Hea Tuleva liige! 2019 oli Tuleva jaoks märgiline aasta. Me oleme nüüd saavutanud eesmärgid, mille omale päris algul, ligi kolm aastat tagasi seadsime. Edukalt on käivitunud meie ühised teise ja nüüd ka kolmanda samba pensionifondid.
Teisisõnu: sel ajal kui poliitikud alles pensioni kogumise pärast vaidlevad, oleme meie, Tuleva liikmed, oma pensionireformi juba ära teinud!
Pensionisambad pole võlurohi. Igaüks meist kogub sinna ikka nii palju raha, kui kõrvale jõuab panna – juurde tuleb ainult investeeringute tootlus ja maha lähevad vahendustasud. Sellepärast on kogumise põhimõtted ka üsna lihtsad:
- Mida varem hakkad kõrvale panema, seda vähem pead rihma pingutama. Et 65. sünnipäevaks sama summa kokku saada, pead 25-selt alustades iga kuu kõrvale panema umbes 3,5 korda vähem raha kui 45-selt alustades.
Sellepärast innustan kõiki Tuleva liikmeid loomulikult jätkama teise pensionisambasse kogumist ka siis, kui see muutub vabatahtlikuks. Ja kui sa veel pole jõudnud, hakka lisaks kohe täna ka kolmandasse sambasse koguma – kasvõi 25 eurot kuus kui esialgu rohkem pole võimalik! (1)
- Investeeringute tootlust ei oska keegi ette ennustada. Pole vaja ka. Selle asemel, et püüda teisi investoreid üle kavaldada, on kõige targem osta regulaarselt aktsiaid juurde. Seda meie ühised fondid teevadki. Maailmamajandust vedavate ettevõtete aktsionäridena kasvab meie vara väärtus koos globaalse majanduskasvuga. Majandus teatavasti kipub arenema tsükliliselt – madalseisude ajal langeb meie vara väärtus ka. See on paratamatu.
See on ka põhjus, miks ma Tuleva fondijuhina erinevalt kolleegidest pankades ei kipu rõhutama, kui edukas oli 2019 meie pensionifondidele. Jah, Tuleva teise samba aktsiafondi osaku puhasväärtus kasvas aastaga 23%. Jah, see on väga hea tootlus – parem kui enamiku pangafondide oma. Aga meil oleks olnud hea aasta ka siis, kui aktsiate hinnad turgudel oleks hoopis miinusesse jäänud nagu 2018. aastal juhtus. Sest pensioniks raha kogumine on pikk mäng: meile on tähtis jälgida, et meie vara väärtus käiks turgude keskmisega kenasti käsikäes – ühe aasta tõus ja teise aasta langus on pikas plaanis vähetähtis.
- Pensionifondi kulude mõju on seevastu lihtsasti ennustatav. Iga euro, mida vahendaja sinu varast täna tasudeks ära võtab, ei teeni sulle järgmistel aastakümnetel tulu. Tuleva pensionifondides koguvad inimesed maksid ainuüksi eelmisel aastal tasudeks umbes 570 000 eurot vähem kui neil tulnuks ära anda pangafondide keskmise tasumäära juures. (2)
Ära usalda kedagi, kes räägib, et tasude mõju pole tegelikult eriti tähtis. Turgude ajalugu näitab selgelt, et tasumäär on sisuliselt ainus tõsiseltvõetav indikaator, mis investeerimisfondi pikaajalist tootlust ennustada aitab.(3)
2019. aasta olulisemad sündmused
Kasv
Meid, Tulevas kogujaid, oli 2019. aasta lõpus kaks korda rohkem kui aasta algul – 17 072 inimest. Ka meie fondide maht kasvas rohkem kui kahekordseks – 67 miljonilt eurolt 143 miljonile! Tuleva ühistu liikmeks astus aasta jooksul 1704 inimest – kokku oli meid, päris oma pensionifondide kaasomanikke 31. detsembriks 5641.
Kolmas sammas
Mari Kuhi eestvedamisel käima lükatud Tuleva III Samba Pensionifond alustas 15. oktoobril. Aasta lõpuks oli meie uues fondis oma tuleviku jaoks raha kogumist alustanud juba 3749 inimest ja fondi maht oli kasvanud 9 miljonile eurole.
