Elu ei paku garantiisid. Kes vastupidist väidab, valetab. Olgu ta kaartide või kasumiaruannete pealt ennustaja, kullakaupmees või kindlustusselts.

Pika aja jooksul võib kõike juhtuda. Aga kõik, mis võib juhtuda, kohe kindlasti ei juhtu. Mõned asjad juhtuvad tõenäolisemalt kui teised.

Minu võimalus elada 100-aastaseks ei ole kaugeltki olematu. Tänavu sündinud lapsel on see tõenäosus peaaegu 50 protsenti.

On üsna tõenäoline, et enamus meist ei viitsi või ei suuda päris elu lõpuni tulusat tööd teha.

Kust saada raha?

Ega siis palju võimalusi sissetuleku saamiseks pole. Üks võimalus on elada varem valmis kogutud varandusest. Teine võimalus on usaldada, et lapsed ja nende eakaaslased hoolitsevad. Veel parem, kui on endal midagi hinge taga ja järgmine põlvkond aitab ka.

Raha kogumisega on see jama, et keegi ei tea, mis aastate pärast saab. Ootamatu katastroof võib vara väärtusetuks muuta. Võimu võib haarata diktaatorlik valitsus, kes säästud lihtsalt ära varastab.

Lastele lootmisega on sama jama: keegi ei tea, mis aastate pärast saab. Mida pikem on keskmine eluiga, seda rohkem on hoolt vajavaid eakaid. Võib karta, et meie lastel on endilgi raske. Järgmistel põlvkondadel ei pruugi olla jaksu ega tahtmist meid üleval pidada.

Keegi ei tea kindlalt, millises maailmas me aastakümnete pärast elame. Meil kõigil on suurem šanss paremini elada, kui pensionisüsteemis on ettevaatav säästmine ja tagantjärgi solidaarne toetus tasakaalus.

Kui vähesest piisab väärikaks eluks?

See ongi eile riigikohtusse jõudnud pensionireformi arutelu tuum.

Riigikohtu ülesanne on nüüd otsustada, kas Eesti põhiseaduses kokkulepitud põhimõtted on täidetud, kui pakume vanadele ja töövõimetutele vaid näljasurmast pääsemiseks hädavajalikku abi. Või peab ühiskond tagama kõigile inimväärikat elu võimaldavat sissetuleku?

Ja kui peab, siis kas on realistlik loota, et tulevikus suudavad tööealised rohkem makse maksta, et aidata väärikat elu elada eakatel, kellest enamikul muud vara pole?

Minu meelest vajab Eesti pensionisüsteem jõulist paremaks muutmist. Selle alustalad on siiski päris tugevad. Nende kallale minek ei lahenda probleeme, vaid loob hulga uusi juurde.

Kohustusliku kogumise vastased räägivad valikuvabadusest. Aga kui vara pole, pole ka vabadust valida, mida sellega peale hakata.

Esimesest sambast maksame meie, tänased töötegijad, vanadele pensioni. Homsed töötegijad maksavad omakorda meile.

Teise sambasse kogume oma tuleviku jaoks ise raha. Natuke midagi kõrvale panna on kohustuslik kõigile.

Ja kolmandasse sambasse koguvad need, kellel on soov ja võimalus rohkem säästa, et olla võimalikult vähe koormaks teistele ja elada ise lahedamalt.

Teise samba vabatahtlikuks tegemine tähendaks sisuliselt, et enamik inimesi jääb lootma ainult järgmise põlvkonna tänumeelele ja võimekusele järjest kasvavat abivajajate hulka üleval pidada.

Lootusetult hilja säästmisele mõelda pole rumal, vaid inimlik

On fakt, et teise sambasse on juba tänaseks enamik Eesti inimesi kogunud oma elu suurima finantsvara. Kui teine sammas püsib kohustuslikuna, jääb see nii ka edaspidi. Kui kogumine muutub vabatahtlikuks, on kindel, et suur osa inimestest enam suurt midagi pensioniks kõrvale ei pane.

Seda näitavad uuringud kõikjal läänemaailmas. Riikides, mis vaikimisi koguma ei suuna, pole enamikul inimestest sääste. Nii lihtne ongi. Kui keegi ei sunni, ei alustata reeglina raha kogumist piisavalt vara ega säästeta piisavalt järjekindlalt. Asi ei ole selles, et inimesed oleks vastutustundetud ja “ise oma lolluses süüdi”. Noortel lihtsalt on muustki mõelda kui pensionist. Liitintressi võluvägi hakkab huvi pakkuma siis, kui ammu liiga hilja.

Võimekamad siiski kahtlemata koguvad edasi nii teise kui ka kolmandasse sambasse. Ebavõrdsus suureneb ja vastastikune pahameel jõukate ja vaesemate vahel kasvab ka. Ühed on tigedad, et nende lapsed peavad maksma elatist vanadele, kes omal ajal säästa ei märganud. Teised on solvunud, et ühiskond ei hinda nende elatud elu panust ja maksab väärika pensioni asemel sandikopikaid.

Kohustusliku kogumise vastased räägivad valikuvabadusest. Aga kellel vara pole, sellel pole ka vabadust valida, mida sellega peale hakata.

