Oma rahaasjade korras hoidmine ja tuleviku kindlustamine pole nii keeruline nagu info ülekülluses näib. 

Sotsiaalteadlane Harold Pollack on veendunud, et vajalik rahatarkus mahub kenasti ühele märkmepaberile. Neid soovitusi järjekindlalt ellu viies võid rahulikult mõelda põnevamatele asjadele kui raha. Pollack selgitab lähemalt Freaconomics-i podcastis “Everything You Always Wanted to Know About Money (But Were Afraid to Ask)” .

Siin on sulle kokkuvõte, mis aitab kohandada reeglid Eesti tingimustesse.

1. Püüa säästa 10-20% oma sissetulekust.

Viiendik sissetulekust oleks eriti hea, aga kui see on hetkel võimatu, ära anna alla. Hoia oma eelarve kontrolli all, maksa võlad õigel ajal tagasi ja kui suudad säästa ka kümnendiku palgast, on see palju-palju parem kui mitte midagi. Kui sissetulek kasvab, suurenda vähehaaval säästmist. 

2. Tagasta krediitkaardivõlg igakuiselt.

Ära lase intressil tiksuda ja kui vähegi võimalik, hoidu tarbimislaenudest. Mitte ükski investeering ei taga sulle tootlust, mis kataks krediitkaardi või kiirlaenu kulud.

3. Kasuta ära maksueelisega säästuvõimalused.

Eestis on maksusoodustusega pensioni kohustuslik II ja vabatahtlik III sammas. Varsti teeme ka Tulevas omale vabatahtliku pensionifondi, aga täna meile kättesaadavatest III samba fondidest on soodsaima valitsemistasuga LHV Indeks Pluss. See on ka ainus III samba fond Eestis, millel puudub väljumistasu ja mis ei piira muul moel väljumist. See on tähtis: kui turule tuleb veel paremaid valikuid, ei pea sa fondi vahetades osa oma varast fondivalitsejale kinkima.

4. Ära kunagi osta ega müü üksikuid aktsiaid.

Valdaval osal professionaalidest, kes saavad investeerimise eest palka, õnnestub üksikute aktsiate valimine halvemini “kui märklaua suunas nooli loopival ahvil”. Aga tasu tahavad need professionaalid ahvist palju rohkem. Kui väärtpaberiturud pole just sinu hobi, millega tegelemise eest oled nõus peale maksma, ära püüa kaval olla, vaid hajuta oma vara võimalikult laialt erinevate väärtpaberite vahel.

5. Investeeri madalate kuludega indeksifondidesse.

Esimene samm, mis sulle midagi ei maksa: vaheta vana, kõrge tasuga kogumispensioni fond madalate kuludega indeksifondi vastu. Pole tark maksta tasudeks kokku (fondi valitsemistasu pluss muud jooksvad kulud) rohkem kui 0,5% aastas. 

Järgmine samm: suuna III sammas ka indeksifondi (nagu öeldud, täna on ainus valik LHV Indeks Pluss). Miks maailma juhtivad eksperdid arvavad, et aktiivse juhtimise eest kõrge tasu maksmine on raha raiskamine, kuula lähemalt Freakonomics-i varasemast raadiosaatest.

6. Kui kasutad finantsnõustajaid, siis kindlasti ainult sõltumatuid.

Hoolitse, et nõustaja oleks erapooletu, ja et ainus, kes sinule osutatava teenuse eest maksab, oleksid sina ise. Pea meeles, et see, kellele maksab palka või müügikomisjoni pank või muu investeerimistoodete pakkuja, pole nõustaja, vaid müügiesindaja. Eestis on kahjuks erapooletuid finantsnõustajaid raske peaaegu võimatu leida.

7. Osta kodu siis, kui oled selleks valmis.

Isikliku vara juhtimise seisukohalt tasub kodu osta siis, kui üürikulud ületaksid pikas plaanis nii laenu- kui ka kinnisvara hooldamisega seotud kulud. Kui oled noor, sul pole veel sääste ja/ või liigud palju ringi, võib üürikorter olla mitte lihtsalt paratamatu, vaid ka mõistlik valik. Kui plaanid pikka aega ühes paigas elada, tasub koguda raha päris oma kodu sissemaksu tarvis. Tavaliselt saad parimad laenutingimused, kui suudad omalt poolt sissemakseks panna 20-30%. 