Vähem kui kahe ja poole kuuga võitsime kogu Eesti kolmanda samba kogujate arvust ligi 5%, aga see pole tegelikult kõige tähtsam. Tähtis on see, et meil, Tuleva liikmetel, (ja teistel Eesti inimestel ka) on nüüd olemas maksuefektiivne, madalate tasude ja tõestuspõhise investeerimisstrateegiaga tööriist raha kogumiseks. Ükskõik, kas alles mõtled oma investeerimisportfelli ehitamisele või oled kogenud investor: enne muude rahapaigutuste kaalumist tasub ära kasutada kolmanda samba tulumaksuvaba limiit. (4)
Ühistu majandustulemused
Tuleva ühistu lõpetas 2019. aasta kasumis. Konsolideeritud ärikasum (ehk siis kasum enne finantstulu) oli 42 258 eurot, mille arvelt katsime eelmiste aastate tegevuskahjumi. Tuletan lühidalt meelde, mil moel meie esimeste aastate majandustulemused erinevad algses äriplaanis kavandatust. (5)
Kulutused Tuleva IT infrastruktuuri arendusele
Meie algne äriplaan nägi ette, et Tuleva infosüsteem on lihtne veebileht – meiega koos koguda soovivad inimesed said selleks avalduse teha ja oma kontoseisu jälgida internetipangas.
Aga Tuleva kasvas asutajate visioonist mõjukaks tegijaks Eesti pensionifondide turul kiiremini kui lootsime. Et meie oma tagatuba jalgu ei jääks, otsustasime alustada infotehnoloogia infrastruktuuri üles ehitamist plaanitust varem. Mõistsime, et kui tahame inimestele kogumise lihtsamaks ja arusaadavamaks teha, peame looma Tuleva oma kontohalduse süsteemi, mis võimaldaks lisaks fondi vahetamisele jälgida oma isikliku pensionivara tootlust. 2019. aastal tegi üle 2000 kolmanda ja ligi 1000 teise sambaga liitunud inimest avalduse otse Tuleva kaudu.
Kolme aasta jooksul oleme Tuleva IT infrastruktuuri investeerinud 250 000 eurot. Sisene oma kontole: pension.tuleva.ee, et vaadata oma teise ja kolmanda samba senist tootlust, võrrelda seda maailmaturu keskmise ja inflatsiooniga. Samas saad näha, kui palju oleksid oma raha mõnda teise pensionifondi investeerides teeninud. Seejuures pea meeles, et aasta-paar on pensioniks kogudes väga lühike periood – kaugeleulatuvaid järeldusi sellest teha ei saa. (6)
Madalamad tasud – rohkem võitu kogujatele, veidi vähem tulu ühistule
Meie algne äriplaan nägi ette, et alustame 0,55%lise valitsemistasuga ning esimene võimalus tasusid langetada tekib alles pärast viiendat tegevusaastat. Suur huvi Tuleva vastu innustas meid võimalusi üle vaatama ja otsustasime alustada 2017. aasta kevadel kohe kolmandiku võrra madalama tasuga.
Kuna me Tuleva liikmetena oleme ühel ajal nii fondivalitseja omanikud kui fondi kliendid, siis meie jaoks on madalam valitsemistasu samamoodi rahaline võit kui ühistu tasudest teenitud tulu. Alates meie ühiste pensionifondide käivitamisest on Tuleva liikmed võrreldes Eesti pensionifondide keskmise tasumääraga võitnud ligi 900 000 eurot. Võrreldes meie oma algses äriplaanis kavandatud 0,55% valitsemistasuga oleme säästnud ligi 200 000 eurot. (2)
See ongi Tuleva peamine eelis pankade fondivalitsejate ees: me ei mängi null-summa mängu fondivalitseja omaniku ja pensionikoguja vahel. Meie valitsemistasu peab katma mõistlikud kulud ja tagama fondivalitsejale arenguks vajaliku kasumi. Kui tegevuskasumit üle hakkab jääma, saame liikmetena valida: kas maksame endale suuremat dividendi, langetame fondide valitsemistasusid või investeerime järgmisesse mõjusasse projekti.
Ühiskondlik mõju
Eesti vajab tarka, efektiivset ja jätkusuutlikku pensionistrateegiat. Tuleva ettepanekul tehtud seadusemuudatused on kaasa toonud suuri samme, mis toovad täna tööl käivatele inimestele reaalse rahalise võidu.
2019. aastal saavutatust olulisemad:
- Tööelu alustajad, kes ise pensionifondi valinud pole, suunab riik nüüd ühte kolmest kõige madalama kuluga aktsiafondist. Varem sattusid nad loosiga võlakirjafondi. Tuleva ettepanekul juunis jõustunud pealtnäha väike muudatus loob tuhandetele noortele oluliselt paremad eeldused oma pensionirahale paremat tootlust teenida.
