Raha, mitte õunad ja apelsinid: märkusi Eesti ja Rootsi pensionidest

Jaga sõbraga:

Super! Kui Tuleva asutaja Annika Uudelepp jaanuaris Tuleva liikmetega esimest korda põhjalikumalt pensionide väljamaksmise teemat arutas, oli parim kohustusliku pensionikindlustuse pakkumine Eesti pensionikeskuses 65-aastasele kodanikule 41 – 44 eurot kuus.

See on siis eeldusel, et inimene on kogunud teise pensionisambasse 10 000 eurot. Tänaseks on olud juba muutunud: rahandusministeeriumi nõunik Kertu Fedotov viitas reedel meie Facebook-i postituse kommentaaris, et parim pakkumine on juba 46,5 eurot.

Ainult pool aastat kõrgendatud tähelepanu väljamaksetele ja kuni kümnendiku võrra paremad tingimused! Raske on küll öelda, millest see paranemine on tulnud, sest pensionilepingute tingimuste kujunemine on paraku tavainimesele läbipaistmatu. Miks hakkab jaanuaris pensionilepingu sõlminud inimene elu lõpuni vähem pensioni saama kui septembris lepingu sõlminud inimene, ei oska mina öelda. Kas täna on õige aeg lepingu sõlmimiseks või peaks veel mõned kuud ootama, ei oska ma ka öelda.

(Tegelikult ma lähiajal pensionile suundujate asemel siiski ootaksin pensionilepingu sõlmimisega kui vähegi võimalik. Loodame väga, et väljamaksete reformi ettepanekule alla kirjutanud inimeste nõudmisel ning Tuleva, rahandusministeeriumi ja riigikogu rahandus- ning sotsiaalkomisjonide koostöö tulemusel muutuvad vara kasutamise võimalused peatselt paindlikumaks ja soodsamaks.)

Tulevas oleme võrrelnud, kui suure pensioni saaks teise sambasse ühepalju vara kogunud inimesed Eestis ja Rootsis, lähtudes kummaski riigis arvutuste tegemise hetkel kehtivatest parimatest võimalustest ja piirangutest.

Tänu sellele tegi rahandusministeerium omalt poolt esimest korda avalikuks ennustuse, millistel tingimustel hakkavad Eesti kindlustusseltsid järgmisest aastast pakkuma investeerimisriskiga pensionikindlustuse lepinguid.  

See on minu teada esimene kord, kui ministeerium avaldab selge võrdluse, mis aitab igal kodanikul aru saada, kuidas mõjutab seadusemuudatus tema isiklikku pensioni. Samuti võimaldab selgelt välja öeldud prognoos teha tulevikus vahekokkuvõtteid selle kohta, kas seadusemuudatuse mõju oli selline nagu rahandusministeerium ootas, ületas ootusi või läks miskit valesti.

Rahandusministeeriumi prognoos on siin.

Minu hinnangul on see prognoos üsna optimistlik. Loodan, et see täitub. Suurepärane, kui see reaalsuseks saab ja meie kindlustusseltsidel oli tõesti ainult vaja võimalust pakkuda investeerimisriskiga lepinguid, et edukalt võistelda Rootsi süsteemiga, mis on efektiivsuse poolest tuntud kogu Euroopas.

Rahandusministeerium on viimastel nädalatel ka jõuliselt teatanud, et meie teine sammas ei ole tegelikult päris teine sammas, vaid esimese samba osa. Tegu on ministeeriumi esindajate sõnul riikliku pensioni osaga ja samalaadse maksega nagu töötuskindlustuse maksed – mitte täiendava sissetulekuga, mis tuleb riiklikule pensionile lisaks, nagu seisab Swedbanki, SEB, Nordea, LHV ja Tuleva fondide tingimustes, mille finantsinspektsioon on heaks kiitnud.

Kui nii, siis on kindlasti põhjust väljamaksete süsteem reformida. Kindlustuses on üks selge: grupikindlustus tuleb alati soodsam kui hulk väikeseid individuaalseid lepinguid.