8. Vali mõistlik kindlustuskaitse.

Kindlusta ennast elu muuta võivate sündmuste vastu. Sa ei vaja kindlustust juhtumite vastu, mis võivad sulle maksma minna mõnisada eurot nagu telefoni kaotus või purunenud aknaklaas – pisiasjade kindlustus maksab rohkem, kui see väärt on. Kodukindlustus on hädavajalik, aga vali võimalikult suure omavastutusega kindlustus, et mitte maksta selle eest mõttetult palju. Samuti hoolitse, et sinu liikluskindlustus oleks kehtiv.

9. Toeta ühiskonna sotsiaalse tugivõrgustiku arengut.

Me kõik peame käituma vastutustundlikult, et tagada toimetulek endale ja oma perele. Aga elus ei lähe kõik nii nagu plaanitud ja tuleb ette asju, mille vastu ei saa ennast kindlustada. Kellelegi ei meeldi makse maksta, aga aidates teisi, võid sa kindel olla, et ühel päeval abi vajades ei jää üksi sina ega su lähedased.

10. Pea neid märkmeid meeles!

Trüki välja ja kleebi külmkapile. Inimesed teevad pahatihti oma rahaasjades halbu otsuseid, sest tarkade valikute tegemine tundub lootusetult keeruline. Ära vaeva oma pead liiga palju: alusta kümne reegliga kohe ning püsi järjekindlalt ja kannatlikult kursil. Klõpsa pildil, et vaadata printimiseks sobivat faili: 

Kuula raadiosaadet siin. Nõuanded pärinevad raamatust “The Index Card: Why Personal Finance Doesn’t Have to Be Complicated”.

“You can fool all the people some of the time, and some of the people all the time, but you cannot fool all the people all the time.” Abraham Lincoln

Meile Eestis said madalate kuludega indeksifondid kättesaadavaks alles hiljuti. Aga maailmas läheb juba enamus enda tuleviku tarbeks raha koguvate inimeste uutest sissemaksetest just sellistesse fondidesse.

Miks? Sest passiivne, indeksit järgiv strateegia loob pensioniks koguvale investorile kõige paremad eeldused vara kasvatamiseks.

Miks pangad madalate kuludega fonde ei armasta?

Ajaleht Postimees kirjutas, et LHV pensionifondid kaotasid kohe pärast meie fondide käivitamist poole aastaga Tulevale rohkem kui 1000 klienti.

Just LHV juhid olid need, kellele Tuleva eestvedaja Tõnu veel enne meie ühise ettevõtte sündi oma ideest rääkis. Ta uuris, kas LHV ei tahaks ise tuua turule madalate kuludega indeksifondi, sest see annaks klientidele pikas plaanis palju parema tulemuse. Ei saa madalate kuludega fondi teha – reklaam ja müük on liiga kallis, ütlesid LHV juhid. Paremat fondi ostaks äkki inimesed ilma müügimeeste armeetagi, arvas Tõnu. No võibolla tõesti, aga LHV-le tundus tol ajal siiski halb plaan tuua turule hea ja soodne konkurent, mis ampsaks ära kallite fondide turu.

On vahva, et lõpuks tegid ka pangad Tuleva eeskujul oma indeksifondid. Miks aga kaubanduskeskustes ja pangakontorites kliente jahtivad müügimehed ja -naised neid sulle ei paku? Miks need kodulehtedel nii raskesti leitavad on? Miks püüavad pankade fondivalitsejad jätta muljet, et indeksifondid on kuidagi riskantsemad või mõeldud edasi jõudnud investorile, samal ajal kui Eesti rahatarkuse jagajad ja maailma investeerimisgurud räägivad risti vastupidist?

Sellepärast, et pankadele on kasulik ja kasumlik, kui sa kogud pensioni edasi vanas, kõrge tasuga fondis. Samas sinu jaoks on nende fondide tulemused olnud vähemalt seni silmapaistvalt halvad.

Pole juhus, et Eesti pankade pensionifondid on arenenud riikides korraga ühed kallimad ja kehvemad

Pole kokkusattumus, et Eesti pankade pensionifondid on aastaid olnud arenenud riikide ühed kallimad ja samal ajal kehvemad. Maailma juhtivad majandusteadlased ja analüütikud on leidnud väärtpaberiturgude statistikat vaadeldes, et on ainult üks tõsiseltvõetav näitaja, mis käib pikas plaanis käsikäes fondi tulemustega: fondi kulud. Mida madalamad kulud, seda paremad eeldused on sul selleks, et saavutada oma varale pensioniks hea tootlus. Ja vastupidi: mida kõrgemad kulud, seda kehvem tulemus.

Samas fondivalitseja jaoks kehtib vastupidine reegel: mida kõrgem valitsemistasu, seda rohkem teenib ta sinu varalt kasumit. Ja mida madalam valitsemistasu, seda pisem on kasumimarginaal.

