Suurbritannias tagastavad fondivalitsejad investoritele kümneid miljoneid eurosid aktiivse fondijuhtimise eest võetud tasu, sest finantsjärelvalve leidis, et salaja juhiti fonde passiivselt. Better Finance märgib, et ka enamus Eestis tegutsevaid pankade pensionifonde võib olla tegelikult passiivselt juhitud.

Briti investorid saavad raha tagasi

Suurbritannia finantsjärelvalve on juba sundinud 64 fondivalitsejat tagastama inimestele kokku ligi 37 miljonit eurot. Samuti peavad fondivalitsejad muutma oma turundusmaterjalides reklaamitud väiteid aktiivsest juhtimisest, kui nende fondid tegelikkuses järgivad investeerimisel lähedalt võrdlusindekseid.

Teiste hulgas tunnistas hiljuti ka Lloyds Bank, üks Briti suurimaid fondivalitsejaid, et tagastas osa investoritelt võetud valitsemistasust.

Kapi-indeksifondid on levinud probleem

Varjatult passiivselt juhitud fondide ehk kapi-indeksifondide probleem on maailmas hästi teada. Ligi 4000 Eesti pensionikogujat ühendav Tuleva loodab, et suuremate riikide finantsjärelvalvete eeskujul astuvad peatselt ka Eesti Finantsinspektsioon ning Rahandusministeerium meie inimeste kaitseks välja.

2016. aastal avaldas Euroopa Väärtpaberiturujärelvalve (ESMA) uuringu, mille järgi ligi kuuendik turul pakutavatest fondidest on kapi-indeksifondid. Nii nimetatakse selliseid fonde, mille osakuhinna kõikumine sarnaneb kahtlaselt täpselt laialtlevinud turuindeksi liikumisega, aga mida investoritele reklaamitakse kui “aktiivselt juhitud” fonde.

ESMA on palunud Euroopa Liidu liikmesriikide finantsjärelvalvetel oma riikides tegutsevate kapi-indeksifondide probleemi lähemalt uurida ja eksitava info levitajad vastutusele võtta. Norra ja Rootsi finantsjärelvalved on juba teatanud, et ESMA uuringus kahtluse alla sattunud fondide seas oli muuhulgas Nordea, Swedbanki ja mitme teise fondivalitseja fonde.

Better Finance: enamus Eesti pensionifonde on tõenäoliselt passiivselt juhitud

Kas see puudutab ka Eestit? Euroopa investorite ja finantsteenuste kasutajate ühendus Better Finance leiab, et jah.

Eesti pensionifondidest lausa enamiku tulemused liiguvad käsikäes nende benchmark indeksitega ehk vastavate varaklasside turu keskmistega, seisab mullu avaldatud raportis. “See annab märku, et enamik fonde (välja arvatud LHV) on passiivselt juhitud,” kirjutab Better Finance. Enamiku all peab Better Finance niisiis silmas Swedbanki, SEB ja Luminori (varem Nordea) pensionifonde.

Miks selline kahtlus tekib? Võrdle ise – kui pensionifondi osaku hind kõigub koos indeksiga, võib karta, et see pole kokkusattumus. Pildil on kolme Eesti pensionifondi osaku puhasväärtuse graafik. Neist üks on indeksifond ja kaks reklaamivad ennast kui “aktiivselt juhitud” fonde.

Statistikud võivad välja arvutada, kui suur on tõenäosus, et kahe iga päev aktiivseid valikuid tegeva fondijuhi otsuste tulemusel portfelli sattunud väärtpaberite hinnad kõikusid juhtumisi täpselt samamoodi kui passiivselt juhitud indeksifondi portfell. Ja kui suur on tõenäosus, et kõrgema tasuga aktiivselt juhitud fondide tootlus jäi indeksifondi omast maha just umbes teenustasu vahe võrra?

Kuidas me teame, mis on pensionifondi toimeaine?

Pensionifondi, nagu teisi investeerimisfonde valides on pahatihti väga keeruline aru saada, mida fondijuht ikkagi sinu raha kasvatamiseks täpselt teeb.

Ravimipakend peab alati sisaldama toote brändi kõrval ka toimeaine nime. Peavalu puhul toob leevendust ikka kas 200, 400 või 600 milligrammi ibuprofeeni. Just selle info järgi saame valida parima hinnaga tableti, mis toimib. Lihtne: kümne 400 milligrammi sisaldava tableti eest ei ole mõtet maksta rohkem lihtsalt sellepärast, et pakend on punast värvi.

Pensionifondi “toimeaine” kindlaks määramine on oluliselt keerulisem. Fondivalitsejate reklaamid räägivad räägivad “kogemusest”, “kvaliteedist” või mõne minevikuperioodi tootlusest, mil just sellel fondil läks hästi. Prospektid loetlevad lehekülgede kaupa finantsinstrumente ja riike, kuhu fondivalitseja võib, aga ei pea investeerima. Kas ja kuidas need toimeained pensionifondi väärtust tulevikus kasvatavad, on ebaselge.

Mõnikord on abi fondivalitseja senise tegevuse aruannete lugemisest. Eriti siis, kui fondi osaku väärtus on viimasel ajal langenud, annavad fondijuhid väga konkreetseid põhjendusi – negatiivse tootluse põhjustas maailma väärtpaberiturgude üldine langus (1).

Eesti fondivalitsejate puhul tuleb tõdeda, et aktiivsele juhtimisele ei kulu just palju.

Aruandeid analüüsides tasub jälgida ka seda, millele fondivalitseja ise raha kulutab. Eesti fondivalitsejate puhul tuleb tõdeda, et aktiivsele juhtimisele ei kulu just palju.

Kuni kolmveerand kuludest moodustavad müügikulud ning emapangale tuluks makstav lõiv. Palkadele kulub kokku vähem kui 10% valitsemistasust – kas turuanalüüsiga tegelevad töötajad saavad hästi tillukest töötasu või neid lihtsalt pole? Teisisõnu, kui mõnele tegevusele raha ei kulu, siis kas võib olla, et selle tegevusega ei tegeleta?

