sa panid ka kalkulaatori kinni.
Ma olen tänaseks nii enda kui mitme sõbraga selle arvutuse läbi käinud ja ma ei arva, et see nii keeruline peaks olema. Peamine trikk on küsida selliseid küsimusi, millele on võimalik vastata.
Ära küsi, kui palju pensioni ma saada sooviks, vaid kui palju ma täna kulutan
Ma soovin igasuguseid asju. Mõnikord mängin peas ettekujutusega endast kui pensionieas eriti frugaalsest inimestest, kes kunagi väljas söömas ei käi ja raha ei kuluta. Mõnikord täidavad ettekujutuse hirmud ja mõtlen hooldajatest, abilistest ja kallitest puusaoperatsioonidest, mis kõik oma taskust tuleb kinni maksta.
Seepärast on mõttetu küsida, kui suurt sissetulekut ma sooviksin pensionieas saada. Sellele küsimusele pole võimalik vastust leida. Küsi parem: kui palju sa täna kulutad? 50-selt on sinu kulud tõenäoliselt stabiliseerunud ja ei ole head põhjust arvata, et need oluliselt muutuksid ka siis kui oled 70.
Loe sisse kõik kulud, mis kontolt maha lähevad: kodulaenu tagasimakse, lapsehoidja või lapsehoiu kulud, uus jalgratas. Need kulud ei kao kuhugi – võibolla sinu kodulaenu tagasimakse asendub lapse koduostu sissemaksega ning lapsehoiu kulu lapse õppelaenu tagasimaksega. Lapsehoidja asemel tuleb maksta oma isa või ema hooldaja eest.
Meie kalkulaator aitab sul välja arvutada, kui suurt sissetulekut sinu finantsvara võiks tulevikus pakkuda
Kui teed selle harjutuse läbi (soovitavalt koos elukaaslasega), siis saad mõtlema hakata, mida sa pead täna tegema selleks, et suudaksid oma kulud kinni maksta ka siis kui tööl enam ei käi.
Unusta inflatsioon ja maksud
Ma kuulen tihti allaandvat ohet, et “jah, täna kulub meil 3000 eurot kuus, aga kahekümne aasta pärast on ju hinnad kasvanud ja siis läheb kaks korda rohkem.” Mul on sulle hea uudis: sa ei pea inflatsiooni pärast muretsema. Sul kulub tänases rahas täpselt sama palju kui sul kulub täna. Sul tuleb ainult hoolitseda, et sul tulevikus ka seda “tänast raha” oleks.
Pea silmas paari olulist asja:
Sinu esimene sammas ehk riiklik pension on inflatsiooniga juba indekseeritud. Kui hinnad ja palgad kerkivad, kerkib ka pension. Seepärast ära alahinda oma tulevast riiklikku pensioni – inflatsiooniga kasvav tänane 500-600 eurot kuus on väga väärt vara. Kui oled vahepeal välismaal töötanud, uuri ka välja, kas seal väljateenitud aastad Eestisse ülekantavad on.
Sinu finantskapital võiks samuti inflatsiooniga sammu pidada kui see on paigutatud tootlikesse varadesse: aktsiatesse, kinnisvarasse. See ei ole garanteeritud, aga ajalooliselt on aktsiad pakkunud positiivset reaaltootlust ehk nende pikaajaline tootlus on ületanud inflatsiooni. (1)
Kui sa oled ise või sinu fond on paigutanud suure osa vara pangadeposiiti või madala tootlusega võlakirjadesse või hoopis kullakangidesse, siis ei ole sul head põhjust loota, et vara kasv inflatsiooniga sammu peab. Kui fondi tasud on kõrged, on jälle kaheldav, kas sulle ülejääv tootlus inflatsiooni katab. Seepärast ma soovitasingi esimeses osas vara vanast pangafondist ära tuua. Pole üllatav, et viimase viie aasta jooksul on pensionifondidest vaid maksimaalselt aktsiatesse paigutavad indeksifondid tootlusega inflatsiooni edestanud, samal ajal kui kõik teised fondid on inflatsioonile alla jäänud. (2)
Unusta ära ka maksud. Keskmine pension ja regulaarsed väljamaksed pensionifondist on tulumaksuvabad. Sul on palju võimalusi pensionieas oma tulumaksu vähendamiseks või üldse nullimiseks. Maksud võivad muutuda, aga tänaseks arvutuseks on piisav, kui eeldame, et tulumaks on null.