Minu meelest määraks teise samba vabatahtlikuks muutmine liiga suure osa Eesti inimestest tulevikus varatuna ainult nooremate armust elama. Ka keskmisest väiksemat palka teenides saab täna tööelu alustaja teise sambasse pensioniks kokku rohkem kui 100 000 eurot. Sellest ei piisa, et kõrge eani muretult elada. Aga see on arvestatav varandus, mis annab tulevaste põlvede heldusest sõltuva riikliku pensioni kõrvale väärikat otsustusvabadust ja mänguruumi.

Et see otsustusvabadus ja mänguruum tegelikkuseks saaks, tuleb loomulikult reformida teise samba väljamaksed. Pensioniikka jõudjad tuleb vabastada kohustusest siduda kogutud vara kulukasse kindlustuslepingusse. Õnneks paistavad kõik juhtivad erakonnad tänaseks selles ühel nõul olevat.

Eile nägid riigikohtunikud vaeva, et aru saada, millest me räägime, kui räägime Eesti pensionisüsteemi teise samba vabatahtlikuks muutmisest. See, kui raske on väga tarkadel inimestel jõuda asja tuumani, on parimaks meeldetuletuseks, et pensionisüsteemis heade valikute tegemist peab muutma lihtsamaks, mitte keerukamaks.

Hea Tuleva liige! Lõppenud poolaastat jäävad paljud kindlasti meenutama ühe veidramana meie elus. Ootamatust majandusseisakust tingitud paanika väärtpaberiturgudel tuletas meelde, et aktsiate hinnad võivad tõepoolest nii tõusta kui ka langeda. Kuigi poolaasta arvestuses alanesid aktsiahinnad maailmaturul keskmiselt vaid veidi üle 6%, jõudsid aktsiahinnad veebruari keskelt märtsi lõpuni kukkuda keskmiselt lausa kolmandiku võrra.

Teisest küljest meenutas nähtamatu viirus tõsiasja, et ainult kapitali peale lootma jääda ei saa. Kriisist aitasid meid üle nii paljude meditsiini- ja päästetöötajate ennastohverdav töö kui ka head perekondlikud suhted. Raha kogumine tulevikuks on ikka ainult üks paljudest vahenditest, millega püüame ennast kindlustada elu keerdkäikude vastu. Raha ei garanteeri, et meil tulevikus probleeme ei teki, küll aga on üsna tõenäoline, et tulevikus on kergem hakkama saada neil, kel on veidi kapitali kõrvale pandud.

Pensionifondide tulemused

Meie pensionifondid tegid ka sel poolaastal seda, mida nad pidid tegema: teenisid maailmaturu keskmist tootlust. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi osaku väärtus langes 4%. See on veidi vähem kui maailma aktsiaturgude 6% langus. Me teise samba fond ei ole täna veel 100% aktsiates, veidi üle viiendiku on maailma valitsuste võlakirjades, mille hind on viimasel poolaastal tõusnud. 100% aktsiatele läheme üle kolme aasta jooksul.

Tuleva III Samba Pensionifondi osaku hind jäljendas üsna täpselt maailmaturgu ja langes 6%.

Seevastu Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi osaku hind tõusis poolaastaga ligi 2%. Seda juhtub tihti, et riskivabade võlakirjade hinnad tõusevad kriisi ajal. Paraku on sellel kaitsel ka oma hind – riskivabad võlakirjad ei paku ettevaatavalt enam mingisugustki tootlust. Riskivaba tootlust ei ole olemas ja seetõttu koguvad Tuleva asutajad oma pensioni ikka aktsiates. Neil, kellel pensioniiga lähenemas, on mõistlik osa varast võlakirjafondi suunata. Sinu portfelli oodatav tootlus küll langeb, aga kõikumised on ka väiksemad. Kui pikaajalisel kogumisel ei ole kõikumine probleem, võib pensioniea saabudes olla ebameeldiv, kui pensionisamba väljavõtmise hetkel on selle väärtus aktsiaturu kukkumise tõttu oodatust madalam.

Meie tagasihoidlik eesmärk teenida turu keskmist tootlust ei ole tegelikult sugugi tagasihoidlik. Andmed investeerimisfondide maailmast näitavad tuima järjekindlusega, et ligikaudu 90% aktiivselt juhitud fonde ei suuda turu keskmisest paremat tulemust saada – seda nii headel kui ka halbadel aegadel. Viimane turulangus kinnitas sedasama – ka selles languses jäi enamik aktiivselt juhitud fonde turu keskmisele alla. Nii on turu keskmisele lähedane tulemus tegelikult maailma parimate seas.

Kes suudab kursil püsida

Eduka kogumise aluseks on see, et püsime kursil nii headel kui ka halbadel aegadel. See tähendab, et me ei lase ennast kõigutada hirmutavatel ajalehepealkirjadel või mõnd eriti head investeerimisvõimalust pakkuval müügimehel, vaid teeme korrapäraseid sissemakseid nii siis, kui turud tõusevad, kui ka siis, kui nad langevad. Nii tagame endale pika aja jooksul tulemuse, mis ei jää oluliselt alla maailmaturu keskmisele tootlusele.