Nii Euroopa ja Suurbritannia finantsjärelvalved kui ka Better Finance kahtlustavad paljude fondide puhul just viimast: suurel osal fondidest pole “toimeaineks” mitte fondijuhi valikud, vaid maailmaturu keskmine tootlus. Indeksifondid pakuvad just sedasama – ausalt ja avalikult. Ja mis peamine, odavalt. Sest kallima ravimireklaami lubadusi uskudes võidki tänu platseebo-efektile ennast paremini tunda, aga indeksit järgiva fondi puhul tähendab kõrgem tasu paratamatult kehvemat tulemust, olgu fondijuhi pilk turundusvoldiku fotol nii veenev kui tahes.

Mida see sinu jaoks tähendab?

Turu keskmine tootlus on tegelikult väga kvaliteetne toimeaine. Maailmas ei ole tõestust, et aktiivne fondijuhtimine suurendaks investori võimalusi saavutada paremaid tulemusi.

Enamik aktiivselt juhitud fonde jääb hoopis pikas plaanis passiivselt juhitud fondidele alla. Aga erandeid on ka: aktiivselt juhitud fondis on alati väike võimalus, et fondijuhi valikud toovad sulle keskmisest hoopis suurema tootluse. Passiivselt juhitud fondis tagatud turu keskmise lähedane tootlus – ei vähem ega rohkem, eeldusel et fondi kõrged tasud tootlust ära ei söö.

Siia ongi koer maetud. Kui “aktiivselt juhituna” reklaamitud pensionifond võtab sinult igal aastal rohkem tasu kui maksaksid ausas passiivselt juhitud fondis ehk indeksifondis, kaotad edumaa, mille indeksifondi madalad kulud sulle annavad.

Seega: maksa ainult selle eest, mis sinule väärtust loob. Fondijuhi tarkust kiitvate ja ilusat elu lubavate reklaamikampaaniate eest maksad sina, aga väärtust need sulle ei loo. Pankade omanikele makstava kasumiga on samamoodi. Vali nende pensionifondide seast, mille kogukulu ehk jooksvad kulud (valitsemistasu ja varjatud kulud kokku) ei ületa 0,5%.

Kuidas pensionifondi valida?

Tuleva lõid pensionikogujad ise, et luua endale ja teistele Eesti inimestele eeldused saada igast säästetud eurost tulevikus maksimaalset kasu. Käivitasime endi jaoks päris oma pensionifondid, mis on vanadest pankade fondidest kordades madalama tasuga. Lisaks teeme koostööd riigiasutustega, et seadused meid kõiki paremini kaitseksid, ja teeme teavitustööd, et kõik pensionikogujad saaksid iseseisvalt teha teadliku valiku.

Loe läbi lihtsad põhimõtted, mis aitavad valida sulle sobivaima teise samba pensionifondi. Klõpsa õigel nupul:

(1) Vaata näiteks Swedbank K3 fondi 2008. aasta aruannet või SEB Progressiivse Pensionfondi 2011. aasta aruannet. SEB: “Fondi varade hinnamuutuse ja selle kaudu fondiosaku puhasväärtuse peamiseks mõjutajaks on rahvusvaheliste finantsturgude kaudu arengud laiemalt maailmamajanduses ning ka kitsamalt fondi investeeringute sihtturgudel.”

Meie oma tehtud pensionifondidel on täna esimene sünnipäev! Et mõtteid korrastada, panin nädalavahetusel kirja natuke lohiseva kokkuvõtte Tuleva fondide esimesest aastast.

Ära tegime!

Kui aasta tagasi internetipangas nuppu vajutasin, et oma pensionisammas Tulevasse tuua, oli elevus suur. Ja kui liikmed järgi tulid (tegelikult mõned teist jõudsid minust ette), siis ausalt öeldes omamoodi hirmus ka. Mis saab valesti minna? Meil on lollikindlad investeerimisreeglid, kindel depoopank, finantsinspektsioonilt rohelise tule saanud riskijuhtimise kava, vett pidav äriplaan. Aga ikkagi… Kõrvus kajasid ikka veel pankades töötavate sõprade kõhklused: “Eesti on liiga väike, nii madalate kuludega ei saa… Inimesed ei mõtle…”

Täna on meie hüpoteesid kinnitust leidnud. Esiteks, ka Eestis saab teha korralikku pensionifondi madalate kuludega. Isegi kolm panka on meid uskuma jäänud: kes meiega koos koguda ei taha, saab nüüd vähemalt vahetada vana, kõrge tasuga pensionifondi SEB, Swedbanki või LHV indeksifondi vastu. Need on natuke kallimad, aga minu meelest palju paremad kui need, mis Eesti inimestel varem valida olid.

Hüpotees on kinnitust leidnud: Eestis saab teha korralikku pensionifondi madalate kuludega.

Teiseks, Eestis on piisavalt inimesi, kes viitsivad müügiagendi meelitustest läbi vaadata, olgu pangakontoris või kaubanduskeskuses. Lisaks esimesele 3000 liikmele, tänu kellele sai jäädav muutus Eesti pensionifondide turul võimalikuks, on tänaseks veel üle 700 uue liikme õla alla pannud. Lisaks kogub meiega koos pensionit veel üle 3000 inimese, kes pole (veel) ühistu liikmeks astunud.

See on tegelikult päris kriitilise tähtsusega. Mäletate salvräti tagaküljel tehtud arvutust, mille järgi pensionifond peaks olema jätkusuutlik, kui 3000 inimest oma raha kokku panevad? Ja kas te seda mäletate, et meie esimene, vähem kui kaks aastat tagasi paljudele hullumeelsena kõlanud plaan oli tuua fondi valitsemistasu 0,5%le?

Mäletate, et juba sel ajal, kui meie veel ennast fondivalitsejana Finantsinspektsioonile tõestamas olime, tuli juba esimene Tuleva võit. LHV näitas, et on vähemalt sümboolselt Eesti pankadest kõige innovatiivsem ja tõi turule indeksifondi: 0,39% suuruse valitsemistasuga. Mõned Tuleva asutajad juba juubeldasid: oleme oma töö teinud ja võime laiali minna! Mul oli ka hea meel, sest olin ju algul pakkunud just oma sõpradele LHVs, et teeme Eesti inimestele paremad pensionifondid koos. See võit jäi siiski selles mõttes sümboolseks, et LHV on seni väga hoolsalt vältinud oma klientidele uue, soodsa tasuga pensionifondi pakkumist. Kaubanduskeskustes käib küll hirmus sebimine, aga müüakse vanu, kalleid fonde, samal ajal kui indeksifondil on napilt üle 1000 kliendi.

