Märtsis alustas Tuleva ühistu juhatuse liikmena tööd taas Annika Uudelepp. Annika on Tuleva liige nr 1 ja oli Tuleva ühistu juhatuse liige asutamisest 2017. aastani. Annika peamiseks ülesandeks on otsida võimalusi, kuidas liikmed Tulevast rohkem kasu saaks. Esimese asjana asub ta ette valmistama vajalikke muudatusi, mis lubaks meil tulevikus ka oma liikmekapitali soovi korral turuhinnaga realiseerida. Tõnu küsis Annikalt tema esimesel tööpäeval mõned küsimused.

Tõnu: Räägi palun meie uuematele liikmetele ja kogujatele, mis on sinu Tuleva lugu?

Annika: Olen üks Tuleva asutajatest ja üks neljast esimesest juhatuse liikmest, kes Tuleva idee ja ärimudeli välja mõtlesid ning Tuleva 2016.aasta kevadel käivitasid. Koos juhatuse liikmete Tõnu, Priidu ja Danieli, meie hea kaasaaitaja Kristeli ja mitmete asutajaliikmetega pidasime loendamatul hulgal ajurünnakuid, katsetasime sõnumeid kuidas pensionifondides arusaadavalt rääkida, leidsime kaasamõtlejaid, kellest sai Tuleva liikmeskond ja algkapitali panustanud 3000 Eesti inimest. 

Seadsime paika kõige olulisema, mille abil said Tuleva pensionifondid 2017.a kevadel avatud nii meile kui kõigile Eesti inimestele. See kõik toimus enne suurt start-up buumi ja investor-mõtlemise ning ühiskonnas laiema investeerimishuvi tekkimist. Siis tuli päevas ikka mitu korda telefoni laadida ja aktiivseid kõnetunde tuli üüratu hulk. Võin öelda, et suure osa ärkvelolekuaega veetsingi inimestele helistades, et neid Tulevasse kutsuda ja värskete liikmete küsimustele vastata.

Tavalisel tööpäeval panin tollal mõnekuuse tütre autosse või kärusse ja algasid kõned, koosolekud, kus paralleelselt laps sõi, magas ja vaatas seda tralli huviga. Kogesin, kui kauge ja keeruline on inimestele pensioniks kogumine. Tuleva üks sihte oli liikmetele kogumine lihtsaks ja arusaadavaks teha ning olla abiks sihikindlal kogumisel. 2017. aasta suvel, kui Tuleva fondid olid kenasti käivitatud, viis elu mind Eestist eemale ning töötasin pea 5 aastat Prantsusmaal. 

Vaatan tänase Tuleva tiimi tööd ja toimimist sooja tundega südames ja respektiga kõige tehtu suhtes. Näen, kuidas tänaseks on Tuleva arenenud hästitoimivaks ettevõtteks, millel on suur hulk liikmeid ja kogujaid ning adun kui suur on vastutus nende ees. Alustasime ju nii, et meil oli ainult idee ja kutsusime, et tule kaasa. 

Tõnu: Tuleva igapäevane töö käib ühistule kuuluvas fondivalitsejas, Tuleva Fondid AS-is, seal on ametis ka juhatus ja palgal töötajad. Sina asud tööle tulundusühistu juhatuse esimehe kohal. Mida tahad selles rollis ära teha?

Annika: Tuleva ühistu kaudu omame me liikmetena fondivalitsejat. Igaühe osalus väljendub liikmekapitalis. Paljude osalus selles tekkis vabatahtliku panusena kui Tuleva algkapitali kogus, aga lisaks oleme liikmetena kogunud ka liikmeboonust ja see on ka osa liikmekapitalist. Praegu on sellel liikmekapitalil raamatupidamislik väärtus, mis väljendab seda, kui palju on väärt meie fondivalitsejale kuuluvad pensionifondide osakud ja raha kassas. Aga tänaseks on ju ettevõttel ka firmaväärtus, mida raamatupidamislik hind ei kajasta. 

Omanikena võiks meil olla selge teadmine, mis on meie osaluse õiglane väärtus. Ja see väärtus peaks olema vajadusel ka realiseeritav. Kasvõi puhtalt sellepärast, et kui meie liige siit maailmast lahkub, võiks ta saada pärijatele õiglase väärtuse oma osalusest üle anda. Seda on meilt tihti küsitud.

See on lähema aasta arendusprojekt, mis hõlmab nii juriidilist analüüsi, põhikirja muutmise alternatiivide kirjeldamist, arutelusid liikmetega ja ühiselt tehtud otsuste rakendamist. 

Tõnu: Mida sa tahaksid kohe homme ära teha?

Annika: Tuleva liikmena olen nii FB grupis kui üldkoosoleku Q&A dokumentidest ikka jälginud, mida meie liikmed küsivad, mis neile muret valmistab ning mis teemadel ideid pakuvad. Silma on jäänud näiteks sellised teemad: Tuleva kasv ja laienemise mõjud (sh kulude kasv vs teenitavad tulud); täiendav kogumisvõimalus lisaks pensionisammastele ja mis juhtub pensionivaraga kui peaks juhtuma kõige hullem, näiteks sõda.

Sellest lähtuvalt tahaksin esimeste asjadena hoolitseda selle eest, et Tuleva ühistu juhtimine oleks veelgi selgem, läbipaistvam ja liikmetele lähemal. See eristab meid ju tavalistest teenusepakkujatest. Nii võiks liikmed teada, mida ühistu juhtorganid on arutanud ja otsustanud oma koosolekutel, kuidas liigume strateegilise sihi 100 000 sihikindlat kogujat suunas ja oleks kursis oluliste arendusprojektide käekäiguga. 

Ma tahaks ka, et kogujate hääl kostaks seadusandluse aruteludes rohkem ja eristuks tugevamalt fondivalitsejate  häälest. Tuleva on ju eriline, sest esindame oma enam kui 8000 liikmega kõige laiapõhjalisemalt pensioniks kogujaid Eestis. Alustuseks tahan kohtuda nii Rahandusministeeriumi kui ka Finantsinspektsiooniga, et reeglite kujundajatel oleks meelel kogujate kindlustunne. 

Tõnu: Tuleva on saanud kasvamiseks abi väga headelt inimestelt, seda palju rohkem kui meie (finants)võimalused on parajasti lubanud. Head inimesed on leidnud ise viisi, kuidas Tuleva jaoks tööd teha nii, et see nende muude tegemistega klapiks. Kuidas sina oled Tuleva ehitamise oma tegusasse ellu suutnud ära mahutada?

Annika: Minu jaoks tuli Tuleva ehitamine õigel ajal – paar kuud varem olin lõpetanud töö Praxise juhina ja sünnitanud teise lapse. Olin lapsehoolduspuhkusel ja ajul oli järsku palju aega ning ruumi uuteks mõteteks, kui Daniel minuga “pensionifondi tegemise” teemal ühendust võttis. Tuleva nimi tuli ju alles hiljem.

Täisajaga juhitöö kõrvalt ei oleks mul olnud ei aega ega energiat seda teha. Tuleva ehitamine sobitus minu beebiga kodusoleku perioodiga, sest tegutsesime paindlikult. Meil olid regulaarsed 15-min tiimikõned sõltumata asukohast, jalutuskoosolekud ja erinevad paindlikud töövormid kasutuses juba enne koroona-aega. 

Mulle sobis, et saan rahulikult omaette mõttetööd teha näiteks hilisõhtuti. Nii said vastuse kümned liikmete kirjad õhtul või isegi öötundidel – ja sellepärast, et mulle endale nii sobis. Praeguseks toimivad paljud ettevõtted ja tiimid nii, aga 8 aastat tagasi oli see veel harvaesinev. Tuleva on algusest peale olnud teineteist arvestava, paindliku ja peresõbraliku töökultuuriga ettevõte ja rõõm on näha, et see on saanud põhiosaks Tuleva identiteedist. 

Täna asun tööle veerand koormusega. See sobib minu tänaste muude töökohustustega ja mul on heameel, et see kattus ka Tuleva vajadusega.

Mitu Eesti pensionifondi pidi hiljuti alla hindama oma investeeringu BaltCap Infrastructure Fund-i kui tuli välja, et fondijuht oli aastaid fondi raha kuritarvitanud. Sarnased juhtumid on harvad, aga suure mõjuga. Investoril oleks targem sellist riski vältida. Aga kuidas? 

Lühidalt: novembris teatas Eesti pensionifondide, EIB ja teiste suurinvestorite raha haldav varahaldusfirma BaltCap, et on vallandanud BaltCap Infrastructure Fund-i fondijuhi “väärtegude” pärast. BaltCapi lubas kõik kaotused fondile kompenseerida.

Jaanuaris avastas Äripäev, et Eesti pensionifondid on oma investeeringu pettuse ohvriks langenud fondis ligi veerandi võrra alla hinnanud. Äripäeva hinnangul on Swedbanki kolm pensionifondi kaotanud 1,9 miljonit eurot, LHV fondid 1 miljoni ja SEB fondid veidi alla poole miljoni euro. Pensionifondid ise täiendavat infot juhtunu kohta pole avaldanud.

Vahepeal on hinnang tehtud varguse suurusele muutunud ja Äripäeva hinnangul kahtlustatakse fondijuhti juba 40 miljoni euro varguses. Esitatud on mitmeid kohtuhagisid, kahtlusalune fondijuht on kinnipidamisasutuses, aga selgus puudub, kes kahju kinni maksab.

Millist riski tasub võtta ja millist mitte?

Finantsteooria ütleb, et investor ei peaks võtma oma rahaga riski, mida on võimalik vältida nii, et oodatav tootlus ei vähene. Näiteks ei ole mõistlik panna kogu oma raha ainult Apple-i aktsiatesse või suunata kogu raha ainult Tallinna börsil kaubeldud ettevõtete aktsiatesse. Sellise investeeringu oodatav tootlus on sama, mis laialt hajutatud portfellil (näiteks globaalsel indeksifondil), aga risk on kordades kõrgem.

On veel riske, mida investor ei peaks võtma, sest see ei anna midagi tootlusele juurde. Mõnede eest kaitseb meid seadus. Näiteks hoolitseb seadus selle eest, et pensionifondi investor ei peaks kandma fondivalitseja äririski. Pensionifondi varad peab hoidma depoopangas, lahus fondivalitseja varadest ning kui fondivalitsejal äri välja ei tule ja ta pankrotti läheb, siis fondi investorite vara sellest ei kannata.

Aga mida teha riskiga, et fondijuht kuritarvitab investorite usaldust ja “kandib” fondi raha kõrvale? Just nagu Baltcapi fondis juhtus. Sellised vargused on harvad, aga kui nad juhtuvad, on mõju väga suur.(1)

Mis võib juhtuda, see juhtub

Kreeka filosoof Diodorusele omistatakse väljendit “see, mis võib juhtuda, juhtub”. Ehk teisisõnu, kui mingi sündmuse tõenäosus on positiivne, siis piisavalt pika aja jooksul see sündmus ka juhtub. Pensioniks kogumine kestab aastakümneid ja on väga tõenäoline, et selle aja jooksul kohtub sinu vara nii börsikrahhide kui kurikaelast fondijuhiga.

Erinevalt börsikrahhist on “kurikaela risk” ühepoolne ehk asümmeetriline. Kui aktsiahinnad võivad turu ootamatust masendusest väga suurelt kukkuda, siis sama hästi võivad nad ka ootamatult palju tõusta. Samas ei ole mina küll kuulnud juhtumitest, kus mõni fondijuht oma vara ja fondi oma segi ajades kogemata oma kontolt raha fondi kannab. Ikka ainult vastupidi.

Investor võib püüda kurikaela riski hallata. Palgata auditiitoreid, analüütikuid, teha põhjalikke taustakontrolle, kirjutada pikki lepinguid. Üks põhjus, miks aktiivselt juhitud fondide kulud kõrged on, peitub just sellistes tegevustes. 

Kahjuks on nende kaitsetegevuste efektiivsus kaheldav: kurikael mõtleb ju raha kättesaamisele 100% oma ajast. Investor jõuab kaitsmisele pühendada võibolla 1% ajast. Varem või hiljem leiab kurikael ikka nõrga koha. Seega, mis võib juhtuda, juhtub.

Ära võta inimlikku riski

Parem võimalus on risk välistada. Seda järjest suurem osa maailma investoritest teebki. Selle asemel, et hinnata fondijuhi sobivust ja tema tegevust pidevalt kontrollida, suunavad nad raha fondidesse, kus inimesel ei olegi võimalik oma näppe investori rahale taha saada. 

Sellised fondid on näiteks indeksfondid, mille tingimused näevad täpselt ette, kuhu fondijuht investorite raha panema peab. Fondi vara hoidev depoopank kinnitab ainult tehingud, mis vastavad fondi tingimustele ja mudelportfellile. Seetõttu ei saa fondijuht ka parima tahtmise juures raha kuhugi “kõrvale” liigutada.(2)

Mida teha: laseme päevavalgust probleemi peale

Investeerimismaailm eelistab kontrollida seda, mis infot investorid saavad. Seepärast loeme fondide aruannetest ikka ainult uudiseid investeeringutest, mis on õnnestunud. Siiani pole ükski Eesti pensionifond pidanud veel vajalikuks kuuülevaadetes osakuomanikke Baltcapi pettusest tingitud kahjust teavitada.(3)

See on väga inimlik – kellele meist meeldiks oma ebaõnnestumistest rääkida. Seepärast ei tasu lootma jääda fondijuhi heale tahtele oma investeeringuid robotliku aususega lahti kirjutada. Parem oleks, kui saaksid neid sõltumatust allikast kontrollida.

Pensionifondide aruanded ongi juba avalikud – tänu sellele ju Äripäev üldse saigi teada Baltcapi juhtumi suurusest. Paraku pole nende lugemine pole just kõige lihtsam tegevus. Aruanded on pdf faili kujul ning arusaadava pildi joonistamiseks tuleks võrrelda mitme perioodi aruandeid.

Oluline osa pensionifondide varast on pimeduses

Paraku ei ole Baltcapi fondide aruanded avalikud. Seda ei ole ka enamiku riskikapitali ja private equity fondide aruandeid. Aga nendes koguneb oluline osa Eesti pensionifondide varast. 

Nii ei saa keegi kõrvalt vigu avastada ja häirekella lüüa. Seepärast võivad sarnased pettusejuhtumid aastaid saladuse all püsida. Ka Baltcapi fondijuht oli juba kaks aastat tagasi uurimisorganite tähelepanu all, ometi ei saanud raha omanikud (pensionifondide investorid) sellest midagi teada.

Enamus neid fonde haldab avalikku raha ja seetõttu on nende fondide investeeringud avalik huvi. (4) Avaliku huvi seisukohast oleks väga mõistlik, et sellised fondid avaldaksid regulaarselt oma veebilehel portfelli sisu. Nii saaksid ka raha päris omanikud (maksumaksjad ja pensionifondide osakuomanikud) soovi korral näha, kuhu nende vara on paigutatud.

…

Me oleme juba näinud, kuidas avalikustamine aitas kaasa pensionifondide tasude alanemisele. Kui Tulevat asutasime, ei tahtnud üksi fondivalitseja fondi kogukuludest (jooksvatest tasudest) rääkida. Tänaseks on nii seaduse kui avalikkuse jõul täiesti loomulik, et fondi tasud on kõigil silme ees ja lihtsasti võrreldavad. Aeg on ka fondide investeeringutele rohkem valgust heita.

(1) Viimase paarikümne aasta suurimaks varguse juhtumiks on kindlasti Madoffi fond, mille tõttu investorid kaotasid pettuse tõttu ligikaudu 18 miljardit dollarit. Vähem tähelepanu on saanud Abraaj Capitali juhtum, kus fondijuht suunas erinevates arengumaades tegutsevatest erakapitali (private equity) fondidest kõrvale ligikaudu 500 miljonit dollarit.

(2) Täpselt nii toimivad ka Tuleva pensionifondid. Näiteks meie III samba fondi mudelportfelli leiad siit. Seetõttu on Tulevas välistatud inimlik risk, et fondijuht kandib raha kõrvale.

See ei tähenda, et indeksfondi investeerides ei oleks riske. Maailma aktsiate hinnad kõiguvad suurelt ja võib juhtuda (ning ongi juhtunud), et mõne kuuga väheneb fondi vara väärtus 20-30%. Peamine reegel on ikka see, et ära investeeri aktsiatesse või aktsiafondidesse raha, mida plaanid lähiajal kasutusele võtta. Loe siit, mida näiteks Tuleva pensionifondid teevad tootluse teenimiseks.

(3) Vaatasin LHV L, Swedbank 1970-79 sündinutele ja SEB 55+ veebilehti seisuga 28.02.2024 ja ei leidnud sealt ühtegi uudist ega ülevaadet, mis oleks maininud Baltcapi fondi allahindlust.

(4) Enamiku Eestis registreeritud riskikapitali ja erakapitali fondide investorite seas on nii Eesti riik EstFundi kaudu kui ka mitmed teise samba pensionifondid.

Tuleva sai teavitustegevuste reeglite rikkumise eest 100 000 eurot trahvi. Trahvi määranud Finantsinspektsioon heitis meile ette kahe lause kasutamist meie juulikuu Facebooki reklaamides: “Säilita oma pensionivara tootlikkus” ja “Ainsana aus statistika”. Lisaks leidis FI, et olime mõnedele reklaamidele jätnud lisamata kohustusliku üleskutse ehk disclaimeri. (1)

“Säilita oma pensionivara tootlikkus” kujundit pidas FI lubaduseks justkui oleks tootlus Tulevas garanteeritud. Seda me kindlasti ei mõelnud. Räägime ju Tulevas asjadest otse ja keerutamata ning kui me oleks tahtnud öelda, et Tulevas on tootlus garanteeritud, oleks me seda lihtsalt otse öelnud.

Oleme Tuleva algusest peale rääkinud, et kõige kindlam viis head tootlust saada on, kui jätad võimalikult suure osa vara tootlusest endale, mitte ei maksa tasudena pangale. Nii säilitadki endale hea tootluse. Näilise tootluse garanteerimise asemel räägime hoopis sellest, et üsna kindlasti sinu tootlus ei liigu sirgjoones ülespoole.

Aga meie tekstidest arusaamine toimub ikka lugeja silmade, mitte rääkija suu juures. Peame oma tekste ja kujundeid paremini testima, et kellelegi ei tekiks valesti arusaamist.

“Ainsana aus statistika” reklaami pidas FI eksitavaks. Küsimus ei olnud reklaami sisus – minu arvates ei näita ükski teine fondivalitseja kogujatele täna arusaadaval viisil aasta baasil tootlust, mida inimene pensionifondis kogudes teeninud on. Meile heideti ette, et reklaam pole eraldiseisvana mõistetav ning et “ainsana aus statistika” põhjendust ei toodud ära juba reklaamis. 

Peame tootluse näitamise metoodikaga edasi töötama. Tulevaga alustades olime ainsad, kes ausalt tasudest rääkisid ja fondi tasudesse kõik kulud sisse arvestasid. Teised ei teinud seda hetkeni, mil seadus ja Finantsinspektsioon neid selleks kohustasid. Sama tuleb nüüd tootluse näitamisega saavutada: et iga koguja näeks kõigepealt ikka oma personaalset tootlust aasta baasil, mitte mingi juhusliku perioodi osakuhinna muutust või tootlusnumbrit, mis ei võta arvesse kui palju aastaid inimene on kogunud.

Meie eesmärk on teha pensioniks kogumine Eestis paremaks

See eesmärk on meil lausa põhikirjas: aidata teavitustegevusega kaasa, et kogumine oleks kõigile Eestis lihtsam ja arusaadavam tegevus. Aga me ei tegutse vaakumis. Finantssektor paiskab igal hetkel välja suurel hulgal infomüra, mis halvab otsustamise.

Finantsinspektsiooni mahukas otsus on oluline stardikoht oma tegevuse sihtide seadmiseks. Kirjutan järgmise kahe nädala jooksul blogiseerias ükshaaval lahti, mis probleeme me püüame oma teavitusega adresseerida, milliste reeglite vastu me FI hinnangul eksisime, mida saame ise parandada ja milliseid regulatsioone või tavasid tuleks muuta selleks, et kogumine tõesti inimestele paremaks ja lihtsamaks muutuks.

Olen väga tänulik paljudele Tuleva liikmetele, kes on juba jõudnud oma nõu ja jõudu appi pakkuda. Küsimuste puhul võta julgesti ühendust [email protected] või helista meile 644 5100.

(1) Finantsinspektsiooni teate otsuse kohta leiad siit. Trahv on fondivalitseja kulu ega mõjuta pensionifondides kogujaid. Oleme tänaseks juba nii palju kasvanud, et see kopsakas 100 000-eurone trahvisumma ei ei takista ega aeglusta meie tegevust. Sellegipoolest kaalume otsuse edasikaebamist ja teeme otsuse lähinädalal.

Meil, kes me Tulevas kogume, on jälle põhjust rõõmustada: Tuleva III Samba Pensionifondi maht ületas 200 miljoni euro piiri. Napilt nelja aastaga oleme kasvanud kordades suuremaks kui turul juba paarkümmend aastat tegutsenud fondid.

Kui me 2019. aasta sügisel kolmanda samba fondi avasime, ei osanud me oodata, et esimese kahe aastaga saab meist turu suurim fond ja neljanda tegevusaasta lõpuks oleme juba kolmandik kogu kolmanda samba fondide mahust. (1)

Infomüra ja halvad tooted takistavad kogumise alustamist

Tagantjärele tundub selline areng loogiline ja vältimatu. Kolmas sammas on suurepärase maksuvõimendusega kogumistoode, aga enne Tuleva tulekut tegid fondide kõrged tasud ja tarbetu infomüra nende kasutamise raskeks. Seepärast kasutas kolmandat sammast kogumiseks vaid väike osa Eesti inimestest. 2018. aastal maksid inimesed kolmandasse sambasse napilt 38 miljonit eurot.

Me uskusime, et kui teha kogumine tõhusaks ja lihtsaks, koguvad inimesed sihikindlalt ka ilma poliitikute manitsuste või müügimeeste meelituseta. Kõik Tulevas kogujad on teinud valiku iseseisvalt. Keegi pole neid pangakontoris või ostukeskuses käisest sikutanud. Tänu sellele on kolmanda samba sissemaksed Eestis mitmekordistunud: 2022. aastal olid sissemaksed ligi 130 miljonit eurot ja sel aastal ületavad tõenäoselt juba 150 miljonit eurot ehk neli korda enam kui vaid viis aastat tagasi.

Mida suuremaks kasvame, seda paremini oma missiooni täidame

Esimene põhjus on lihtne: mida rohkem raha on fondis, seda rohkem raha on inimestel. Tuleva missioon on aidata järjest rohkematel Eesti inimestel sihikindlalt endale elu teiseks pooleks kapitali koguda. Fondi varade maht on väga aus mõõdik selle kohta, kuidas me oma missiooni täidame.

Ja teiseks, mida suuremaks meie fondid kasvavad, seda väiksemad on kulud meie kõigi jaoks. Oleme oma lühikese tegevusaja jooksul tasusid langetanud juba mitu korda. Novembris tegime seda jälle: nüüd on fondi tasud 0,33% aastas. Tuleva liikmetele on tegelikult kogumine veel soodsam. Meie maksame osa tasust iseendale – igaüks meist saab igal aastal liikmeboonusena tagasi 0,05% Tulevas teise ja kolmandasse sambasse kogutud vara väärtusest. 

(1) Kolmanda samba fondide mahud pärinevad Pensionikeskuse statistikast seisuga 21.12.2023.

Olen suunanud viimased paar aastat oma säästud, mida teise ja kolmandasse sambasse panna ei saa, Swedbank Roburi indeksfondidesse. Avastasin nüüd ootamatult, et nende fondide tasud olid põhiteabe dokumendi järgi ligi kaks korda tõusnud ilma, et pank mulle sellest teatanud oleks.

Ma järgin oma isikliku vara investeerimisel lihtsat põhimõtet: suunan regulaarselt nii palju kui võimalik oma sissetulekust madala kuluga indeksfondi. Ja siis rohkem ei teegi midagi. Ma tean, et tihe investeeringutega sebimine ei suurenda minu pikaajalist tootlust.

Kasutan selleks pensionisammaste abi – 15 minutiga saab enamus meist lihtsa vaevaga panna kokku portfelli kogu eluks. Kui sa teenid rohkem kui 3333 eurot kuus või teenid osa sissetulekust oma osaühingusse, ei pruugi sulle ainult pensionifondidest piisata ja sa tahaksid indeksfonde ETF-ide kujul juurde osta. See on kahjuks keeruline ja mõne pisidetaili tähelepanuta jätmine võib su kulud ootamatult suureks viia.

Seepärast olin meeldivalt üllatunud, kui Swedbank paar aastat tagasi lisas pakutavate fondide valikusse oma Rootsist juhitud Roburi indeksfondid. Robur Access Edge Global ja Emerging Markets fondid olid tollal madala tasuga (jooksvad tasud 0,3% ja 0,51% aastas). Nende ostmine, ükskõik kui väikese summa eest oli lihtne ja odav.

Pangad ei vaevu kogujaid tasude tõusust teavitama

Eelmisel nädalal avastasin, et nende fondide tasud on ootamatult tõusnud: ühel 66% ja teisel 115%! Robur Access Edge Global jooksvad tasud on nüüd 0.5% ning Robur Access Edge Emerging Markets jooksvad tasud 1.08%. See on eriti arusaamatu arvestades, et mõlema fondi mahud on viimase aasta jooksul tublisti kasvanud. Olen nendes fondides juba rohkem kui aasta kogunud, aga mingit teavitust tasude tõusu kohta saanud ei ole. Ka panga veebileht kuvas veel novembri alguses varem kehtinud tasusid. (1)

Tasudest tuleb ausalt rääkida

Sain Swedbankilt oma küsimuse peale vastuse, et nende fondide tasud polegi tõusnud, vaid on kogu aeg nii kõrged olnud. Lihtsalt varem pole pangal olnud kohustust neid kõiki jooksvate tasude arvestusse lisada. Küsimuse peale, miks nende veebilehel on ikka veel vanad tasumäärad, koristas pank tasude info üldse veebilehelt ära (2).

Oma fonde käivitades avaldasime Tulevas algusest peale ausalt kõik tasud. Riik kohustas meie ettepanekul ka teisi fondivalitsejaid tasudest ausalt rääkima. Finantsinspektsioon on turuosalistele andnud selged juhised, et tasudest rääkides ei tohi inimesi eksitada ning hoiatava näitena trahvinud Luminori 170 000 euroga pensionifondi tasude kohta valeinfo avaldamise eest.