Tuleva kolmandas sambas kogujad tegid 48% kogu Eesti pensionifondide turu uutest sissemaksetest

Suurem osa kogujaid püsisid kogu kriisi ajal ilusasti kursil. Tuleva fondidest lahkus esimese poolaasta jooksul 216 inimest – see on napilt 1,7% kogujate üldarvust (1). Ülejäänud 98,3% jätkasid meiega. Veelgi enam, viimase poolaasta jooksul alustas üle 2000 inimese kogumist kolmandasse sambasse, suurendades niimoodi oluliselt oma säästumäära.

Turulangus pani paraku aktiivsemalt tegutsema pankadest fondivalitsejate müügiarmeed. Pensionikeskuse andmed näitavad, et neil õnnestus veebruari ja märtsi jooksul veenda ümber 60 inimest, kes olid küll juba otsustanud oma teise samba Tulevasse tuua, aga kelle vahetusavaldus ei olnud veel jõustunud. Need inimesed katkestasid oma vahetusavalduse ning nende teine sammas ei alustanud maikuud madalate kuludega Tuleva fondis.

Enamik nendest inimestest oli teinud iseseisvalt oma eale vastava mõistliku valiku: koguda madala kuluga maksimaalse aktsiate osakaaluga fondis. Paraku jätkavad need inimesed nüüd rohkem kui kaks korda kõrgema tasu maksmist fondides, mis hoiavad väga suure osa nende pensionivarast nullintressiga võlakirjades või pangadeposiidis. On väga tõenäoline, et pika aja jooksul saavad need inimesed oma kogutud rahast vähem kasu (2).

Tihti ei saa inimeste kehva finantskäitumist selgitada sellega, et nad ise ei suuda oma eluks vajalikke investeerimisotsuseid teha. Probleem on enamasti ikka selles, et suurte ressurssidega finantssektor hirmutab ja ajab inimesi mõistlike otsuste tegemise asemel segadusse. Või kasutab hoopis väljapressimistaktikaid, sidudes näiteks fondi valiku soodsama laenuotsusega.

Finantsinspektsioon on viimasel ajal tõsisema tähelepanu alla võtnud viisid, kuidas fondivalitsejad pensionifondidest räägivad. Eelmise aasta lõpus andis inspektsioon välja selgituse, kus manitses fondivalitsejaid mitte hämama fondide kuludest rääkides. Tänaseks on ka pensionikeskus oma veebilehe ümber teinud selliselt, et koguja saaks selget infot tema makstavate tasude kohta. Kevadel trahvis inspektsioon Luminori panga fondivalitsejat valeinfo esitamise eest fondi tasude arvestamisel. Loodetavasti võetakse ka fondivalitsejate müügipraktikad edaspidi tähelepaneliku valve alla.

Tuleva kasvab

Kogujate arv meie teise ja kolmanda samba fondides kasvas ka esimesel poolaastal. Teise samba fondidesse lisandus 3317 uut kogujat, nendest 1716 tegid ise avalduse ja 1601 loositi. Kolmandas sambas alustas kogumist 2103 inimest.

Kokku kogus juuni lõpu seisuga Tuleva pensionifondides 21 222 inimest. Sealhulgas 19 122 inimest kogub meie teise samba fondides (nende seas omakorda 13 347 on Tuleva fondi valinud ise Tuleva kodulehel või internetipangas ning 5775 inimesele on Tuleva fondi loosiga valinud riik). 5938 inimest oli alustanud kogumist meie kolmanda samba fondis.

Meie kolmanda samba fondi kogujate arvu kasv teeb eriti rõõmu. Selle aasta esimese kuue kuu jooksul alustas Eestis kolmanda samba pensionifondi kogumist 2587 inimest, kellest 1704 ehk 65% tegid seda Tulevas. Kuna pensionisambad on enamiku inimeste peamine pikaajaline finantsvara, võib eeldada, et paljudele oli Tuleva kolmanda samba fond üldse esimene pikaajaline sääst teise samba kõrval.

Kolmandasse sambasse ei lähe maksed automaatselt ja seetõttu ei piisa raha kogumiseks ainult samba avamisest, vaid sinna tuleb ka raha regulaarselt sisse maksta. Selles vallas on Tuleva kolmanda samba pensionifondi kogujad olnud tüüpilisest pangakliendist tublimad. Kuigi meie kogujate arv moodustab juuni lõpu seisuga 13% kolmanda samba pensionifondides kogujate arvust, tegid uusi sissemakseid meie kogujad 48% kogu pensionifondide turu mahust (3).

Kolmas sammas on enamikule Eestis palgatulu teenivatele inimestele mõistlik valik mis tahes muude säästmisvõimaluste ees. Seejuures ei ole oluline, kas kogud pensioniks, lapse tulevikuks või mõne suure unistuse täitmiseks – kolmas sammas on paindlik pikaajalise kogumise viis, mis lubab sul vajaduse korral raha ka varem välja võtta.

