Poliitikud arutavad II samba taasliitumise 10-aastase piirangu muutmist. Meie meelest väärib Rahandusministeerium arutelu algatamise eest tunnustust.

10-aastane ajaline piirang kehtestati sellepärast, et inimesed mõtleksid raha väljavõtmise otsuse hoolikalt läbi. (1) Tagantjärele tarkusena võib öelda, et piirang ei täitnud oma eesmärki – sel polnud olulist mõju, kas inimene otsustas lahkuda või kogumisega jätkada. Tõenäoliselt oli palju suurema mõjuga kohustus tasuda II sambast väljavõetud summalt 20% tulumaks. (2) Ajalise piirangu mõju pole uuringutes see-eest tuvastatud.

Enamik inimesi jätkas kogumist, sest seda peetakse vajalikuks ning II samba tingimusi heaks. Seevastu takistavad kogumist eelkõige infomüra ning kogujatele kahjulike tingimustega fondid – need panevad kahtlema süsteemi usaldusväärsuses.

Laseme teha vigade parandust

Praeguseks on selge, et II sambaga taasliitumise piirang ei teeni pensionikogujate huve. Kuigi see ei takistanud lahkumist, takistab see uuesti koguma hakkamist ja oma tuleviku kindlustamist. Riik ei peaks panema kätt ette, kui keegi tahab seda teha. On tore, et riik pidevalt analüüsib oma seaduste mõju ja julgeb teha parandusi.

Selge on see, et nüüd tekitaks otsus lubada II sambaga kiiremat taasliitumist riigieelarvele täiendava kulu. Pikas perspektiivis on tugevam pensionisüsteem aga kasulik nii inimestele endile kui ka riigile. Seetõttu väärib rahandusminister tegelikult tunnustust, et võttis selles küsimuses riigieelarve tasakaalustaja positsiooni asemel pensionikogujate poole.

Ettepaneku vastu on kasutatud argumenti, et nüüd hakkavad inimesed II sambast sisse-välja hüppama. 10-aastase piirangu eesmärk polnud vältida sotsiaalmaksu raha isiklikku tarbimisse võtmist. II sambasse kogunenud raha ongi ju mõeldud kasutamiseks. II sambast lõputut sisse-väljakäimist piirab hoopis punkt seaduses, mis lubab alustada II sambas kogumist elu jooksul kaks korda.

Meie meelest oleks igati õiglane, et riik lubaks II sambas uuesti koguma hakata poole lühema aja jooksul ehk viis aastat pärast väljamaksete lõpetamist. Nii saaksid esimesed lahkujad seda teha juba 2026. aastast. Lahkujatel tasub võimalusest kinni haarata ning kaotatud aja tagasi tegemiseks tõsta II samba maksed kohe 6% peale.

1. Vaata II samba refmori eelnõu seletuskirja (lk 24)
2. Põhjalikumalt saad lugeda Kantar Emori pensionireformi uuringu kokkuvõttest

Teaduskatsed näitavad, et inimene on valmis loobuma pakutud rahast, kui talle tundub, et jagamine polnud õiglane. (1) Õiglus on meile nii oluline väärtus. Indeksfondide looja John Bogle on öelnud, et ka investeerimisel tahab enamik meist lihtsalt õiglast osa maailmaturu kasvust. Viimased viis aastat on oluliselt suurendanud seda osa, mida me pensionifondides kogujatena maailmaturu kasvust saame. Seepärast panustamegi ise rohkem.

Viimase viie aastaga (2020–2024) on maailma aktsiaturud kasvanud keskmiselt 12% aastas. Ka sellest eelmisel viisaastakul (2015–2019) pakkus maailmaturg üsna sarnast tootlust, keskmiselt 10% aastas. Samas on eesti pensionifondides kogujate tootlus viimase viie aasta jooksul olnud kaks korda kõrgem kui varem.

2015–2019 kasvas kogujate vara Eesti teise samba pensionifondides keskmiselt napilt üle 3% aastas, jäädes maailmaturu kasvule kolmekordselt alla. Viimase viie aastaga on olukord paranenud – pensionifondides kasvas inimeste vara nüüd veidi alla 7% aastas. (2)

Madalamad tasud, suurem tootlike varade osakaal

Veelgi paremini on läinud neil kogujatel, kes valisid esimesel võimalusel mõne maailma aktsiatesse investeeriva indeksfondi. Nende fondide tootlus on viimase viie aastaga olnud maailmaturu tootlusele olnud väga lähedal. (3) Kuna indeksfondidesse on tänaseks kogunenud üle kahe miljardi euro Eesti inimeste vara, on see üks peamisi põhjuseid, miks Eesti pensionifondide keskmine tootlus on maailmaturu tootlusele palju lähemal kui varem.

