Kas sa tahad teha Eesti investeerimistoodete turul revolutsiooni?
Siis tule ja ehita koos meiega üles varahaldusettevõte, mille omanikeks on kliendid ise!

Tuleva on tulundusühistu, mille asutasid tänavu kevadel 22 oma aladel tuntud ja tunnustatud inimest. Tänaseks on meiega liitunud üle 3000 inimese ja oleme Eesti edukaimas ühisrahastusprojektis kogunud ligi kolm miljonit eurot.

Tuleva plaan on lihtne. Otsime parimaid võimalusi meie endi säästude pikaajaliseks investeerimiseks, kasutades maailmas olemasolevaid kaasaegseid tehnoloogiaid ja vabanedes kulukatest pankadest-vahemeestest. Esimese sammuna loome madalate kuludega passiivse investeerimisstrateegiaga teise samba pensionifondid. Edasi tulevad kolmanda samba fondid ja muud investeerimistooted, mis aitavad meie liikmetel koguda raha oma ja oma laste tuleviku jaoks.  

Community Manager

Otsime oma tiimi kogukonna juhti (Community Manager), kes kasvatab Tuleva liikmeskonda, hoiab tänaseid ja homseid liikmeid olulisega kursis, kuulab tagasisidet, vastab küsimustele, kujundab Tuleva nägu virtuaalses ja füüsilises maailmas, korraldab liikmete kokkusaamisi, haldab ja arendab Tuleva liikmete andmebaasi ning osaleb ühistu strateegilises arenduses.

See arenev ja arendav töö on täpselt sinu jaoks, kui

• tunned tõsist huvi väärtpaberiturgude ja investeerimise vastu ning sul on kannatust põhjalikult süveneda;
• sulle meeldib võtta initsiatiivi, töötada iseseisvalt, käised üles käärida ja teha asjad algusest lõpuni ise ära;
• sinu vasak ja parem ajupool töötavad heas tasakaalus: oled süsteemse, andmetest lähtuva mõtlemisega, aga samal ajal armastad inimesi ja oled hooliva loomuga sõbralik ja julge suhtleja;
• sa mõistad, et iga Tuleva liikme rahulolu on ühistu edus kriitilise tähtsusega ja et liikmete tagasisidega arvestamine on ühistu juhtide keskne ülesanne, mitte turundusharjutus;
• oled orienteeritud tulemustele, pead lubadusi ja otsid pidevalt viise, kuidas teha asju nii kiiremini kui ka paremini;
• armastad kirjutada ja leida viise teksti ning graafikute abil keerulisi asju lihtsalt selgitada;
• mis kõige tähtsam: jagad Tuleva eesmärke ja väärtusi! Sa usud, et ühistuline, vahendajateta tegutsemine on tuleviku ärimudel ja oled valmis vaeva nägema, et seda tõestada.

Sinu tööülesannete seas on

• Tuleva kasvustrateegia loomine ja elluviimine. Aitad meid üles leida inimestel, kellele Tuleva liikmeks saamine on kasulik. Muuhulgas kujundad Tuleva nägu sotsiaalmeedias, viid ellu ja testid infokampaaniaid; kogud ja analüüsid andmeid; katsetad uusi viise inimeste tähelepanu võitmiseks ning jagad infot intelligentsel, arusaadaval ja ausal moel.
• Suhtlus Tuleva liikmetega ja liikmetugi. Saadad liikmetele regulaarseid ülevaateid ühistu tegevusest, vastad igapäevaselt küsimustele e-mailis ja facebook-is ning hoolitsed, et arvestaksime tagasisidega.
• Sündmuste korraldus. Vastutad, et Tuleva liikmete iga-aastane üldkoosolek ja Tuleva seminarid oleks hästi korraldatud, informatiivsed ja inspireerivad. Esindad Tulevat muudel üritustel.
• Tuleva veebikeskkonna ja liikmehaldussüsteemi arendus. Töötad koos tegevjuhi, disainerite ja tarkvara-arendajatega, et tagada tänastele ja homsetele liikmetele suurepärane kasutajakogemus.
• Tuleva kontori eest hoolitsemine. Aitad korras hoida Tuleva füüsilist kodu, mida jagame paari teise ägeda ettevõttega, ja nõuad seda ka teistelt kontori kasutajatelt. On tore, kui korraldad mõnikord filmiõhtuid või muid koosolemisi, mis aitavad luua mõnusat õhkkonda.
• Muude oluliste ja vastutusrikaste ülesannete ülevõtmine – mida kiiremini arened, seda põnevam ja vastutusrikkam on sinu töö. Loodame, et tulevikus võtad enda kanda näiteks meediasuhtluse korralduse (sh pressiteadete kirjutamine), Tuleva blogis liikmetele huvitava, praktiliselt vajaliku ning selgelt arusaadava sisu loomise; võtad järjest suuremat rolli tootearenduses jne.

Sul läheb kindlasti tarvis järgmisi praktilisi oskusi ja kogemusi:

• Kõrgharidus või mingi muu tõend selle kohta, et oskad lugeda ja oled harjunud mõtlema.
• Suurepärane suuline ning kirjalik väljendusoskus eesti ja inglise keeles – kõige parem, kui sul on juba ette näidata mõni blogipost, artikkel või muu kirjatükk, mis seda näitab. Vene keele oskus oleks suur pluss, aga ei ole tingimata vajalik.
• Oled kokku puutunud ja armastad kasutada sotsiaalmeedia platvorme, Mailchimp-i ja WordPress-i, aga samuti Excel-it. Kindlasti peaksid tundma ennast kodus andmetöötluses ja andmete visualiseerimises. Hea, kui sul on kogemusi programmeerimises ja koostöös programmeerijatega.

Mida me pakume?

1. Igakuist töötasu.
2. Tulemustasu investeeringuna sinu Tuleva pensionikapitali.
3. Võimalust töötada koos Tuleva tegevjuhtide ja asutajaliikmetega, osaleda innovatiivse finantsettevõtte üles ehitamises päris algusest peale ning areneda kiiresti koos Tulevaga.
4. Töökeskkonda Telliskivis, kus me jagame kontorit kahe teise ambitsioonika idufirmaga (Fundwise ja Gridio).

Töö on täiskohaga Tuleva kontoris Tallinnas. Eeldame sinult valmidust töötada vajadusel väljaspool tavalisi “kontoritunde” ja arvestame sinu eelistustega ka – näiteks kui tahad päeval trennis käia või mõnikord distantsilt töötada.

Kuidas kandideerida?

Kandideerimiseks lae üles cv ja kaaskiri ning vasta paarile küsimusele siin. Lisaks võid saata oma kirjutatud artikleid või muid materjale, mis tõstavad esile sinu kogemusi ja oskusi.

Tähtaeg: esmaspäeva, 21. novembri hommik kl 10:00!  

Intervjuud: esimene voor Skype`i vahendusel 23-24. november. Teine voor Tuleva kontoris 28. novembriga algaval nädalal.

Lisainfo: [email protected]

Rootsi pensionisüsteemi peetakse maailma üheks edukaimaks – pensionikogujad on teeninud tulu keskmiselt 6,5% aastas. Kuidas Rootsi nii häid tulemusi saavutab, samal ajal kui Eesti inimeste raha Rootsi pankade pensionifondides jääb järjekindlalt maailma keskmisele alla?

Rootsi pensioniameti fondide valdkonna direktor Mats Öberg rääkis eelmisel nädalal Europarlamendi konverentsil, mida riik saab teha, et pensionikogujatele paremaid tulemusi tagada. Eestil on naabritelt palju õppida.

Mats Öbergi esinemist saab vaadata siin. Tõnu Pekk tegi omad järeldused:

1. Eesti riik saab avada pensionituru rahvusvahelisele konkurentsile

Eesti turul on neli teenusepakkujat ja seadused seavad uutele tulijatele kõrged sisenemistakistused. Rootsi turg on avatud rahvusvahelisele konkurentsile – turul on sadu erinevaid teenusepakkujaid. Tänu sellele saab valitsus omalt poolt seada fondivalitsejatele nõudmisi, mis kaitsevad pensionikogujate huve. Näiteks ei tohi fondid võtta väljumistasu, nad peavad näitama oma kulusid ja tootlust pensionikogujatele arusaadaval ning võrreldaval viisil jne.

2. Riik saab tagada, et mida suurem pensionifond, seda madalam tasu

Eestis on teatavasti pensionifondide haldustasud arenenud riikide kõrgeimate seas, Rootsis jällegi ühed madalamad. Rootsi süsteem tagab ka, et kui pensionifondi maht kasvab, läheb võit pensionikogujatele. Mida suurem fond, seda väiksemad on ju kulud iga inimese kohta. Rootsi pensionifondid alustavad kordades madalamate kuludega kui Eesti pensionifondid ja peavad tasusid progressiivselt veelgi langetama.

3. Pensionifondide kulud tuleb teha inimestele arusaadavaks ja võrreldavaks.

Eestis on inimestel täna sisuliselt võimatu oma pensionisäästude tootlust inflatsiooni ja turu keskmisega võrrelda. Samuti on raske võrrelda erinevate fondide tasusid.

Rootsi pensioniamet on võtnud oma missiooniks selgitada inimestele, kui tähtsad on kulud. Inimesed saavad pensioniameti internetilehel võrrelda kõigi fondivalitsejate tasusid eurodes, mitte ainult protsendipunktides. Pensioniamet mitte ainult ei näita igaühele, kui suur osa tema säästudest kulub fondi haldustasule kogu elu vältel, vaid ka seda, kui palju ta kokku hoiaks, säästes raha väiksema tasuga fondis. Rootsiski said sellised lihtsad võrdlused inimestele kättesaadavaks alles hiljuti. “Oleksime seda pidanud varem tegema”, ütles Öberg.

Rootsi pensioniamet teeb koostööd ka politsei, tarbijakaitse ja finantsinspektsiooniga, et piirata agressivset pensionifondide müüki “nõustamise” sildi all.

Kogu varahalduse tuleviku teemalist konverentsi saab järelvaadata siin.

Meil on rõõm õnnitleda Kristi Saaret Tuleva liikmeks astumise puhul! Olles meie tegevuse kohta Tuleva live otseülekandes aru pärinud, avaldas Kristi 29. augustil soovi meiega ühineda. Liikmetunnistuse saab ta koos teiste uute liitujatega 5. septembril.

Miks me just Kristit isiklikult kutsusime? 

Tuleva ühistu on uut tüüpi investeerimisettevõte. Meiega saavad ühineda täisealised inimesed Eestis, kes koguvad või plaanivad tulevikus koguda raha oma pensioni jaoks. Koos loome päris oma fondivalitseja, kus pensionisambad enda, mitte panga jaoks tulu teenima panna.

Pensioni teine sammas on kõigile Eestis tööl käivatele inimestele kohustuslik. Tuleva pole seega kaugeltki ainult nende jaoks, kes investeerimisega igapäevaselt tegelevad. Teisest küljest, kõigile liikmetele on kasulik, et meie seas on neid, kes on raha kogumisega seotud küsimustesse süvenenud. Nemad saavad muuhulgas jälgida kriitilise pilguga Tuleva tegevjuhtide tööd.

Üks selline inimene on Naisinvestorite klubi eestvedaja, noor õpetaja Kristi Saare, kes peab ka investeerimisteemalist blogi ja on tuntud häälena Investeerimisraadiost. Et ta ei olnud veel meie liikmete seas, kutsusime ta kõigi huviliste silme all oma kahtlustest rääkima ja küsima selle kohta, mis segaseks oli jäänud. Vestlust Kristiga saab meie facebook-i lehel videona järelvaadata. Et oleks juttu lihtsam jälgida, panime teksti kirja ka.

Olles küsimustele vastused saanud, otsustas Kristi Tuleva liikmeks astuda.