Seadusemuudatused

Alates juulist peatas riik veidi enam kui aastaks omapoolsed sissemaksed teise sambasse. Kogujatele see olulisi muutusi kaasa ei too, kuna meie enda palgast sissemaksed jätkuvad ning riik on lubanud „laenatud“ raha ka paari aasta pärast meie pensionikontole sisse maksta.

Olulisem muudatus kogumispensionide süsteemis ootab Riigikohtu lahendit. Selles Riigikogus vastu võetud seaduses on üks väga oluline muudatus: seaduse jõustumisel kaob pensioniikka jõudnul ära kohustus sõlmida teise samba vara kasutamiseks pensionileping kindlustusseltsiga. Tuleva liikmed on selle muudatuse eest juba mitu aastat võidelnud. Tänaseks on väljamaksete piirangute kõrvaldamisel kõigi peamiste erakondade toetus.

Ülejäänud olulised muudatused on kas ebaselge mõjuga (võimalus koguda teise samba pensioni ka investeerimiskontole) või tarbetud (võimalus teisest sambast enne pensioniea saabumist lahkuda). Kahjuks on just need viimased kaks muudatust viinud selleni, et president pole seadust välja kuulutanud, ning see seab ohtu ka väljamaksete piirangute kaotamise alates 2021. aasta algusest. Seepärast tuleks täna inimesele, kes on jõudnud pensioniikka ja tahab teise sambasse kogunenud raha kasutama hakata, soovitada sellega veidi oodata, kuni Riigikohus või Riigikogu lõpuks ometi tarbetud piirangud väljamaksetelt ära kaotab.

Meil, kes me Tulevas oma teist ja kolmandat sammast kogume, pole vaja midagi teha. Kui su sõber või kolleeg küsib nõu, siis soovita nii:

1. Tee oma teine sammas korda ja hoolitse, et see oleks madalate kulude ja maksimaalse aktsiariskiga indeksifondis. Kui teed avalduse enne 31. juuli südaööd, siis jõuab su teine sammas valitud fondi juba septembri algusest.
2. Pane 15% oma brutosissetulekust kolmandasse sambasse. Jälle loomulikult madalad kulud, maksimaalne aktsiarisk, indeksifond. Sel aastal tehtud sissemaksetelt annab riik sulle tulumaksu juba kevadel tagasi.

Kui sõber on need sammud astunud, siis säästab ta juba 21% oma palgast. Kui varakult alustada, on tal üsna hea šanss pensioniks miljon koguda.

Tuleva fondivalitseja ja pensionifondide poolaastaaruanded on täispikkuses siin. Samast leiad ka eelmiste aastate aruanded.

Head suve jätku!

Tõnu Pekk
Tuleva Fondid AS fondijuht ja juhatuse liige

(1) Ma arvestan siin kogujatena inimesi, kes on ise avalduse teinud Tulevas kogumise alustamiseks. Riik loosib lotoga meie fondidesse veel üle 3000 inimese aastas.
(2) Morningstar Inc. Fund fees predict future success of failure.
(3) Pensionikeskuse andmed ja Tuleva arvutused.

Tuleb ette, et mõni sõber, sugulane või Tuleva liige palub näpunäiteid, kuidas investeerimisega alustada. 

Mina räägin neile seda, mida eelmistes peatükkides juba kirjeldasin: kõige targem on alustada teisest ja kolmandast pensionisambast. Loogilisemat tööriista raha kogumiseks ma ei tea – maksusoodustus annab lihtsalt nii suure eelise. 

Kui eesmärk on rohkem raha koguda, tasub ka edasijõudnud investoril tõenäoliselt investeerimisele võimalikult vähe aega kulutada. 

Sellele järgneb ikka ja jälle kohmetu paus. Lõpuks tunnistab sõber: “Hmm, ma mõtlesin ikkagi midagi äkilisemat. Tahaks rohkem tootlust või nii…” 

Ok. Võibolla tundub sulle ka, et pensionisambad on liiga igavad. Et alles 67. sünnipäevaks ühe miljoni kokku saamine on liiga väike eesmärk. Et tavalistele inimestele on ehk tõesti passiivne indeksifondis kogumine kõige targem, aga sina suudaksid vast kavalamaid valikuid teha.

Miks mitte! Muidugi teeni rohkem tulu! Siin on üks trikk.

Isegi profid teeniksid indeksifondis rohkem

Investeerimisõpikutest võib jääda teistsugune mulje, aga kui eesmärk on rohkem raha koguda, tasub ka edasijõudnud investoril tõenäoliselt investeerimisele võimalikult vähe aega kulutada. Miks? 

Sest passiivsel investeerimisel on kaks head omadust. Esiteks: kui sa valid madalate kuludega laiapõhjalise indeksifondi, võid üsna kindel olla, et sinu vara tootlus ei jää maailma majanduskasvust kunagi kaugele maha. 

Teiseks, nii toimides hoiad palju aega kokku. Kui sa ei kuluta energiat investeerimisvõimaluste otsimisele, saad keskenduda sellele, mis sind huvitab ja milles just sinul on tõeline konkurentsieelis.

Küsi endalt: mis on kõige lühem tee suurema teenistuseni? 

Üks võimalus on otsida parema tootlusega investeeringuid. 