Kuidas sai Tuleva teha nii palju soodsamad fondid?

Sulle võib tulla üllatusena, et suurem osa aktiivselt juhitud pensionifondide valitsemistasust ei kulu heade investeerimisobjektide otsimisele ega turuanalüüsile. Kuhu see siis läheb? Enamuse sinu varalt võetavast lõivust maksavad fondivalitsejad oma emafirmadele. Raha läheb pankadele – otse kasumiks või siis müügi-, administreerimis- ja juhtimislepingutega. Mäletad laia naeratusega poisse ja tüdrukuid, kes sulle kaubanduskeskuses järgi jooksid? Nägid telereklaami kuldsest pensionist? Logosid spordivõistlustel? Need lõbud maksad sina fondi kliendina oma taskust kinni.

Sellised kulud ei lisa meile, pensionikogujatele, väärtust. Luues fondivalitseja, mille omanikud on pensionikogujad ise, ning viies reklaami- ja müügikulud miinimumini, saimegi teha teha fondi, mille valitsemistasu on Eesti keskmisest kolm korda madalam. No et Tuleva saaks elujõuliseks, läks vaja ka vabatahtlikku, missioonist kantud tööd, mida asutajad ja liikmed hea meelega meie kõigi jaoks panustanud on ja panustavad edaspidigi. 

Tuleva alustas 3000 inimese pensionivara valitsemisega. Iga pensionifondi eest hoolitsemisel on püsikulud, mis fondi mahu kasvades proportsionaalselt kahanevad. Seega, mida rohkem inimesi toob oma vara Tuleva pensionifondi, seda odavamalt saame oma vara eest hoolitseda. Teisisõnu: kui Tuleva fondid kasvavad, langeb ka valitsemistasu.

Tuleva ei ole tavaline teenusepakkuja. Tuleva asutajad on inimesed, kes otsustasid pankadest vahemehed kõrvale jätta ja käivitada sellised pensionifondid, kus nad ise raha koguda tahaksid. Nüüd kogumegi pensioniks koos. Erinevalt pankadest ei küsi me, kui kõrget valitsemistasu oleks võimalik võtta. Me küsime, kui madalat tasu saab võtta, et meie ühine fondivalitseja seejuures jätkusuutlik oleks.

Milline fond sulle sobib?

Kui sul on veel pensionini aega vähemalt kümme aastat, on sulle mõeldud Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond. Kui sul on pensionini jäänud vaid mõni aasta, siis võib sulle paremini sobida Tuleva Maailma Võlakirjade Fond. Kui sul on pensionini jäänud 5 – 10 aastat, soovitab “Rikkaks saamise õpiku” autor Jaak Roosaare jagada pensionivara nende kahe fondi vahel.

95 000 kiirest reageerijast, kes täna koguvad madalate kuludega pensionifondis, üle veerandi kogub Tulevas (uuendatud 18.07.2022). Aga ligi 700 000 Eesti inimese raha on ikka veel vanades ja kallites panga fondides. Loodame, et Abraham Lincolnil oli õigus (you can’t fool all of the people all of the time) ja ka nemad leiavad peatselt tee madalate kuludega fondidesse.

Meie eesmärk ongi, et võimalikult paljudel Eesti inimestel oleks tulevikus paremad eeldused pensionivara kasvatamiseks kui seni on olnud. Kui sulle Tuleva miskipärast ei sobi, kaalu kõrge valitsemistasuga fondi vahetamist Swedbanki, LHV või SEB indeksifondi vastu. Seejuures pea meeles, et fondi valides teed tahes või tahtmata ühe valiku veel. Panga fondis toetad oma rahaga müügiesindajate armeede palkamist. Tuues kogumispensioni Tulevasse, aitad kaasa, et inimeste oma pensionifondi kulud langeksid meie kõigi jaoks.

Siin on sulle juhend, mille abil saad netipangas fondivahetuse tehtud 5 minutiga. See ei maksa sulle midagi – hakkad hoopis kohe tänu madalamale tasule kokku hoidma. Tuleva liikmetega koos võivad pensionit koguda kõik Eesti inimesed. Kui tahad olla mitte ainult meie klient, vaid Tuleva kaasomanik, tule ka liikmeks!

Millest lähtus fondivalikul Naisinvestorite klubi ja Investeerimisraadio eestvedaja ning Tuleva fondivalitseja nõukogu esimees Kristi Saare?