Indeksfondid on mõjutanud ka pankade vanade pensionifondide tegevust. Esiteks, seaduse survel on enamik neist pidanud oluliselt langetama tasusid. Teiseks on pangad suurendanud oma aktiivselt juhitud fondide investeeringutes viimase viie aastaga aktsiate osakaalu. Veel viis aastat tagasi hoidsid Eesti teise samba fondid suure osa rahast laisalt pangadeposiitides ja madala riski ja tootlusega võlakirjades. Tänaseks on enamik suurematest pensionifondidest märkimisväärselt suurendanud tootlike varade (aktsiate ja erinevate aktsia-, erakapitali või kinnisvarafondide) osakaalu. (4)

Rohkem õiglust = suurem isiklik panus

Kui investeeritud summa on väike, ei aita ka kõrge tootlus tulevikuks piisavalt kapitali koguda. Aitab regulaarne kogumine madala kuluga indeksfondis. Viimase viie aastaga on inimesed oma panust sissemaksete näol oluliselt tõstnud. Kolmanda samba sissemaksed on kasvanud selle ajaga neljakordseks. Võrdluseks: kogu eelneva kümnendi (2010–2019) jooksul püsisid kolmanda samba sissemaksed sisuliselt samad.

Mis siis muutus? Kolmanda samba tulumaksutagastus on ju kogu aeg olnud sama. Usun, et õiglustundel on siin suur roll – see pole lihtsalt emotsionaalne reaktsioon, vaid mõjutab otseselt inimeste valmisolekut oma raha pikaajaliselt investeerida. Inimesed pigem loobuvad tulumaksuvõidust, kui tunnevad, et teenusepakkuja koorib ebaõiglaselt suure tüki nende kogutud säästudest. Manitsused ja ähvardused ei aita, kui usaldus õigluse suhtes puudub.

Pole juhus, et valdav osa kolmanda samba sissemaksetest läheb madala tasuga indeksfondidesse, kus kogujad saavad õiglase osa maailmaturu tootlusest. Mida rohkem me kapitali kõrvale paneme ja mida suurema tüki maailmaturu tootlusest endale saame, seda kindlam on meie finantsmaja vundament.

1. Klassikalised uuringud selle kohta leiab nime alt “ultimatum game” (vt näiteks Richard Thaleri artiklit). Thaler nimetab seda nähtust sõbralikult: “Utility function has non-monetary arguments”.
2. Kasutan maailmaturu kasvu võrdluseks MSCI ACWI eurodes mõõdetud netotootlust (allikas MSCI). Pensionifondide tootluseks kasutan EPI indeksit, millest olen välja võtnud konservatiivsete fondide tootluse (allikas Pensionikeskus ja Tuleva arvutused). Seepärast on Pensionikeskuses näidatud EPI indeksi tootlused veidi väiksemad.
3. Siin pean ma silmas kolme suurima mahuga globaalsetesse aktsiatesse investeerivat teise samba (Tuleva Maailma Aktsiate, Swedbanki 1990–99 sündinutele, SEB indeks) ja kaht suuremat kolmanda samba indeksfondi (Tuleva III Samba ja Swedbank V100 indeksit), mille tootlused on viimase viie aasta jooksul olnud keskmiselt 11–12% vahel.
   Ma ei ole arvesse võtnud kahte Swedbanki indeksifondi, mis ei ole veel viis aastat tegutsenud ning LHV indeksfonde, sest need ei järgi konkreetset indeksit, vaid määravad varade jaotuse selle järgi, kust fondijuht arvab paremat kasvu tulevat (allikas: LHV pensionifondi koduleht, 09.01.2024).
4. Rahandusministeeriumi pensioni statistikaülevaade 2023 (alajaotus: Investeeringud).

Aasta alguses pöördusime kohtusse, et vaidlustada Finantsinspektsiooni otsus määrata Tulevale teavitustegevuste puudujääkide eest 100 000 euro suurune trahv. Kohus leidis, et reklaamides oli puudujääke, kuid et Tuleva süü on väike. Nii vähendati trahvi 17 500 euroni.

Pensionifondi teavitus peab olema arusaadav igaühele

Vaidluse käigus analüüsis kohus põhjalikult pensionifondide reklaamidele esitatavaid nõudeid. Kohus rõhutas otsuses, et pensionifondide reklaamid peavad olema mõistetavad ka väga madala finantsteadlikkuse ja ettevalmistusega inimestele.