Häda on selles, et peaaegu mitte keegi ei suuda järjekindlalt turge üle kavaldada. Valdav osa investoritest, kes seda teha proovivad, saavad pärast kauplemiskulude maha arvestamist hoopis keskmisest kehvema tulemuse. Ma ei räägi siin algajatest ega amatööridest. See käib proffide kohta, kelle käsutuses on parimad analüüsi-tööriistad ja uusim tehnoloogia. Et turu keskmist järjekindlalt lüüa, pead olema pühendunum ja kavalam kui need profid. 

Suuna energia sinna, kus sinul on eelis

Sellepärast pole turgude analüüs, aastaaruannete lugemine, andmebaasidest mustrite otsimine ja aktsiate ostu-müügiga sebimine tõenäoliselt kõige tulusam aja veetmise viis.

Teed kavalamalt, kui pühendad aja hoopis sellele erialale, milles sa juba tugev oled. Arendad oma oskusi, teed ennast asendamatuks, küsid palka juurde, alustad ettevõtlusega. Kas sa saaksid kohe täna otsida väikese tööotsa lisaks?

Toon ühe banaalse näite. 

Oletame, et Laura pühendab järgmised 10 aastat palju vaba aega investeerimisvõimaluste uurimisele. Oletame, et ta saavutab oma investeeringutele kaks korda parema tootluse kui meie indeksifondi näide pakkus.

See on ebatõenäoline – nii edukaks osutuvad üksikud. Aga mitte võimatu. Siis koguks Laura kümne aastaga 17 000 eurot rohkem kui algse plaaniga. 

Nüüd oletame, et Laura pühendub oma erialale ja leiab lisatöö, millega teenib 400 eurot kuus juurde. Need igakuised 400 eurot paneb Laura lihtsalt tähtajalisele pangahoiusele. (Vaatasin järgi, et näiteks IN Bank pakub hetkel 3-aastasele deposiidile 2% intressi aastas.)

Nii toimides koguks Laura 52 000 eurot juurde – umbes kolm korda rohkem! (1)

Mul on hea sõber Kristo Käärmann, Transferwise`i asutaja. Äripäeva edetabelist on silma jäänud, et ta olevat Eesti kõige rikkam inimene. Kristo varandust on kasvatanud töö, mitte kavalad investeeringud. Ka täna ei kuluta ta aega aktsiate või kinnisvaraga kauplemisele, vaid nuputab pidevalt, kuidas teha veel mõjusamalt seda, milles ta on hea. Pensionisammas on Kristol Tulevas. 

Alusta kohe, kasvata oma teenistust, pane järjekindlalt kõrvale

Sina hinda, kus on sinu suur eelis. Sa võiksid koguda rohkem raha, kui sinu investeeringute tootlus oleks turgude keskmisest parem. Aga tõenäoliselt kogud veel palju rohkem, kui arendad oma tõelisi andeid ja saad tänu suuremalt teenistusele lihtsalt rohkem kõrvale panna. 

Niisiis, valem raha kogumiseks viisil, mis ei neela aega, annab maksuvõidu ja toob tõenäoliselt hea tootluse: 

• Alusta esimesel võimalusel. Kui sa veel pole jõudnud, ava lisaks teisele pensionisambale ka kolmas. Sea üles püsimakse, et igast palgast läheks kolmandasse sambasse 15%. Ja muidugi hoolitse, et koguksid nii teise kui ka kolmandasse sambasse madalate kuludega indeksifondis.
• Otsi võimalusi oma teenistuse kasvatamiseks sellega, mis sind tõsiselt huvitab. Ära kuluta lisateenistust ära, vaid paiguta ka see madala tasuga indeksfondi – kui sambad maksimeeritud, siis ka näiteks Tuleva Täiendavasse Kogumisfondi – või pane kasvõi tähtajalisele deposiidile.
• Kui investeerimine just sinu hobi pole, ära sellele rohkem aega raiska. Kui see aga sulle lõbu pakub, siis miks mitte. Lihtsalt arvesta sellega, et hobile tuleb tavaliselt ikka natuke peale maksta.

“Laura rikkaks” artikliseeria peatükid:

• 1. Investeerimisega alustamine on lihtsam kui sa arvad
• Boonuspeatükk: küsimused ja kõhklused
• 2. Miks iga pensionifond pole hea valik?
• 3. Kuidas maksudelt võita?
• 4. Mis siis, kui aktsiaturgude tootlus kukub?
• 5. Mida teha, kui tahad veel rohkem teenida?
• 6. Kokkuvõte: Tõnu päriselu investeerimisportfell

(1) Vaata näite aluseks olevaid arvutusi siit.

“Ära piilu,” soovitas Jack Bogle, kes tegi miljoneid inimesi jõukaks passiivse, tõestuspõhise investeerimisega.

Millest peaks pilgu eemal hoidma? Kõigest, mis tuletab sulle meelde, kuidas sinu aktsiaturgudele investeeritud säästude väärtus üles-alla kõigub. Miks? Sest need raputused on sinu jaoks tähtsusetud, kui sa kogud raha kaugema tuleviku jaoks.

