Tuleva ettepanekud pensionireformi eelnõule

Jaga sõbraga:

Kogumispensioni reformikava kriitiline nõrkus on, et see tervikuna ei aita lahendada, vaid pigem süvendab Eesti pensionisüsteemi valusaimat probleemi: suur osa pensioniikka jõudjatest langeb vaesusesse. Tuleva saatis täna rahandusministrile seaduseelnõu parandusettepanekud.

Reformikava tähtsaim saavutus on suurem paindlikkus ja madalamad kulud teise sambasse kogutud raha kasutamisel. Tänu sellele võidavad need, kes teise sambasse kogumist jätkavad. Inimestel, kes pensionisammastesse midagi ei kogu, pole hüppeliselt paremaks tehtud väljamaksetest mingit kasu.

Tuleva asutaja Tõnu Pekk kirjutas eilses blogipostis, et automaatne kogumine teise sambasse on väga hea asi just sellepärast, mida reformi üks eestvedajaid Helir-Valdor Seeder korrata armastab: 20-aastaselt ei peaks veel mõtlema vanadusele ja surmale. Teise samba vabatahtlikuks muutmine soosib neid, kes siiski just noorelt vanaduspõlvele mõtlevad ja oma tuleviku heaks säästmist alustavad. Reform jätab kehvemasse seisu need, kes jõuavad tõsisemalt pensionile mõelda alles keskeas.

Tuleva lähtus rahandusministrile saadetud kirjas eeldusest, et valitsus on juba otsustanud teise pensionisamba vabatahtlikuks muuta – argumente selle sammu poolt ja vastu on juba esitatud piisavalt. Keskendume ettepanekutele, mille rakendamine aitab vähendada otsusega kaasnevaid riske, suurendada säästmist ja parandada säästude tootlust. Siin on Tuleva kommentaarid täies mahus:

 

Lugupeetud Rahandusminister,

Palju energiat on kulunud küsimusele, kas Eesti inimeste pension oleks tulevikus suurem teise pensionisamba olemasolul või puudumisel. Väitluse keskpunktis on ennustused, mille paikapidavust saame täna hinnata vaid tõenäosuste ja riskidena. Paraku ignoreerib senine arutelu kurba tõsiasja, et nii esimene ja teine sammas koos kui ka esimene sammas üksi jätavad enamuse Eesti inimestest pensionieas suhtelisse vaesusesse.

Need riigid, kus vanaduspension tagab väärika äraelamise (nt Soome, Rootsi, Holland jt), eristuvad Eestist eelkõige selle poolest, et esiteks säästavad tööeas inimesed pensioniks oluliselt suurema osa sissetulekust kui meil ja teiseks teenivad säästud kõrgemat pikaajalist tootlust.

Kogumispensioni reform peaks seega teenima kahte eesmärki:

  • suurendada inimeste säästumäära ja
  • parandada vara tootlust.

Tegelikke andmeid analüüsivad uurimused näitavad selgelt, et laiem finantsinstrumentide valik ei suurenda säästmist ega paranda tootlust. Säästmist suurendab see, kui regulaarne raha kõrvale panemine on lihtne ja automaatne. Tootlust parandab süsteemi kulude järjepidev tähelepanu all hoidmine ja langetamine. Rootsi pensioniamet on arvutanud, et 1% võrra kõrgem tasumäär aastas kogumis- ja väljamaksete perioodi vältel tähendab inimesele tagajärjena 28% võrra väiksemat pensioni.(1)

Hea pensionisüsteem on madalate kuludega ning aitab inimesel võimalikult vara alustada ja vältida valitud plaanist kõrvale kaldumist.

On tervitatav, et käesolev eelnõu kõrvaldab ühe suure kohustusliku kogumispensioni puuduse. Seni seadusega peale surutud pensionileping jätab kogujatele pensioniks kätte kuni kolmandiku võrra vähem raha kui võiks. Teise samba väljamaksete süsteemi reform on vajalik ja edasilükkamatu.

Paraku sisaldab käesolev eelnõu olulisi muudatusi, mis

  • vähendavad Eesti inimeste keskmist säästumäära ja suurendavad märkimisväärselt inimeste hulka, kellel pole pensioniikka jõudes mingeid sääste;
  • seavad osa inimeste säästud suurema riski alla ja tõenäoliselt mõjutavad negatiivselt nende säästude tootlust kogumisperioodil.

Samuti ei kasuta kavandatav reform võimalusi aidata inimestel kerge vaevaga rohkem säästa.

Lähtume arusaamast, et valitsus on juba otsustanud viia riigikogusse reformikava, mille aluseks on teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine. Seda arvesse võttes keskendume ettepanekutele, mis aitavad vähendada otsusega kaasnevaid riske ja kõrvaldada ülal mainitud puudusi:

1. Lisada eelnõusse mehhanismid, mis võimaldaks teisest pensionisambast lahkunutel soovi korral võimalikult kiiresti ja lihtsalt uuesti liituda.

