Olen suunanud viimased paar aastat oma säästud, mida teise ja kolmandasse sambasse panna ei saa, Swedbank Roburi indeksfondidesse. Avastasin nüüd ootamatult, et nende fondide tasud olid põhiteabe dokumendi järgi ligi kaks korda tõusnud ilma, et pank mulle sellest teatanud oleks.
Ma järgin oma isikliku vara investeerimisel lihtsat põhimõtet: suunan regulaarselt nii palju kui võimalik oma sissetulekust madala kuluga indeksfondi. Ja siis rohkem ei teegi midagi. Ma tean, et tihe investeeringutega sebimine ei suurenda minu pikaajalist tootlust.
Kasutan selleks pensionisammaste abi – 15 minutiga saab enamus meist lihtsa vaevaga panna kokku portfelli kogu eluks. Kui sa teenid rohkem kui 3333 eurot kuus või teenid osa sissetulekust oma osaühingusse, ei pruugi sulle ainult pensionifondidest piisata ja sa tahaksid indeksfonde ETF-ide kujul juurde osta. See on kahjuks keeruline ja mõne pisidetaili tähelepanuta jätmine võib su kulud ootamatult suureks viia.
Seepärast olin meeldivalt üllatunud, kui Swedbank paar aastat tagasi lisas pakutavate fondide valikusse oma Rootsist juhitud Roburi indeksfondid. Robur Access Edge Global ja Emerging Markets fondid olid tollal madala tasuga (jooksvad tasud 0,3% ja 0,51% aastas). Nende ostmine, ükskõik kui väikese summa eest oli lihtne ja odav.
Pangad ei vaevu kogujaid tasude tõusust teavitama
Eelmisel nädalal avastasin, et nende fondide tasud on ootamatult tõusnud: ühel 66% ja teisel 115%! Robur Access Edge Global jooksvad tasud on nüüd 0.5% ning Robur Access Edge Emerging Markets jooksvad tasud 1.08%. See on eriti arusaamatu arvestades, et mõlema fondi mahud on viimase aasta jooksul tublisti kasvanud. Olen nendes fondides juba rohkem kui aasta kogunud, aga mingit teavitust tasude tõusu kohta saanud ei ole. Ka panga veebileht kuvas veel novembri alguses varem kehtinud tasusid. (1)
Tasudest tuleb ausalt rääkida
Sain Swedbankilt oma küsimuse peale vastuse, et nende fondide tasud polegi tõusnud, vaid on kogu aeg nii kõrged olnud. Lihtsalt varem pole pangal olnud kohustust neid kõiki jooksvate tasude arvestusse lisada. Küsimuse peale, miks nende veebilehel on ikka veel vanad tasumäärad, koristas pank tasude info üldse veebilehelt ära (2).
Oma fonde käivitades avaldasime Tulevas algusest peale ausalt kõik tasud. Riik kohustas meie ettepanekul ka teisi fondivalitsejaid tasudest ausalt rääkima. Finantsinspektsioon on turuosalistele andnud selged juhised, et tasudest rääkides ei tohi inimesi eksitada ning hoiatava näitena trahvinud Luminori 170 000 euroga pensionifondi tasude kohta valeinfo avaldamise eest.
Ma usun, et Swedbank on oma pakutud fondide tasusid arvutanud nii, nagu seadus seda hetkel on lubanud. Paraku ei ole pank vaeva näinud, et uuendada tasude infot oma fondide avalehel, rääkimata sellest, et teavitada mind selgelt ja arusaadavalt tasude arvestamise muutustest, näiteks eraldi e-kirjaga või muul lihtsasti kättesaadaval moel.
Sarnast võtet kipuvad pangad kasutama ka pensionifondide puhul. Näiteks on viimase paari aastaga kahe suurima II samba fondi (LHV L ja Swedbank Pensionifond 1970-79) tasud tõusnud vastavalt 71% ja 18% ilma, et selle kohta mingit pressiteadet oleks ilmunud või kogujatele seda muul viisil teavitatud.
Tuleva tasud langevad mahu kasvades
Me tegime Tulevat asutades ühe olulise eelduse: mida rohkem inimesi koos kogub, seda paremad tingimused me endale kogumiseks saame. Fondihaldus on äri, kus püsikulude osakaal väheneb mahu kasvades. Meie tasud on mahu kasvades pidevalt langenud. Me ei pruugi olla igal ajahetkel kõige odavam fond, aga meiega koos kogudes võid kindel olla kahes asjas:
- Sa ei satu kogemata kõrge tasuga fondi, sest meil lihtsalt pole neid,
- Mida suuremaks kasvab meie maht, seda madalamaks lähevad tasud.
Meil on lihtne neid põhimõtteid järgida, sest erinevalt pankadest kuulub Tuleva inimestele, kes ise meie fondides koguvad. Meie huvid ei ole kogujate omadega risti.
Aga üks asi on meil küll tagaplaanile jäänud. Võtsime eelmisel aastal plaani teha Tulevasse täiendava kogumise fond, kus saaksid koguda need, kellele teisest ja kolmandast sambast ei piisa. Kuhu saaks lihtsalt ka näiteks lapse jaoks koguda, kui sulle on väga oluline, et kogumiskonto oleks kindlasti lapse nimel.
Meil on analüüs tehtud, kuidas seda fondi teha, aga alustamist oleme mitu korda edasi lükanud. Üheks põhjuseks on see, et väikese tiimiga peame kogu aeg väga rangelt prioritiseerima, kuhu oma aega kõige paremini kulutada. Seni on meil teise samba kasvatamise ja kolmanda samba sissemaksete suurendamisele läinud kogu aur. Teiseks tundus vahepeal, et tegelikult on täiesti mõistlikke pakkumisi justkui turule tekkimas.
Tänaseks olen veendunud, et see teine põhjus enam paika ei pea. See, et mõni odavam fond kuskil olemas on, ei tähenda, et inimesed seal koguda saaksid. Swedbanki käik kinnitab vaid inimeste hirmusid, et ükskõik kui põhjalikult nad tingimusi ei loeks, pank saab nad ikka “kätte”. Hirmu tagajärg on enamasti see, et inimesed lükkavad kogumise alustamise edasi. See on paraku kõige halvem asi, mida hea tulemuse saavutamiseks teha.
PS. Kui sa imestad, et miks me nendest tasudest kogu aeg räägime, siis vaata näiteks saadet, kus arutleme Kristi Saarega teemal: “Kumb on olulisem: tootlus või tasud?”
(1) Vaatasin (31.10.2023) Swedbanki lehekülge “Investeerimine fondidesse”, mis näitas iga pakutava fondi juures ka selle jooksvate tasude määra.
(2) Vastus saadud pangateatena 31.10.2023. Täpsemalt oli põhjendus selline: “Alates 1. jaanuarist 2023 hakkasid kõikidele fondivalitsejatele kehtima uued nõuded põhiteabedokumendis avaldatud andmete avaldamise osas, millest tulenevalt on nüüd dokumendis välja toodud ka jooksvad tehingukulud. Samaliigilised kulud olid fondivalitsejatel ka enne 2023. aastat, kuid tulenevalt sellest, et avaldamisele kuuluva teabe osas kohaldus teistsugune regulatsioon, ei kajastunud need sellisel kujul varasemalt põhiteabedokumendis.”
