Tuleva palus õiguskantsler Ülle Madisel kontrollida, kas Eesti inimestele seatud piirangud oma pensionivara kasutamisel rikuvad omandipõhiõigust. Õiguskantsler ütles vastuses, et inimestele seatud piirangud pensionivara kasutamisele pole põhiseadusega ilmselges vastuolus, aga riigikogu peab otsima lahendusi pensioni II samba kitsaskohtadele, suurendades ka väljamaksete paindlikkust kindlustusfirmade kasumi arvel.
Märge 19.10.2017: Kuna kindlustusseltsid on väitnud, et õiguskantsleri sõnu on kasutatud kontekstist välja võetuna, tutvu kindlasti ka Õiguskantsler Ülle Madise kirjaga tervikuna. Tutvu Tuleva ettepanekuga ja anna oma allkiri, et saaksime kõik tulevikus oma II sambasse kogunenud vara soodsamalt ja paindlikumalt kasutada!
Enamik inimesi peavad oma II sambasse kogutud raha kasutamiseks ostma kindlustustoote ehk sõlmima pensionilepingu. Tuleva võrdles kohustusliku II samba eesmärke kehtivate seadustega ning leidis, et piirangud ei ole eesmärkidega kooskõlas.
Tuleva juhtis õiguskantsleri tähelepanu muuhulgas sellele, et riik pole seadnud mõõdikuid II samba eesmärgina nimetatud pensioni piisavuse hindamiseks. Samal ajal piirab riik ebamõistlikul määral inimeste õigust oma pensionivara kasutada. Enamik pensionile suundujaid on sunnitud sõlmima pensionivara kasutamiseks kuluka kindlustuslepingu ka siis, kui nad seda ei vaja. Näiteks juhul, kui neil on ka muid sääste, mis tagavad piisavad vahendid toimetulekuks elu lõpuni. Samuti ei võimalda kehtiv seadus vajadusel kasutada korraga suuremat osa pensionivarast – näiteks kui pensionäri tervis ootamatult halveneb ja pikkade järjekordade tõttu pole haigekassa kaetav ravi talle kättesaadav.
“Hetkel pole võimalik väita, et Eesti kogumispensioni süsteem kätkeks Teie tõstatatud küsimustes ilmselget vastuolu põhiseaduse §-ga 32 ehk rikuks omandipõhiõigust,” vastas õiguskantsler Ülle Madise Tuleva Tulundusühistule eile pärastlõunal saadetud kirjas. Tema sõnul on aga pensionisüsteemi probleemide arutelu oluline ja vajalik, et mitte jääda kinni kunagi tehtud valikute kriitikavabasse õigustamisse.
“Loodetavasti jõuab peatselt Riigikokku kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille raames saab Riigikogu otsida lahendusi ka nendele II samba kitsaskohtadele, millele on juhtinud tähelepanu Riigikontroll ja Pension 2050 programmi raames Eesti Koostöö Kogu,” seisab õiguskantsleri vastuses.
Õiguskantsleri sõnul tuleks muuta pensionilepingu sõlmimist paindlikumaks ajal, mil kõikide osakute korraga realiseerimine pole inimesele kõige soodsam, ja suurendada kasutajate paindlikkust kindlustusandjate kasumite arvel. Samuti peaks Riigikogu arutama, kuidas senisest enam tegeleda inimeste teadlikkuse suurendamisega ning kas ja kuidas inimesi rohkem nõustada nii II sambaga liitumisel kui ka enne vanaduspensioniikka jõudmist.
“Oleme tänulikud, et õiguskantsler tuletab Riigikogule meelde kohustust tegeleda II samba probleemide lahendamisega,” ütles Tuleva ühistu juht Tõnu Pekk. “Kogumispensionide seaduse muutmise eelnõu seletuskirjast selgub kahjuks, et selle ettevalmistamisel tehti koostööd kindlustusseltside, aga mitte pensionikogujate endi esindajatega.”
Eesti pensionikogujaid ühendava organisatsioonina on Tuleva oma ettepanekud eelnõu täiendamiseks teinud. Tõnu Pekk avaldas lootust, et Rahandusministeerium kutsub peatselt kokku ümarlaua, et II samba probleemidele koos pensionikogujate endiga lahendusi otsida.
Tuleva on tulundusühistu, mille liikmeks saavad astuda kõik Eesti inimesed, kes koguvad regulaarselt väikeseid summasid säästes oma tuleviku jaoks raha, näiteks pensioni teise sambasse. (1)
Dokumentidega täismahus saab tutvuda siin:
Tuleva kiri õiguskantslerile
Õiguskantsleri vastus Tulevale
19.10.2018: Tuleva ettepanek Eesti teise pensionisamba väljamaksete süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on rahvakogus kogunud juba üle 1800 allkirja! Anna ka enda panus, et meie elu oleks täiskasvanuea teises pooles parem:
_________________
(1) Loe 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformi kohta, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata ka 4% või 6% brutopalgast, kusjuures riik lisab 4%.