Tõnu Pekk: II ja III samba eest võiks sõna “pension” ära võtta

Kas pensionist elamise mudel üldse muutuvas tulevikus toimib, küsis ajakirjanik Hando Sinisalu täna Äripäeva raadios Tuleva asutaja Tõnu Pekilt. 

“Ma arvan, et ka tulevikus saab olema nii, nagu viimased neli-viis tuhat aastat on olnud: suuremad valikud on sellel, kellel on kapitali, kui sellel, kellel ei ole,” vastas Pekk. “Minu meelest võiks pensionisammastelt sõna “pension” eest ära võtta. Teine ja kolmas sammas on lihtsalt väga head tööriistad, mille abil saad ilma suurt ohverdust tegemata oma tuleviku jaoks raha koguda.

 

Väga võimalik, et maailm on tõesti 20-30 aasta pärast teistsugune paik kui täna. Tõenäoliselt on see endiselt niisugune maailm, kus suuremad valikud on neil, kellel on kapitali. Need, kellel ei ole, sõltuvad ka tulevikus riigist. Ja nagu täna näha, ei ole riik väga palju ette võtnud selleks, et sul tulevikus sissetulekut oleks. 

Minu arvates ei ole selle reformi kõige suurem probleem see, kas raha kogumine on kohustuslik või vabatahtlik. Kõige suurem probleem on ikka selles, et kogu arutelu ignoreerib lihtsat fakti: ükskõik kas koos teise sambaga või ilma teise sambata – need inimesed, kes pensionist loodavad elada, elavad vaesuses.

Pensionireformi eesmärk peaks seega olema suurem pension. Aga pensionide tõstmiseks ei ole muud vahendit, kui et kuskilt peab raha juurde tulema. Ja pensionireform peakski seetõttu vastama küsimusele, kust see raha juurde tuleb?

Reformi-eelnõu kuritegelik puudujääk ongi see, et valitsus pole isegi teinud katset sellele küsimusele vastata. Selle asemel ütlevad reformi eestvedajad, et on täitsa ok, kui sa oma tuleviku jaoks raha kõrvale ei pane. Et noored inimesed ei peagi pensionile mõtlema. Aga nad jätavad ütlemata selle, et riik sellele ka ei mõtle ja et riik ei kavatse sinu eest hoolitseda.

Täna seisab iga 20-30-aastase inimese ees tõsine küsimus: kes hoolitseb sinu tulevikupensioni eest?

Kui sa usaldad, et küll valitsused tulevikus ikka tõstavad makse või jagavad riigieelarvet ümber nii, et ka need, kellel endal sääste pole, saavad normaalset pensioni, siis võid tõesti teise sambasse kogumise lõpetada. Mina ise selle peale ei looda. Parem, kui suurem summa koguneb su enda isiklikule pensionikontole kui kusagile riigieelarvesse. 

Reformil on ka üks suur tugevus: seda raha, mis mina teise sambasse kogun, saan tulevikus kasutada täpselt nii, nagu ise heaks arvan. See tähendab, et teine ja kolmas sammas on nüüd lihtsalt väga head viisid, kuidas endale tulevikuks suurem summa raha koguda – küll sa siis hiljem jõuad mõelda, kas hakkad sellest rahast endale pensioni maksma või ostad suvila või lähed hoopis ümbermaailmareisile. Loogiline on, et seda otsust saad teha ainult siis, kui oled midagi kogunud.”

Kuidas valida pensionifondi, kui oled 18-55-aastane?



 

Eesti jälle kõige kehvem – kuidas paremini saaks?

Eelmine aasta oli kehv pensionikogujatele üle Euroopa, aga kõige sügavamas miinuses lõpetasid Eesti pankade kolmanda samba fondid, vahendas ERR eile Better Finance’i iga-aastase raporti tulemusi.

Eesti silmapaistvalt kehv saavutus jõudis ka Financial Times-i veergudele.

Meie pankade juhitud fondide inflatsiooni ja tasude järgne tootlus oli investorkaitse organisatsiooni Better Finance andmeil 2018. aastal -9,8 protsenti. Teistes Euroopa Liidu riikides kõikus reaaltootlus nullilähedasest Austrias kuni -6,6%ni Lätis.

