Kelle finantskirjaoskus peab paranema?

Jaga sõbraga:

Kas see, et kolmveerand Eesti inimestest ei saa aru, kuidas nende pension kujuneb, näitab seda, et me oleme “muutunud rumalamaks”, või pigem hoopis seda, et Eesti pensionisüsteem on liiga keeruline ja pole kedagi, kes inimestele asjatundlikku ning arusaadavat nõu jagaks?

SEB pensioniuuringust selgus, et suurem osa Eesti inimestest ei tea, kuidas ja kus nende pensionivara koguneb ega usalda Eesti pensionisüsteemi. Kuidas neid andmeid tõlgendada? Üks võimalus on öelda, et inimeste teadlikkus on madal.

Võibolla on hoopis ametnike ja pangatöötajate kirjaoskus nõrk?

Aga PISA võrdleva uuringu andmeil on Eesti inimeste finantskirjaoskus maailmas tipptasemel. Võibolla on hoopis ametnike ja pangatöötajate kirjaoskus nõrk ja neil tuleb õppida selgelt rääkima, milliseid valikuid me pensioniks valmistudes teha saame?

Et lugejal oleks võimalik tekstist aru saada, peab tekst midagi tähendama.

Reklaamiseadus nõuab, et kõigil Tuleva ja teiste pensionifondide reklaamidel oleks üleskutse “vajadusel konsulteerida spetsialistiga”. Seadused on tehtud põhjusega ja Tuleva põhimõte on, et neid tuleb täita mitte ainult vormiliselt, vaid ka sisuliselt.

Kus on asjatundjad?

Me püüame vältida peenikest kirja. Selliseid tekste, mida ettevõtted lisavad oma reklaamide lõppu selleks, et kaitsta ennast võimalike trahvide või kohtuvaidluste eest, aga mis on klientidele arusaamatud ja kasutud. Meie Tulevas ei tea täna, kus on need kogumispensioni spetsialistid, kelle poole peaksime soovitama pöörduda inimestel, kes vajavad erapooletut ja asjatundlikku nõu. Meie liikmete isiklik kogemus kinnitab, et pangast ei pruugi neid leida.

Möödunud aastal kirjutasime juhtumist, kus üks Tuleva asutaja pensioniealine lähedane pöördus panka, et müüa maha oma kolmanda samba pensionifondi osakud. Panga klienditeenindaja uuris seepeale, et milleks värskel pensionäril raha tarvis läheb. Kas ta ei tahaks oma III sambasse kogunenud raha kasutamise asemel hoopis kaaluda väikelaenu võimalusi?!?!?

On selge, et iga inimene vastutab ise oma elus tehtud valikute eest.

Pensioniga on nii, et riik on otsustanud ühelt poolt neid valikuid oluliselt piirata. Teiselt poolt on loodud süsteem, milles orienteerumine nõuab põhjalikku rahandusalast ettevalmistust. Ma olen viimasel ajal nii eravestluses kui ka meedia vahendusel kokku puutunud tarkade ja edukate, mõnikord ka kõrgema majandusharidusega inimestega, kes on pensionisammaste toimimisloogikast täiesti valesti aru saanud. Või pole lihtsalt proovinudki aru saada, sest süsteem paistab juba kaugelt vaadates niikuinii liiga paindumatu, et sellest läbi närimisele üldse aega raisata.

Kas pension teeb inimese lolliks? 

Riik on täna jätnud inimesed täiesti üksi sel hetkel, kui on tarvis teha väga tähtsaid ja kompleksseid valikuid. Näiteks: Millise aktsiate ja väärtpaberite osakaaluga pensioniportfell mulle sobib? Mille alusel hinnata minu pensionifondi juhi tööd? Kui palju minu rahast kulub fondivalitseja turundusele? Kuidas mõjutavad fondi kulud minu pensioni suurust? Siin peame usaldama pankade müügiesindajaid, kes on kindlasti tublid inimesed, aga kes ka ise satuvad vähegi detailsemate küsimuste peale segadusse ja kes peavad eelkõige lähtuma tööandja ärihuvidest.

Nii. Aga siis, 65-aastaseks saades, muutub seesama, kõigi nende valikutega seni kenasti toime tulnud inimene riigi meelest nagu lollpeaks. Temalt tuleb kogu valikuvabadus ära võtta. Pensionile suunduvatel inimestel puudub praktiliselt igasugune õigus otsustada, kuidas oma teise sambasse kogutud vara kõige aaemini kasutada. Tuleb osta kallis kindlustusleping ja kõik. Samas ei välista miski, et oma kolmandasse sambasse kogunenud raha kasutada soovivale pensionärile määrib innukas klienditeenindaja pähe hoopis kõrge intressiga tarbimislaenu.

Finantskirjaoskuse arendamine on vajalik, aga inimeste väheste teadmiste kirumine on pahatihti ettekääne, mille taga varjab ennast spetsialistide endi nõrk kirjaoskus ja halvemal juhul ka kliente teadlikult eksiteele juhtiv turundusplaan.

Kas klient satub eksiteele kogemata või meelega?

Värskes Investeerimisraadio saates analüüsib Naisinvestorite klubi eestvedaja ja tänaseks ka Tuleva tiimi võtmeliige Kristi Saare pankade ärihuvidest kantud hirmutamistaktikaid. Need on tekitanud inimestes kartuse kaasaegsetete, indeksit järgivate pensionifondide ees. Samuti on väärinfo levitamine teinud väikeinvestorid põhjendamatult kõhklevaks ka teiste indeksi-investeerimistoodete suhtes. Ometi on need maailma majandusteadlaste hinnangul enamikule väikeinvestoritest lihtsaim ja parim viis oma tuleviku jaoks raha kasvatada. Pangad teenivad indeksifondidelt vähem kasumit.