Börsiuudiste jälgimine täidab su pea paremal juhul tühise infomüraga. Halvemal juhul uputab see müra kaine mõistuse ja hirmutab tegema järske liigutusi, mida hiljem kahetsed.

Täpsemalt soovitas Vanguardi fondide asutaja Bogle esmalt korraldada nii, et koguksid raha madalate kuludega indeksifondis. Edasi lase turgudel teha oma töö ja ära piilu kogu aeg kontoseisu.

Kui sa oled passiivse investeerimise põhimõtted endale selgeks teinud ja püsid rahulikult kursil, polegi vaja edasi lugeda. Sinu investeerimisstrateegia on paigas: suunad iga kuu kindla summa madalate kuludega indeksifondi ja saad tänu sellele pikas plaanis oma “õiglase osa” maailmaturgude tootlusest.

Aga mis siis, kui sa ikkagi “piilusid”? On ju võimatu mitte märgata, et maailmamajanduse koroonakriis on toonud väärtpaberiturgudele keerulised ajad. “Viirus räsis pensionifonde. Börsitaevasse alles kogunevad pilved,” lugesid ajalehest ja läksid uurima, mis sinu kogutud pensionifondi osakutest saanud on.

Siis on sul tõenäoliselt küsimusi tekkinud. Panin kirja vastused korduma kippuvatele küsimustele – nii lihtsalt ja lühidalt kui oskasin, et sa jälle infomürasse ära ei upuks.

Veel aasta algul kasvas minu raha pensionifondis kenasti, aga nüüd olen mõne kuuga hulga raha kaotanud. Kuhu raha kadus?

Pensionifondi osakud pole kusagile kadunud ja keegi ei ole raha endale võtnud. Miks me siis oma pensionikontol miinust näeme?

Sinu ja minu pensionikonto jääk näitab lihtsalt seda, milline on meie raha eest ostetud varade hetkeväärtus maailmaturul.

Kui omad Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi või Tuleva III Samba Pensionifondi osakuid, oled kaudselt ligi 3000 maailma suurima ettevõtte aktsionär. Aktsiahinnad on viimaste kuude jooksul langenud ja sellepärast on ka sinu vara hetkeväärtus väiksem.

Meie osalust maailma suurimates ettevõtetes see loomulikult ei vähenda. Vastupidi: me teeme ju pensionifondi sissemakseid edasi ja ostame pidevalt aktsiaid juurde.

Mida Tuleva pensionifondid kriisi ajal teevad?

Meie investeerimisstrateegia on hästi lihtne ja järjekindel. Tulevas kogudes võtame iga kuu tükikese oma palkadest ja ostame selle eest maailma suurimate ettevõtete aktsiaid. Kui turgudel on madalseis, on ettevõtted odavamad. Tänu sellele saame sama raha eest rohkem aktsiaid ja meie osalus kasvab kiiremas tempos.

Kas aktsiad lähevad veel odavamaks või hakkavad hinnad varsti jälle tõusma?

Ei tea. Mitte keegi ei tea.

Majandusanalüütikute prognoosid on läbi ajaloo silma paistnud süstemaatilise ebatäpsusega. Turgude meeleolude ennustamine on muidugi suur tööstus ja kui tegijaid on palju, läheb mõnel aegajalt täppi ka. Ühel ja samal analüütikul läheb mitu korda järjest siiski väga-väga harva täppi…

Miks? Sest ehkki börsid võivad langusse pöörduda näiteks koroonakriisi ajel, on alati mängus palju rohkem faktoreid. Kõigi nende koosmõju ja selle ulatust on võimatu ette näha. Selles mõttes pole tänane olukord kuidagi erandlik.

Hiljem tagasi vaadates, kui kõik tegurid on teada, tundub kahtlemata, et asi pidanuks ammu selge olema.

Kas praegu on hea aeg aktsiaid osta?

Kõige targem on osta aktsiaid juurde vähehaaval nii headel kui halbadel aegadel. Ainult nii võid kindel olla, et sinu vara väärtus kasvab käsikäes maailma majandusega.

Ennustada on muidugi põnev. Kui sa tahad kätt proovida, sõlmiksin pigem sõbraga kihlveo hea õlle või õhtusöögi peale, aga investeerimisportfelli juhtimisel lähtuksin andmetest.

Aktsiaturgude ajaloost kogutud andmed näitavad, et peaaegu mitte kellelgi ei õnnestu järjepidevalt turgude meeleolusid ette aimates teisi investoreid üle kavaldada. Pikas plaanis saab parema tulemuse hoopis see, kes investeerib regulaarselt ja hajutab ostud ajas.

Kas aktiivselt juhitud fondides on raha kriisi vastu paremini kaitstud?

Viimaste kuude kogemus näitab taaskord, et ei ole. Mitte keegi ei näe turgude kõikumisi järjepideva täpsusega ette ja sellepärast pole mitte kellelgi võimet investorite vara kukkumiste eest kaitsta, olgugi et pensionifondide valitsejad armastavad seda headel aegadel lubada.