- Kõik juhtivad erakonnad on lõpuks tunnistanud: kogumispensioni väljamaksete süsteem vajab reformi. 2020. aasta algul jõuab riigikogus teisele lugemisele seadusemuudatuste pakett, mis kaotab ebamõistliku kohustuse anda kogu teise sambasse kogutud vara üle kindlustusseltsile. (7)
- Finantsinspektsioon hoiatas pensionifondide valitsejaid: fondide kuludest rääkides tuleb ausalt avaldada kõik tasud, mis inimeste taskust vahendajate taskusse liiguvad. Hoolimata sellest, et Tuleva ettepanekul jõustunud seadusemuudatus käsib alates 2018. aastast avaldada ka seni varjatud tasud, kippus pangafondide turundusmaterjalidest seni ikka jääma mulje, nagu peale valitsemistasu muid kulusid polekski. 1. novembril saadetud märgukirjas juhtis finantsinspektsioon sellele probleemile tähelepanu ja märkis üheselt: “pensionifondide valitsejad ei tohi inimesi eksitada, rõhutades oma reklaamides üksnes valitsemistasu määra, kuid jättes välja toomata muud tasud ja kulud.” (8)
Kuidas mõjutab teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine Tulevat?
2019 tõi intensiivse arutelu kogumispensionide süsteemi tuleviku üle. Ühe valitsuserakonna algatusel kujundatud ja tuliseid vaidlusi põhjustanud seadusemuudatuste pakett jõudis aasta lõpuks riigikokku.
Kas pensioniks kogumine peaks olema kohustuslik või vabatahtlik, võib lõputult vaielda. Üks on selge: automaatne kogumine teise sambasse on väga hea asi just sellepärast, mida teise samba vabatahtlikuks muutmise pooldajad korrata armastavad: 20-aastaselt ei peaks keegi veel mõtlema vanadusele ja surmale. Ometi soosib teise samba vabatahtlikuks muutmine just neid, kes siiski just noorelt vanaduspõlvele mõtlevad ja oma tuleviku heaks säästmist alustavad. Reform jätab kehvemasse seisu need, kes leiavad võimaluse tõsisemalt pensionile mõelda alles keskeas.
Riigikokku jõudnud reformikava tähtsaim saavutus on suurem paindlikkus ja madalamad kulud teise sambasse kogutud raha kasutamisel. Tänu hädavajalikule väljamaksete reformile võidavad need, kes teise sambasse kogumist jätkavad. Inimestel, kes pensionisammastesse midagi ei kogu, pole hüppeliselt paremaks tehtud vara kasutamise võimalustest mingit kasu.
Kogumispensioni reformi kava kriitiline nõrkus on, et teise samba vabatahtlikuks muutmine tervikuna ei aita lahendada, vaid pigem süvendab Eesti pensionisüsteemi valusaimat probleemi: suur osa pensioniikka jõudjatest langeb vaesusesse. See ei aita parandada inimeste säästude tootlust ega tuua alla pensionifondide kulusid.
Mina kavatsen kindlasti kogumist teises sambas jätkata. Meie jaoks, kes me Tulevas kogume, teeb pensionireform kogumise veelgi paremaks, sest kaovad ära piirangud pensionieas raha kasutamisele. Hea on see, et kogumise jätkamiseks ei ole vaja midagi teha ega kuhugi avaldust esitada.
Kas pensionireform võib Tuleva pensionifondides kogujate tootlust mõjutada? Ei, selle pärast pole tarvis muretseda. Meie raha on investeeritud likviidsetesse varadesse – maailma suurimate ettevõtete ja riikide aktsiatesse ning võlakirjadesse. Kui osa meie fondides kogujaid otsustab oma osakud müüa, on mõju nende hinnale märkamatu. Niisiis: fondi mahu võimalik langus teise samba vabatahtlikuks muutmise tõttu ei kahjusta kuidagi meid, kes me kogumist jätkame.