“Vaatan tänaseks mõnda panka natuke teise pilguga – kuidas saab täiesti süüdimatult rääkida, et indeksifond on ainult aktiivsele investorile, kes pidevalt jälgib turuliikumisi?” küsib Kristi Saare. “50 aastat ajalugu on täiesti vastupidine.” Väikeinvestorite kogukonnas aktiivselt tegutsedes on Kristi oma sõnul kogenud, et pankade antikampaania on teinud kahju mitte ainult turuosaliste mainele, aga ka investorteadlikkuse kultuurile laiemalt.

Kristi on oma sõnul paljude asjalike inimestega vesteldes mõistnud, et inimesed ei saa pensionisammastest aru, sest keegi pole neile sammaste sisu ja valikuid selgitanud. Ikka ja jälle on pensionifond pangakontori külastajale maha müüdud möödaminnes: “Vaatame muuseas ka üle, kus teine sammas on”.

Nimekad majandusteadlased on maailmas finantskirjaoskuse probleeme uurinud ja jõudnud üllatavale tulemusele: lootus, et paremad rahandusalased teadmised aitaks inimestel teha paremaid investeerimis- ja laenuotsuseid, pole lihtsalt tõsi. Näiteks kohustuslikud isikliku rahajuhtimise kursused keskkoolis ei omanud mingit mõju neid läbinud õpilaste rahajuhtimise oskustele.

Kas finantskirjaoskus on ettekääne? 

Varem ise finantskirjaoskuse edendamisele keskendunud majandusteadlane Lewis Mandell on tänaseks klassikalisest lähenemisest loobunud. Tema arvates ei aita varem omandatud rahandusteadmised tarbijaid sel hetkel, kui nad asuvad finantsteenuseid ostma. Siin vajavad nad ikkagi abi.

Ajakirjanik ja finantsteadmiste teemalise raamatu “Index Card: Why Personal Finance Doesn’t Have to be Complicated” autor Helaine Olen kahtlustab, et finantskirjaoskuse edendamise ideoloogia on lihtsalt mugav viis kõrvale hiilida tegelikust tarbijakaitsest.

Finantskirjaoskuse parandamise vajadus näib ilmselge, aga on vaid üks probleem: sellest pole kasu, ütleb Helaine Olen. Miks sellest siis järjekindlalt  räägitakse? “Siin on üks vastus: finantskirjaoskuse propageerimisest kõige rohkem huvitatud organisatsioonid saavad ühtlasi kõige rohkem kasu seadustest, mis eeldavad, et tarbijaid saab harida ja et inimesed ei vaja riigi kaitset röövellike finantskorporatsioonide eest.”

Suurbritannia keskpanga üks juhte Andy Haldane viitas hiljuti uuringule, mille järgi usub üle poole finantssektori töötajatest, et teised pangad petavad kliente. Veerand pangatöötajatest usub, et nende oma tööandja petab kliente.

Võibolla tasuks vahelduseks uurida, mida arvavad siin, Eestis, tegutsevate pankade töötajad? Kas nimeka Skandinaavia panga Eesti filiaali klienditeenindaja soovitas pensionärile pensioni asemel tarbimislaenu omal algatusel või innustasid teda selleks tööandja seatud müügieesmärgid?  

Me oleme Rahandusministeeriumile juba öelnud, et Tuleva ei toeta hetkel töös olevaid Kogumispensionide seaduse muudatusi. Ma usun, et ametnikel on neid ette valmistades olnud parimad kavatsused. Rohkem erinevaid kindlustuslepinguid nagu suurendaks grammikese võrra pensionide väljamaksete paindlikkust. Tegelikult ei tuleks mõistlikke valikuid juurde, vaid vähestegi võimaluste vahel otsustamine läheks inimestele veelgi keerulisemaks.

Kas pensionisüsteem võiks olla paindlikum ja lihtsam? 

Rahandusministeerium teeb pensionisüsteemi paremaks muutmiseks head tööd, aga ainult pankade ja kindlustusfirmade abiga saavutatud tulemus on paratamatult nende huvide poole kaldu.

Mais tuleb kokku Rahandusministri kogumispensionide teemaline ümarlaud. Juba teist korda on lisaks kindlustusfirmade ja pankade esindajatele seekord laua taga ka Tuleva pensionikogujate esindajana. Loodame omalt poolt aidata riigil teha kaks asja paremaks:

1.Tuleb kokku leppida selged põhimõted toimetulekuks vajaliku pensioni miinimumi arvutamiseks. Inimestel peab olema tänasega võrreldes palju suurem vabadus otsustada, kuidas kasutada oma teise samba pensionivara miinimumi ületavas osas.

2. Süsteem tuleb teha inimestele selgemaks ja lihtsamaks, mitte keerulisemaks. Ja inimestel peab tekkima võimalus küsida ausat, erapooletut ja asjatundlikku nõu, mis ei eelista üht teenusepakkujat teisele. Teisisõnu: riigi ja pankade finantskirjaoskus peab paranema.

 

Kutsume sind Tuleva liikmeks.

 

3 olulist artiklit

Vaata kõiki artikleid

Kui palju sina kõrgete tasude tõttu kaotad?

Vaata arvutust

Juhend aitab sul 5 minutiga fondi vahetada ilma pikemalt ekslemata. Fondivahetus on kõigile tasuta.

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.