Rootsi kindlustab ise lihtsalt ja läbipaistvalt korraga kõik kodanikud – nad on leidnud, et see on kõige efektiivsem, ilma täiendava koormuseta riigieelarvele. Seal ei pea tuhanded inimesed raiskama aega ja raha üksikute lepingute sõlmimisele ja administreerimisele. Pensionile suunduja ei pea muretsema, kas vales kalendrikuus või vales kindlustusseltsis lepingut sõlmides jääks ta elu jooksul 10-15% rahast ilma. Inimene ütleb lihtsalt pensioniametile, kas soovib saada iga kuu kindlaksmääratud summat või eelistab jätta võimaluse, et raha investeerituna kasvab (aga võib ka kahaneda). Kogu tulu läheb pensionisaajale ja üleelamisriski reserv jagatakse samuti pensionisaajate vahel välja vastavalt sellele, kuidas antud vanusegrupis tegelik suremus erineb eeldatust.

Niisiis, kui teise samba raha kasutatakse ka edaspidi kõigi inimeste kindlustamiseks, tuleb riigil lõpetada raiskamine ja teha inimestele grupikindlustus. Kui rahandusministeerium võrdsustab teise samba pensionimaksed töötuskindlustusmaksetega, võiks ju vastasel juhul sundida ka kõiki Eesti inimesi sõlmima ühe kaupa töötuskindlustuslepinguid ühtse reservi asemel?

Kõige targem oleks toimida järgmiselt:

1. Et pensionisüsteem saaks täita üht oma põhieesmärki: tagada kõigile eakatele elu lõpuni toimetulek, tuleb kokku leppida, mida toimetulekuks vaja on. Teisisõnu: rahandusministeerium peab paika panema elukalliduse tõusu arvestavad selged toimetulekupensioni arvutamise põhimõtted.

2. Toimetulekupensioni kindlustamiseks on kõige sobivam viis grupikindlustus. Seda võib riik korraldada ise (matemaatiliselt kõige lihtsam ja efektiivsem) või osta hankena rahvusvaheliselt kindlustusturult. See on puhtalt majandusliku efektiivsuse küsimus, kus arutelu ei tohi põhineda uskumustel ja eelarvamustel. Tuleb lihtsalt võimaliku hanke kirjeldus kokku panna ja võrrelda rahvusvaheliselt turult saadud pakkumisi tänaste pensionilepingute tingimustega

3. Inimestel, kes elu jooksul kohusetundlikult sotsiaalmaksu makstes on teise sambasse kogunud rohkem raha kui toimetulekuks tarvis, peaks olema õigus ise otsustada, kuidas oma vara kõige targemalt kasutada. Muidugi peab toimetulekupensioni jagu vara kõigepealt kõrvale panema. Seda küsimust ei tohi segi ajada solidaarsusega: kui jõukamad inimesed ei saa oma vara vajaduspõhiselt kasutada, ei aita see kuidagi neid pensionäre, kes elavad toimetulekupiiril või on päris hädas. Küll aga on Eestis palju pensionäre täna ja eelolevatel kümnenditel, kes küll pole kaugeltki näljas, aga kes ei saa endale lubada elutähtsat erakorralist ravi või kelle küttearved on suured, sest nad ei tohi oma teise samba varast võtta raha akende vahetuseks.

Kindlustusseltside esindajad kardavad muutusi ning on süüdistanud Tulevat õunte ja apelsinide võrdlemises. Kutsun rahandusministeeriumi üles rääkima rahast, mitte puuviljadest. Raha on võrreldav mõõtühik. Rahandusministeeriumil oleks mõistlik küsida Rootsi pensioniametist viimase viie aasta jooksul tehtud teise samba väljamaksete statistika ja võrrelda seda Eesti kindlustusseltside teise samba väljamaksetega iga kogutud euro kohta.

Pensionisüsteemil on ju lihtne eesmärk: tagada, et meie inimestel oleks tulevikus oma säästudest võimalikult palju kasu. Nii Suurbritannia kui ka Rootsi on mõistnud, et ühekaupa sõlmitavad kohustuslikud kindlustuslepingud on liiga kulukad. Iga riigi pensionisüsteemil on omad nüansid: me peame oskama nendest nüanssidest läbi vaadata ja ometi kogemusest õppida.

Tuleva väljamaksete reformi ettepanek on tänaseks kogunud ligi 1700 allkirja. Kui sa ei ole sellega veel tuttav, loe lähemalt siin.

 

3 olulist artiklit

Vaata kõiki artikleid

Kui palju sina kõrgete tasude tõttu kaotad?

Vaata arvutust

Juhend aitab sul 5 minutiga fondi vahetada ilma pikemalt ekslemata. Fondivahetus on kõigile tasuta.

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.