Paljudel noortel inimestel on kaks suurt rahalist eesmärki: osta oma kodu ning koguda piisavalt vara, et olla oma tuleviku osas muretum. Tekib aga õigustatud küsimus: kas II ja III sambasse kogumine mõjutab seda, kas ja kui palju pank annab mulle kodulaenu?
Lühidalt vastus:
- II sambas kogumine mõjutab mõnevõrra maksimaalset laenusummat, kuid ei mõjuta laenuintressi.
- III sambas kogumine on pangale pigem positiivne argument laenuvõimekuse hindamisel.
II sammas vähendab maksimaalset laenusummat
Pankade jaoks on laenuvõimekuse arvutamisel peamine näitaja netosissetulek ehk maksudejärgne sissetulek, mis laekub sinu pangakontole. Kui kogud II sambas, siis suunatakse iga kuu osa sinu palgast automaatselt II sambasse ja sinu pangakontole laekub veidi vähem raha. Tänu sellele pead maksma vähem tulumaksu ja kogud tulevikuks rohkem, ent sinu netosissetulek on väiksem. Seepärast on ka panga pakutud maksimaalne kodulaenusumma veidi väiksem.
Näiteks, Eesti keskmist palka teeniva Laura maksimaalset laenuvõimekust mõjutab II sambas kogumine nii (1):
- Kui ta ei koguks II sambas: maksimaalne laenusumma 129 350 eurot.
- Kui II samba makse oleks 2%: maksimaalne laenusumma 126 700 eurot.
- Kui II samba makse oleks 6%: maksimaalne laenusumma 121 500 eurot.
Seega on II sambast tingitud vahe maksimaalses võimalikus laenusummas pea 8000 eurot. Minu meelest pole see päris õige, kui inimene, kes kogub oma tuleviku tarbeks rohkem ja omab rohkem sääste, saab pangalt vähem pikaajalist laenu.
Loodetavasti ei jää kellelgi siiski kogumise tõttu kodulaen saamata. Enamik inimesi võtab siiski kodulaenu väiksemas summas, kui nende maksimaalne laenuvõimekus lubaks. (2) Samuti on mõju võrreldes laenusummaga pigem väike.
III sammas laenuvõimekust ei vähenda
III sammast kohtlevad pangad hoopis teisiti. Kuna III samba makseid saab igaüks ise teha oma netopalgast, ei arvesta pank seda sinu kohustusena. III samba maksed loetakse netosissetuleku osaks.
Pigem on säästude olemasolu (olgu see siis III sambas, investeerimiskontol või hoiusel) panga jaoks tugev positiivne argument. See ei aita küll tõsta matemaatiliselt maksimaalset laenusummat, kuid näitab pangale, et oled rahaliselt distsiplineeritud ja sinu elustiil võimaldab säästmist. Piiripealse laenuotsuse puhul võib see olla oluline kaalukeel.
Nii võib II ja III sambas kogumine pangaga läbirääkimistel saada madalamat laenuintressi, sest on märk sinu heast finantskäitumisest.
Mida teha?
Koguja ei peaks loobuma kogumisest ega ka oma kodust. II samba mõju maksimaalsele laenuvõimekusele on võrreldes laenusummaga siiski pigem väike. Paljudel juhtudel on võimalik sama palju rääkida soetatava kodu hinda ka madalamaks.
Pikaajalise kogumise seisukohalt on see topeltvõit, sest vähendab ka igakuiseid laenumakseid. II sambasse jõuab rohkem raha ning väiksema kodulaenu arvelt säästad veelgi.
Kui läbirääkimisi pole võimalik pidada, siis peab koguja koguma kokku suurema sissemakse. Ka nii jääb maksimaalne laenusumma siiski lubatu piiridesse.
- Kasutasin arvutustes Coop Panga kodulaenukalkulaatorit.
- Keskmise hiljuti laenu võtnud inimese laenumaksed moodustavad ca 33% tema netosissetulekust või 41%, kui intressid peaksid tõusma. Kuivõrd maksimaalselt võivad laenumaksed moodustada 50% netosissetulekust, võtab enamik inimesi laenu alla maksimumsumma. Maksimaalse laenuvõimekuse piiril võtab laenu alla 20% inimestest.
