Meie ühine II samba fond on kasvanud Eestis varade mahult teiseks. See ei tähenda, et koos meiega koguks enamik Eesti inimesi. Teistel fondivalitsejatel on tavaliselt mitu II samba fondi ning fondide varade mahte kokku lüües oleme turuliidritest ikka oluliselt maas. Siiski on varade mahult teiseks fondiks kasvamine kena teetähis, mis annab põhjust analüüsida, kuidas oleme nii kiiresti kasvanud.
Meie ühine fond on kasvanud suuruselt teiseks kolmel lihtsalt põhjusel:
- Me kogume rohkem, kasutades nutikalt II samba maksuvõimendust
- Paneme tootluse enda kasuks tööle, hoides tasud madalal ja investeerides maailma aktsiaturule
- Püsime sihikindlalt teel, hoolimata turukõikumistest
Tulevas kogume tulevikuks rohkem
Meil, Tulevas kogujatel, on II sambasse kogunenud enamasti rohkem vara kui meie eakaaslastel. Näiteks 1980. aastal sündinud inimestel on Tuleva II sambas keskmiselt 24 000 eurot. Nende teistes fondides koguvatel eakaaslastel on keskmiselt 30% vähem – 17 000 eurot.
Ühelt poolt koguvad Tulevas enamasti keskmisest kõrgema palgaga inimesed. Kõrgemalt palgalt koguneb II sambasse ka rohkem vara. Võta kinni, kas rahatarkus teeb inimesed jõukamaks või on jõukamad inimesed enamasti ka rahatargad.
Ent sama oluline on ka see, et me lihtsalt säästame igal kuul rohkem. Keskmine Tuleva II samba koguja suunab igal kuul II sambasse umbes 7,5% oma palgast, samas kui näiteks Swedbankis või LHVs suunatakse II sambasse ligi 6,5% palgast.
Kuidas nii? Alates selle aasta algusest saab suurendada oma II samba sissemaksed 10%-ni brutopalgast. Sellest 4% läheb jätkuvalt sotsiaalmaksu arvelt, kuid brutopalgast läheb senise 2% asemel kuni 6%. See on kaval viis kogumiseks, sest II sambasse makstud rahalt ei tule tasuda tulumaksu. Seda võimalust kasutas lausa 41% Tuleva kogujatest.
Abimees: parem tootlus
Meie ühiselt kogutud raha on aastate jooksul teeninud ka mõistlikku tootlust. Seda ei saa kahjuks öelda kõikide Eesti pensionifondide kohta. Viimase kaheksa aastaga on meie II samba fondi tootlus olnud üle 10,5% aastas. Samal ajal on nii Swedbanki kui ka LHV suurimad fondid teeninud tootlust 6,5% aastas. (1)
Aasta lõikes vaadatuna võib see tunduda vaid mõne protsendipunktise vahena. Ent see on nii olnud kaheksa aastat. 1. septembril 2017 Tuleva fondi pandud 10 000 eurot kasvas 1. septembriks 2025 rohkem kui kaks korda, 21 188 euroks. LHV suurimas fondis oleks 10 000 eurost saanud 15 480 eurot ning Swedbanki suurimas fondis 15 058 eurot.
Tuleva tootlus pole garanteeritud ega lineaarne. 2024. aastal teenis meie II samba fond tootlust pea 25%, 2022. aastal aga kaotas väärtust 13%. Meie II samba fond on seitsme aasta jooksul kasvanud keskmiselt 10,5% aastas.
Samas pole Tuleva suurem tootlus ka juhuslik. Oleme teeninud maailma aktsiaturu keskmist tootlust, mis viimased 10 aastat on olnud veidi üle 10% aastas. Iga järgmine 10 aastat võib tootluse poolest oluliselt erineda, aga viimase 10 aasta tootlus on üsna sarnane ka maailma aktsiaturgude pikaajalisele keskmisesele tootlusele (2).
Maailma aktsiaturgude keskmine tootlus ületab aga enamiku aktiivselt juhitud II samba fondide tootlust. (3) Sellel on kaks põhjust: fondijuhtide kesised oskused ja fondide kõrged tasud.
Aktiivselt juhitud fondide juhid püüavad kavaldada turgu üle, panustades üksikutele piirkondadele, ärisektoritele ja instrumentidele. Kui kellelgi õnnestub teha õige panus, siis peab kellelgi teisel minema selle võrra halvemini. Mõned võidavad, teised kaotavad, aga kokkuvõttes ei loo spekuleerimine väärtust juurde.
Teisalt tuleb selle eest aga maksta kõrgeid tasusid. Müügimeeste armee ja spekuleerimiseks info kogumine vajab ju aega ja raha. Need tasud võetakse aga teenitud tootlusest maha.
Nii on ka Eesti pensionifondidega. Meie ühisel fondil on head eeldused kõrgema tootluse teenimiseks, sest meie tasud on märksa madalamad kui LHV ja Swedbanki suurimal fondil.
Tulevas püsime sihikindlalt teel
Meie ühise II samba fondi varade maht on kiiresti kasvanud ka seetõttu, et püsime sihikindlalt teel ja ei loobu kergekäeliselt kogumisest. Võrreldes 2017. aastaga on meid, Tulevas kogujaid, palju rohkem. Kui 2017. aastal kogus koos meiega II samba fondis napilt 4000 inimest, siis tänaseks on meid üle 35 000. Swedbanki ja LHV suurimad fondid on seevastu kogujaid kaotanud.
Muidugi tahaksime, et Tulevas kogujate hulk kasvaks veelgi kiiremini. Agressiivne müük kaubanduskeskustes või telefoni teel võib küll lühiajaliselt kogujate arvu suurendada, kuid ei aita inimesi püsivalt ja teadlikult koguma. Pikas perspektiivis on agressiivne müük kahjulik nii kogujale kui ka fondivalitsejale. Sellise müügiga võib meelitada inimesi oma fondi vahetama, kuid läbimõtlematult fondi valinud inimesed lahkuvad sealt sama kiiresti. (1)
See on ka põhjus, miks Tuleva on valinud teise tee. Oleme üheskoos teinud endale hea fondi. Me kasvame, kui meie kogujad on meiega rahul ning räägivad sellest ka oma sõpradele ja tuttavatele.
Sellel on aga oluline eelis. Meie, kes me Tulevas oma II sammast kogume, püsime rohkem kursil kui pankade fondides kogujad. Seda näitab nii teise fondi lahkujate hulk kui ka näiteks nende kogujate arv, kes enne pensioniiga oma II samba kogumise on lõpetanud.
Mis on Tuleva retsept?
Tuleva II samba fond on kasvanud kiiresti Eesti suuruselt teiseks, sest me järgime lihtsat retsepti:
- Kogu nii palju, kui sul on võimalik. Elu tuleb ka elada, aga võimalusel tõsta II samba sissemakset.
- Kogu madala tasuga indeksfondis, sest nii annab tootlus sulle hoogu juurde.
- Püsi sihikindlalt teel. Ära loobu kogumisest.
(1) Võtsin tootluse jaoks andmed Tuleva lehel oma pensionikontole sisse logides (seisuga 02.09.2025) ja vaatasin kui palju minu II sammas on alates Tuleva fondi loomisest teeninud. Võrdlesin seda samas LHV ja Swedbanki suurimate II samba fondidega.
LHV Pensionifond Ettevõtlik viimase 1 aasta tootlus on Pensionikeskuse andmetel 8,86%, 2 aasta tootlus 8,77% ja viie aasta tootlus 6,86%. Swedbanki pensionifond 1970-79 sündinutele puhul on need numbrid 7,11%, 10,89% ja 6,91%. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi puhul vastavalt 10,38%, 15,07% ja 11,46%.
Kolmel võrreldaval fondil on erinev investeerimisstrateegia ning riskitase. Swedbanki esindaja hinnangul pole neid seetõttu lubatud võrrelda, sest see ei anna adekvaatset tervikpilti. Ma pole Swedbanki kriitikaga nõus. Kõik võrreldavad fondid tegutsevad investeerimisfondide seaduse piirides. Väiksem aktsiate osakaal on olnud fondivalitseja valik, mitte objektiivne paratamatus. Fondivalitsejal on kohus tegutseda oma osakuomanike parimates huvides ja kui selleks tuleb tingimusi muuta, siis ka see on fondivalitseja kohus. Meie võrdleme ikka neid fonde, kelle kehtivad seadusest tulenevalt samasugused piirangud ja seepärast me võrdlust ei muutnud.
(2) UBS Annual Investment Returns yearbook, Dimson, Marsh, Staunton andmebaasi põhjal.
(3) Seda on öelnud mitmed rahvusvaheliselt väga tunnustatud majandusteadlased, näiteks William Sharpe artiklit “The Arithmetic of Active Management,”või Fama ja Frenchi artiklit “Luck versus Skill in the Cross‐Section of Mutual Fund Returns”. Ida-Euroopa kontekstis on see saanud kinnitust Triinu Tapveri Eesti Panga teaduspreemia teeninud doktoritöös.
