Kui sinu inimesed ei säästa pensioniks piisavalt, on see sinu süü

Jaga sõbraga:

Eestis juhime riiki nagu tehnoloogiaettevõtet, kirjutas meie president Kersti Kaljulaid. Me peame tegema nii, et see käiks ka Eesti pensionisüsteemi kohta.

Poliitikud, lõpetage juba see lõputu vaidlus selle üle, kas pensioniks koguda on vaja! Keskenduge targa, lihtsa ja inimeste kasu maksimeeriva pensionistrateegia arendamisele! Muidu pole me riik jätkusuutlik.

Nobeli preemia laureaat Richard Thaleril on ettevõtte juhile selge sõnum. Kui sinu inimesed ei säästa pensioniks piisavalt, on see sinu süü. Niisiis, kui me juhime Eestit nagu tehnoloogiafirmat, tuleb riigil võtta vastutus ja luua tööriistad, mis teevad pensioniks kogumise inimestele palju lihtsamaks ja tulemuslikumaks.

Thaler on muuhulgas nõustanud sealsete pensionisüsteemide arendamisel Rootsi ja Suurbritannia valitsusi.

Thaler: pensionisüsteem peab lähtuma inimlikest eeldustest

Pensioniks kogumine on Thalerile hea näide tegelikust probleemist, millega traditsiooniline majandusteadus hakkama ei saa. Robotlikult ratsionaalsete agentide asemel peab pensionisüsteem arvestama päris inimestega, kelle käitumist mõjutab psühholoogia. Kuni me seda ignoreerime, käib mõistlikul viisil säästmine enamikule ka tulevikus üle jõu.

Mida siis teha? Thaler soovitab ettevõtete juhtidele nelja tingimust arvestavat plaani. Esiteks – automaatne liitumine. Teiseks – automaatne säästumäära kasv (Save More Tomorrow). Kolmandaks – head vaikimisi valikud. Neljandaks – ei tohi innustada töötajaid panema kõiki sääste oma tööandja aktsiatesse.

Mida saab nendest soovitustest õppida ettevõtlik Eesti?

Kuidas Estonia, Inc pensioniplaan selles valguses paistab?

Vaikimisi säästma pandud inimesed püsivad raha kogumise rongil paremini kui need, kes peavad ise valima, millises peatuses peale hüpata.

1. Automaatne liitumine – olemas 🙂
Kõik tööturule sisenejad peavad ühinema kogumispensioni ehk teise pensionisambaga. See on tark.

Samas võiks teise samba avada veel täiendavateks automaatseteks sissemakseteks. Lisamaksetest võiks igaühel võimalik loobuda. Aga Thaler on näidanud, et vaikimisi säästma pandud inimesed püsivad raha kogumise rongil palju tõenäolisemalt kui need, kes peavad ise valima, millises peatuses nad peale hüppavad.

2. Säästmise kasv – ei ole 🙁
Thaler soovitab leppida inimestega kokku, et järgmisest palgatõusust läheb näiteks veerand või pool täiendavaks säästmiseks. Eeldusel, et palgad tõusevad, pole raske jõua üsna kiirelt 10 – 12%lise säästumäärani. Meie automaatne säästmine algab ja lõpeb 6% tasemel palgast töökarjääri esimesest päevast kuni pensionini.

3. Hea vaikimisi valik – varsti on 🙂

Siiani on sellega Eestis olnud pahasti. Kui tööle asuv noor ise pensionifondi ei vali, suunab riik tema vara loosiga mõnda konservatiivse strateegiaga pensionifondi. Paraku on enamus Eesti konservatiivse strateegiaga fondidest tänaseks sisuliselt garanteeritud negatiivse reaaltootlusega – fondi kulumäär ületab portfelli jooksva tootluse määra.

Tuleva ettepanekust lähtuv rahandusministri määrus loob alates juunist noortele inimestele pensioni II sambasse kogumiseks päris hea vaikimisi valiku.

Madalad kulud ja maksimaalne aktsia-osakaal on eeldused, et säästud pensionile jõudmise päevaks rohkem kasvaks.

Uue määrusega saadab riik kõik II sambaga liitujad, kes ise fondivalikut teha pole jõudnud, automaatselt madala kulu ja maksimaalse aktsiate osakaaluga pensionifondi. Madalad kulud ja maksimaalne aktsia-osakaal on just need asjad, mis annavad head eeldused selleks, et vähehaaval kogunevad säästud pensionile jõudmise päevaks võimalikult hästi kasvaks.

Nüüd tuleb muidugi rahandusministeeriumil ja finantsinspektsioonil tähelepanelikult jälgida, kas fondivalitsejate müügiagendid hakkavad noori vanadesse, kõrgete kulude ja kehvade tulemustega fondidesse üle meelitama. Heast vaikimisi valikust on vähe kasu, kui pangad selle vastu töötama hakkavad.

Ka näiteks Rootsi laisa pensionikoguja jaoks on vaikimisi valikuks just madalate kuludega indeksifond.

4. Ära innusta ostma oma ettevõtte aktsiaid – enam-vähem olemas 🙂
Meie seaduse nõuded pensionifondide investeeringutele soosivad investeerimist rahvusvahelistele turgudele, mitte jääma Eesti piiridesse. Miks see tähtis on? Enamiku Eesti inimeste vara ja tulu on juba niigi seotud oma koduettevõtte ja -riigiga. Pensionivara investeerimine mujale vähendab piirkonnariski.

Teeme pensionivara väljamaksed korda!

Nobeli preemia laureaadi õppetunnid ei piirdu pensioniks kogumisega. Tarvis on leida ka efektiivne ja inimeste vajadustest lähtuv pensionivara välja maksmise plaan.

Thaleri sõnul see valdkond lausa karjub innovatsiooni järele. Eestis karjub ka.

Ühe võimaliku lahendusena pakub Thaler välja lihtsa asja. Selle osa rahast, mis peab inimesele annuiteedina tagama toimetuleku elu lõpuni, võiks pensioniea saabudes suunata tagasi riiklikku sotsiaalkindlustusse (meie mõistes esimesse sambasse).

See on väga soodne viis pakkuda inimestele indekseeritud pensionimakseid kogu eluks. Kui riik kindlustab kõik kodanikud korraga, pole üksikute lepingute sõlmimise kulusid, inimesed ei pea tegema segadusse ajavaid valikuid, ei pea maandama negatiivse valiku riske (adverse selection). Kindlustusfirmad siin mõistlikku lahendust pakkuda ei suuda – majandusteadlaste järeldust kinnitavad ka täna Eestis pensionile suunduvatele inimestele peale surutavad kehvad pensionilepingud.

Eesti pensioni väljamaksete süsteem täna veel tark ei ole. Teeme selle korda!

3 olulist artiklit

Vaata kõiki artikleid

Kui palju sina kõrgete tasude tõttu kaotad?

Vaata arvutust

Juhend aitab sul 5 minutiga fondi vahetada ilma pikemalt ekslemata. Fondivahetus on kõigile tasuta.

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.