LHV taktikaline samm seadis meie ette küsimuse: tõesti, kas minna rahulolevalt laiali või võtta eesmärgiks teha veel paremini? Aga kui Tulevat pole, kes tagab, et pank aasta pärast käsi ei laiuta: pidime uue fondi kinni panema, sest näete ise – inimestele meeldib ikkagi kõrget tasu maksta…

Tegime endale elu raskemaks: otsustasime alustada kohe madalama tasuga. 0,34%. Seega: meie uus äriplaan eeldas pea kaks korda suuremat fondi mahtu selleks, et olla jätkusuutlik.

Vähemalt 6000 ärksat inimest ja pankade tolmuimeja

See oli üks suur tundmatu. Fondide käivitamise hetkeks me teadsime juba, et natuke üle 3000 inimese, kes pankadest vahemeestele põhjendamatult kõrget tasu ei taha maksta, on Eestis olemas. Nemad olid juba meie liikmed. Aga kas leidub veel 3000?

Ma olin LHV inimestelt kuulnud “pankade tolmuimejast”. Isegi kui sul õnnestub veenda mõni tuhat inimest sinu fondi kasuks avaldust kirjutama, kaovad nad järgmiste kuude jooksul vaikselt ära. Miks? Sest nad on vahepeal sattunud kahe suurpanga – Swedbanki ja SEB kontorisse ID-kaardi sertifikaate uuendama või kodulaenu lepingut sõlmima. Ja teller on nad neile endilegi märkamatult tagasi oma tööandja fondi pööranud.

Mulle õudsalt meeldiks, kui kõik Eesti inimesed koguksid pensionit madala kuluga fondis. Arvan, et kõigil oleks tulevikus natuke parem elu, sest mida rohkem pensioniks kõrvale pandud rahast jääb inimestele, seda paremini läheb majandusel ja seda vähem on sotsiaalseid probleeme.

Aga see on pikk mäng. Pole mõtet kedagi kiirustades võetud allkirjaga Tulevasse meelitada. Parem õpime, kuidas aidata neid, kes tahavad süveneda ja ise otsustada. Kuidas me seda teeme?

Tegelikult on see lihtne: püstita hüpotees > testi > mõõda > paranda või alusta otsast peale. Me oleme veebilehte aastaga neli korda ringi teinud, et see poleks ainult aus ja põhjalik, vaid arusaadav – ka neile, kes pole majandusharidusega andmenohikud. Räägime inimestega. Kui näeme, et kusagil on segadus või vastamata küsimused, mis takistavad Eesti pensionisüsteemi kasutajatel tarku otsuseid teha, selgitame blogis. Kui esimene artikkel ei tulnud piisavalt selge, proovime uuesti. Ja nii edasi.

Ma ei tea, kas otsus keskenduda neile, kellel on piisavalt aega ja eelteadmisi, et kaasa mõelda, on õige. See on elitaarsem kui mulle meeldiks. Võibolla kasvame aeglasemalt kui oleks võimalik.

Minu arvates on see ikkagi ainuvõimalik strateegia. Maailma juhtivad majandusteadlased on ühel nõul, et madalate kuludega indeksifond on enamikule pensionikogujatest parim valik. Aga välkmüügiga toodud klientide raha oleks suurema riski all kui teistel. Suure tõenäosusega teeksid nad hetke ajel enda vara väljavaateid kahjustavaid liigutusi: olgu siis järgmise müügiagendi meelituse või hirmutava ajalehepealkirja peale.

Kui ma vaatan Tuleva aktsiafondi esimese aasta osaku puhasväärtuse kõikumise graafikut, saan sellele veendumusele kinnitust. Passiivne investeerimine on kannatlikele.

Tootlus ja tunded

Meie algus sattus huvitavale ajale. Aasta algul, kui meil veel oma fonde polnud, tegid maailmaturud vahva tõusu. Sellest hetkest, kui esimeste investorite raha Tulevasse jõudis, on turgudel olnud selline vahelduv tõusude ja korrektsioonide aeg. Ei erakordselt hea ega erakordselt halb.

Mu ego paitaks rohkem, kui oleksime saanud fondid avada näiteks aasta varem – siis oleks osaku puhasväärtus olnud kohe vahvalt teistest ees. Aga ma kardan, et siis oleks paljudel tekkinud valed ootused. Selles mõttes on minu meelest olnud alustamiseks hea aasta – meie investorid on saanud ilma põhjendamatu optimismita endale rahulikult selgeks teha, kuidas indeksifond toimib. Et meie vara teeb kaasa kõik maailma väärtpaberituru tõusud, aga ka langused. Et nii töötab dollar cost averaging meie kasuks. Et mida lühem aeg, seda rohkem kipub madalate tasude mõju jääma igapäevaste kõikumiste varju. Et indeksifond annab väga head eeldused pikas plaanis hea tulemuseni jõudmiseks neile, kes suudavad kursil püsida nii headel kui ka halbadel aegadel.

Miks ma üldse meie fondi tootlusgraafikut iga päev jälgin, kuigi tean, et kolme, kuue, kaheteistkümne ega isegi 24 kuu tootlus ei anna mingit infot selle kohta, millist tootlust on fondis oodata? No esiteks muidugi sellepärast, et kontrollida, kas me ikka saavutame seda, mille oleme eesmärgiks võtnud: maailmaturu keskmine tootlus. Teisisõnu, kas meie fondiosaku puhasväärtus ikka käib käsikäes indeksitega, mida meie portfell järgib? Jah. Käib küll.

Aga tegelikult kipun turgude statistikat jälgima sagedamini kui vaja, sest ma olen samasugune nagu enamik inimesi – kannatamatu animal spirit tõstab pidevalt pead. Õnneks ei lase meie investeerimisreeglid talle järgi anda. Investeerime regulaarselt ja hajutame vara maailma suurimate ettevõtete ja valitsuste väärtpaberite vahel. Ma tean, et nii ei jää meie investorite vara käekäik turgude keskmisest kasvust kunagi kaugele maha. Ma ei tea, kas turgudel läheb järgmistel kümnenditel hästi. Ma tean, et seni pole ükski vanadest pangafondidest suutnud oma klientidele maailma keskmise lähedast tulemust saavutada. Ma ei tea, kas leidub mõni Eesti pensionifond, mille klientide vara kasvab tulevikus rohkem.

Ma ei tea, kuidas maailma majandusel järgmistel kümnenditel läheb.

Turgudel garantiisid pole. Tuleva investeerimisstrateegia lähtub juhtivate majandusteadlaste suurandmetel põhinevast analüüsist, mitte illusioonist, et oleme teistest kavalamad.

Peale meie, Tuleva liikmete, on veel vähemalt 3000 inimest, kes on teinud andmetel põhineva otsuse. Kokku kogub Tuleva fondides tänaseks juba üle 6000 inimese. Oleme kasvanud kaks korda kiiremini kui algul lootsime! Iga nädal läheb keegi ikka ära ka, aga meie fondidest lahkujate arv on nii absoluutarvu kui protsendina kordades väiksem kui vanadel pensionifondidel.

Tore on saada tagasisidet näiteks LHV pensionifondide tublidelt müüjatelt, et Tuleva kliendid on keskmisest palju teadlikumad. Mitmed liikmete seast on omakorda rõõmustanud, et Tuleva kliendid jäetakse kiiresti rahule, sest müügipsühholoogia neid niikuinii ei peibuta.

Kirss tordil: Tuleva fondid on juba jätkusuutlikud

6000 Tulevas pensioni koguvat inimest pole niisama ümmargune number. Kui esimesed 3000 Tuleva liiget tegid Tuleva fondide sünni üldse võimalikuks, siis järgmised 3000 inimest, kes veel tänaseks oma II samba Tulevasse on toonud, tõid Tuleva fondide tulud kuludega tasakaalu.

Selle aasta jaanuaris-veebruaris kulus valitsemistasu, mida me kõik oma raha eest hoolitsemise eest Tulevale maksame, järgmiselt:

Päris tore sünnipäevatort. Kulude proportsioonid on üsna sarnased sellele, mida ma kunagi ümbriku tagaküljel Tulevat alustades mõtlesin.

Rohkem kui arvasin, on kulunud IT-arendusele. Kõik, kes on kaasajal ettevõtet teinud, muigavad siin teadvalt: IT maksab alati rohkem kui algul ette kujutad. Aga ma olen veendunud, et kui meil oleks veel paremini toimiv riiklik pensioniregister, saaks kõik Eesti pensionifondid hoida pensionikogujate raha ja aega kokku.

Riik võiks ka üle vaadata, kui palju inimeste raha läheb fondivalitsejatel nö kohustuslikele teenustele, ja mõelda depooteenuse avamisele rahvusvahelisele konkurentsile. Tuleva depoopank on Swedbank – väga hea partner meile ja põhjalike läbirääkimiste tulemusena on Tuleval minu teada ka Eesti pensionifondidest soodsaim depootasu. Aga ma arvan, et suured rahvusvahelised teenusepakkujad lisaks ka kohalikele tegijatele efektiivsust.

Veel üks kirss: esimene mastaabisääst

Tuleva idee on hästi lihtne. Koos saame kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades teha oma rahaga asju, mille jaoks 15 aastat tagasi oli vaja panka vahemeheks. Me teame, et üksi ei saa meist keegi teha omale paremat pensionifondi. Ja me teame, et maailma mastaabis on ka kõige suurem Eestis tegutsev Skandinaavia pank väikene tegija. Kui mõni tuhat inimest eesmärgipäraselt koos tegutsevad, on meile suures osas saadaval umbes samasugused mastaabisäästud nagu sellele pangalegi.

Esimene väike võit mahu kasvust on meil juba käes – alates 1. aprillist langeb meie aktsiafondi kogukulu kuue protsendi võrra tänu sellele, et BlackRock nõustus meie jaoks alandama meie portfellis olevate fondide tasusid. (1)

Tahame rohkem kirsse. Seadused paremaks

Mastaabisääst hoiab meile raha kokku. Tuleva ettepanekud seaduste paremaks muutmiseks on ka selleks, et hoida meie raha kokku. Et saaksime oma tänastest säästudest tulevikus maksimaalse tulu. Esimesed, lihtsamad asjad on täna juba rakendust leidnud.

Eesti inimesed hoidsid möödunud aastal kokku ligi 1,5 miljonit eurot tänu sellele, et meie ettepanekul keelati kõrged pensionifondi väljumistasud. Meie, Tuleva liikmed, säästsime sealhulgas oma pensionisammast Tulevasse tuues kokku 300 000 eurot. See kokkuhoid on meist igaühe pensionikontol, kus see aastate jooksul tulu saab teenida.

Madalad tasud ei ole veel Eesti inimestele kokku eriti suurt võitu toonud, sest pensionifondide keskmine püsib kõrgel – möödunud aastal 1,22%. Võrdle kasvõi Tuleva ja SEB indeksifondi 0,5% tasuga – loe siit lähemalt, mida see pealtnäha väike erinevus sinu pensionivaraga aastate jooksul teeb. Skandinaavias jäävad pensionifondide tasud pigem 0,1-0,2% tasemele.

Eesti inimesed maksid 2017. aastal fondivalitsejatele üle 40 miljoni euro tasudeks – see on vähemalt 30 miljonit liiga palju. Loodetavasti on need numbrid riigi otsustajate silme ees, kui nad kevadel pensionifondide tasude analüüsi juurde asuvad, nagu möödunud aastal lubatud.

Miks suurem osa inimestest siis ise ei vali neid fonde, kus tasu on väiksem? Minu kogemus sadadest vestlustest on see, et paljud ei taha kohustuslikule pensionisambale oma tähelepanu raisata, sest ”nagunii sealt midagi kätte ei saa.” Meie ettepanek väljamaksete süsteemi reformiks kogus kiiresti üle kahe tuhande toetusallkirja ja esimene riigikogu komisjonide istung sellel teemal on ka peetud. Loodan, et lähinädalatel saadavad riigikogu rahandus- ja sotsiaalkomisjonid ettepaneku toetajatele juba konkreetse tegevusplaani, kuidas nad seda küsimust lahendama asuda plaanivad.

Mis edasi?

Olen veendunud, et nendel, kes koguvad pensionit Tulevas, on väga head võimalused saada oma tänastest teise samba säästudest tulevikus rohkem kasu. Turud, nagu elugi, on täis ootamatusi, mis kõik pole rõõmsad üllatused. Aga edumaa on meil olemas ja eeldused tänaseks testitud.

Ja me teame ka seda, et teine sammas üksi ei tee kedagi rikkaks – ei panga ega Tuleva pensionifondis. See on meie järgmine küsimus: kuidas aidata Tuleva liikmetel saada ka oma muudest säästudest jätkusuutlikul viisil maksimaalne kasu?

(1) Graafikul on kujutatud kogukulu ehk “jooksvad kulud”. Kogukulu näitab, kui suur osa pensionikoguja varast kulub igal aastal investeeringuga seotud tasudele. See sisaldab lisaks pensionifondi valitsemistasule ka allfondide tasusid ja tehingukulusid. 

Tänu oodatust kiiremale kasvule langeb Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi kogukulu 1. aprillist veelgi. Senise 0,5% asemel kulub meie ühises fondis oma vara kasvatavatel inimestel edaspidi tasudeks 0,47% aastas.

See tähendab, et iga pensionisambasse kogutud 10 000 euro kohta kulub edaspidi Tuleva aktsiafondis tasudele kokku vaid 47 eurot aastas. Eesti keskmisel pensionikogujal kulus möödunud aastal samalt summalt tasudele üle kahe ja poole korra rohkem – 122 eurot. 

Mis on kogukulu?

Nagu Rahandusministeerium hiljuti märkis, on valitsemistasudest veelgi olulisem võrrelda just pensionifondide kogukulu ehk jooksvaid tasusid. Kogukulu näitab kõiki tasusid kokku, mis igal aastal pensionikoguja varast maha võetakse. Lisaks pensionifondi valitsemistasule (Tuleva fondides 0,34%) sisaldab kogukulu ka allfondide tasusid ja tehingukulusid. (Vaata täna kehtivaid Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tasusid ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tasusid.) 

Elu jooksul maksab keskmine töötav inimene oma II pensionisamba varast tasudeks kümneid tuhandeid eurosid. 

Kuidas me Tuleva aktsiafondi tasu veel madalamaks saime? 

Kuna Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond on kasvanud kiiremini kui lootsime, saavutasime kokkuleppe maailma suurima fondivalitsejaga BlackRock, kes nõustus langetama meie portfellis olevate fondide haldustasusid.

“Oleme tõestanud, et Eesti pensionikogujate eestvedamisel sündinud Tuleva on BlackRockile arvestatav partner,” ütles Tuleva ühistu kaasasutaja ja fondivalitseja nõukogu esimees Loit Linnupõld. “Nagu lubatud: mida rohkem inimesi koos kogub, seda soodsam meile kõigile. Samm-sammult saame tasud järjest madalamaks.”

Tuleva on Eestis kõige soodsamate tasudega fondivalitseja juba täna: fondide kogukulu on veel märtsi lõpuni 0,5%, mis sisaldab valitsemistasu 0,34%. (Vaata täna kehtivaid Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi tasusid ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi tasusid.)

Ainuüksi aastaga kulus Eesti pensionikogujatel tasudele 44 miljonit eurot

Eesti inimesed kokku olid möödunud aasta lõpuks kogunud II samba pensionifondidesse 3,63 miljardit eurot. Tasudele kulus sellest üle 44 miljoni euro. 

Suurema osa klientidelt tasudena kogutud rahast kulutavad pankade fondivalitsejad omakorda müügile, turundusele ja emapankade tuluks.

Maailma juhtivad analüütikud on leidnud, et fondi kulud on võimas fondi tootluse ennustaja, selgitas Tuleva fondijuht Tõnu Pekk. “Suurandmed näitavad, et mida madalamad kulud, seda paremad eeldused selleks, et investorite vara kasvaks. Pole kokkusattumus, et Eesti pankade pensionifondid on arenenud riikide seas silma paistnud ühel ajal nii kõrgete kulude kui ka kehvade tulemustega.”

Veidi vähem kui aasta eest alustanud Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis kogub tänaseks pensionit juba üle 5200 inimese. Fondi maht on üle 49 miljoni euro.

Eesti meeste ja naiste pensionide erinevus kasvab lähikümnenditel järjekindlalt edasi. See tähendab, et täna tööl käivaid naisi ootab täiskasvanuelu teises pooles palju vaesem elu kui mehi.

Lühidalt: 

• Täna tööl käivaid naisi ähvardab pensionieas vaesusrisk rohkem kui mehi.
• Mehed on kogunud pensioni teise sambasse keskmiselt ligi 30% rohkem raha kui naised.
• Kõige ebavõrdsemas positsioonis pensioni kogumises on praegu 40nda eluaasta lähedale jõudnud naistel.
• Soolist ebavõrdsust tuleb ausalt käsitleda kui ühte tänase pensionisüsteemi olulistest puudustest.
  
• Artikli lõpus anname mõned soovitused, mida iga naine saab teha, et ennast võrdsemasse olukorda seada.

Eesti palgalõhe püsib euroliidu suurim, ehkki mõni päev tagasi avaldatud uuringust selgus, et väheneb siiski tasapisi. Aga palgalõhe paisub veel sügavamaks pensionilõheks ja isegi kui juhtuks ime ja palgad peaksid lähiaastatel võrdsustuma, siis juba tekkinud ebavõrdsus tähendab, et pensionilõhe jääb veel pikaks ajaks püsima.

Küsisime Pensionikeskuselt koondinfo naiste ja meeste kohta, kes koguvad kohustuslikku kogumispensionit ehk kellel on pensioni teine sammas. Saadud andmed on muidugi isikustamata.

Andmetest oli näha, et palgalõhe tõttu on meestel pensionivara rohkem kui naistel – see oli ootuspärane. Kuid pensionide erinevus on palgalõhest suurem. Mehed on kohustuslikku pensionisambasse kogunud keskmiselt 6100 eurot, naised aga ainult 4700 eurot. (Keskmine kõigi pensionikogujate lõikes on 5400 eurot). Meestel on pensionivara keskmiselt ligi 30% rohkem kui naistel.

Vaatame lähemalt, mis hetkel vahe suureneb.

Graafik näitab, mitu protsenti on igas vanusegrupis mehed oma pensionikontodele rohkem vara kogunud kui naised. Tänaste noorte tööelu alguses on vahed suhteliselt väikesed – see annab ehk lootust, et palgalõhe on vähenemas? Siiski on alla 30-aastastel meestel ikkagi juba kogutud keskmiselt üle kümnendiku võrra pensionivara rohkem kui naissoost eakaaslastel. See on noortele naistele halb uudis, sest eriti just kogumisperioodi alguses tekkiv mahajäämus süveneb ajaga – vähem säästetud eurod ei teeni järgmistel aastakümnetel tulu. 

Me näeme ka, et üle 30-sed naised on kogunud juba üle viiendiku võrra vähem vara kui sama vanad mehed. Ja 40nda eluaasta ümber on lõhe kärisenud juba üle 30%.

Iga inimese pensionivara mõjutavad erinevad tegurid ja järgmine põlvkond ei pruugi käia sama mustri järgi. Aga graafikut vaadates võib siiski märgata murdekohti, mis võiksid pensionilõhe süvenemist seletada.

Vanus 23-29

Esimesed käärid tekivad juba tööelu algul. Palgalõhe põhjuseid on palju analüüsitud – ebavõrdsest kohtlemisest erinevalt väärtustatud ametite valikuni. Lisaks on 20ndates eluaastates suur osa naistest teatud perioodi juba lapsehoolduspuhkusel.

Alates 2013. aastast maksab riik sel ajal ühe lapsevanema teise pensionisambasse 4% keskmisest palgast. (Seda miskipärast ainult siis, kui lapsevanem märkab vastava avalduse kirjutada.) Lapsega kodus olles saab keskmist palka teeninud vanem (sagedamini ema kui isa) pensionifondi kolmandiku võrra vähem makseid kui tavaliselt – tavapärase 2+4% mudeli asemel ainult 4%. Kõrgemapalgalised naised kaotavad veel rohkem. (NB! Loe 2024. aastast kehtima hakanud II samba reformi kohta, mis lubab 2% asemel II sambasse suunata kuni 6% brutopalgast, kusjuures riik lisab 4%).

Vanus 30-39

Enne 2013. aastat lapsehoolduspuhkusel olnud naistele ei maksnud riik teise sambasse mitte midagi, mis tähendas ajutist sissemaksete peatumist. See võib olla üks põhjus, miks 30ndates aastates naiste positsioon on hüppeliselt halvenenud – nende pensionimaksetes on auk, mis sõltuvalt laste arvust võib küündida viie aastani või enamgi. Sellise katkestuse kahjulikku mõju on hiljem väga raske tasa teha. Makseid vabatahtlikult suurendada ei saanud varem ega saa praegugi. Hiljem järgi jõuda on raske – vahepeal on järjepidevalt pensioni kogunud meeste vara turgudel juba neile edumaa loonud.

Vanus 40-44

Tänaseks 40ndatesse jõudnud naiste pensionikontol on peaaegu kolmandiku võrra vähem raha kui meestel. Et omavanused mehed “kinni püüda”, peaks naine nüüd hakkama teenima mitu korda suuremat palka või peaks nende pensionifond saavutama kordades parema tootluse. Tegelikus elus on aga lastega kodus oldud aeg tihti teinud karjääri augu ja pigem kipub palgakasv pidurduma.

Vanus üle 50

Tänased pensionisambad käivitusid 2002. aastal. Praegused üle 50-aastased olid selleks ajaks juba enamasti lastega kodust tagasi ning naistel ja meestel oli pensionikogumise mõttes võrdsem seis. Tänu sellele pole siin vanusegrupis vahe nii karjuv, aga on üsna kindel, et tulevikus pensionilõhe pensioniea lähenedes enam ei kahane, vaid kasvab kindlalt.

Mida see rahas tähendab? Teeme mõned eeldused. Oletame, et  eesti keskmine palk kasvab aastas 3%. Oletame, et turgude tootlus on 5% aastas. Statistikaameti andmetel oli 2016. aastal meeste keskmine kuupalk 1342 eurot ja naistel 1052 eurot (vanusegrupp 25-49). Sel juhul kogub keskmine täna 35-aastane mees pensionile jõudmise ajaks oma pensionisambasse 113 000 eurot ja keskmine 35-aastane naine ainult 86 000 eurot.

Sisestades need summad Pensionikeskuse kalkulaatorisse, saame teada, et keskmine mees saaks teisest sambast kuni 502 eurot kuus (lisaks esimesele sambale). Keskmine naine peab leppima 395 euroga.

Kas pensionilõhe on paratamatus?

Pensionilõhe ei ole ainult Eesti probleem. Vaadelda tuleks kahte probleemi eraldi:

1. Kui paljud naised üldse pensioniks säästavad?
2. Kui palju raha naised pensioniks säästavad?

Kõigile tööl käivatele täna 35-aastastele ja noorematele on teise pensionisambaga liitumine Eestis kohustuslik. Sellega on juba üks suur asi korras: enamus naisi (ja ka mehi) paneb midagigi kõrvale. Siiski on inimesi, kes ei teeni palgatulu, ja naiste seas on neid rohkem.

Suurem probleem on pensionilõhe seisukohalt see, et isegi hea tahtmise korral ei saa naised koguda teise sambasse rohkem kui seadusega määratud 6% brutopalgast. Kui palk on väiksem, koguneb pensionisambasse ka vähem. Tulevas oleme seisukohal, et teine pensionisammas tuleks avada täiendavateks vabatahtlikeks sissemakseteks. Peab küll arvestama, et väiksema palga juures on raske piisavalt lisaks säästa.

Kõige tõhusama tulemuse annaks pikas plaanis muidugi palgalõhe juurpõhjustega tegelemine. Valdkonniti erinevad palgad (kosmeetikapoe müüja vs autopoe müüja), erinevas tempos edutamine (naisjuhtide vähesus), vanemapuhkusega tekkiv karjääri- ja pensionimaksete lünk ja naiste poole kaldu tasustamata töö hulk (kodutööd, hoolduskohustus) on vaid mõned neist.

Keskmise 45-aasta pikkuse karjääri jooksul piisab isegi 1-2%lisest palgavahest, et kogunenud pensionivara erinevus ulatuks kokkuvõttes tuhandetesse või isegi kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Lisaks on vanemapuhkuse tõttu tekkiv mitmeaastane vähendatud sissemaksete periood väga valusate tagajärgedega.

Pensionilõhe on seega omaette süsteemne probleem – eriti arvestades, et naiste oodatav eluiga on pikem. See tähendab, et madalama pensioniga tuleb kauem elada. Lootma ei saa jääda ka sellele, et abikaasa kõrgem pension toetab – meeste oodatav eluiga on lühem ja kui pensionileping on juba sõlmitud, pole teise samba vara enam pärandatav. Naised, me peame täna aktiivselt mõtlema, kuidas ennast tulevikus ähvardava vaesusriski eest kaitsta.

Mida teha?

Teine pensionisammas räägib ainult osa loost. Naisi ootab ka väiksem riiklik pension ja madalama sissetuleku kõrvalt säästes on keerulisem muud arvestatavat vara koguda. Meie, Kristi ja Mari pole sotsiaalteadlased – kindlasti oskaks eksperdid neid andmeid paremini analüüsida. Aga veendusime küll, et soolist ebavõrdsust tuleb ausalt käsitleda kui ühte tänase pensionisüsteemi olulistest puudustest. 

Vahepeal saab igaüks meist läbi mõelda, mida saame ise teha, et ennast võrdsemasse olukorda seada.

Siin on mõned ideed, mida iga naine täna ette võtta saab:

1. Vaata läbi müügiagentide ja pangatellerite meelitustest ja vali ise selline madala kuluga pensionifond, mis annab sulle head eeldused oma varale hea tootluse saavutamiseks. Fondi tasudel on suurem mõju kui arvad. Vähem makstes lood omale teiste ees edumaa, mis võib su pensionilõhe tasa teenida – selline pisike pensionihäkk, mis midagi ei maksa.

Täna on Tuleva pensionifondidega samas suurusjärgus tasuga indeksifond ka SEB-l (LHV ja Swedbanki indeksifondid on juba suurema tasuga). Kui sulle Tuleva ei sobi ja kaalud panga fondi, pane hoolega tähele, et valiksid just indeksifondi, mitte mõne pankade vanadest, kallitest fondidest. Loe lähemalt, miks pangad püüavad sind pigem kõrge tasuga fondidesse meelitada ja kuhu kõrged teenustasud kuluvad.

2. Säästa võimalusel lisaks kohustuslikule pensionile igal aastal veel vähemalt 5-10% või ideaalis isegi 20% sissetulekust, et olla tulevikus teistest sõltumatu. Kasuta seejuures võimalust koguda maksueelisega kolmandasse pensionisambasse. Tulevas käivitame peatselt koos kogumiseks päris oma ühise III samba pensionifondi. Seniks on Tuleva töötajate kolmas sammas LHV Indeks Pluss fondis – see on meie arvates hetkel ainus mõistlike kuludega kolmanda samba fond Eestis.

Siin on sulle ka märkmepaberi jagu lihtsasti järgitavaid soovitusi sotsiaalteadlane Harold Pollackilt – prindi välja ja kleebi külmkapile.

3. Räägi kodanikuna kaasa, et pensionisüsteem tervikuna muutuks õiglasemaks ja kaitseks paremini inimeste, mitte eelkõige pankade ja kindlustusseltside huve. Loe, milliseid lahendusi Tuleva on välja pakkunud ja astu Tuleva liikmeks. Tänase seisuga on ka meie liikmete seas miskipärast veel mehi rohkem kui naisi (umbes 60/40).

Artikli tunnuspilt põhineb disainil, mille autoriks London Student Feminists.

Mida saab välja lugeda fondiosaku hinna muutusest mõne kuu või aasta lõikes ja kas pensionikoguja peaks igapäevaselt silma peal hoidma tootlusel, kuludel või millelgi muul?

Ajaleht Postimees tundis huvi Tuleva pensionifondide käekäigu vastu ja Tuleva fondijuht Tõnu Pekk vastas. Hästi põhjalikult, sest meedia saab teha väga palju selleks, et aidata inimestel oma rahaasjade juhtimisel ettenägelikke ja läbinägelikke otsuseid teha. Leheruumi muidugi nii põhjalikule käsitlusele ei jätku. Loe Tõnu vastust täismahus. 

Ajakirjanik: Tuleva fondidel saab kuu lõpus aasta täis, aga vaatan, et teie fondide NAVid on endiselt miinuses (0,629 ja 0,630 versus 0,64 eurot). Palun väikest kommentaari selle kohta, miks see nii on. Te olete oma turunduse rajanud ainult valitsemistasudele, mis on küll tähtis, aga kas ei oleks mõistlik tunnistada, et ka tootlused on tähtsad, ilmselt ikkagi tähtsamad.

Selgitan põhjalikumalt ja panen viiteid ka juurde. Loodan, et on abiks.

Kas tootlus on kõige tähtsam?

Jah. Me Tulevas ainult tootlusele keskendumegi – pensionikogujale on peamine pikaajaline tootlus. (Teeme palju tööd selleks, et ka inimesed oleksid sellest teadlikud: vt kasvõi siin või siin)

Hea pensionifond loob eeldused selleks, et inimese varal oleks suurim tõenäosus kasvada võimalikult palju selleks päevaks kui ta pensionile läheb. Kõik muu on teisejärguline – turunduslikult võib olla fondivalitsejatel kiusatus keskenduda lühikeste perioodide tootlusele, fondiosaku hinna stabiilsena hoidmisele või mingile müstilisele “kvaliteedile”, millest pangad varem rääkida armastasid. Ma mõistan ka, et ajakirjanikuna on sul võimatu oodata 10-20-30 aastat – artikkel vajab kirjutamist. Aga pensionikoguja jaoks on lühiajaliste kõikumiste tähtsustamine segadust tekitav ja kahjulik. Miks? Sest maailmas on palju uuritud, mis pikaajalist tulemust parandab, ja on leitud, et katsed turgu ajastada ja hoida fondiosaku hinda stabiilsena reeglina pigem kahjustavad pikaajalist tulemust.

Küll on andmeanalüüs järjekindlalt toonud esile ühe asja, mis käib käsikäes investeerimisfondi pikaajalise tootlusega: see näitaja on fondi kulud. Maailma suurima analüüsimaja Morningstar uuringu tulemused on näiteks siin. Meelelahutuslikumat, aga väga tõsiseid maailmas tunnustatud investeerimiseksperte kokku toovat käsitlust võib ajaviiteks kuulata Freakonomicsi podcastina.

Tuleva investeerimisstrateegia lähtubki andmetest ja maailma juhtivate majandusteadlaste soovitustest. Me investeerime passiivselt ja hoiame kulud hästi madalal. Jagades investorite vara maailma suurimate ettevõtete ja valitsuste väärtpaberite vahel ja investeerides reeglipäraselt, on riskid hästi hajutatud. Hoides tasud madalal, loome oma investoritele edumaa teiste ees, kes võtavad kõrget tasu.

See edumaa on kindel. Maailmamajanduse käekäik pole meie kontrolli all ja väärtpaberiturud kõiguvad – millises rütmis täpselt, on ettearvamatu ja pole ka pikaajalisele investorile tähtis.  Aga kulud on selge suurus: mida rohkem läheb tasudeks, seda vähem jääb investorile tulust, mida tema raha turgudel teenib.

Mida lugeda välja fondiosaku hinna muutustest mõne kuu või ühe aasta jooksul?

Kahjuks ei saa lühiajalistest muutustest mingit infot selle kohta, kui palju sinu vara ühes või teises fondis pika aja vältel kasvada võiks. Sellepärast me Tulevas ka lühiajalistele kõikumistele tähelepanu ei pööra ega soovita ka oma investoritel seda teha.

Aga teeme korraks erandi. Vaatame näiteks nende investorite raha käekäiku möödunud aastal, kes valisid uue fondi märtsi, juuli või novembri lõpuks (ehk kelle osakud vahetati uude fondi vastavalt 2. mail, 01. septembril ja 02. jaanuaril).

Millises fondis läinuks nende rahal kõige paremini, kus halvemini?

Sellest tabelist ei anna paraku fondide headuse kohta mitte midagi välja lugeda. (Üleval on blogiposti tunnuspildiks ekraanipilt Pensionikeskuse kohustusliku kogumispensioni fondide osaku puhasväärtuse statistikast tänase, 7. märtsi seisuga – ka see tabel räägib peamiselt sellest, et fondiosakute väärtus kõigub, mitte sellest, kui hästi meie rahal läheb – toim.) 

Ma saan aru, et fondivalitsejate turundustiimidele on hea tööriist rääkida oma fondi osaku hinna kasvust – kas siis 2002. aastast alates või mõnest muust suvaliselt valitud perioodist. Paraku ei anna osaku hinna muutus fondi investorile mingit infot selle kohta, kui palju tema teenis. Investorid tulevad fondi erinevatel ajahetkedel ja ostavad iga kuu osakuid juurde – sellisel viisil investeerides on dollar cost averaging (ostude ajas hajutamine) kõige parem strateegia. (Siit saab lähemalt lugeda, miks osaku puhasväärtuse muutus ei näita sinu tulu).

Jälle: sellepärast olemegi nii palju tähelepanu pööranud kuludele. See on ainus asi, mida me reaalselt mõjutada saame ja millel on tõestatud mõju pikaajalisele tootlusele. Mida madalamad on fondi kulud, seda suurema tõenäosusega tuleb parem pikaajaline tootlus.

Miks on Tuleva fondide NAV väiksem kui aprilli alguses?

Maailmaturud (mõõdetuna eurodes 73% MSCI ACWI ja 27% Bloomberg Barclays Global Aggregate võlakirjaindeksi järgi) on selle perioodi jooksul langenud ligi 2%. Meie fondid järgivad üsna täpselt maailmaturugu nii tõusudes kui langustes. See ongi passiivse investeerimise eesmärk.

Me võime sinuga pikalt arutleda selle üle, miks maailmaturg üles või alla läks – teen seda õlleklaasi juures hea meelega. Aga neid arvamusi on maailma finantsleheküljed täis ja ma ei usu, et minu oma siin sinu lugejatele midagi juurde annaks. Finantssektori töötajatel on raske nii endale kui klientidele tunnistada, et me ei tea, mida turg homme või ülehomme või aasta-paari jooksul teeb. Ükski Eesti fondijuht ei tea. Siin Tuleva eristubki: me ütleme ausalt, et ei tea. Küll aga oskame empiiriliste andmetega töötada ja toetuda paarile lihtsale seaduspärasusele, mis ka põhjaliku andmeanalüüsi järel tegelikult paika peavad: 1) ei ole head tootlust ilma volatiilsuseta, ja 2) mida madalamad kulud, seda parem lootus heale pikaajalisele tootlusele.

Mida Tuleva esimene tegevusaasta näitab?

Kahte väga olulist asja, mis on heaks uudiseks Eesti pensionikogujatele. Esiteks, indeksifondid on suutnud väga madalate kuludega teha täpselt seda, mida lubasime: saavutada tulemus, mis käib käsikäes väärtpaberituru keskmise ehk võrdlusindeksi liikumisega. Teiseks, Eestis on juba täna piisavalt teadlikke pensionikogujaid, tänu kellele on madala tasuga fondid jätkusuutlikud. Tuleva fondid on kasvanud oluliselt kiiremini kui lootsime ja see tähendab, et tulevikus saame tasud veelgi madalamaks.  

Üks asi veel – sa ütled oma küsimuses, et Tuleva on oma turunduse rajanud madalatele kuludele. Võibolla on see tähenärimine, aga rangelt võttes me Tulevas tegelikult turundust ei teegi. Nagu sa tead – meie tegevuse loogika on natuke teistsugune kui pankadel. Inimesed ise tulid kokku ja tegid omale sellise fondi, kus kolmveerand nende valitsemistasust ei lähe fondivalitseja emapanga kasumiks ega turundus- ja müügikuludeks. Meie põhieesmärk pole teenida omanikele kasumit, vaid maksimeerida pensionikogujate tulu – omanikud ise ongi pensionikogujad. See ei ole turundustrikk, vaid fundamentaalne erinevus. Me oleme ka liikmetega kokku leppinud, et teeme tööd selle nimel, et võimalikult paljudel Eesti inimestel oleks võimalik saada igast pensioniks säästetud eurost maksimaalne kasu. Teeme teavitustööd, et võimalikult palju inimesi leiaks üles madalate kuludega fondid ja püüame aidata ka riigil teha paremaid seadusi. Tuleva pensionifondid on täna juba jätkusuutlikud – aga nagu eespool ütlesin, on vahva, kui kasvame, sest siis saame kulud veel rohkem alla.

Läks veidi pikale, aga see teema on minu arvates väga oluline. Ajakirjandus mõjutab inimeste otsuseid väga ja tore oleks kui ka ajakirjanikud hakkaksid lõpuks tähelepanu pöörama fondide mõne kuu kõikumiste kõrval ka sellele, kuidas pensionikogujatel päriselt läheb. Kui jäi veel küsimusi või tahaksid edasi arutleda, anna palun märku!

Tõnu