Ühes ettevõttes on 70% töötajatest tõstnud oma II samba maksemäära. Teises napilt 18%. Palgad on mõlemas sarnased. Kas mõni firma tõmbab ligi usinamaid säästjaid või on mingi muu mõjur mängus? Nobeli majanduspreemia laureaat Richard Thaleril on ettevõtete juhtidele lihtne sõnum: kui sinu inimesed ei säästa piisavalt, on see sinu süü.
Richard Thaleri arvates on pikaajalise säästmise soodustamine mitte finantstehniline, vaid käitumuslik probleemküsimus. Aga see ei ole ka lahendamatu mõistatus, sest nii käitumisteadus kui maailma praktika pakuvad välja väga lihtsaid vahendeid selleks, et inimeste kogumine oleks tulemuslikum. Seepärast peabki Thaler seda juhtide süüks: kui vahendid on olemas, miks neid siis mitte kasutada?
Thaleri (ja maailma parimate pensioniplaanide) soovitused on lihtsad: automaatne liitumine, automaatne säästumäära tõstmine, hea vaikimisi valik madala tasuga indeksfondi ning selge viis kogumisplaan endaga kaasa võtta. Need kõik võiksid olla laual, kui inimene töökohta vahetab.
Mida tublimad Eesti ettevõtted teevad (ja teised ei tee)?
Saatsin kümnele tuttavale ettevõtte juhile küsimuse: mitu protsenti sinu töötajatest on tõstnud II samba maksemäära? Sain teada, et meil on „supersäästjatega” ettevõtted, „tublide säästjatega” ja siis „tavalised” ettevõtted, kus maksemäära tõstnute osakaal on sarnane Eesti keskmisele.
Mul ei ole voli nende ettevõtete nimesid avalikustada – seda saab iga firma ise teha. Mõnes neist töötab 70 inimest, suurimas üle tuhande. Need on teadmusmajanduse ettevõtted, kus kõrgem haridus on enamiku tööülesannete täitmise eelduseks ja kus on palgad tublisti üle Eesti keskmise. Nad kõik hoolivad väga oma töötajatest, sest heade inimeste leidmine on nende üks suurimaid katsumusi.
Ja ometigi liiguvad nende töötajad väga erineval teel. Ühed koguvad iga töötamise aastaga kordades rohkem ning maksavad seejuures vähem tulu- ja sotsiaalmaksu. Teised saavad Eesti keskmise tulemuse. Kusjuures ei saa öelda, et ühe ettevõtte töötajatel oleks märgatavalt suurem finantskirjaoskuse tase kui teistel.
Mida siis hea juht teha saab, et tema töötajatel oleks lihtsam ja tõhusam tulevikuks koguda? Hea uudis: tänu Eesti süsteemile saab juht teha seda, mida ta enamasti väga hästi oskab ehk töötajatega rääkida.
Investor Toomas samas kontoris
Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov kommenteeris oma kolleegide kõvasti üle keskmise säästuharjumust: „Kui olla igapäevaselt samas kontoris Investor Toomasega, siis midagi jääb külge ka.” Kõigil ei ole Investor Toomast kontoris istumas, aga juhil on lihtne sarnast mõju saavutada. Kuidas?
Tee info lihtsaks. Iga mõtlev inimene tahab otsuse oma tuleviku rahaasjade osas ise ära teha. Selleks peab enne keegi teine infomürast läbi närima ja valikuid selgelt esitama. Kui ettevõtte ees seisvate valikute selgelt esitamine tuleb igale juhile lihtsalt, miks ei peaks ta siin sedasama tegema?
Tuleta meelde tähtaegu. Kõiki asju saab teha homme. Aga päriselt saavad asjad tehtud siis, kui neil on tähtaeg. Miks see peaks isiklike rahaasjade korda ajamisel olema erinev, kui mõne suure projekti õigeks ajaks ära tegemisel?
Innusta isikliku eeskujuga. Ettevõtte ei pea kedagi sundima, kui juht lihtsalt isikliku eeskujuga innustab. Üldiselt ei taha meist keegi kuulda, mida me „peame” tegema. Aga juhid (ja lapsevanemad) alahindavad tihti kui suured eeskujud nad oma ettevõtte töötajatele on. Siin on sinu võimalus särada näidates oma käitumisega, kuidas sa ettemõtlemist ja head finantsdistsipliini tähtsaks pead.
Tulevikuks säästmine ei ole pehme teema. Ettevõtte juhi käes on tööriistad, millega töötaja kogunenud kapital võib erineda sadades tuhandetes eurodes. Kõige vahvam on see, et selleks ei pea ettevõtte midagi ise juurde maksma vaid aitama töötajad ise paremaid otsuseid teha. (2)
Korduma kippuvad küsimused
1. Kuidas mõjutab II samba sissemakse tõstmine netopalka?
Järgmisest aastast toimub mitu maksumuudatust, mis aitavad paljudel rohkem investeerida ilma, et tuleks midagi loovutada sissetulekust. Siin kalkulaatoris saab igaüks vaadata, kuidas sissemakse tõstmine tema netopalka mõjutab.
2. Millal saab II samba sissemakse protsenti muuta?
Sissemakse protsent muutub kord aastas 1. jaanuaril nende avalduste põhjal, mis on esitatud hiljemalt eelneva aasta novembri lõpuks. Seega, et uuel aastal rohkem koguda, tuleb avaldus ära teha enne 30. novembrit.
Kui sulle makstakse jaanuari alguses välja palk detsembris tehtud töö eest, siis arvestatakse juba jaanuaris laekuvas palgas suuremat II samba sissemakset.
3. Kuidas sissemakse suurendamine tulumaksukoormust vähendab?
Kuna II samba sissemaksed on tulumaksuvabad, peetakse töötasult vähem tulumaksu kinni. Seega, sissemakset tõstes jõuab II sambasse tulumaksumäära ehk 22% võrra suurem summa, kui see, mis muidu laekuks pangakontole. Niisiis, II samba sissemakset suurendades maksad veelgi vähem tulumaksu ja saad tulevikuks rohkem koguda.
4. Millal ja kuidas saab II samba vara kasutada?
II sammas on sinu oma, täpselt nagu sinu pangakontol olev raha ning saad seda kasutada just siis, kui soovid. Tasub aga tähele panna, et riik on seadnud mõned tingimused vara kasutamiseks, olenevalt millal plaanid seda teha. Enne eelpensioniiga saab raha välja võtta ainult täies ulatuses ja sel juhul peab riik kogu summalt kinni tulumaksu. Samuti kaob varakult väljudes 10 aastaks võimalus uuesti II sambas koguda. Alates 60. eluaastast on võimalus ise valida, millal, kuidas ja mis ulatuses II sambast väljamakseid teha. Kõige maksusoodsam on seadistada igakuised fondipensioni väljamaksed, mis on tulumaksuvabad.
- Kui sa tahad teada, mis on sinu ettevõttes II samba makset tõstnud töötajate osakaal sinu ettevõttes, siis seda oskab sulle öelda raamatupidaja, kes teeb palgaarvestusi.
- Pane tähele, et sa ei pea andma oma töötajatele investeerimisnõu. Sa pead lihtsalt andma neile teada, et laual on „tasuta raha” (maksusoodustus), mille riik on neile eraldanud, aga mida nad teadmatusest ei kasuta.