Miks täpselt, kirjutas ta oma blogis ise pikemalt. On tore, et ta leidis nii ratsionaalseid kui ka maailmavaatelisi põhjuseid. Teha korraga head ning saada kasu – täpselt nii nagu ise oleme Tulevat arendades mõelnud. Siin näiteks mõned järeldused Kristi blogist:

– Tuleva turule tulek on palju selgemaks löönud selle, et kui palju teise samba tasudest on reaalselt vajalikud fondi igapäevaseks juhtimiseks ning kui suur osa tegelikult otse pankade kasumireale liigutatakse.

– Sellist win-win lahendust nagu Tuleva ei suuda ja ilmselt ka ei taha ükski pank pakkuda olukorras, kus turul sisulist konkurentsi on vähe ja turg ei sunni neid oluliselt pensionitoote sisu parandama.

– Kaudselt on Tulevaga liitumisel võimalus teha head ka kõikidele teistele, kes kohustuslikus korras pensionit peavad koguma, ent kelle jaoks ei ole hetkel II sammas niivõrd oluline teema olnud, et Tuleva oleks nende horisondile jõudnud.

– Tuleva on hetkel unikaalses positsioonis, kus Tulevasse panustamise puhul on võimalik reaalselt panustada ka ühiskondlikusse arengusse – eelkõige kodanikualgatuste tugevdamisse Eestis.

– Vähemalt osa Tulevasse panustamise põhjusest on lisaks nende praegusele väärtuspakkumisele ka vaade tulevikku, et mida ja kuidas nad edaspidi teevad (ja seda on loodetavasti palju!)

– Naisterahvana on ühelt poolt väga oluline pensionivarade juhtimisel mõelda sellele, et kuna summaarselt koguneb meile keskmiselt vähem raha kui meestele, siis on eriti oluline kuidas selle rahaga ümber käiakse, teisalt tuleb vaadata otsa ka demograafilistele faktidele, ehk sellele olukorrale, et naised elavad meestest keskmiselt kauem.

– Kui II sammas mõistlikuks tooteks saab, siis on potentsiaali, et tegemist on tulevikus ka asjaliku portfellilisaga.

Liitumisotsuse on juba teinud ligi 1800 inimest. Ühine sina ka!

Majanduslikult kasulik on liitumine kõigile, aga just 3000 esimest liitujat võivad uhkust tunda selle üle, et nad on aidanud Eesti pensionisüsteemi paremaks muuta nii enda, oma laste kui ka oma emade ja isade jaoks. Liitumisavalduse saad teha siin.

Meil on hea meel jagada Rahandusministeeriumi ametlikku vastust Tuleva liikmete poolt koostatud ettepanekutele investeerimisfondide seadusesse. Jagame vastust ministeeriumi loal siin. Oleme mitme eelnõu punktiga rahul, kuid kuna info on meie endi jaoks veel värske, siis kommenteerime seda jooksvalt lähipäevil. Jälgi meie uudiseid ja sõnavõtte Facebookis, siinsamas lehel ning meedias laiemalt!

Kui soovid meiega koos Eesti pensionisüsteemi paremaks muuta ka edaspidi ja pole Tulevaga veel ühinenud, saad seda teha siin.

Tulevaga ühinemist kaaluv Sten Andreas Ehrlich (pildil) ja Tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk pidasid hiljuti Facebookis maha kaaluka küsimuste ja vastuste sessiooni, mille tulemusel Sten Andreas astus Tuleva liikmeks. Allpool avaldame mõned osad sellest vestlusest, mis võivad huvi pakkuda ka teistele inimestele, kes Tuleva liikmeks astumist kaaluvad.

Sten Andreas: Salvrätiarvutuste järgi jõuab Tuleva nullkasumisse, kui pensionifondi väärtus on ca 34 000 000 EUR. Keskmisel inimesel on pensioniosakuid umbes 4200 EUR väärtuses. Seega peaks umbes 8200 inimest paigutama oma osakud Tulevasse?

Tõnu: Tuleva idee algas sellisest loogikast: kui oma II samba varad paneksid kokku 3000 inimest, kelle palk on keskmiselt 1900 eurot ja kellel tänaseks on II samba osakuid keskmiselt 10 000 euro väärtuses, peaks saama teha fondi, mis tasuks ennast ära oluliselt parematel tingimustel kui ükski pank täna pakub. See oli meie salvrätiarvutus.

Meie esimese 1100 liikme seas tehtud küsitlus näitas, et Tuleva liikmeks astunutel on II sambasse kogunenud Eesti keskmisest rohkem – pigem vahemikus 10 – 25 000. Seega peaksime nullkasumisse jõudma hinnanguliselt 3000 liikmega.

Olen nõus, et tänaste liikmete profiil ei räägi meile eriti midagi tulevaste liitujate kohta. Ise olen veendunud, et tasuvuse piir jääb pigem 2000 ja 4000 vahele, aga oleme valmis ka selleks, et see on kaugemal.

Sten Andreas: Tulundusühistu kasum jaotatakse üldkoosoleku otsuse alusel. Igal liikmel on üks hääl. Liikmeks on ka need, kes pole pensionikapitali paigutanud, vaid üksnes tasunud liitumistasu. Miks peaksid liikmed, kes pole pensionikapitali paigutanud, hääletama dividendide maksmise poolt? Kasumi jaotamine muudab ju ühistu vaesemaks.

Tõnu: Üldkoosolek võib küll otsustada jätta dividendi välja maksmata, aga ei saa muuta seda, kellele kasum kuulub. Iga liikme panuse kohta peetakse arvestust ühistu registris. Kui dividendi ei maksta, suureneb kapitali panustanud liikmete osalus pensionikapitalis (kuhu ühistu nende nimel kasumi kannab). Seeläbi väheneb pensioniboonust koguvate liikmete osalus. Selle pärast ei ole ühistu enamuse huvides dividendi kinni pidada.

Kui siiski üldkoosolek peaks otsustama dividendid maksmata jätta, aga on tarvis raha välja võtta, jääb võimalus ühistust lahkuda ja saada kätte oma kapitalipanus koos välja maksmata dividendiga.

Sten Andreas: Tulundusühistuseaduse § 30 lg 2 näeb ette, et dividend jaotatakse vastavalt osalusele ühistu tegevuses. Lg 3 järgi võib maksta ka vastavalt liikme osamaksu suurusele, aga selline dividend ei või olla suurem, kui liikmele vastavalt osalemisele ühistu tegevuses makstav dividend ega tavaliselt pikaajaliselt hoiuselt arvestatav intress. Tegevuskasumi jaotamine proportsionaalselt pensionikapitali paigutusega on lg 3 juhtum, eks? Sellisel juhul, kas dividendi suurus pole mitte piiratud ning seejuures üsna väikese limiidiga?

Tõnu: Pensionikapitali sissemakse ja II samba kogumine Tuleva pensionifondis ongi liikme osalus ühistu tegevuses, mille alusel arvestatakse dividendi. Kui ühistu liige ei ole kapitali panustanud või ei ole II samba makseid ega osakuid Tuleva pensionifondi üle toonud, ei ole tal õigust dividendidele.

Meie jurist kommenteerib küsimust nii: “Tõesti ei ole tänaseks kogunenud väga palju kohtupraktikat, kuidas tulundusühistud dividende maksavad. Sama on ka muude äriühingutega ja ka nende puhul on sarnaselt tulundusühistuga dividendide maksmine seadusega sõnaselgelt lubatud.
Tulundusühistu seadus annab ulatusliku võimaluse reguleerida dividendi ja lahkumishüvitise maksmist ühistu põhikirjas ja seda toetab ka TÜS-i seletuskiri, mis pärineb 2000. aastast. Dividendi maksmise võimalust toetab ka tulumaksuseaduse § 18 lg 2, millega korratakse üle, et selline dividenditulu on maksustatud.”

Sten Andreas: Tuleva üritab saada kokku 3 000 000 EUR algakapitalina. Praegu on koos umbes 420 000 EUR , millest poole paistavad olevat paigutanud asutajad. Ma ei usu, et on realistlik leida veel umbes 2,5 miljonit eurot ehk 2500 inimest, kes oleksid nõus paigutama 1000 EUR. Kui algkapitali ei leita, üritatakse raha kaasata teistel viisidel. Mis need võivad olla? Kas selline investeering on piisavalt tulus, et pangad oleksid nõus laenama?

Tõnu: Asutajaliikmed panustasid kokku 170 tuhat eurot. Vähem kui kahe nädala jooksul on 140 ühistu liiget panustanud kokku 250 tuhat (28. juuli seisuga on kõik kokku panustanud rohkem kui 780 tuhat). Enne 2. juulit liikmeks vastu võetutel on aega otsustada 1. augustini. Hiljem ühinenud inimestel on aega 30 päeva liikmetunnistuse saamisest. Kapitali kogumine võtab aega, aga olen üsna optimistlik. Ennustusi teha pole mõtet, aga minu optimism põhineb igapäevastel vestlustel, liikmete tagasisidel ja liikmete küsitluse tulemustel.

Mis võivad olla teised viisid raha kaasamiseks? Laen ei ole selleks hea lahendus, sest tähtajaline tagasimaksekohustus oleks risk kapitali miinimumi tagatusele. Parem lahendus oleks näiteks grupp Tuleva eesmärke toetavaid ühistu liikmeid, kes oleksid valmis panustama suurema summa ja sõlmima kokkuleppe, mis võimaldaks teistel liikmetel nende üle 10 000 euro ulatuv osalus kapitalis tulevikus lunastada. Võimalusi on tõenäoliselt veel. Praegu keskendume siiski kõige paremale variandile – et kapital jaotuks algusest peale võimalikult laialt liikmete vahel.

Sten Andreas: Mäletan üht õppejõudu  finantsturgude õiguse loengus ütlevat, et enamasti ületab finantsinstitutsioonide algkapital oluliselt seadusega nõutavat miinimumi, sest vastasel korral võib olla raske läbida jätkusuutlikkuse teste ning saada tegevusluba. Kas keegi on midagi sarnast kuulnud või mäletan valesti?

Tõnu: Omavahendite ülejääk peab katma vähemalt kolme kuni nelja kuu püsikulud. Tõenäoliselt soovib FI näha suuremat puhvrit. See puhver on reserv, mille kogume liitumistasudest.

Sten Andreas: Kas puhver peab katma ka riski, et tootlus on negatiivne, mistõttu langeb omavahendite väärtus alla 3 MEUR? Ma ei tunne FI praktikat ega investeerimisfondide seadust piisavalt, et mingit arvamust omada, lihtsalt uurin.

Tõnu: Jaa, sul on õigus, peab küll. Esialgu läheb suurem osa kapitalist konservatiivsesse võlakirjafondi, kõikumine on väiksem, ehk siis ka väiksem vajalik reserv. Sedamööda, kuidas pensionikapital kasvab (ja sellega koos miinimumkapitali puhver), suuname järjest suurema osa aktsiafondi.

Küsin nüüd omalt poolt ka: kas sa oled juba meie liige? Kui jah, siis rõõm ja jätkaks hea meelega arutelu ühise asja üle. Kui ei, siis kutsun liituma ja oleksin tänulik tagasiside eest: mis sind seni on takistanud liikmeks tulemast?

Sten Andreas: Ma ei ole veel liitunud. Takistuseks on peamiselt olnud enda laiskus ja ajapuudus. Ma ei tahtnud astuda liikmeks ilma tingimusi ja plaani läbi lugemata, aga seni polnud jõudnud seda teha.

Samuti, kui jätta Tuleva ühiskondlik mõju kõrvale ning mõelda egoistlikult vaid enda heaolu peale, ei paista varakult liitumisel olevat mingit eelist, va võimalus, et ehk tulevikus midagi muutub. Samas seostub suur osa riske minu jaoks sellega, et liitujaid on liiga vähe.