Eesti aktiivselt juhitud aktsiafondide osakute väärtus on selle aasta algusest kukkunud – nii nagu passiivselt juhitud fondidelgi. See on järjekordseks kinnituseks tõsiasjale, mida maailma suurimad analüüsifirmad on andmete baasil tõdenud: aktiivne fondijuhtimine ei loo investorile väärtust ja selle eest ei ole mõistlik rohkem maksta.

Kas on olemas kriisikindlaid pensionifonde?

On pensionifonde, mille osaku hind pole nii järsult kukkunud kui teistel. Nende fondide “kriisikindlaks” kuulutamisel tasub ettevaatlik olla.

Võlakirjafondides kõigub vara väärtus vähem, aga kahaneb järjekindlalt

Viimastel kuudel on stabiilsemana püsinud fondid, mis ostavad nullilähedase tootlusega võlakirju või hoiavad raha lihtsalt pangadeposiidis.

Kui oled valinud sellise fondi, kõigub su vara väärtus vähem. Kuna laenuintressid on nulli lähedal, siis sinu vara ka midagi ei teeni. Küll aga närivad seda igal aastal järjekindlalt väiksemaks fonditasud ja inflatsioon.

Osakuhind ei pruugi fondi börsiväliste varade tegelikku väärtust näidata

Vähem on justkui kõikumisi ka fondides, mis on ostnud selliseid varasid, millega börsil kaubelda ei saa. Osakuhind ei pruugi nende fondide varade tegelikku väärtust paraku peegelda.

Börsil kaubeldavate varade hind muutub iga päev nõudluse ja pakkumise tasakaalus. Börsiväliste varade väärtus selgub alles siis, kui omanik – näiteks pensionifond – neile ostjat otsima asub. Aegajalt peavad pensionifondid muidugi selliste varade arvestusliku väärtuse portfellis ümber hindama, et see paremini turu hetkeolukorda peegeldaks. Selle aasta majanduskriisi arvesse võttes pole fondid tõenäoliselt seda veel teinud.

See tähendab, et ostes täna suure börsivälise varade osakaaluga fondi osakuid, võid maksta nende eest kõrgemat hinda kui nad väärt on.

Kokkuvõttes: ilma riskita ei ole tulu. Kriisikindlaid investeeringuid pole. Tootlus pole muud kui preemia selle eest, et riskime oma raha anda kasutada neile, kes sellega midagi väärtuslikku teha püüavad.

Kas praegu oleks tark fondi vahetada?

Mina ise jätkan praegu raha kogumist täpselt nii nagu seni: ostan iga kuu väikese summa eest läbi indeksifondide ettevõtete aktsiaid juurde. Investorid, kes varem kriisides järjekindlalt samamoodi on käitunud, on pikas plaanis korralikku tootlust teeninud.

Sõltumata sellest, kas turgudel valitseb buum või masendus, on pensionifondi vahetamiseks kolm head põhjust:

1. Vaheta fondi, kui sinu fondi tasud on liiga kõrged. Täna ei ole mingit põhjust maksta vahendajatele tasudeks rohkem kui 0,5% aastas. Kui suur osa sinu pensionivarast igal aastal tasudeks läheb, vaata siit.

2. Vaheta fondi, kui sa oled noor ja kogud liiga konservatiivses fondis. Aktsiate hinnad kõiguvad küll rohkem, aga on seni pikas plaanis alati toonud investoritele parema tootluse kui võlakirjad. Minevik pole muidugi tuleviku garantiiks, aga aktsiafondi eelistades lood oma varale kasvuks paremad eeldused.

3. Vaheta fondi, kui pensioniiga on lähedal ja sa kogud liiga kõrge riskiga fondis. Kui sul on pensionini vähem kui kümme aastat, tasub vaadata oma riskitaluvus üle ning kaaluda aktsiafondi osakute vahetamist vähehaaval võlakirjafondi osakute vastu.

Leidsid põhjuse fondi vahetada? Tee siis kohe ära – selleks kulub vähem kui 5 minutit!

Mida veel saaksin teha, et oma tuleviku jaoks rohkem koguda?

Kasuta maksimaalselt võimalust koguda lisaks maksusoodustusega kolmandasse sambasse.

Kolmas sammas on suurepärane võimalus koguda raha oma tulevikuks. Tegemist on lihtsa ja automaatse investeerimisvõimalusega. Saad raha paigutada laiapõhjalistesse indeksfondidesse ning riik omalt poolt toetab sind tulumaksutagastusega kogutud raha pealt.

Mul on juba püsimakse kolmandasse sambasse. Kas saan raha juurde investeerida?

Jah. Kui tihti ja kui palju sa kolmandasse sambasse raha paigutad, on sinu vaba valik. Sissemakseid saad teha nüüdseks ka mugavalt Tuleva veebirakenduses. Et maksusoodustust maksimaalselt ära kasutada, on tark paigutada kolmandasse sambasse kokku 15% aasta jooksul eraisiku tulumaksuga maksustamisele kuuluvast tulust.

Kui sul tekkis küsimus, siis anna meile kindlasti märku! Helista 644 5100 või kirjuta [email protected].

Riigikogu on otsustanud: teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt tehtavad sissemaksed peatuvad ajutiselt. Mida me Tulevas seepeale teeme ja mida on Tulevas kogujatel mõistlik teha?