Mida need sünged numbrid meile räägivad?

Kõigepealt kõige tähtsam, mida ei tohi unustada meie, kes me nüüd Tuleva kolmanda samba fondis kogume: aktsiate hinnad kõiguvad. Neisse on mõistlik investeerida pikaajaliseks kogumiseks mõeldud raha.

“Aktiivne juhtimine” kogujat ei kaitse

Mäletate jutte, et aktiivse juhtimise eest tulebki rohkem maksta: ettenägelik fondijuht tõmbab õigel ajal pidurit ja kaitseb meie raha turgude tormide eest? Vastupidiselt pankade lubadustele kukkus see lootus vähemalt 2018. aastal kolinal läbi.

Kõrged teenustasud ning keerulised ja läbipaistmatud tooted viivad madala tootluseni.

See ei tule vast üllatusena. Ka Better Finance’i raport toob taaskord välja, et enamus Eesti pensionifonde on kahtlaselt kapi-indeksifondide moodi – tegelikult passiivselt juhitud, ehkki pangad müüvad neid “aktiivselt juhitud” fondide sildi all.

Kapi-indeksifondide tootlus kujuneb lihtsalt ja jääb paratamatult ausate, madalate kuludega indeksifondide tootlusele alla: indeksi tootlusest, olgu see pluss- või miinusmärgiga, lähevad veel maha kõrged kulud.

Loeb pikaajaline tootlus

Kui Tuleva kolmanda samba fond oleks alustanud 2018. aasta alguses, oleks aasta lõpus ka meie kontod punases olnud. Maailma aktsiaturgu peegeldava MSCI ACWI indeksi tootlus oli mullu -4,9%. Koos fondi kuludega, mis on küll suurtest pangafondidest üle kolme korra madalamad, ja inflatsiooniga oleks reaaltootlus jäänud 8-9% miinusesse.

See on hea meeldetuletus: ära investeeri aktsiafondi raha, mida sul kindlasti järgmisel aastal vaja läheb. 2018 ei olnud aktsiaturgudel esimene ega viimane halb aasta.

Better Finance’i raport ise ei keskendu tegelikult ühe aasta tulemustele ja on isegi 10-aastaste tulemuste võrdlemisel vaoshoitud. Pensioniks raha kogumine on pikaajaline protsess. Ka kümne aasta tulemused võivad oluliselt kõikuda sõltuvalt sellest, kas võrdlust alustatakse mõne viimase suure turbulentsi eelsest või järgsest kuupäevast.

Näiteks Eesti teise samba pensionifondide kümne aasta reaaltootlus oli raporti järgi 2008 – 2017 negatiivne: -1,3% aastas, aga 2009 – 2018 positiivne: +1,8% aastas.

Fondide kõrged ja läbipaistmatud tasud toovad kogujatele kahju

Aga kui isegi ajaloolisest kümne aasta tootlusest ei saa kaugele ulatuvaid järeldusi teha, siis millest saab? Siin on Better Finance otsekohene:

Kõrged teenustasud ning keerulised ja läbipaistmatud tooted viivad madala tootluseni. Enamus selliseid pensionifonde saavutab ka parimal juhul napilt inflatsiooni-lähedase tulemuse. Kogujatel pole tegelikult lootust oma vara kasvatada.

Läbipaistmatult üles ehitatud kulud tähendavad, et tegelikult me ei teagi, mis Eesti inimeste varaga kolmanda samba toodetes juhtunud on. Better Finance’i statistika ei peegelda paraku kogu Eesti kolmanda samba tootlust. Peaaegu kaks kolmandiku inimeste rahast on ju kolmanda samba kindlustuslepingutes, kus kõrgetele sisenemis-, väljumis- ja haldustasudele lisandub veel rida tasusid, mida aasta baasile arvutada ja võrrelda on praktiliselt võimatu. Kindlustustoodete tootluse kohta ei ole Better Finance`il mingit infot. Ülevaadet ei paku kogujatele pensionikeskus ja seda pole tõenäoliselt ka rahandusministeeriumil.