Kristi: “Mina kogun pensionit Tuleva Maailma Aktsiate pensionifondis. Fondi valimine oli minu jaoks lihtne. Kolm olulist asja, mille põhjal mina oma otsuse tegin:

Esiteks, olen veel päris noor, seega tasub mul võtta rohkem riski, sest see tähendab ka suuremat tootlusootust. Pensionifondide maailmas tähendab see seda, et valid fondi, kus on võimalikult suur aktsiate osakaal. Enne minu pensionile minekut jõuavad turud üles-alla päris palju käia aga, lühiajalised muutused ei ole mulle olulised, sest kogun pensioniks veel kümneid aastaid.

Teiseks, ei ole mõtet ühegi teenuse eest üle maksta, ka mitte pensioni kogumise eest! Investeerimisel on väga oluliseks komponendiks alati teenustasud, sest mida rohkem sa tasudeks ära maksad, seda vähem jääb sulle investeerimiseks raha alles, ning mida väiksem on algne investeering, seda väiksem on ka lõpptulemus. Lisaks näitab statistika, turuanalüüsid ja eksperdid, et madalate tasude mõju on väga suur, pikas plaanis säästan madalate tasudega tõenäoliselt lausa kümneid tuhandeid eurosid!

Kolmandaks, investeerimist tuleb võtta rahulikult ja hajutada riske ning lasta turgudel teha oma töö. Indeksfondis on minu pensioniraha jaotatud maailma parimate ja suurimate ettevõtete aktsiate ning võlakirjade vahel, ning ajutised kõikumised ühes või teises suunas ei ole põhjuseks, miks muret tunda. Ükski aktiivne fondijuht pole Eestis suutnud turgude keskmisest paremat tulemust saavutada. Kui turgudel on seis parajasti kehv, siis mulle kui investorile on see justkui allahindlus – saan sama raha eest rohkem osakuid.

Pikas plaanis usun, et mu raha kasvab Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis edukalt. Peamine on olla ise rahulik ja mitte turukõikumistele tähelepanu pöörata, müügipoistest mööda kõndida ja usaldada pikaajalist investeerimisteadmist.”

Uuringud näitavad, et inimesed ei usalda Eesti pensionisüsteemi. Üks põhjus on, et seadus keelab pensionile jäädes II sambasse kogutud raha mõistlikult kasutada.

Mis on täna pensioni väljamaksetes valesti?

Valdav osa pensionile suundujatest peab andma kogu II sambasse kogutud raha üle kindlustusseltsile. Vastu saab värske pensionär igakuise väikese pensionilisa, mille väärtus aga iga aastaga inflatsiooni tõttu järjest kahaneb. Kindlustusseltsiga pensionilepingut sõlmides kaotab pensionär ka võimaluse oma vara lähedastele pärandada. (NB! Kehtis artikli kirjutamise hetkel juunis 2017).

Praegu kehtivast kogumispensionide seadusest võiks järeldada, et Eesti pensionärid elavad halvasti sellepärast, et nad kipuvad hirmsasti raiskama – kui neile anda võimalus oma raha üle ise otsustada, kulutaksid nad selle esimesel võimalusel ära. See ei ole tegelikult Eesti probleem. Valus tõsiasi on, et pensionärid on täna ja tulevikus vaesed, sest me lihtsalt säästame pensioniks liiga vähe.

Ometi, selle asemel et soodustada säästmist, piirab seadus hoopis säästetud raha kasutamist. II sambast pensioni kätte saamisele on seatud ebamõistlikult karmid piirangud, mis mitte ainult ei piira meie vabadust oma vara kasutada, vaid lähevad ka meile kalliks maksma. Kui kalliks, seda on läbipaistmatus süsteemis võimatu välja arvestada.

Millisest rahast jutt käib?

Kui sa käid tööl ja maksad makse, koguneb sulle pensionisammastesse raha. Pensionile suundudes vajad sa tõenäoliselt kahte asja.

1. Tagatis halvima vastu: toimetulekupension

Esiteks, sa tahad olla kindel, et tuled elu lõpuni toime. Kui saad kogu elu keskmist või suuremat palka, teenid tõenäoliselt pensionieaks juba välja igakuise sissetuleku I samba ehk riikliku pensionina, mis võimaldab sul ka kõige halvemal juhul elu lõpuni oma baasvajadused katta.

Kui I sambast jääb surmani tagatud toimetuleku jaoks väheks, oleks mõistlik II sambast veel natuke raha kõrvale panna. Selleks on üks võimalus, et seadus kohustab sind ostma kindlustuslepingu, mis tagaks sulle elu lõpuni just nii palju lisasissetulekut kui I sambast toimetulekuks puudu jääb. Kas sa peaksid ostma kindlustuslepingu erakindlustusseltsilt või hoopis riigilt – nagu näiteks Rootsis, on koht aruteluks.

