Olen pikalt tahtnud teha tööriista, mis aitaks vaadata II samba fondide investeeringutesse. Mitte sellepärast, et iga koguja peaks hakkama II samba fondide aruandeid läbi kammima. Vastupidi. Enamiku inimeste jaoks peaks piisama teadmisest, et soovi korral on võimalik kontrollida, kuhu nende raha investeeritud on ning et keegi teeb seda. Täna on see aga üllatavalt keeruline.
Miks on fondide sisu uurimine nii keeruline?
II samba fondide andmed on avalikud. Vähemalt paberil. Praktikas on investeeringutest aru saamine keeruline.
Esiteks avaldatakse andmed PDF-failides. Sealt saab küll näpuga järge ajada, aga neid ei saa mugavalt sorteerida, filtreerida ega fonde omavahel võrrelda. Iga fond on eraldi dokument ja sageli ka eri formaadis.
Teiseks on enamik Eesti pensionifonde nö fondi fondid – nagu ka meie omad. See tähendab, et nad ei osta aktsiaid otse, vaid investeerivad näiteks BlackRocki või Amundi fondidesse. See on enamasti lihtsam ja soodsam.
Aga see tähendab ka seda, et kui ühe pensionifondi raportis näed rida “iShares Core MSCI World” ja teises “SPDR MSCI World ETF”, ei välista see, et mõlemad fondid investeerivad tegelikult sinu vara samadesse, maailma suurimate börsiettevõtete aktsiatesse. Kui tahad päriselt aru saada, kuhu su raha on investeeritud (näiteks selleks, et kontrollida müügimehe väidet, et nende fondis oled sa USA tehnoloogiaktsiate riski vastu kaitstud), on vaja ka alusfondide andmeid. Need asuvad sageli mujal, teises formaadis ja vahel ainult tasu eest.
Kolmandaks avaldatakse kõik need andmed igal kuul uuesti ja iga fondi kohta eraldi. Formaadid muutuvad. Avaldamise kuupäevad ei pruugi kattuda. Isegi sama fondivalitseja failid võivad kuust kuusse erineda. Kui sa tahad kontrollida, kas sinu fondijuht tõepoolest “tõmbas pidurit” või “andis gaasi” turuolukorra muutudes, ei pääse kahjuks erinevate perioodide portfellide võrdlusest.
Kokkuvõttes tähendab see, et lihtne küsimus “kuhu mu pensionivara on investeeritud?” nõuab palju tööd ja mitme allika kokku panemist.
Beetaversioon uuest tööriistast
Seetõttu olen viimastel nädalatel kulutanud hulga aega, et teha oma portfelli analüüsimine lihtsamaks. Õnneks on tehnoloogia nii palju edasi arenenud, et enda jaoks uute tööriistade loomine ei vaja enam tingimata arendaja abi, vaid pigem Claude Code’i tellimust ja julget pealehakkamist.
Minu beetaversioon tööriistast on siin: https://tulevaee.github.io/reporting-engine/fondide-vordlus/.
See on avatud lähtekoodiga ning igaüks, kes soovib, saab selle arendamisse panustada. Kui leiad vea, anna palun mulle teada. See aitab tööriista paremaks teha.
Olgu siiski öeldud, et andmekvaliteeti on raske tagada. Kuna fondide andmed on PDF-ides, tugineb tööriist nende masinlugemisele. PDF-ide lugemisel teeb masin aga sageli vigu. Samuti ei olnud mulle kättesaadavad kõigi alusfondide andmed ning sageli tuli tugineda lähendustele. See on ka põhjus, miks me ei avalda seda võrdlust esialgu Tuleva kodulehel.
Mida selle infoga peale hakata?
Muidugi ei pea iga II samba koguja tegema endale täpipealt selgeks, kuhu tema pensionivara on investeeritud. Kui kasvõi osa kõige huvitatumatest kogujatest seda teeb, toimib fondide turg paremini.
Mina ei tutvu poes süüa ostes toiduainete etikettidega ega tee endale selgeks, millistest koostisosadest ja kuidas on toit tehtud. Nii muutuks poeskäik talumatult pikaks. Mul on elus parematki teha. Samas meeldib mulle, et igal tootel on etikett olemas ning et põhimõtteliselt saan koostisosade päritolu teada.
Lisaks olen tänulik, et on olemas mõni inimene, kes etikette loeb. Ja teeb vajadusel lärmi, kui šokolaaditahvlis on kakaosisaldus märkamatult vähenenud või kui mee pähe püütakse müüa hoopis suhkrusiirupit. See kaitseb ka minu õiguseid.
Seetõttu loodan, et tööriista vaatab kasvõi mõni kõige rohkem huvitatud koguja. Fondivalitsejatel on rohkem põhjust pingutada, kui nende investeeringud on päevavalgel.
