Kas börsivälised investeeringud pakuvad kõrgemat tootlust?

Jaga sõbraga:

Aaretejaht on vahva mäng. Lihtne on innustuda ideest, et “leti alt” ehk väljaspool avalikke kauplemisplatvorme võiks leida tulusamaid investeeringuid kui börsilt.

Teateid tegelikkusest

WeWork kasvas mõne aastaga nullist üheks maailma suurimaks kontoripindade rendile andjaks. Kümned tuhanded idufirmad ja vabakutselised rendivad laudu, pisikesi bokse või terveid korruseid WeWork-i jagatud kontorites (co-working space) 126 linnas üle maailma.

Maailma suurim riskikapitali fond Softbank Vision Fund ostis aasta algul WeWork-i osaluse, hinnates ettevõtte väärtuseks 47 miljardit dollarit.

Augustis püüdis WeWork börsile minna. Paraku ei leidunud ostjaid isegi kolm korda madalama hinnaga. Plaan läks lörri. Tasahaaval lekib avalikkusele, et tuntud WeWork-i investorid on sunnitud ettevõtte aktsiaid oma portfellis sadade miljonite võrra alla hindama.

Suurbritannias on neil päevil uudistes fondimaailma langev täht Neil Woodford.

Julged investeeringud väikestesse ettevõtetesse, mille aktsiaid börsilt ei leia, on Woodfordi kaubamärk. Mees müüs oma fondi kui võimalust teenida väikese riskiga kõrget tulu ettevõtetest, millele tavalisel investoril ligipääsu pole.

Selle aasta algusest saadik on Woodford pidanud oma fondide investeeringuid korduvalt ja kordades alla hindama. Teised investorid lihtsalt pole nõus ettevõtetesse sama hinnaga raha paigutama, mida Woodford oma fondi investorite nimel maksnud on. Woodfordi fondide väärtusest on aastaga haihtunud ligi 50%. Osakute lunastamine on peatatud. Fondid on teel likvideerimise suunas.

Natuke õõnsa sisetundega loen meie kohaliku pensionifondi klientidele suunatud kuukirju, milles fondijuht väljendab järjest kasvavat vaimustust börsiväliste investeeringute vastu.

Börsivälised investeeringud järgivad siiski neidsamu reegleid, mis börsil kaubeldavad aktsiadki.

“LHV pensionifondide tähelepanu on endiselt suunatud börsivälistele varadele,” kirjutas Andres Viisemann investoritele sel kevadel. Börsil noteeritud aktsiad on tema hinnangul liiga kallid. (Seda arvab Viisemann juba kümme aastat. Paraku on turg jäänud eriarvamusele ja LHV pensionifondides koguvate inimeste vara tootlus jääb maailma börside keskmisele kordades alla.)

Era- ja riskikapitalifondide pikaajaline oodatav tootlus on suurem kui börsidel noteeritud aktsiatel, kinnitas Viisemann sügisel laiali saadetud kirjas.

Kardan, et börsivälised investeeringud järgivad siiski neidsamu reegleid, mis börsil kaubeldavad aktsiadki. Nende väärtus kõigub ja miski ei taga, et keegi tahab tulevikus aktsiaid kõrgema hinnaga osta kui sina maksid.

Edulood jätavad läbikukkumised varju

Me kõik muidugi teame kadedust tekitavaid edulugusid sellest, kuidas üks või teine kavalpea alustavasse idufirmasse peenraha paigutades rikkaks sai. Aegajalt saame salamisi muiata mõne staar-investori katastroofilise möödapaneku üle või kaasa tunda karismaatilise fondijuhi ohvritele, kes müügijuttu uskudes rahast ilma jäid.

Keskmiselt kehvadest börsivälistest investeeringutest kuuleme seevastu väga harva. Erinevalt edukast üleshindlusest unustavad fondijuhid tavaliselt kuukommentaaris välja tuua investeeringute nimekirja, mille hinnast tuli seekord natuke õhku välja lasta.

Kinnisvara- ja riskikapitali fondide presentatsioonid ja pressiteated keskenduvad ju ka ikka õnnestumistele. Lugusid jutustama jõuavad üldse ainult need fondid, kes õnnelike panuseid tegid.

Siin Eestis loeme ajakirjanduses EfTENi fondidest, kes alustasid juhtumisi heal ajal: 2009/2010 kriisi järel. Trigoni Ukraina ja Horvaatia kinnisvarafondidest, mis ostuhinnast kümme korda väiksema väärtusega siiani mõne pensionifondi portfelli serval konutavad, pole midagi kuulda.

Mida andmed ütlevad?