Kogumistooted tuleb muuta lihtsamaks ja odavamaks, kordab Better Finance. Eriti suur probleem on just vabatahtlike toodetega nagu Eesti kolmas sammas. Siin peaks rahandusministeerium tegelema kõigepealt sellega, mis silma karjub. Esiteks, me ei tea ligilähedaseltki, millist tootlust enamus Eesti kogujate rahast teenib. Teiseks, meil ei ole võimalik võrrelda kõiki kulusid, mida teenusepakkujad inimeste rahast tasudeks võtavad.

Ka kindlustusseltside kolmanda samba toodete tootluse ja tasude info tuleb koondada pensionikeskusesse. Meie e-riigis ei tohiks ju käia üle jõu kolmelt pangalt ja kahelt kindlustusseltsilt veidi rohkem infot küsida?


Graafik ülal: Financial Times

 

Teade Tuleva pensionifondide tingimuste muudatustest

1. jaanuaril jõustuvad Tuleva pensionifondide tingimuste muudatused. Kõige tähtsam: kolme aasta jooksul tõstame aktsiate osakaalu Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis seniselt 73%lt 100%ni. 

Mis täpsemalt muutub? 

1. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi eesmärk on saavutada võimalikult ligilähedane tootlus MSCI ACWI finantsindeksile. Seni lubasid fondi tingimused investeerida vaid kuni 73% varast MSCI ACWI järgivatesse aktsiafondidesse ja kuni 27% varast Bloomberg Barclays Global Aggregate Index järgivatesse võlakirjafondidesse. Uus mudelportfell lubab investeerida aktsiafondidesse kuni 100% fondi varast – üleminek toimub järk-järgult kolme aasta jooksul.

2. Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi portfell vaadatakse üle ja avalikustatakse edaspidi aasta esimeses, mitte teises kvartalis.

3. Kui Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi või Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi arvelduskonto jääk ületab miljoni euro piiri, tuleb edaspidi vaba raha investeerida kümne päeva jooksul, senise ühe tööpäeva asemel. Endiselt kehtib kohustus investeerida vaba raha iga kalendrikuu kolmandal tööpäeval.

4. Tuleva Maailma Aktsiate ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tingimustes on tõlgendamise huvides täpsustatud fondi arvelt makstavate tehingukulude loetelu. Uue sõnastusega välja toodud kulud olid ka enne osa fondi tehingukuludest ega mõjuta fondide jooksvate kulude määra.

5. Ajakohastasime sõnastust Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi prospektides pensionide maksustamise osas.

Miks muutub?

Tuleva pensionifondide investeerimisstrateegia põhineb kahel lihtsal, andmetest lähtuval seaduspärasusel. 

1. Ilma riski võtmata ei saa tulu teenida. Aktsiate tootlus kipub lühiajaliselt rohkem kõikuma, aga pikaajaliselt on aktsiad andnud kogujale oluliselt parema tootluse kui võlakirjad. 

2. Mida madalamad on fondi kulud, seda paremad eeldused on saavutada pikaajaliselt hea tootlus. 

Varem lubasid Eesti seadused investeerida aktsiatesse vaid kuni kolmveerandi teise samba pensionifondi varadest. Hiljuti see piirang kadus. See on pensionikogujatele hea uudis. Tänu sellele saame muuta Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tingimusi ning suurendada aktsiate osakaalu järgmise kolme aasta jooksul seniselt 73%-lt 100 %ni.

Aktsiate osakaalu muutus

Miks me kohe kõiki võlakirju maha ei müü ja vabanenud raha aktsiatesse ei suuna? Kaks põhjust. 

Esiteks, aktsiate hinnad turgudel kõiguvad. Muudame investeerimisstrateegiat järk-järgult – nii maandame riski, et aktsiate suures mahus juurde ostmise päev jääb just täpselt järjekordse turutsükli tippu. Ka tavapäraselt ostame fondi aktsiaid juurde ikka vähehaaval: just nii nagu igakuised maksed meie osakuomanikelt fondi laekuvad. Ostude ajas hajutamine on hea ja lihtne viis, kuidas igapäevaste turu kõikumiste riski portfelli pikaajalisele tulemusele vähendada.

