Kumb on olulisem, kas tootlus või tasud?

Rääkisime mõni aeg tagasi Facebooki otsesaates koos Kristi Saare ja Tõnu Pekiga pensionifondide tootlusest ja tasudest. Otsesaade oli igati edukas, meil oli ligi 1000 vaatajat ning kuulajad küsisid häid küsimusi. Panime kokkuvõtvalt kirja kõige olulisema.

Otsesaade on järelvaadatav siin:

Pankade müügimehed ja turundajad püüavad tihti väita, et indeksfondid keskenduvad ainult tasudele, aga nemad tootlusele, justkui oleks tegemist kahe erineva strateegiaga. Statistika näitab küll vastupidist – valid madalad tasud ja saad parimad eeldused heaks tootluseks pealekauba. (1)

Ükski kõrge tasuga fond ei ole edestanud indeksfonde

Kogumisel on muidugi kõige tähtsam tootlus. Aga andmenohikud on leidnud, et mida madalamad tasud, seda paremad eeldused, et tootlus tuleb hea.
Sellest ajast, kui meil on valikus madala tasuga indeksfondid, on tootluse eesotsas just madala tasuga fondid. (1) Mineviku tootlus ei garanteeri tootlust tulevikus, aga tähele tasub seda panna sellegipoolest.

Ka Eesti pensionifondide ajalugu räägib sedasama. Ükski vana, kõrge tasuga pangafond ei ole pikema aja jooksul indeksfonde edestanud. See pole mingi juhus. Kogu maailma investeerimisfondide statistika näitab ikka sedasama: kõrge tasuga fondid jäävad madala kuluga indeksfondidele alla. Seda nii siis, kui turud tõusevad, kui ka siis, kui turud langevad.

Elu jooksul 59 000 pensionifondi tasudeks

Kuidas need tillukesed tasunumbrid ikka tulemust mõjutada saavad, küsid sa. Vaatame lähemalt. (2)

Võtame näiteks 30-aastased Martini ja Sirli, kes teenivad mõlemad 2000 eurot kuus. Martin kogub fondis, kus jooksvad tasud on koos edukustasuga 1,78%. Sirli kogub madala tasuga indeksfondis.

Arvestasime, et mõlema II samba sissemakse suurus on 2% ning iga aasta kasvab nende palk 3%. Järelikult makstab Martin järgmise 30 aasta jooksul tasudeks üüratu 59 000 eurot. Sirli maksab 13 000 eurot. Martinile koguneb 65. eluaastaks kokku 265 000 eurot. Sirli kogub sama ajaga 369 000 eurot. Pealtnäha pisike erinevus tasudes läks Martinile maksma üle 46 000 euro!

Pensionifondi tasude mõju jääbki algul turu igapäevaste kõikumiste varju, aga kasvab aastate jooksul hüppeliselt, sest sinu investeering kasvab. Ja iga euro, mis sa fondivalitsejale maksad, ei teeni sulle tulevikus tulu.

Fondi tootlus ei näita sinu personaalset tootlust

Millegipärast leiavad müügimehed alati graafiku, kus nende fond on esirinnas. See on väga lihtne – turud kõiguvad ja alati on võimalik leida periood, kus just müügimehe tööandja fond on teistest ees. 

On üsna loogiline, et mõnel lühikesel perioodil mõnel aktiivselt juhitud fondil „veab”. Ent statistika on halastamatu. Kui vaatame vähegi pikemat perioodi, siis ligi 90% aktiivselt juhitud fondidest jääb indeksfondidele alla. (3)

Sinu personaalne tootlus võib erineda fondi tootlusest. Pangad näitavad sulle internetipangas sinu pensionivara tootlust alates viimasest fondivahetusest ja sulle võib kuvatud tootluse number isegi väga hea paista, aga siin on oluline vaadata, mis perioodi tootlusega on tegu. 

Sinu tootlus sõltub sellest, millal sissemakseid oled teinud, kaua ja millistes fondides oled kogunud. Täpse tulemuse saamiseks peaksid leidma iga tehtud makse tootluse ning kaaluma need kokku.

Oma personaalset II ja III samba tootlust ja võrdlust nii Eesti keskmise kui ka maailmaturu keskmise tootlusega, näed täna ainult Tuleva veebilehelt. Sisene oma pensionikontole ja vaata järele:

Sisene oma pensionikontole

Küsimused ja vastused

Mida tasude puhul jälgida?

