Peagi kehtestatakse Eestis 2% suurune julgeolekumaks, mida hakkavad maksma kõikidelt tuludelt nii eraisikud kui ka ettevõtted. Muuhulgas lisandub julgeolekumaks pensionite väljamaksetele. Keda maks tegelikult puudutab? Mida Tuleva maksust arvab?
Kui lükkad pensionivara kasutamist edasi, siis maksu ei lisandu
Suuremat osa kogujatest ei puuduta julgeolekumaks pensionisammaste vaatest kuidagi. Julgeolekumaks on planeeritud kehtima aastatel 2026–2028 ning see lisandub ainult pensionisammastest väljamaksetele. II ja III sambasse sissemaksete tegemist julgeolekumaks ei mõjuta.
Teen puust ja punaseks, mis ja kuidas muutub. Nagu varem, saab koguja III samba sissemaksetelt tulumaksu tagasi. II samba sissemaksetelt tulumaksu ei võetagi. Siin muudatusi pole.
Pensionisammastesse kogutud raha väljamaksmisel tuleb maksta tulumaksu. Kui teed seda enne 60. sünnipäeva, on ühekordse väljamakse puhul tulumaks 22% (alates 2025. aastast, sel aastal veel 20%). Pensionieas tuleb ühekordse väljamakse puhul maksta soodustulumaksu 10% ning igakuise pensionilisa ehk fondipensioni võtmise puhul tulumaksukohustust ei teki. Ka siin pole muudatusi.
Aastatel 2026–2028 tuleb aga pensionisammastest väljamaksete tegemisel lisaks tasuda 2% julgeolekumaksu. Erinevalt tulumaksust ei sõltu julgeolekumaksu määr sellest, kuidas pensioniraha välja võtad.
Seega ei puuduta julgeolekumaks sinu pensionit, kui oled seda alles kogumas. Julgeolekumaks puudutab sind, kui plaanid võtta II või III sambasse kogutud raha kasutusele kas aastal 2026, 2027 või 2028. Kui kasutad pensionisammastesse kogunenud raha fondipensionina, on mõju üsna väike, sest maks puudutab vaid kolme aasta väljamakseid.
Mida Tuleva julgeolekumaksust arvab?
Tuleva on pensionikogujate ühistu. Meie liikmete hulgas on nii parem- kui ka vasakpoolsete vaadetega inimesi. Seetõttu pole meie asi öelda, kas maksud peaksid olema kõrgemad või madalamad. Küll aga on meie roll olla kogujate hääletoru ja seista selle eest, et seadusandlus soodustaks tulevikuks kogumist.
Arutasime Tuleva meeskonnaga, kas peaksime tegema Riigikogule ettepaneku jätta pensioni väljamaksed julgeolekumaksu alt välja. Otsustasime seda mitte teha.
Peamiselt on küsimus solidaarsuses – II ja III samba väljamaksete julgeolekumaksust vabastamine ei tundu meile õiglane, sest seda maksu maksavad kõik. Ka kõige väiksema sissetulekuga pensionärid, kes saavad 372-eurost rahvapensioni. Pole põhjust arvata, et II ja III samba väljamaksete saajad on neist halvemal järjel, pigem vastupidi.
Liiatigi on julgeolekusse panustamine ka kogujate huvides. Paljud kogujad tunnevad muret, mis saab nende pensionivarast sõja korral. Julgeolekusse panustamine aitab neid muresid lahendada.
Põhimõtteliselt võiksime siiski vastu seista sellele, et pensionisüsteemis tehakse järjekordne reform, sest iga muudatus vähendab süsteemi vastu usaldust ja võtab julguse tulevikuks koguda. OECD on toonud välja, et sagedased muudatused pensionisüsteemis vähendavad usaldust isegi enam kui väike pension.
Muudatusi ei tehta ainult Eestis. Sarnaseid reforme (näiteks II samba vabatahtlikuks muutmist) on tehtud ka pea kõikides teistes Ida-Euroopa riikides. Sageli on reformid suuremadki kui Eestis. Näiteks vähendati Lätis II samba makseid plaanitud 10% sissetulekult esmalt 8%-ni, siis 6%-ni ja alates järgmisest aastast 5% peale. Leedu tulevane peaministripartei lubas valimistel võimaldada võtta II sambast raha välja.
Ent samuti ei ole kogujate huvides see, kui pensionisüsteemis hoitakse õiguskindluse põhimõttele tuginedes muudatusi pikalt kinni. Pensionisüsteem ei ole sugugi valmis ja ideaalne. Näiteks tahaksime, et tööandjate kaudu oleks kogumine senisest soodsam; et III samba tulumaksuvabastus oleks varasemast paindlikum; ja et müügimeestel ei oleks võimalik kaubanduskeskustes ostlejaid pensionisammastega tülitada. Mida konservatiivsem on pensionisüsteem, seda kauem võtavad need muudatused aega.
Oluline sõnum seaduseloojale
Kuigi oleme otsustanud julgeolekumaksu seaduse eelnõu vastu mitte seista, on oluline panna seaduselooja südamele, et pensionisüsteemi muudatustest tuleks anda ette teada võimalikult pikalt ning et kindlasõnaliselt antud lubadusi ei murtaks. Kui julgeolekumaks kehtestatakse 2028. aastani, siis peaks ka see selle ajani kehtima. Viimasel hetkel selle pikendamine seaks pensionikogujate usalduse suure kahtluse alla.