Aga kui palju on toimetulekuks vaja? Valitsus peakski kokku leppima selged toimetulekupensioni arvutamise alused – need võivad näiteks lähtuda elatusmiinimumi või miinimumpalga suurusest.

2. Samm edasi: heaks eluks vajalik pension

On selge, et enamik inimesi tahaks endale vanaduspõlves lubada rohkemat kui toit ja peavari.

Võibolla oled veel lisaks II sambasse kogumisele teinud muid investeeringuid – näiteks kinnisvarasse, pensioni III sambasse või oma ettevõttesse. Võibolla on II sambas sinu ainsad säästud.

Sa hindad oma varalist seisu ja arvutad välja, kui suure osa oma varast sa igal aastal ära kulutada tohid, et surmani mõistlikult elada. Sa pead arvestama ka sellega, et kui raha pangaarvel seisab, sööb inflatsioon selle väärtust. Sama probleem on kindlustuslepinguga tagatud pensionilisaga – 50 eurot paarikümne aasta pärast on tõenäoliselt peaaegu poole vähem väärt kui 50 eurot täna.

Seega oleks kõige mõistlikum kasvatada II sambasse kogutud vara pensionifondis edasi – igal aastal teenitav tootlus peaks vähemalt inflatsiooni katma. Pensionifond maksab sulle iga kuu kokkulepitud summas pensionilisa. Välja maksmata raha teenib samal ajal sulle tulu edasi. Sinu surma korral läheb ülejäänud raha sinu pärijatele. Seda lahendust nimetatakse fondipensioniks.

Mida me mõtleme, kui ütleme, et piirangud on ebamõistlikud?

Täna enamikul meist ja meie vanematest fondipensioni võimalust pole. Selle asemel sunnib riik kõiki pensionäre andma oma raha üle kindlustusseltsile, kes vastu annab lubaduse maksta igakuist väikest pensionilisa kuni pensionäri elupäevade lõpuni. Seda nimetatakse pensionilepinguks.

Kui sa elad sama kaua või vähem kui sinuvanused inimesed keskmiselt, saad kindlustusseltsilt tagasi palju vähem raha kui sa lepingut sõlmides ära andsid. Kui sa elad oodatust kauem, tagab kindlustus küll sulle kindla väljamakse kuni surmani, aga paraku on inflatsiooni tõttu selle väljamakse ostujõud aasta aastalt järjest väiksem. Seega, pensionileping ei taga sulle elustandardi säilimist elu lõpuni.

Pensionilepingut sõlmides saab sinu vara kindlustusseltsi omaks – sina loobud võimalusest seda vara pärandada. (Ehkki sa võid maksta veel lisatasu lepingu eest, mis sinu varase surma korral siiski teatud perioodi vältel sinu pärijatele igakuiseid väljamakseid teeb).

Kas Tuleva arvab, et kõik piirangud II samba väljamaksetele tuleks kaotada?

Ei. Tuleva seisukoht on, et seadus peab pensionivara kasutamist piirama just nii palju, et tagada igale inimesele elu lõpuni toimetulekuks vajalik pension I ja II samba koosmõjul.

See on nö tagatis halvima vastu ja annab kindluse, et kui ka osa pensionäre teevad oma rahaga ümber käies valearvestuse, ei pea tulevikus nende ülalpidamist enda kanda võtma nende lähedased ega maksumaksjad. Kui see risk on kaetud, siis on igal inimesel, noorel ja vanal, õigus ise otsustada, kas ja milliseid täiendavaid kindlustustooteid ta soovib osta.

Kas Tuleva arvab, et inimestel peaks olema õigus osa II samba varast korraga välja võtta?

Meie seisukoht on, et see küsimus väärib analüüsi. Ühest küljest, kui sa oled kogu elu kohusetundlikult makse makstes II sambasse arvestatava summa säästnud, on veider keelata sul kogutud rahaga ümber käia oma äranägemise järgi.

Võimalik, et sul oleks arukas pensioniea algusaastatel teha remont, et kodu oleks vanaduspõlves turvalisem ja soojaarved väiksemad. Samuti võiks olla tark teha kulutusi tõsisemaid haigusi ennetavale taastusravile või tervisespordile. Isegi puhkusereis ei pruugi olla ebamõistlik kulu. Kui sul on mõni unistus, ei pruugi olla halb idee teha see teoks siis, kui oled veel nooruslik ja hea tervise juures.