Sinu kui koguja jaoks on oluline jälgida jooksvaid tasusid, ehk kogukulu, mis kaasneb selles fondis kogumisega. Jooksvad tasud sisaldavad kõiki tasusid, mis makstakse fondis koguja raha arvelt nende vara valitsemise eest. Sealhulgas ka fondivalitseja enda valitsemistasu, mille eest tasutakse kõik fondi püsikulud, töötajatele makstavad tasud jpm. Jooksvate tasude hulka kuuluvad ka kõik allhankijatele makstud tasud. Näiteks tasud, mida tuleb maksta depoopangale, riiklikule tagatisfondile, Pensionikeskusele ja Finantsinspektsioonile.

Aga mis on kauplemistasu?

LHV turundajad on millegipärast väljamõelnud termini „kauplemistasud”, mis jätab mulje, et tegemist on investeeringutega kauplemise käigus tekkinud kuluga. Tegelikult on enamus LHV fondide n-ö „kauplemistasust” lihtsalt valitsemistasu, mida LHV sinu raha arvelt maksab EFTENi, riskikapitali fondide jt allhankijatele valitsemistasuks.
Ja ei pea vist kordama, et mida kõrgemad on fondi tasud, seda väiksem on tõenäosus, et tootlus tuleb hea. Ja pole vahet, kas tasu võetakse „kauplemise”, „valitsemise” või „haldamise” või „edukuse” eest. Need maksad ikka sina kogujana kinni oma vara arvelt ja need vähendavad sinu tootlust.

Mida arvata edukustasust?

Halvasti. Kogu maailma praktika näitab, et edukustasu ei suurenda edukuse tõenäosust. Muideks, finantsinspektsioon pidas edukustasu lubamist põhjendamatuks. Finantsinspektsioon selgitas seda selges keeles:

„Fondivalitseja peab parima tulemuse nimel pingutama sõltumata edukustasust. Juhime tähelepanu, et fondivalitsejad valitsevad pensionifonde usaldussuhte põhimõttel, mistõttu on osakuomanikel õigustatud ootus, et nende fondi valitseja tegutseb järjepidevalt osakuomanike ja fondi huvides ja neile lojaalselt ning seda maksimaalselt oma kutseoskust ja –võimekust rakendades, sh ka investeerimiseesmärkide (maksimaalne tootlus) täitmisel.” (4)

Ja edukustasu ei ole kahjuks jooksvate tasude hulka arvestatud, seega Luminori ja LHV puhul tulevad need veel lisaks, kui fondidel peaks juhuslikult hästi minema. Näiteks on LHV maksnud oma fondidest endale ühel aastal tulemustasu üle 6 miljoni euro ja Luminor maksis 2024. aasta eest 1,1 miljonit edukustasu.

Kas hajutamine erinevate fondide vahel toob parema tootluse või vähendab riske?

Oleme ilmselt tänaseks juba kõik kuulnud mõne müügimehe soovitust suunata osa oma pensionivarast aktiivselt juhitud fondi, et siis teenida äkilisemat tootlust või hajutada oma riske, hoides „munad erinevates korvides”. Hajutamine tähistab investeerimismaailmas tavaliselt riskide maandamist, aga pensionifondide puhul tuleb esmalt aru saada, milliseid riske me oma pensionivara puhul saame üldse hajutada ja milliseid mitte.

Oma pensionivara hajutamine erinevate fondide vahel ei paku võimalust teenida paremat tootlust, sest aktiivselt juhitud kõrge tasuga fond, ei ole äkilisem ega ka tootlikum. Kui kogud oma vara näiteks Tuleva Maailma Aktsiate indeksfondis, siis tegemist on juba võimalikult hajutatud portfelliga, milles on ligi kolme tuhande ettevõtte aktsiad, erinevatest regioonidest ja tegevusvaldkondadest.

Kui nüüd vaadata, kuhu investeerivad Eesti aktiivselt juhitud pensionifondid, siis nad kõik investeerivad suuremal või vähemal määral nendesse samadesse aktsiatesse, aga kordades kõrgema hinnaga ja kitsama valikuga, lootes leida tuhandete ettevõtete seast parimad aktsiad.

Paraku pole selline järjekindlalt nõela heinakuhjast leidmine õnnestunud isegi parimatel investoritel maailmas ning pikaajaliselt pole suudetud maailmaturu indeksit edastada. Eesti aktiivselt juhitud pensionifondid ei ole seda samuti seni suutnud ja ei paista ka, kuidas saaksid seda teha tulevikus. Kui tahad rohkem koguda tasub ikka oma erialal tööd teha ja säästud indeksfondi panna – saad kordades kiiremini „äkilisema” tulemuse.