Teiseks, kuna meie fondi laekub regulaarselt raha juurde, saame strateegiat muuta nii, et palju portfellis olevaid võlakirju müüma ei peagi. Nende osakaal väheneb fondimahu kasvu tõttu iseenesest. Mida vähem ostmist-müümist, seda madalamad on fondi kulud. Ja nagu me juba teame: ka kauplemiskulud tuleks ikka pensionikoguja taskust.

Tänu strateegia muutusele muutub tulevast aastast ka meie fondi tulemuste võrdlemine indeksiga lihtsamaks. Varem järgisime 73% ulatuses MSCI globaalset aktsiaindeksit ja 27% ulatuses Bloomberg Barclays globaalset võlakirjaindeksit. Tulevikus on meie võrdlusindeks MSCI globaalne aktsiaindeks. Üks arvutus vähem. 

Muutsime ka fondi varade investeerimise protseduurireeglit. Et vältida fondi mahu kasvades vajadust teha ostutehinguid mitu korda kuus, pikendasime perioodi, mille jooksul fondi arvelduskontole kogunenud raha tuleb investeerida, kümnele päevale. See annab osakuomanikele kokkuhoidu: tehes kolm-neli  korda kuus ostutehinguid, peaksime maksma rohkem tasusid.

Oleme juhtinud tähelepanu probleemile, pankade fondivalitsejad kipuvad pensionikoguja taskust võetavaid kulusid varjama ja ilustama.  Arutasime kevadel oma depoopanga ja finantsinspektsiooniga kulude kajastamist pensionifondide tingimustes ja täpsustasime kulude osas ka oma fondide tingimusi. Tuleva tasudes jätkub langustrend: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi jooksvad tasud langesid 0,47%lt 0,46%le ja Maailma Võlakirjade Pensionifondil 0,5%lt 0,49%le.

Kui tekkis küsimusi, võta ühendust: kirjuta tuleva@tuleva.ee või 644 5100. 

Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tingimuste muudatused kooskõlastati 19. augustil 2019 Finantsinspektsiooni juhatuse 19.08.2019 otsustega nr 4.1-1/119 ja 4.1-1/120. Osa muudatustest on olulised. Et fondidest enne tingimuste ja prospekti jõustumist väljuda, peab nõuetele vastav pensionifondi vahetamise- ja valiku avaldus olema esitatud ja registripidajale laekunud hiljemalt tänavu 30. novembril. Muudatusi sisaldavad dokumendid on siin: 

Muudatuste olulisuse analüüs
Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tingimused
Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi põhiteabe dokument
Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tingimused
Tuleva kohustuslike pensionifondide prospekt

 

Kui palju me juba Tulevas tasudelt võitnud oleme?

Meie ühiste pensionifondide esimese aasta jooksul tõi ligi 7000 inimest Tulevasse kokku 56 miljonit eurot. Kui palju me juba kasu saanud oleme?

Esiteks säästsime 470 000 eurot tänu sellele, et Tuleva ettepanekul keelas riik pankadel võtta fondi vahetamise eest 1% investorite varast endale osakute tagasivõtmistasuks.

Teiseks, juba tänaseks oleme me Tulevas raha kogudes säästnud pensionifondi tasudelt 325 000 eurot. See on kõige tähtsam sääst, mis kasvab iga aastaga järjest kiiremini.

Tulevas maksame tasudeks alla 0,5% aastas (sh valitsemistasu 0,34%). See on ligi kaks ja pool korda vähem kui keskmises panga pensionifondis, mis võtab igal aastal klientide varast tasudeks 1,22% (sh valitsemistasu 1,08%).

Niisiis, pealtnäha pisikestest muutustest oleme lühikese ajaga säästnud 800 000 eurot.

Pisikesed muutused toovad suure võidu

Pensionifondi tasude mõju on lihtne alahinnata. Pool protsenti, protsent siia-sinna: vaevalt, et nii tillukesed numbrid eriti palju loevad? Loevad küll: kahel viisil.

Esiteks, tänu sellele, et palju inimesi saavutab väikese võidu, on mõju juba lühikese ajaga väga suur. Ühekordselt fondi vahetamise tasult ja igal aastal võetavatelt valitsemistasudelt säästetud 800 000 eurot on reaalne raha, mis teenib järgmistel aastakümnetel meile maailma väärtpaberiturgudel tulu.