Kohus leidis, et meie 2023. aasta juulis tehtud postitused ei vastanud sellele kriteeriumile. Kohus tuvastas meie tegevuses kolm viga.

Esiteks, finantsteenuse reklaamidele tuleb lisada üleskutse tutvuda selle tingimustega ning pidada nõu asjatundjaga. Pensionifondide reklaamimisel tuleb lisaks avaldada info, kus on võimalik tutvuda prospekti ja põhiteabega. Mõningatel meie postitustest olid need üleskutsed nähtavad alles pärast “Vaata lisaks” nupu vajutamist. Kohtu hinnangul võisid seetõttu inimesed valida pensionifondi kergekäeliselt, otsust kaalutlemata. (1)

Teiseks leidis kohus, et mõned meie reklaamid võisid olla eksitavad. Kasutasime postitustes lauset “Ainsana aus statistika”. Mõne postituse juures oli lause mõtet selgitatud: pensionifondide võrdlemisel sageli moonutatakse fondide tootluseid, kuid Tuleva näitab tootlust alati õigesti. Meie rakenduses on näha inimese personaalset tootlust aasta baasil. Avaldasime selle kohta ka blogipostituse. Ent mõnede selle sõnumiga postituste juures lisaselgitust polnud. Kohus leidis, et ilma lisaselgituseta reklaamid polnud tarbijale arusaadavad.

Kolmandaks, üks meie postitus võis kohtu hinnangul mõnele inimesele anda näilise tootluse garantii. Kasutasime lauset „Säilita oma pensionivara tootlikkus ja vali madala tasuga indeksfond“. Meie eesmärk oli selgitada, et tasud võetakse pensionifondi tootlusest maha ning et kogujal tasub eelistada madala tasuga fonde. Kohus leidis, et see on oluline ja investori huvi silmas pidav mõttekäik, kuid see ei pruugi olla kõigile kogujatele arusaadav.

Täna Tuleva selliseid postitusi enam ei avaldaks. Vahetult pärast postituste avaldamist täpsustasime Tuleva teavitustegevuse reegleid, et see vastaks nõuetele ja oleks igaühele arusaadav. Samuti loobusime teavitustegevuses väliste teenusepakkujate kasutamisest, et telefonimängus ei läheks midagi kaduma. Praegu vaatab iga teavituse läbi mitu inimest. Loodetavasti on tulemusi ka näha.

Võtame õppetunnina kohtuotsusest kaasa rõhutuse, et meie teavitus peab olema arusaadav igaühele. Finantsmaailm on keeruline ning inimeste eelteadmised väga erinevad. Tuleva põhikiri paneb meile ülesande muuta pensionikogumine teavitustegevuse abil arusaadavaks ja laialt levinud tegevuseks. Edaspidi peavad meie sõnumid olema veelgi lihtsamad ja arusaadavamad. Meie meelest ei muuda teavitust arusaadavaks väikeses kirjas avaldatud hoiatustekst, vaid igaühele arusaadav peab olema teavitus ise.

1. Jätan selle järgmiseks blogipostituseks, et kuidas see väikeses kirjas üleskutse tutvuda fondi dokumentidega või pidada nõu asjatundjaga, tegelikult inimeste huve kaitseb. Me ju teame, et fondide dokumendid on kirjutatud juristidele ja erapooletuid asjatundjaid pole enamikul inimestest kusagilt võtta.

Meil, kes me Tulevas kogume, on põhjust uhke olla: viie aastaga oleme aidanud nii iseennast kui ka paljusid teisi Eesti inimesi rohkem tulevikuks säästma. Lisaks II samba tasude allatoomisele, oleme aidanud ka III samba inimeste jaoks tööle panna.

Enne Tuleva III samba fondi avamist 2019. aastal tegi vaid veidi üle 60 000 inimese III sambasse sissemakseid, kokku umbes 38 miljonit eurot. Teisisõnu – vaid üks kümnest palgasaajast kandis oma III sambasse keskmiselt 50 eurot kuus.

2023. aastal tegi sissemakse ligi 120 000 inimest, kokku 152 miljoni eurot. Seega kogub nüüd juba iga viies palgasaaja oma tuleviku heaks regulaarselt raha ning keskmine III samba sissemakse on viie aastaga tõusnud üle kahe korra.

Võib öelda küll, et äratasime üheskoos III samba varjusurmast üles ja panime ta päriselt kogujate jaoks tööle.