Vastasel juhul tekib olukord, kus nooremas eas tehtud samm seab inimese kogu eluks ebasoodsasse olukorda. Palume kaaluda teisest sambast lahkunute automaatset taasliitmist süsteemiga teatud ajaperioodi möödudes. Samuti palume kaaluda ajutiste maksepuhkuste võimaldamist, ilma olulise ajalise piiranguta sissemaksed uuesti taastada. Riigi selge eesmärk peab olema vähendada inimeste arvu, kes teises pensionisambas kogumisest loobuvad.

2. Lisada eelnõusse keeld teha pakkumisi, mis sisaldaks viidet teises sambas kogumise katkestamisele või (eel)pensioniikka jõudes lõpetamisele ja raha muudel otstarvetel kasutamisele.

Teise samba varaga seotud pakkumiste keeld peab laienema kõigile kaupade ja teenuste, kaasa arvatud finantsteenuste pakkujatele. Soovitame tutvuda Suurbritannia finantsjärelvalve analüüsiga, mis tuvastas pensionivara välja võtmisel suurima ohuna just kõrgema riski ja suuremate kuludega finantstoodete pakkumise pankade, kindlustusseltside ja muude teenusepakkujate poolt.(2)

3. Kohustada Rahandusministeeriumi ühe aasta jooksul pärast reformis kavandatud muudatuste rakendumist läbi viia analüüs turul pakutavate pensioni investeerimiskontode tasude ja riskiprofiilide sobivuse kohta pikaajaliseks kogumiseks.

Eelnõu kinnitamise ajaks ei ole selge, millistel tingimustel hakkab seadusega kitsalt piiratud ring pakkujaid pensioni investeerimiskonto teenust pakkuma. On suur oht, et täiendav valikuvabadus toob endaga kaasa keerulise kulustruktuuriga, varjatud tasusid sisaldavate ning ebaproportsionaalselt kõrge riskitasemega finantstoodete pakkumise.

4. Lisada eelnõusse kohustus Maksuametile teavitada teise sambaga mitteliitunuid ning teisest sambast lahkunuid võimalusest teise sambaga uuesti liituda.

1982. a või varem sündinutel on võimalus alates 2020. aasta augustist teise pensionisambaga vabatahtlikult liituda. On tähtis, et riik teeks omalt poolt kõik võimaliku, et inimesed oleks sellest võimalusest õigeaegselt informeeritud. Samuti peab riik hoolitsema selle eest, et teise sambasse kogumise katkestanud inimesed saaksid õigeaegselt info uuesti liitumise võimalusest.

5. Eemaldada eelnõust säte, mis tõstaks kolmandasse sambasse kogutud vara välja võtmisel soodus-tulumaksumäära rakendumise 55. eluaastalt eelpensionieani.

Täiendavad piirangud peavad olema selgelt põhjendatud. Tulevale ei ole teada ühtegi probleemi, mida see säte lahendada võiks. Kogutud vara kasutamise paindlikkus on vabatahtliku kogumise soodustamisel olulise tähtsusega.

6. Keelata kolmanda samba fondide ning kindlustustoodete pakkujatel võtta kogujatelt sisenemis- ja väljumistasu.

Teises pensionisambas keelas riik kõrged väljumistasud 2017. aastal. See säästab pensionikogujatele miljoneid eurosid aastas. Riik peab otsustavalt jätkama pensioni kogumisega seotud kulude vähendamist, alustades kolmanda samba sisenemis- ja väljumistasude kaotamisest sarnaselt teise pensionisambaga.

Lisaks palume kaaluda depooteenuse pakkumisel piirangute kaotamist rahvusvahelistele depoopankadele – see vähendaks kordades depooteenuse kulusid, mida fondivalitsejad maksavad inimeste pensionivara arvelt.

Tulundusühistu Tuleva on pensionikogujate huve esindav enam kui 5300 liikmega organisatsioon. Oleme valmis igati aitama, et Eesti pensionisüsteem looks inimestele paremad eeldused väärikaks eluks tulevikus.

Lugupidamisega

TuÜ Tuleva juhatuse liikmed Priit Lepasepp ja Tõnu Pekk


(1) Orange Report – Annual Report of the Swedish Pension System 2018, lk 41: “If the charge for costs for the same period as in the example above is 1 percent, pension capital savings will be 72 percent of what they would have been with a fee of 0 percent; in other words, 28 percent is lost in charges for costs.”

(2) Financial Conduct Authority, Retirement Outcomes Review 2017

3 olulist artiklit

Vaata kõiki artikleid

Kui palju sina kõrgete tasude tõttu kaotad?

Vaata arvutust

Juhend aitab sul 5 minutiga fondi vahetada ilma pikemalt ekslemata. Fondivahetus on kõigile tasuta.

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.