Tõnu: Sisuliselt otsime täna mõttekaaslasi, kes tahaksid tulla kokku, et oma II sammas, mis on meil kõigil niikuinii kohustuslik ja mille jaoks täna head valikut pole, normaalsemalt tööle saada.

Kui me ise II samba klientidena oleme ka fondivalitseja omanikud, pole karta, et omaniku suhe kliendiga on selline nullsumma mäng nagu täna: mida rohkem saab üks, seda vähem jääb teisele. Ja kuna pank on iga üksiku kliendiga võrreldes ikkagi jõupositsioonis, pole raske arvata, kellele rohkem ja kellele vähem.

10 või 20 inimesega või üksi tehtav uus ettevõte seda konflikti vältida by definition ei saa, aga 3000 inimesega tehtav ettevõte saab. Selles mõttes on varakult ühinemise kasu see, et asi saab tehtud, muidu ei saa ja su pension jääbki kiduma sinna, kus ta praegu on. Üle 1300 inimese on sellest juba täna aru saanud ja iga päev tuleb liitujaid juurde.

Täna ühinedes riskid 100 euroga. Selle summa oleme kõik sisse maksnud ja see on summa, mille need liikmed, kes igapäevaselt ülesehitusega tegeleda ei saa, annavad asja ära tegemiseks neile, kes saavad. Kui sa alustad üksi oma ettevõtet, on sul samamoodi algul kulud, mis tekivad juba enne kui äri käima läheb. Enamasti suuremad.

Kui läheb käima, teenib see 100 eur tegelikult päris hea tulu nagu sa ise juba arvutasid. Kui millegipärast ei lähe, oleme kõik selle võrra vaesemad (no tegelikult maksame selle osa, mis alles on, loomulikult liikmetele tagasi).

Ehk siis minu meelest on see mõistlik kulutus eeldusel, et raha ei tule pere toidu ja korteriüüri arvelt. Alternatiivkulu on paar õhtusööki restoranis või mingi vidin, mille ostu sa koju jõudes juba kahetsed.

Nii et tule ikka – ilmselgelt on Tuleval sind vaja ja kui sa oled lugemisega siia jõudnud, siis oled niikuinii juba päris palju aega investeerinud, nii et võiksid samahästi juba omanikeringis olla.

Sten Andreas: Küsimuste-vastuste-vestluse kokkuvõtteks: esitasin liitumisavalduse ning maksin liitumistasu. Jään ootama, kas juhatus võtab mind vastu. :). Minu kahe õhtu mõttetöö tulemus on umbes selline:

1. Minu vanuses inimestel on mõistlik suunata oma pensionimaksed tulevikus Tuleva fondi. Mõne panga, nt LHV, indeksfond võib pakkuda esialgu pakkuda samasid tingimusi, aga on väiksem kontroll, kas nad tõstavad tulevikus teenustasusid. Tuleva ei pruugi olla hea valik nt neile, kelle pensioniiga on väga lähedal, sest tugineb aktsiatele.
2. Kui suunata oma pensionimaksed Tuleva fondi, on otstarbekas astuda ühtlasi Tuleva liikmeks. 100 EUR liitumistasu on enamiku inimeste jaoks kasulik investeering.

3. Pensionikapitali raha paigutamine ei ole mingi imeinvesteering, vaid on pisut riskantsem ning tulusam kui indeksfondi osakute ostmine. Samas on pensionikapitali raha paigutamisel ka tugev sotsiaalne mõõde – kahtlustan, et Tulevasse tehtud investeering arendab ühiskonda rohkem kui nii mõnigi annetus.

4. Egoistlikult mõeldes ei tasu rutata Tulevaga liitumisega – kasulikum on mitte võtta riske enne, kui liitujaid on rohkem ning plaanid on selgemad. Mõeldes ka üldisele hüvangule, on selge, et võimalusel tasub liituda kohe, sest see suurendab fondi toimima hakkamise tõenäosust. Seekord ei tasu olla freerider.