Teiseks, esialgu väike mõju muutub ka üksikisiku jaoks suureks pika aja jooksul. Kui 1900-euro suuruse kuupalgaga 30-aastane inimene toob täna oma vara keskmisest panga fondist Tulevasse, hoiab ta oma 65ks sünnipäevaks fonditasudelt kokku ligi 30 000 eurot.

See ongi Tuleva pensionifondide suur erinevus. Meie omanikud on pensionikogujad ise. Hoiame tasud võimalikult madalal ja panustame ainult tegevustele, mis investoritele väärtust loovad.

Miks me kuludele nii suurt tähelepanu pöörame?

Maailma juhtivad analüüsikeskused on leidnud, et madala tasuga pensionifondid saavutavad investoritele reeglina parema tootluse kui need fondid, mis võtavad kõrgemat tasu.

Väärtpaberiturgudel on vähe asju, mida kindlalt lubada saab. Maailmamajanduse käekäik pole meie kontrolli all. Tõuse ja torme ette ennustada ei oska ükski Eesti fondijuht – muidu poleks nende juhitavate pensionifondide tulemused läbi aastate nii kehvad. Aga kulud on selge suurus: mida rohkem läheb tasudeks, seda vähem jääb sulle tulust, mida sinu raha turgudel teenib.

Aga kuidas on tootlusega?

Tulevas pensionit koguvad inimesed on meie ühiste fondide käivitamisest saadik teeninud 2,9 miljonit eurot investeerimistulu. Eesti keskmises pensionifondis oleks me vara kasvanud kolm korda vähem – vaid 0,9 miljoni euro võrra.

See viimane näitaja on oluliselt vähem kõnekas kui eelmised: ühe aasta tulemustest pole pikaajalisel investoritel võimalik mingeid kaugeleulatuvaid järeldusi teha.

Ühte tasub siiski tähele panna. Suur osa Tulevasse kolinud inimesi kogus varem pensionit pensionifondides, kus enamus varast oli investeeritud madala tootlusega võlakirjadesse. Veel rohkem inimesi püsib ikka veel sellistes fondides. Need inimesed on ilma jäänud tulust, mida aktsiad viimastel aastatel maailma investoritele pakkunud on. Väärtpaberiturgudel on päris kindel, et tõusule järgneb varem või hiljem langus ja vastupidi. Võlakirjade hinnad kõiguvad vähem, aga seni on aktsiad pikas plaanis andnud investoritele alati parema tulemuse.

Anna oma varale kasvuks head eeldused täna

Seega, kui sul on veel pensionini vähemalt kümme aastat aega, lood oma raha kasvuks head eeldused nii:

  1. Maksa võimalikult vähe vahendajatele tasudeks – vali madala tasuga pensionifond.
  2. Eelista kõrgema riskiga varaklasse – vali agressiivse strateegiaga fond, mis investeerib võimalikult suure osa varast aktsiatesse.

Eesti seadus lubab pensionifondi vahetada kolm korda aastas. Järgmine fondi vahetamise tähtaeg on ukse ees: inimesed, kes märkavad teha avalduse hiljemalt 31. juulil, hakkavad kaasaegses, madalate kuludega fondis raha koguma neli kuud varem kui need, kes lükkavad otsustamise augustisse.

Ainuüksi järgmise nelja kuuga hoiame meie, Tulevas raha koguvad inimesed tänu madalale tasule kokku veel üle 130 000 euro. Ole meie seas!

Juhend

 


Tekstis kasutatud arvud on pärit Pensionikeskusest ja arvutused on siin.

Kutse arendajatele: Tuleva neljas sprint!

“Tuleva on Eesti põnevaim sotsiaalne ettevõte.”
Taavet Hinrikus, Transferwise

KES: Tõnu Pekk, Jordan Valdma, Uku Tammet + veel kuni kolm full stack arendajat.
MILLAL: 16.-20. juulil
KUS: Tuleva kontoris Tallinnas: Telliskivi tn 60
TASU TÖÖ EEST: 2880€ (Tasu läheb tööpanusena Tuleva liikmekapitali)

Tuleva liikmed polnud pankadega rahul ja otsustasid ise koos paremini teha. Võtsime kohalikud vahemehed valemist välja ja käivitasime otse koostöös maailma suurima fondivalitseja Black Rock-iga ise päris oma pensionifondid. Tuleva omanikud ei mängi klientidega nullsummamängu, sest omanikud ise ongi kliendid. Tuleva investeerimisstrateegia lähtub andmetest, mitte fantaasiatest ega usust targa fondijuhi maagiasse. Tänaseks oleme tõestanud, et mudel töötab.

Tuleva veebikeskkonna abiga leidis kaasaegse, madalate kuludega pensionifondi juba esimese aastaga ligi 6000 inimest. Nemad kokku säästavad elu jooksul valitsemistasudelt vähemalt 100 miljonit eurot. Aga need on alles esimesed sammud.

Meil ei ole pangakontoreid ja me ei rendi müügiagente sind poodidesse kiusama. Me anname lihtsalt ärksatele inimestele tööriistad selleks, et ise sobival ajal teadlik otsus teha. Tuleva liikmetest arendajad tegid esimeste sprintidega ära selle, milleks pankadel kulus aastaid – meie veebirakenduses saad sisse logides näha oma II samba konto seisu ja vahetada pensionifondi. pension.tuleva.ee

Tuleva koduleht aitab sul valida pensionifondi nii, et su vara teeniks tulu sulle, mitte pangale. Kalkulaatorist saad vaadata, mitukümmend tuhat eurot sa elu jooksul tasudeks maksad. Meie arendus on loomulikult kõik open source.

Me oleme nüüd pankadega vähemalt võrdses positsioonis. Aeg on teha seda, mida pangad pole veel suutnud või tahtnud.

Kui palju sinu pensionifondi investeeringud teenivad?

Me ei kuva oma kodulehel fondi osaku väärtuse kõikumist, sest sellel infol ei ole inimese jaoks tegelikult mingit väärtust. Nagu me lubasime: me kulutame aega ja raha ainult asjadele, mis loovad oma tuleviku jaoks raha koguvatele inimestele väärtust.

Aga inimesed tahavad õigustatult teada, kui palju nende investeering on tulu teeninud. Mis erinevus on osakuhinna muutusel, mida pangad kuvavad, ja sinu vara tootlusel? Loe lähemalt meie blogist.

Järgmise sprindi käigus tahamegi lahendada selle probleemi: kuidas kuvada inimesele tema pensioniinvesteeringu tootlust nii, et info oleks talle arusaadav ja kasulik?

Miks sprint?

Tuleva liikmete seas on palju Eesti tipparendajaid. Kui osa meist koguneb ühe laua taha selge ülesandega, leiame kiiresti parima viisi tulemuseni jõudmiseks. Kõik takistused saavad kohe kõrvaldatud, kõik lahendused testitakse kohe päris kasutajatega. Ei mingeid e-kirju ega pikki koosolekuid. Puhas fookus ja fun.

Mida sprindis osalemine sulle annab?
  • Aitad saavutada, et inimeste säästud teeniksid tulu inimestele, mitte pankadele.
  • Sinu töö tulemusi märkavad Tuleva asutajatest ja liikmetest visionäärid, kes saavad sulle tulevikus abiks olla.
  • Tasu töö eest: kanname sinu Tuleva liikmekapitali kontole 2880€ ja paneme selle koos meie pensionifondides kasvava rahaga sulle maailma väärtpaberiturul tulu teenima.
Kuidas kandideerida?
  1. Vaata, kas sinu oskused lähevad kokku meie tech stack-iga.
  2. Vaata, kas Tuleva on sinu jaoks, sest tasu saamiseks pead olema Tuleva liige (kui oledki juba liige, on see osa sulle juba selge).
  3. Saada mulle e-mail (tonu.pekk@tuleva.ee), et tahad kampa tulla.

Tähtaeg on 2. juuli südaööl.
Tõnu ja Jordan räägivad kandidaatidega 3. juulil.
Hiljemalt 5. juulil anname sulle vastuse.


Kutsume sind Tuleva liikmeks.

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.