Teisest küljest: inimesed kipuvad väidetavalt oma oodatavat eluiga alahindama. Seadus, mis ei lase sul liiga suurt valearvestust teha, võib olla mõistlikkuse piires õigustatav. Mõistlikkus on ühiskondliku kokkuleppe küsimus – rahandusministeerium peab arutama inimeste endiga, millistel tingimustel ja millise osa pensionivarast võiksime soovi korral tulevikus välja võtta ühekordse maksena. Sisuliselt on küsimus selles, kui palju riik oma kodanikke usaldab.

Kindlasti pole õigustatud seadus, mis sunnib meid kõiki loobuma kogu oma kogutud pensionivarast mõne-protsendilise pensionilisa kasuks ja kindlustusseltsile garanteeritud tulu kasuks.

Kas suurem paindlikkus on kasulik eelkõige jõukamatele või vähem jõukatele inimestele?

Toimetulekupensioni määra arvutamise aluste kokkuleppimine ja suurem paindlikkus väljamaksetes on kasulik kõigile Eesti inimestele. Vaatame lähemalt.

Täna jälgib riik ühte numbrit: keskmise pensioni ja keskmise palga suhet. See on pealiskaudne suhtarv, mis juhib tähelepanu kõrvale faktilt, et Eestis on täna ja ka tulevikus inimesi, kelle sissetulek on nii väike, et pensioni I ja II sambasse lihtsalt ei kogune toimetulekuks piisavalt raha. Nendele inimestele peab riik paratamatult maksma toimetulekutoetusi täna ja tulevikus. Teiste pensionäride vabaduste piiramine ei tee neid kuidagi jõukamaks.

Exceli tabelis rahvastiku lõikes keskmistega mängimine peab lõppema. Lepime kokku toimetulekuks vajaliku pensioni arvutamise alustes – siis saab riik eesmärgistatult otsida lahendusi, kuidas tagada see kõigile Eesti inimestele. Ka neile, kes on elu vältel teeninud miinimumpalka.

Teistele inimestele tuleb tagasi anda õigus kasutada oma isiklikku raha targalt ja lõpetada sund anda kogu pensionivara kindlustusseltsile.

Kas paindlikum väljamaksete süsteem oleks risk tulevastele maksumaksjatele?

Ei. Tulevastele maksumaksjatele on kõige suurem risk, et riik jätkab paberil keskmise pensioni ja palga suhtarvu järgimist – ignoreerides fakti, et väikesepalgalised inimesed ei säästa pensionisammastesse toimetulekuks piisavalt raha. Nendele inimestele maksavad riik ja omavalitsused toimetulekutoetusi täna ja ka tulevikus.

Kõigile pensionäridele piirangute seadmine ei tee seda tõsiasja olematuks ega paranda mingilgi määral vaesemate elustandardit. Küll aga kahjustab see enamiku pensionäride heaolu, sundides loobuma oma pensionivarast kohustusliku kindlustuslepingu vastu, keelates raha pärandamise lastele ja vähendades tervikuna inimeste usaldust pensionisüsteemi vastu.

Kas II sambasse kogunenud raha peaks ikka käsitlema inimese isikliku varana?

Uue eakuse rahvakogust käis läbi alarmeeriv väide: on erinevaid arusaamu, kas II samba vara on isiklik või peaks tõmbama võrdusmärgi I ja II samba vahele. Tuleva seisukoht on, et kui siin on täna veel ekspertide seas eriarvamusi, peab valitsus andma kiiresti selge vastuse.

Kui II sambasse kogunev raha on riigi, mitte inimese vara, siis ei tohi valitsus lükata investeerimise vastutust ja riske inimeste peale. On selge, et riigi raha investeerimine pensionifondidesse sadade tuhandete üksiklepingutega on vastutustundetult kulukas. Kui II sammas on eelfinantseeritud riiklik pensionikindlustus, peab riik ise seda juhtima või korraldama selleks rahvusvahelise hanke. Samuti peab väljamaksed niisuguses süsteemis korraldama riik. Täpselt nagu I samba puhul.

Kui II sammast on kohustuslik kogumistoode, mille iga inimene ise ostab omal valikul eraettevõttelt, tuleb II sambasse kogunenud summat samuti käsitleda kui iga inimese isiklikku vara.

Kas väljamaksete süsteem vajab põhjalikumat analüüsi?

Jah, kindlasti. Aga ei tohi unustada, et igal aastal satuvad pensionile suundudes sundolukorda tuhanded inimesed, kes vajavad lahendust kohe. Sellepärast on Tuleva teinud riigikogu rahanduskomisjonile kolm ettepanekut:

1. Paluda rahandusministeeriumil alustada inimeste huvidest lähtuvat väljamaksete analüüsi, aga

2. üleminekulahendusena lubada fondipensioni kõigile, kes suunduvad pensionile enne 2025. aastat, ja

3. kõigile teistele lubada algatuseks fondipensionina välja võtta oma II sambasse kogunenud vara selles osas, mis ületab 200 rahvapensionimäära (tänases seaduses tuleb kindlustusele üle anda 700rpm). See on piisav lävend toimetulekupensioni tagamiseks elu lõpuni.