Asume arvutama
Eeldused läbi mõeldud, nüüd jääb üle ainult kokku arvutada, mis vahenditest sa oma igakuised kulud pensionieas kinni maksad. Enamikul meist on selleks kaks peamist allikat: riiklik pension ja regulaarne väljamakse kogunenud finantskapitalilt.
Oma riikliku pensioni suuruse arvutamiseks logi sisse siin ja liigu edasi Minu andmed > Toetus ja pensionid > Pensionikalkulaator. See ei ole maailma kõige kasutajasõbralikum kalkulaator, aga saab hakkama. Ainus asi – see kalkulaator ütleb sulle mitu eurot kuus sul tänaseks riiklikku pensioni välja teenitud on. Ma soovitan mitte aega raisata sellele, et väga täpselt ennustada, kui palju sa veel juurde teenid enne kui pensioniiga kätte jõuab. Liida lihtsalt arvutatud pensionile iga aasta ees, mis sind pensionieast lahutab, 7,7 eurot ja oled saanud piisvalt täpse tulemuse.
Oluline on teada, et kalkulaator ütleb sulle sinu riikliku pensioni tänases rahas. (3)
Kapitali panus
Sa avastad suure tõenäosusega, et tulevane riiklik pensioni ei kata sinu ja abikaasa tänaseid kulutusi. See ei tohiks olla uudis. Kuna sa loed seda blogiposti, siis tõenäoliselt oled sa juba mõelnud ja kogunud ka kapitali selleks, et oma tuleviku kulusid katta. Loe nüüd kokku, kui palju sul finantskapitali kogunenud on ja kui palju sa täna iga kuu säästad.
Siin on sulle paar soovitust enesepettuse vältimiseks:
Loe finantskapitali hulka ainult tootlikult investeeritud finantsvarad. Need on varad, mis ei nõua sinult regulaarset tööd tulu teenimiseks ning mida sa päriselt saad ka ära müüa. Mõned varad ei kuulu siia hulka:
- sinu meelerahufond;
- sinu kodu ja suvemaja;
- vanaisa pärandatud talumaja;
- osalus enda ettevõttes, milles sa veel ei ole osalust müünud või kus sul pole pakkumist laual osaluse müügiks;
- optsioonid ettevõttes, kus ei sina ega sinu vanad kolleegid ei ole veel osalust müüa saanud;
- üürikinnisvara (mul on selle arvesse võtmiseks teine ettepanek).
See ei tähenda, et ülalloetletud varad pole midagi väärt. Muidugi on. Lihtsalt nende peale ei saa sarnasel viisil loota nagu hästi hajutatud ja tootlikult investeeritud finantsvara peale.
Sisesta numbrid siia ja kalkulaator arvutab, kui suurt sissetulekut tänases rahas sinu finantsvara ja säästumäär võiks tulevikus pakkuda (4):
Ikka jääb puudu?
Tõenäoselt avastasid sa riikliku pensioni ning finantsvara oodatava väljamakse kokkuliitmise järel, et see ei kata sinu pere tänaseid kulusid. Mida saad teha selle lõhe katmiseks?
1. Tõsta säästumäära kui see on võimalik.
50selt ei ole see enam liiga kerge. Pensioniiga ei ole enam nii kaugel, et liitintress kõik probleemid lahendaks. Aga võibolla oled sa siiski lihtsalt mõtlematusest jätnud oma kolmanda samba sissemakse maksimeerimata ja raha on siis tühja-tähja peale ära kulunud. Nüüd on aeg see korda teha.
2. Vaata üle oma muud varad ja mõtle, kuidas sa saad nad enda tuleviku kulude katteks tööle panna.
Kas sinu vana poissmehepõlve korter on välja üüritud nii, et saad tema tulule loota ka 20 aasta pärast? Kas vanaisa pärandatud suvila on tegelikult välja üüritav või müüdav? Kas 5% osalus kunagi asutatud ettevõttes on reaalselt müüdav? Kas Inglismaal töötatud ajal väljateenitud pensionikonto on tegelikult sinu käsutuses ja sa tead, kuhu ja milliste kuludega see on investeeritud?
Sa ei pea kohe hakkama osalusi või perekonna reliikviaid müüma. Lihtsalt tee kontroll ja võibolla avastad, et tõepoolest võid oma üürikorteri tänasest tulust rahulikult 70-80% eeldada ka pensioniea sissetulekuks kuna teed regulaarselt parendusi ja leping on pikaajaline.
3. Mõtle oma oskustele ja tee plaani kuidas ka pensionieas edasi töötada.
Siin ei tasu jällegi ennast petta. On väga tõenäoline, et oma tänast tööd sa 70-selt enam teha ei saa isegi kui sa ise väga tahad. Sinu tööandja ei pruugi seda enam tahta või sinu tervis ei pruugi seda võimaldada. Seepärast ei ole realistlik plaan: noh, teen siis sama tööd veel 5 aastat pärast pensioniea saabumist.
Samas on väga palju töid, mida 70- või isegi 80-aastasena teha saab. Õpetamine, nõukogudes ja nõukodades istumine. Need rollid ei saja iseenesest sulle lauale kui 65 täis. Asu proovima juba täna. Siis on parem šanss, et 10-15 aasta pärast oled sobiva rolli endale leidnud.
…
50 on hea vanus. Paljud asjad on selgemad kui varem ja ärevus tuleviku ees saab asenduda teadmisega oma vōimetest ja plaaniga neid ära kasutada.
Aga kuidas riskidega on? Kas peaksid tasahaaval oma investeeringuid riskivabadesse fondidesse või deposiiti suunama? Sellest kirjutan kolmandas osas.
Loe veel samast artikliseeriast:
(1) Mina kasutan oma arvutustes 2% aastas reaaltootluse määra. Ajalooliselt on maailma aktsiaturud pakkunud lausa 5% aastas reaaltootlust. On mitu head põhjust eeldada, et tulevik ei pruugi nii helde enam olla. Seepärast kasutamegi nii nagu Jack Bogle om viimases raamatus, 2%. Tegelikkuses see ei saa olema 2% – selles olen ma ka täiesti kindel. Aga paremat ennustust mul pole. Nagu ka eelmises osas, turgude ajaloolised andmed on kõik Dimson, Marsh, Staunton andmebaasist.
(2) Pensionifondide viimase viie aasta tootlused on pensionikeskuse andmetel 30.06.2023 seisuga, Eesti inflatsiooni andmed Eurostatist. Sa saad oma II ja III samba tootlust inflatsiooniga võrrelda Tuleva veebilehel sisse logides (vali “maailmaturg” asemel “inflatsioon”). Maailma aktsiate, võlakirjade ja kullakangide ajaloolised tootlused on nagu ülal, Dimson, Marsh, Staunton andmebaasist.
(3) Ma eeldan, et sa oled II sambaga liitunud ja kogud siin edasi.
(4) Meie lihtne kalkulaator arvutab sinu kogunenud finantsvara tulevikuväärtuse tänases rahas juhul kui jätkad kuni pensionieani oma igakuiseid sissemakseid ja tootlusmäär pärast inflatsiooni mahaarvamist on 2%. Seejärel eeldab kalkulaator, et kasutad oma finantskapitali igakuisteks väljamakseteks 20 aasta jooksul (ehk võtad kogunenud rahast välja 5% igal aastal).
Sa saad valida ka madalama tootlusmäära, et näha, mis mõju avaldab see, kui sinu vara tootlusmäär jääb inflatsioonile alla (ehk reaaltootlusmäär on 0% või lausa -2% aastas).