Enamik rahast läheb kasvama madala kuluga indeksfondi

Lihtsustatult võib öelda, et suurem osa III samba sissemaksete kasvust on tulnud Tuleva ja meie eeskujul loodud pankade indeksfondide kasvust. See on väga hea uudis kahel põhjusel.​​

Esiteks, just indeksfondis on kogujate rahal kõige parem võimalus saavutada hea pikaajaline tootlus. Just selline tootlus, mis ei jää maha inflatsioonist ja maailmamajanduse kasvust, nagu vanades pensionifondides on seni jäänud. Nii ongi III sambas kogujate vara teeninud kasumit keskmiselt pea kolmandiku võrra rohkem kui II sambas, kus indeksfondide osakaal on endiselt veel väike. (1)

Teiseks, indeksfonde ei müüda kaubanduskeskustes ega pangakontorites, mis tähendab, et inimesed on suutnud ise teadlikult valikuid teha, kui toode on arusaadav ja usaldusväärne.

Kuigi maksusoodustus oli III sambal ka enne Tuleva fondi loomist, on just meie ja teised indeksfondid aidanud inimestel paremini mõista selle kasulikkust. Tundub ju elementaarne kasutada maksusoodustusega investeerimisvõimalus enne ära, kui hakata raha mujale paigutama. Ja riik on teinud otsustamise lihtsaks: kui enne detsembri lõppu raha III samba fondi ei pane, jääd selle aasta maksusoodustusest ilma.

Ometigi oli vaja inimeste enda algatust, et sõna III samba kasulikkusest hakkaks laialt levima. Oleme tänu võlgu nii investorkogukonna eestkõnelejatele kui ka tuhandetele Tuleva liikmetele, kes kodus, tööl või sõprade ringis on aidanud teistel neid eeliseid lihtsalt ära tunda.

Suur tänu kõigile ja palju õnne sünnipäevaks!

1. Selle kohta, et indeksfondides on parem võimalus saavutada hea pikaajaline tootlus, on tõestust järjest rohkem, siia lehele oleme koondanud hulga viiteid. II ja III samba keskmise tootluse andmed pärinevad Rahandusministeeriumi statistika ülevaatest (avaldatud Pensionikeskuse lehel).

Viimaste aastate kiire hinnatõus pole kellelegi uudis. Kirjutasin Delfis, kuidas vaatamata inflatsioonile säilitada oma säästude ostujõudu ja kasvatada jõukust ning avaldan loo ka Tuleva blogi lugejatele.

Artikkel on viimati uuendatud mais 2026.

Kirjutasin kord Laurast, kes keskmise palgaga kogub pensionisammaste abil miljoni eurot. Sain selle peale mitmelt inimeselt skeptilise küsimuse: „Palju see miljon eurot näiteks 20–30 aasta pärast ikka väärt on?”. Suure tõenäosusega ongi miljon siis vähem väärt kui täna. Ent sageli unustakse, et üsna kindlasti on tulevikus paremal järjel see, kes on järjepidevalt kogunud kui see, kes seda teinud pole. Seepärast: kogumine on parem kui mittekogumine.

Parim kaitse inflatsiooni vastu on pikaajaline kõrgem tootlus

Üks kõige mõistlikumaid viise oma vara inflatsiooni vastu kaitsta on suunata igal kuul tükike oma sissetulekust laialt hajutatud maailma börsiettevõtete portfelli. See on lihtsam, kui arvad ning selleks ei pea kulutama lugematu arv tunde ettevõtete analüüsimisele. Artikli lõpus jagan oma retsepti.

Aga enne, miks just aktsiad, mitte näiteks riigi võlakirjad või pangahoius, mis on justkui kindlamad viisid nii oluliste säästude hoidmiseks? Sest võlakirjad ja hoiused ei paku kaitset inflatsiooni eest. Aktsiad on osalus reaalsete ettevõtete äris ja varades, mille väärtus kasvab pika aja jooksul koos inflatsiooni ja majanduskasvuga. Aktsiainvesteeringud ei taga, et sinu vara tootlus ületab inflatsiooni igal aastal, aga maailma finantsturgude ajalugu annab head kindlust, et hästi hajutatud aktsiaportfell on parim viis oma vara väärtuse pikaajaliseks kasvatamiseks.