PRESSITEADE, 28.03.2017

Tuleva käivitab II samba pensionifondid valitsemistasuga 0,34% 

Tuleva käivitab tõenäoliselt* madalaimate kuludega pensionifondid Eestis. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi valitsemistasu on 0,34% ja kogukulumäär kuni 0,5% aastas. 

Tuleva pensionifondides saavad alates homsest hakata pensioni koguma nii Tuleva liikmed kui ka kõik teised Eesti inimesed, kes teevad kohustusliku kogumispensioni ehk II samba sissemakseid. 

Valida on kahe Tuleva indeksifondi vahel: agressiivse strateegiaga Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond ja konservatiivne Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond. Aktsiafond pakub kõrgema tootluse võimalust inimestele, kes ei muretse aktsiaturu lühiajaliste kõikumiste pärast. Võlakirjafond on mõeldud eelkõige inimestele, kes plaanivad pensionile jääda juba lähiaastatel. 

Tuleva aktsia- ja ka võlakirjafondi valitsemistasu on 0,34% aastas. Mõlema fondi kogukulumäär on kuni 0,5% aastas. Teiste Eesti pensionifondide keskmine valitsemistasu on üle 1% ning kogukulumäär veel oluliselt kõrgem. 

“Oleme teinud palju tööd selle nimel, et alustada veel madalama valitsemistasuga kui algul lubada julgesime,” ütles Tuleva asutaja ja fondijuht Tõnu Pekk. “Kulud on ainus pensionifondi tulemusi mõjutav asi, mis on täielikult fondivalitseja teha ja mida iga pensionikoguja saab fondi valides ise kontrollida,” märkis ta.  

Lisaks madalatele kuludele on Tuleva fondide eeliseks hästi hajutatud riskidega passiivne indeksit järgiv investeerimisstrateegia. “Kuna puudub tõestus, et aktiivne juhtimine investoritele väärtust looks, siis Tuleva sellele pensionikogujate raha ei kuluta,” ütles Tõnu Pekk. 

Kuni üheksal juhul kümnest on aktiivselt juhitud fondid on jäänud indeksile alla**. Ka enamiku Eesti pensionifondide tulemused on seni olnud kehvemad kui maailmaturu keskmine. 

Tuleva fondid on Eesti esimesed ja ainsad pensionikogujate endi algatusel loodud pensionifondid. Enam kui 3000 inimest ühendavale Tuleva ühistule kuuluv fondivalitseja Tuleva Fondid AS sai Finantsinspektsioonilt loa kohustuslike pensionifondide käivitamiseks täna. Tegevusloa taotlemise protsessi juhtisid Tulundusühistu Tuleva juhatuse liige Priit Lepasepp ning asutaja ja nõukogu liige Kirsti Pent advokaadibüroo Fort abiga.

Veel kasulikku infot ajakirjanikele: 

• * Oleme tegelikult üsna veendunud, et Tuleva fondide kulumäär on madalaim. Aga kuna pangad veel ei avalda kogukulu, siis on võimalik, et Swedbanki K1 konservatiivne fond võib olla sama madala või isegi veidi madalama kulumääraga. Usume, et teised pensionifondid on kindlasti kallimad. Kui keegi teab vastupidist, andke meile kohe märku.  
• ** S&P andmetel on näiteks 91% USA aktsiafondidest viimase viie aasta jooksul alla jäänud indeksile. Vaata ka detailsemat raportit võrdlusaandmetega eurodes denomineeritud fondide kohta.
• Tõnu Peki artikliseeria Tuleva blogis avab olulisemaid küsimusi pensionifondide, aktiivse ja passiivse fondijuhtimise ning nende investeerimisstrateegiatega kaasnevate riskide kohta. 
• Tuleva fondide info tuleb kohe aadressile tuleva.ee/fondid ja fondide portfellide sisust saab lähemalt lugeda Tuleva blogis siin. (Mõlemad lingid lähevad aktiivseks lähema poole tunni jooksul). 

Pressiteade, 22.03.2017

Tuleva palus õiguskantsler Ülle Madisel kontrollida, kas Eesti inimestele seatud piirangud oma pensionivara kasutamisel rikuvad omandipõhiõigust. Õiguskantsler ütles vastuses, et inimestele seatud piirangud pensionivara kasutamisele pole põhiseadusega ilmselges vastuolus, aga riigikogu peab otsima lahendusi pensioni II samba kitsaskohtadele, suurendades ka väljamaksete paindlikkust kindlustusfirmade kasumi arvel.