Ma usun, et Swedbank on oma pakutud fondide tasusid arvutanud nii, nagu seadus seda hetkel on lubanud. Paraku ei ole pank vaeva näinud, et uuendada tasude infot oma fondide avalehel, rääkimata sellest, et teavitada mind selgelt ja arusaadavalt tasude arvestamise muutustest, näiteks eraldi e-kirjaga või muul lihtsasti kättesaadaval moel.

Sarnast võtet kipuvad pangad kasutama ka pensionifondide puhul. Näiteks on viimase paari aastaga kahe suurima II samba fondi (LHV L ja Swedbank Pensionifond 1970-79) tasud tõusnud vastavalt 71% ja 18% ilma, et selle kohta mingit pressiteadet oleks ilmunud või kogujatele seda muul viisil teavitatud.

Tuleva tasud langevad mahu kasvades

Me tegime Tulevat asutades ühe olulise eelduse: mida rohkem inimesi koos kogub, seda paremad tingimused me endale kogumiseks saame. Fondihaldus on äri, kus püsikulude osakaal väheneb mahu kasvades. Meie tasud on mahu kasvades pidevalt langenud. Me ei pruugi olla igal ajahetkel kõige odavam fond, aga meiega koos kogudes võid kindel olla kahes asjas:

• Sa ei satu kogemata kõrge tasuga fondi, sest meil lihtsalt pole neid,
• Mida suuremaks kasvab meie maht, seda madalamaks lähevad tasud.

Meil on lihtne neid põhimõtteid järgida, sest erinevalt pankadest kuulub Tuleva inimestele, kes ise meie fondides koguvad. Meie huvid ei ole kogujate omadega risti.

Aga üks asi on meil küll tagaplaanile jäänud. Võtsime eelmisel aastal plaani teha Tulevasse täiendava kogumise fond, kus saaksid koguda need, kellele teisest ja kolmandast sambast ei piisa. Kuhu saaks lihtsalt ka näiteks lapse jaoks koguda, kui sulle on väga oluline, et kogumiskonto oleks kindlasti lapse nimel.

Meil on analüüs tehtud, kuidas seda fondi teha, aga alustamist oleme mitu korda edasi lükanud. Üheks põhjuseks on see, et väikese tiimiga peame kogu aeg väga rangelt prioritiseerima, kuhu oma aega kõige paremini kulutada. Seni on meil teise samba kasvatamise ja kolmanda samba sissemaksete suurendamisele läinud kogu aur. Teiseks tundus vahepeal, et tegelikult on täiesti mõistlikke pakkumisi justkui turule tekkimas.

Tänaseks olen veendunud, et see teine põhjus enam paika ei pea. See, et mõni odavam fond kuskil olemas on, ei tähenda, et inimesed seal koguda saaksid. Swedbanki käik kinnitab vaid inimeste hirmusid, et ükskõik kui põhjalikult nad tingimusi ei loeks, pank saab nad ikka “kätte”. Hirmu tagajärg on enamasti see, et inimesed lükkavad kogumise alustamise edasi. See on paraku kõige halvem asi, mida hea tulemuse saavutamiseks teha.

PS. Kui sa imestad, et miks me nendest tasudest kogu aeg räägime, siis vaata näiteks saadet, kus arutleme Kristi Saarega teemal: “Kumb on olulisem: tootlus või tasud?”

(1) Vaatasin (31.10.2023) Swedbanki lehekülge “Investeerimine fondidesse”, mis näitas iga pakutava fondi juures ka selle jooksvate tasude määra.

(2) Vastus saadud pangateatena 31.10.2023. Täpsemalt oli põhjendus selline: “Alates 1. jaanuarist 2023 hakkasid kõikidele fondivalitsejatele kehtima uued nõuded põhiteabedokumendis avaldatud andmete avaldamise osas, millest tulenevalt on nüüd dokumendis välja toodud ka jooksvad tehingukulud. Samaliigilised kulud olid fondivalitsejatel ka enne 2023. aastat, kuid tulenevalt sellest, et avaldamisele kuuluva teabe osas kohaldus teistsugune regulatsioon, ei kajastunud need sellisel kujul varasemalt põhiteabedokumendis.”