Samuti ei aita pensionivara hajutamine erinevate fondivalitsejate vahel maandada teenusepakkuja riski. Kõik Eestis tegutsevad pensionifondid, sõltumata sellest, kas tegemist on pangaga või mitte, on registreeritud samade tingimuste alusel Eestis ja alluvad samale regulatsioonile ja Finantsinspektsiooni järelevalvele. Seega kogujate varad on ühtmoodi kaitstud depoopangas ja kogumine mitme erineva teenusepakkuja juures ei anna siin lisakaitset.

On oluline ka meelde tuletada, et kogudes mitmes fondis, maksad sa ka tasusid mitmes fondis. Seega tasub tähelepanelik olla nende soovituste osas ja mida tegelikult sulle pakutakse

Miks Tuleva ei loo ise ega soovita elutsüklifonde?

Mida teeb elutsüklifond? Elutsüklifond asendab teatud ajahetkest fondis olevad aktsiad võlakirjadega. Elutsüklifondide peamine eelis on nende loodud mugavus. Need fondid on mõeldud pakkuma kogujatele lihtsat ja automatiseeritud lahendust, mis kohandub nende elutsükli ja vajadustega. Mugavusel on aga ka varjukülg.

Eestis koguvad ühes elutsüklifondis kõik samal kümnendil sündinud inimesed, aga pensioniiga ja vara kasutusele võtmise aeg saabub neile erinevatel aastatel. Seega on sellises fondis kogujad üsna erinevas olukorras, aga elutsüklifondis on neil täpselt samasugune investeerimise strateegia. See automaatne, vanusest sõltuv üleminek madala tootlusega võlakirjadele rahuldab küll panga riskijuhte, kuid ei pruugi olla kogujate jaoks parim lahendus.

Panga riskijuhid soovivad fondi, mille osaku hind ei kõigu oluliselt. Sellisel juhul on vähem kaebusi ja võib-olla ei pane klient tähelegi, et tal on pensionifond. Nii saab jätkata kõrgete tasude võtmist. Koguja võib aga soovida jätkata aastaid kogumist ja teenida tootlust. Kahjuks võib katse „kaitsta” kogujat osaku hinna kõikumiste eest viia olukorrani, kus fondi pikaajaline tootlus jääb märkimisväärselt alla maailmaturule.

Kuidas siiski oma pensionivara riske vähendada?

Kahjuks riskivaba tootlust ei ole olemas, seega kui sa maandad konservatiivsemate varaklassidega riskid, tuleb ka loobuda tootlusest. Parimad eeldused vara kasvuks on siiski aktsiatesse investeerides. Sinu jaoks on oluline, milliseks kujuneb sinu vara tootlus selleks ajaks, kui plaanid seda kasutusele võtta. Vahepealsete kõikumised ei ole sinu jaoks olulised, sest turud kõiguvad paratamatult ning lühiajaline tootlus ei ennusta sinu pikaajalist tootlust.

Ku sinu pensionivara kasutusele võtmise aeg on aga lähedal, siis on paar leevendust:

• Sa ei pea oma II ja III sammast välja võtma kohe kui pensioniiga on käes. Pensionivara kasutusele võtmine on paindlik ja saad valida, millal ja kuidas seda soovid teha.
• Kõige soodsam väljamaksete viis on fondipension, kus võtad tükikese iga kuu mitme aasta jooksul. See vähendab kõikumise mõju.

Aga pea silmas:

• Mida lähemal pensioniiga, seda suurem võiks olla meelerahufond. Kui sul on selleks kogutud raha mujal või sul on muud sissetulekud, siis võid hoida oma II sammast ka täielikult aktsiates.
• Kui sul meelerahufondi ja muid finantsvarasid pole, kaalu osaliselt võlakirjafondi, aga II sammas ei ole kõige parem koht meelerahufondi hoidmiseks.

(1) Pensionikeskuse statistika. Maailma investeerimisfondide statistika leiad näiteks maailma ühe suurima analüüsifirma S&P lehelt siin.

(2) Saad võrrelda oma tänase tänase pensionifondi tasusid teiste fondide tasudega siit kalkulaatorist.

(3) Vaata näiteks Triinu Tapveri hiljutise doktoritöö III publikatsiooni või loe tema doktoritööd kokkuvõtvat blogipostitust.

(4) Finantsinspektsioon kritiseerib edukustasu