Nagu inglisekeelne nimigi ütleb, on börsivälised investeeringud (private investments) privaatsed. Erinevalt börsil toimuvast on võimatu neist usaldusväärset statistilist ülevaadet saada.

Mõnikord on siiski võimalik kätte saada piisavalt suuri andmekogusid, mis tulemustest aimu annavad. Näiteks annab Euroopa riskikapitalifondide tootluse kohta aimdust selle valdkonna suurima investori, Euroopa Investeerimisfondi portfell. 1994. aastast saadik on see fond kasvatanud investorite vara keskmiselt 1,6% aastas. Pole vist mõtet börsiindeksi keskmist tootlust siia kõrvale pannagi…

Miks ei pruugi “leti alt” paremat tootlust saada?

Esiteks, investeerimisvõimalused ei eksisteeri vaakumis. Kui sulle tundub, et kusagil on eriti hea pakkumine, küsi endalt, kas sa oled üks väheseid, kes selle pakkumise väärtust mõistab?

Kui sinu parim sõber vajab algkapitaliks paar tuhat eurot, et lükata käima oma innovatiivne idufirma, võib sul tõesti olla teistest parem positsioon. Sina tead paremini kui suvaline investor, et just see sõber on lapsest saadik olnud teistest teravam ja töökam.

Enamus börsiväliseid võimalusi satub paraku jaeinvestori või keskmise pensionifondi vaatevälja siis, kui nende potentsiaal juba hinnas kajastub või veel halvem, kui suuremad rahastajad on hinna liiga kalliks põlanud ja viisakalt keeldunud.

Tasub mõelda, miks peaks arendaja müüma oma hoone kinnisvarafondile odavalt, et seejärel vabanenud kapital väidetavalt kallitesse börsiettevõtetesse suunata? Miks peaks Transferwise pakkuma riskikapitali fondidele aktsiaid parema hinnaga kui ta börsilt saaks?

Varade eest tuleb tavaliselt maksta ikka turuhinda – sõltumata sellest, kas ostad neid paari hiireklikiga avalikult kauplemisplatvormilt või vormistad tehingu viie advokaadi abiga notaribüroos.

Teiseks, börsivälised investeeringud tähendavad pahatihti kõrgemaid kulusid.

Tüüpiline börsiväliste investeeringute fond võtab igal aastal vahendustasuks paar protsenti või rohkem. Seda mitte ainult juba investeeritud varade mahust, vaid sageli kogu summalt, mille investor on lubanud veel tulevikus fondi paigutada. Levinud on veel varjatud lisatasud, mida fondivalitseja võtab portfelli kaasatud ettevõtetelt.

Nii jõuab tüüpiline riskikapitali fond investorite rahast investeerida ehk napilt 70%. Ülejäänu kulub teenustasudeks. Seda me juba teame, kui suureks tasude mõju aastatega paisub.

Kas börsivälised investeeringud on stabiilsemad?

Börsiväliste investeeringute lisaboonusena armastavad fondijuhid rääkida sellest, et hinnad ei kõigu nii palju kui börsiaktsiatel. Sõltudes vähem avalikest börsidest, on LHV pensionifondid pakkunud stabiilsemaid tulemusi, kirjutas LHV Varahalduse juht Mihkel Oja eelmise aasta lõpus.

Üks erinevus tõesti on.

Börsil kaubeldud ettevõtete puhul märkad tehtud viga üsna kiirelt – aktsiatega kaubeldakse iga päev. Uudised ja muutunud meeleolud kajastuvad uues hinnas kohe. Börsile investeeriva fondi portfelli väärtus peegeldab alati hetkeseisu.

Börsiväliseid investeeringuid seevastu võib fond hoida kõrge hinnaga arvel kuust kuusse või mõnikord isegi aastast aastasse, enne kui mõni sündmus sunnib tegelikkusele näkku vaatama. Näiteks siis, kui tekib vajadus mõne ettevõtte osalus müüa või veenda teisi investoreid lisaraha panustama.

Selle vastu, et varade väärtuse igapäevane kõikumine investeerimisportfellis sulle asjata meelehärmi ei teeks, on tõestuspõhise investeerimise suunanäitajal Jack Bogle’il lihtne rohi: “Ära piilu.” Hajuta riskid, jagades oma vara hästi paljude ettevõtete aktsiate vahel, hoia kulud madalal ja vaata oma investeerimiskonto seisu nii umbes kord viie aasta jooksul.

Ülal fotol on üks WeWork-i avatud kontoritest Indias.

3 olulist artiklit

Vaata kõiki artikleid

Kui palju sina kõrgete tasude tõttu kaotad?

Vaata arvutust

Juhend aitab sul 5 minutiga fondi vahetada ilma pikemalt ekslemata. Fondivahetus on kõigile tasuta.

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.