Märge 19.10.2017: Kuna kindlustusseltsid on väitnud, et õiguskantsleri sõnu on kasutatud kontekstist välja võetuna, tutvu kindlasti ka Õiguskantsler Ülle Madise kirjaga tervikuna. Tutvu Tuleva ettepanekuga ja anna oma allkiri, et saaksime kõik tulevikus oma II sambasse kogunenud vara soodsamalt ja paindlikumalt kasutada!

Enamik inimesi peavad oma II sambasse kogutud raha kasutamiseks ostma kindlustustoote ehk sõlmima pensionilepingu. Tuleva võrdles kohustusliku II samba eesmärke kehtivate seadustega ning leidis, et piirangud ei ole eesmärkidega kooskõlas.

Tuleva juhtis õiguskantsleri tähelepanu muuhulgas sellele, et riik pole seadnud mõõdikuid II samba eesmärgina nimetatud pensioni piisavuse hindamiseks. Samal ajal piirab riik ebamõistlikul määral inimeste õigust oma pensionivara kasutada. Enamik pensionile suundujaid on sunnitud sõlmima pensionivara kasutamiseks kuluka kindlustuslepingu ka siis, kui nad seda ei vaja. Näiteks juhul, kui neil on ka muid sääste, mis tagavad piisavad vahendid toimetulekuks elu lõpuni. Samuti ei võimalda kehtiv seadus vajadusel kasutada korraga suuremat osa pensionivarast – näiteks kui pensionäri tervis ootamatult halveneb ja pikkade järjekordade tõttu pole haigekassa kaetav ravi talle kättesaadav.

“Hetkel pole võimalik väita, et Eesti kogumispensioni süsteem kätkeks Teie tõstatatud küsimustes ilmselget vastuolu põhiseaduse §-ga 32 ehk rikuks omandipõhiõigust,” vastas õiguskantsler Ülle Madise Tuleva Tulundusühistule eile pärastlõunal saadetud kirjas. Tema sõnul on aga pensionisüsteemi probleemide arutelu oluline ja vajalik, et mitte jääda kinni kunagi tehtud valikute kriitikavabasse õigustamisse.

“Loodetavasti jõuab peatselt Riigikokku kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille raames saab Riigikogu otsida lahendusi ka nendele II samba kitsaskohtadele, millele on juhtinud tähelepanu Riigikontroll ja Pension 2050 programmi raames Eesti Koostöö Kogu,” seisab õiguskantsleri vastuses.

Õiguskantsleri sõnul tuleks muuta pensionilepingu sõlmimist paindlikumaks ajal, mil kõikide osakute korraga realiseerimine pole inimesele kõige soodsam, ja suurendada kasutajate paindlikkust kindlustusandjate kasumite arvel. Samuti peaks Riigikogu arutama, kuidas senisest enam tegeleda inimeste teadlikkuse suurendamisega ning kas ja kuidas inimesi rohkem nõustada nii II sambaga liitumisel kui ka enne vanaduspensioniikka jõudmist.

“Oleme tänulikud, et õiguskantsler tuletab Riigikogule meelde kohustust tegeleda II samba probleemide lahendamisega,” ütles Tuleva ühistu juht Tõnu Pekk. “Kogumispensionide seaduse muutmise eelnõu seletuskirjast selgub kahjuks, et selle ettevalmistamisel tehti koostööd kindlustusseltside, aga mitte pensionikogujate endi esindajatega.”

Eesti pensionikogujaid ühendava organisatsioonina on Tuleva oma ettepanekud eelnõu täiendamiseks teinud. Tõnu Pekk avaldas lootust, et Rahandusministeerium kutsub peatselt kokku ümarlaua, et II samba probleemidele koos pensionikogujate endiga lahendusi otsida.

Tuleva on tulundusühistu, mille liikmeks saavad astuda kõik Eesti inimesed, kes koguvad regulaarselt väikeseid summasid säästes oma tuleviku jaoks raha, näiteks pensioni teise sambasse. Peatselt käivitab Tuleva Eesti esimesed inimeste endi algatusel loodud teise samba pensionifondid.

Dokumentidega täismahus saab tutvuda siin:

Tuleva kiri õiguskantslerile
Õiguskantsleri vastus Tulevale

19.10.2018: Tuleva ettepanek Eesti teise pensionisamba väljamaksete süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on rahvakogus kogunud juba üle 1800 allkirja! Anna ka enda panus, et meie elu oleks täiskasvanuea teises pooles parem: