Kirjutasin oma 50-nda sünnipäeva puhul loo valikutest, mida minuvanused võiks oma kapitali kogumisel silmas pidada. Kõigepealt vaatasime üle fondivaliku ja arvutasime kokku, kui palju säästma peaks. Nüüd vaatame riske: millal on õige aeg hakata raha aktsiatest välja tooma ja kas üldse?
Esimesed kaks osa leiad siit: millises fondis peaks minuvanune koguma ja kui palju peaksin säästma, et pensionieas kulud kaetud saaksin?
Investeerimisel käivad risk ja tulu käsikäes. Mida väiksem risk, seda väiksem tulu. Tavaliselt soovitavad fondivalitsejad pensioniea lähenedes suunata järjest rohkem vara konservatiivse strateegiaga fondi, mis investeerib võlakirjadesse. Mõned fondid teevad seda lausa automaatselt – neid nimetatakse elutsüklifondideks. Mina sellist lahendust ei poolda. (1)
Parim kaitse inflatsiooni vastu on hea tootlus
Mäletad, kuidas eelmises osas tegin eelduse, et sinu finantsvara tootlus peab sammu elukalliduse tõusuga? Kui sinu kogutud vara väärtuse kasv jääb inflatsioonile alla nii nagu ta seni Eesti teise samba pensionifondides on jäänud, on sul suur risk koguda pensioniks oluliselt vähem kui vaja.
Enamus Eesti pensionifonde on osakuomanikele küll lubanud, et püüavad säilitada ja kasvatada koguja raha ostujõudu. Fondid on teinud turundusmaterjalide järgi ka igasuguseid katseid vara ostujõu säilitamiseks: ostnud kulda ja muid maavarasid, kinnisvara, püüdnud oskuslikult “käsipidurit tõmmates” osakuomanike vara turukõikumiste eest säästa. Paraku ei ole enamusel fondidest inflatsiooniga sammu pidamine õnnestunud, rääkimata vara ostujõu suurendamisest. (2)
Tootlusest loobumine pensionieas võib sulle väga kalliks maksma minna
Ideaalset kaitset hinnatõusu vastu ei olegi. Parima kaitse hinnatõusu vastu on ajalooliselt andnud lihtne strateegia: kogu madala kuluga maksimaalselt aktsiatesse investeerivas fondis ja ära hüppa ühest fondist teise. Nii saad maksimaalselt osa maailma ettevõtete kasvust headel aegadel ning see aitab katta ka kehvema tulemuse halvematel aegadel. Ehk nagu paljudel spordialadel – parim kaitse on rünnak. (3)
Kui kaua on mõistlik aktsiate kõikumist taluda?
Rootsi riik arvab, et tema kodanikele sobib ka 65-aastaselt veel enamus varast aktsiates hoida. Rootslaste arvamus põhineb andmetel ja rangel loogikal. Kuidas see meie süsteemi kohanduks?
Väga hästi.
Esiteks, sul ei ole mingit kohustust 65-selt pensionile jäädes pensionifondi kogunenud raha ühekorraga välja võtta ja ära kulutada. On väga tõenäoline, et plaanid oma kogunenud finantsvara kasutada järk-järgult pensionil oldud aastate jooksul. See tähendab, et enamus sinu raha jääb investeerituks veel kümneks või enamaks aastaks ka pärast pensioniea saabumist. (4)
Ühest küljest tähendab see, et ka pensionieas jõuad veel üle elada mitu turu tõusu ja mõõna. Samuti tähendab see, et tootlusest loobumine pensionieas võib sulle väga kalliks maksma minna.
Teiseks, mõistlik on vaadata oma sissetulekut pensionieas tervikuna. Sinu esimene sammas ei kõigu koos aktsiaturuga. See tähendab, et isegi aktsiaturu väga järsk kukkumine (näiteks 30%) vähendab sinu igakuist sissetulekut tõenäoliselt vähem kui 10% ja kui ajaloost midagi saab järeldada, siis seda, et turulangus saab varem või hiljem läbi ja sissetulek taastub. Samas, asendades aktsiad riskivabade võlakirjadega vähendab sinu sissetulekut samadel eeldustel väga suure tõenäosusega 10% kogu pensionieaks. (5)
Kas võlakirjafondi on siis üldse tarvis?
Võimalik, et sul ei olegi võlakirjafondile vaja niipea mõelda. Ühte tasub siiski isiklikul riskijuhtimisel silmas pidada.
Enamus meist ei tea veel täpselt, millal tööl käimine lõpeb ja milliseid ootamatuid kulutusi sellega kaasnev elumuutus kaasa toob. Töötamine võib lõppeda ka ju sinust olenemata põhjustel – näiteks veab tervis alt või otsustab tööandja sinu teenetest loobuda. Erinevad eksperdid soovitavad pensioniea lähenedes hoida vähemalt ühe aasta kulude jagu vara meelerahufondis – sellises, kust raha saab igal hetkel välja võtta ja kus selle väärtus ei kõigu.
Tõenäoliselt on sul meelerahufond juba täna olemas ja sul on plaan selle suurendamiseks. Enamikul koguneb see pangadeposiidis või muus kohas, kus seda saab kiiremini kätte kui teisest sambast. Kui teine sammas on sinu ainus finantsvara, tasub muidugi vaadata, et sellest meelerahuks piisav osa alates 60-ndast eluaastast võlakirjafondis oleks. (6)
Aga võibolla on sul täna juba täpne plaan teada, kuidas paari-kolme aasta pärast senine (töö)elu sinnapaika jätta, kuhu maale majake osta ja elu hoopis uutele rööbastele panna. Ja kui piisav kapital on ka juba selleks pensionisammastesse kogunenud, siis ei ole mõtet tõesti enam riskida. Väärtpaberiturgude kõikumised võivad sinu plaanid segi paisata. Sinu raha peaks sel juhul olema ka võlakirjades.
…
Investeerimine 50-ndates ei erine palju sellest, mida oled varem teinud. Minu nõu sulle saab lihtsalt kokku võtta nii:
- Sul on varasemast enam kapitali kogunenud ja tootlus on seepärast sulle palju suurem abimees kui varem. Ära loobu tootlusest liiga riskikartliku fondi valiku või kõrgete tasude kasuks.
- Sa tead tegelikult juba päris hästi kui palju sul pensioniks raha vaja läheb. Lihtsa arvutuse abil saad ka teada, kui palju selleks säästma pead või muid samme ette võtma. Tegin sulle ka väikese kalkulaatori abiks.
- Riskivaba tootlust ei ole olemas. Ära lase pangal otsutada, kas ja millal peaksid kogunenud vara suunama võlakirjadesse. Enamusel meist ei ole see veel niipea otstarbekas.
Loe veel samast artikliseeriast:
(1) Sten kirjutas sellest pikema loo, miks Tuleval ei ole elutsüklifonde.
(2) Pensionifondide investeerimistegevuse eesmärgid on võetud prospektidest, mis seavad eesmärgiks “vara väärtuse pikaajalise ja stabiilise kasvu” (Swedbank ja LHV) või “vara ostujõu suurenemine” (SEB). Tegelike tulemuste kohta sain andmeid 2022. a. Rahandusministeeriumi kogumispensioni statistikaülevaatest (tootluse lehekülg). Sa saad ka ise oma teise samba tootlust inflatsiooniga võrrelda Tuleva lehel pensionikontole sisse logides.
(3) Nagu ka varem, on ajaloolised andmed aktsiaturgude tootluse kohta Dimson, Marsh, Staunton andmebaasist nende igaaastase väljaande alusel. Madalate kulude mõjust tootlusele kasutan Morningstari analüüsi.
(4) Eurostat ütleb, et 65-aastase Eesti elaniku oodatav eluiga on 18,8 aastat. Riik muideks soodustab ka väga omalt poolt raha järk-järgulist kasutamist ning on määranud pikaajalise fondipensioniga väljamakse tulumaksuks lausa null. Allikas: pensionikeskus.
(5) Ma eeldan siin SKA kalkulaatori alusel, et sinu II sambast tulenev pensioni osa on alla 30% kogupensionist. Kasutasin aktsiate pikaajalise tootluse näitajaks 2% pärast inflatsiooni ja võlakirjadel -2% ehk tootluse erinevust 4% aastas.
(6) Seadus lubab alates eelpensionieast teise samba raha ka osaliselt kasutada. Näiteks võtad 25% välja ja jätad ülejäänu kasvama. Ideaalne lahendus see kahjuks veel ei ole, sest paraku peatab iga väiksemgi väljamakse siis igaveseks sinu tulevased sissemaksed teise sambasse.