Maksete peatamine pole tark samm. Parimal juhul on see tarbetu kõrvaltegevus, mis toob riigiasutustele hulga asjatut lisatööd ja -kulu. Loodan siiralt, et see ei nõua liiga palju tähelepanu sisuliselt küsimuselt: kuidas Eesti inimesi ja ettevõtteid kriisiolukorras strateegiliselt aidata.

Mida Tuleva nüüd teeb?

Meie jätkame ikka maailma juhtivate ettevõtete aktsiate juurde ostmist. Kui koroonakriis turge raputab, on ettevõtted odavamad ja saame sama raha eest rohkem aktsiaid. Sellepärast on muidugi kahju, et juulist järgmise aasta augustini saame investeerida 6% asemel ainult 2% oma palkadest. Mis teha.

Ühe väikese muutuse plaanime teha, et riigikogu otsuse negatiivset mõju vähendada.

Teatavasti on meil juba varasemast plaan järk-järgult suurendada aktsiate osakaalu Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis 100%ni. (Hetkel on ligi veerand portfellist varasemate seaduse piirangute järgi konservatiivselt võlakirjadesse investeeritud.)

Selleks ostame uute sissemaksete eest juurde aktsiaid ja müüme vähehaaval võlakirju portfellist ära.

Nüüd, kus ajutiselt tuleb uusi sissemakseid pensionifondidesse aeglasemas tempos, otsustas Tuleva fondide nõukogu muuta meie aktsiafondi tingimusi nii, et saaksime portfellist võlakirju müüa algselt plaanitust kiiremas tempos. Niiviisi saavutame, et aktsiate osakaalu kasv meie portfellis ei aeglustuks.

Mida peaks teise sambasse koguja tegema?

Esiteks, mina jätkan oma sissemakseid ja olen veendunud, et ka teistel on mõistlik jätkata. Õnneks pole selleks mingit avaldust tarvis teha – 2% sinu palgast läheb ka edaspidi automaatselt valitud pensionifondi.

Teiseks, kasutan maksimaalselt võimalust koguda maksusoodustusega kolmandasse sambasse.

Kui sa paigutad kolmandasse sambasse 15% oma brutopalgast ja teise sambasse tavapärase 2+4% asemel vaid 2%, väheneb sinu säästumäär ajutiselt 21 protsendilt 17le. See pole tegelikult väga suur kahju, arvestades, et riik lubab puudujäägi hiljem korvata.

Kui sa veel kolmandasse sambasse ei kogu, alusta täna siit.

Mis täpsemalt muutub?

Teatavasti paneme iga kuu teise sambasse kõrvale 2% + 4% brutopalgast. Esimene osa – 2% – tuleb otse meie palkadest. Teise osa – 4% – lisab riik meie sotsiaalmaksust. (NB! Vaata ka 2024. aastast jõustunud teise samba sissemakse suuruse tõstmise muudatusi, kus 2% asemel saab hakata II sambasse koguma ka 4% või 6% brutopalgast, kusjuures riik lisab 4%.) Maksete peatamise puhul käib jutt selle valemi teisest osast.

Keda see puudutab ja keda mitte?

Maksete peatamine puudutab enamikku teise sambaga liitunud inimesi.

Erandiks on 1960. aastal ja varem sündinud inimesed – nemad saavad kogumist jätkata tavapärastel tingimustel.

Muretsema ei pea ka need alla kolme-aastaste laste vanemad, kelle eest riik maksab teise sambasse 4% Eesti keskmisest palgast. See jätkub vanaviisi.

Kas peatatud maksete arvelt suureneb meie esimese samba pension?

Ei. Sisuliselt suunab riik kaks kolmandikku meie teise samba sissemaksetest laenuna tagasi riigieelarvesse.

Kuidas plaanib riik maksete peatamise kompenseerida?

Vahepeal peatatud maksed kompenseerib riik 2023. ja 2024. aasta vältel. “Laenuintressiks” saab seejuures Eesti pensionifondide keskmine tootlus perioodil 1. juuli 2020 kuni 31. august 2021. Selle võrra maksab riik siis meile rohkem juurde.

Kas me ise saame sissemakseid jätkata?

Jah. 2% meie brutopalgast läheb jätkuvalt vaikimisi pensionifondi.

Kas ajutiselt saab ise oma sissemakset suurendada?

Ei. Seda võimalust ei ole.

Kas saab ka omapoolsed sissemaksed peatada?

Jah. Kui koguja teeb selleks oktoobris avalduse, peatub tema 2-protsendiliste sissemaksete kinnipidamine palgast alates 1. detsembrist kuni järgmise aasta 31. augustini. Avalduse saab esitada pensionikeskuse lehel oma kontole sisse logides. Avaldust on võimalik teha ka Tuleva kontoris, kuid praegusel koroona ajal soovitame esmalt kasutada digitaalse avalduse esitamise võimalust ning kontorisse tuleku soovi korral aeg eelnevalt telefoni või meili teel kokku leppida. Küsimuste korral võta meiega ühendust [email protected] või helista 644 5100.