Langused on tõusude kõrval aktsiaturu loomulik osa – on selge, et ühel hetkel peavad aktsiaturud ka langema. Pea võimatu on aga ennustada, millal see juhtub. Ka rekordkõrged hinnad aktsiaturgudel ei ennusta ette langust. Samas pole investeerimist edasi lükates võimalik saada osa käimasolevast turu tõusust. Tuntud fondijuht Peter Lynch on öelnud, et investorid on kaugelt rohkem raha kaotanud langust oodates kui langustes endis.

„Ära otsi nõela heinakuhjast, vaid osta terve kuhi”

See ütlus pärineb indeksifondide loojalt Johv Bogle’lt, mis võtab kokku lihtsa reegli, kuidas tagada, et sinu vara oleks investeeritud nendesse tööstusharudesse ja riikidesse, mis kasvavad kõige kiiremini. 

Selleks suuna tükike oma sissetulekust indeksfondi, kus investeeritakse sinu raha tuhandete suurimate ettevõtete aktsiatesse. Nii tagad, et väike tükk sinu rahast on järgmise NVidia või mõne kiirelt kasvava riigi aktsiates.

Investeeri oma tulevikku ja võida maksudelt

Indeksfondi saab kõige lihtsamalt ja soodsamalt investeerida läbi II ja III samba. Esiteks saad tänu maksusoodustusele edumaa, mida ei paku ükski teine võimalus. 

II sambasse lähevad sissemaksed enne tulumaksustamist ning III samba sissemaksetelt maksab riik igal aastal kevadel deklaratsiooni esitades tulumaksu tagasi, kui sissemaksed ei ületa 15% sinu brutosissetulekust (või summa pole suurem kui 6000 eurot).

Seepärast tasub II ja III sammas raamistada enda jaoks ümber: need on investeeringud, mis tänu maksueelisele pakuvad vinget võimendust.

Lubatud retsept vara kasvatamiseks

Peamine risk tulevikuks kogumisel on see, kui madala tootluse tõttu koguneb sulle liiga vähe. Inflatsioon suurendab seda riski veelgi. Kui sinu vara tootlus jääb pikaajaliselt inflatsioonile alla, nagu ta seni mitmes Eesti pankade vanades pensionifondides on jäänud, koguneb sul tulevikuks vähem raha, kui sa kõrvale panid.

Veendu ise: logi sisse oma pensionikontole ja võrdle oma II ja III samba tootlust Eesti inflatsiooniga, Eesti teiste pensionifondide tootluse ning maailmaturu keskmise tootlusega.

Logides Tuleva kaudu oma pensionikontole sisse, saad võrrelda, kuidas läheb sinu II ja III sambal võrreldes Eesti inflatsiooni, maailmaturu indeksi, aga ka Eesti keskmise pensionifondiga. Sisse saavad logida kõik, sa ei pea selleks Tulevas koguma. Kui sinu pensionifondi tootlus jääb pikemaajaliselt inflatsioonist ja maailmaturu indeksist maha, on viimane aeg valida kogumiseks parem fond. Pilt on illustratiivne.

Ma ei teeskle, et oskan tulevikku ette ennustada. Ma ei tea, milline saab olema inflatsioon ja kui suureks kujuneb aktsiaturgude tootlus. Küll aga tean seaduspärasusi, mis aitavad mul ja veel rohkem kui 70 000 Tulevas kogujal kindlusega tuleviku jaoks raha koguda.

Need seaduspärasused on:

• Alusta varakult ja säästa regulaarselt nii headel kui halbadel aegadel.

• Vali madalate tasudega maksimaalselt aktsiatesse investeeriv fond ja ära pööra tähelepanu lühiajalistele kõikumistele.

Sellisel viisil kogudes on kõige suurem tõenäosus, et saavutad pika aja jooksul hea tulemuse. Et asi oleks puust ja punane: mida me sihikindlate kogujatena teeme?

1. Igal kuul läheb meie palgast automaatselt 10% (6% oma panus ja 4% riigilt) II samba madala tasuga indeksfondi.
2. Teeme regulaarseid makseid madala tasuga III samba fondi. Siin kalkulaatoris arvutasime välja, kui palju meil tasub sissemakseid teha, et saada maksuvõitu. Et kogumine oleks lihtsam, oleme seadistanud III samba püsimakse.
3. Kui II ja III sammas maksimaalselt tööle pandud, võime lisaks koguda ka Tuleva Täiendavas Kogumisfondis. See on madala tasuga laiapõhjaline indeksfond, mis investeerib maailmaturu aktsiatesse – täpselt samamoodi, kui meie II ja III samba aktsiafondid. Kogumisfond pole aga osa pensionisüsteemist, mistõttu maksusoodustus sellele ei laiene.