Ühistu majandustulemusi võib see siiski mõjutada. Kui oluline osa Tuleva fondides kogujatest otsustab teisest sambast lahkuda, laekub vähem tulu valitsemistasudest. Mõju ulatust on raske kavandatava reformi osas täielikku selgust omamata prognoosida, aga pole põhjendamatu eeldada, et Tuleva fondide osakuomanikud pigem jätkavad oma tuleviku jaoks kogumist ka edaspidi. Esiteks, meie fondide kliendid on keskmisest teadlikumad. Nad mõistavad, et tänu madalatele kuludele, tõestuspõhisele investeerimisstrateegiale ja teise samba maksueelisele on mõistlik Tulevas kogumist jätkata ka siis, kui teine sammas muutub vabatahtlikuks. Teiseks, koos kogudes saame kindlasti ka tulevikus rahvusvaheliste fondivalitsejatega läbi rääkida paremad tingimused kui igaüks eraldi indeksifonde ostes saavutaks.
Igal juhul on tähtis meeles pidada, et meie fondides kogujate vara ei ole avatud Tuleva ühistu äririskidele.
Tulevikuplaanid
Nüüd, kus oleme edukalt oma ühised teise ja kolmanda samba pensionifondid käivitanud, on aeg keskenduda organisatsiooni tugevdamisele ja ettevalmistustele järgmisteks strateegilisteks sammudeks. Muudame oma tagatoa efektiivsemaks, automatiseerime olulised operatsioonid, laiendame Tuleva tiimi, valime ühistule uue nõukogu. Aasta teises pooles hakkame analüüsima järgmiste kogumislahenduste loomise võimalusi – näiteks neile, kes soovivad investeerida rohkem kui kolmanda samba maksuvabastuse limiit lubab või kes soovivad kõrvale panna ettevõtlustuluna teenitud raha. Oma toote teeme ikka ainult siis, kui see on oluliselt parem kui täna kättesaadavad võimalused.
Tagatuba efektiivsemaks
Me oleme jätkuvalt Eestis ainus üksnes indeksifondide juhtimisega tegelev fondivalitseja. Tegutseme keskkonnas, mis on tehtud vanade, “käsitsi juhitud” fondide tarbeks. Meie tegevust annab olulisel määral automatiseerida, aga see nõuab koostööd teenusepakkujatega nagu pensionikeskus ja depoopank, samuti finantsinspektsiooniga. Ka mitmed meie enda seatud reeglid ja protseduurid saab nüüd reaalse kogemuse põhjal paremaks teha.
Arendajad, jälgige meie blogi, Facebook-i lehte ja muid infokanaleid – kindlasti kasutame IT infrastruktuuri ülesehitamisel ka edaspidi sprindi formaati.
Laiendame tiimi
Lisaks Tuleva kolmele töötajale täidavad ühistu arengus võtmerolle ka teised Tuleva liikmetest tippeksperdid – nii ehitame dünaamilist meeskonda, mis peegeldab kaasaegse maailma ja ühistulise ettevõtmise võimalusi ja vajadusi.
Tulevas töötab täna kolm inimest:
- Mari Kuhi on meie fondivalitseja juhatuse liige ning ühistu ja fondivalitseja kontroller. Mari vastutada on see, et meie majapidamine oleks korraks, tehingud saaksid korrektselt tehtud ning tegevus vastaks igati seaduse ja sisekordadega ettenähtud reeglitele. Mari juhtimisel jõudis 2019. aastal edukalt eesmärgile ka kolmanda samba käivitamise projekt.
- Meedia toimetaja Kristel Raesaar arendab Tuleva blogi ja vastutab selle eest, et jagaksime ka sotsiaalmeedias ja muudes infokanalites infot, mis on aus, läbipaistev ja arusaadav.
- Tuleva ühistu juhatuse liige ja fondijuht Tõnu Peki ülesandeks on lisaks töö strateegilisele ja igapäevasele korraldamisele meie pensionifondide investeerimisstrateegia elluviimine ning IT arendusprojektide juhtimine.
Lisaks meile andsid eelmisel aastal ühistu arengusse olulise panuse:
- Kristi Saare – tuli appi liikmekapitali kogumisel ja aitas eksperdina vastata kolmanda sambaga seotud küsimustele;
- Liis Aljas – täitis kontrolleri ülesandeid, sel ajal kui Mari kolmanda samba fondi käivitas;
- Liis Reinhold – tegeleb meie ühistu ja fondivalitseja raamatupidamisega;
- Erko Risthein, Jordan Valdma ja Maido Käära – arendavad ja hoiavad töös meie IT infrastruktuuri ja jälgivad, et IT arendussprintide tulemused ka reaalselt tööle saavad;
- Katrin Vilimaa-Otsing – aitas läbi viia meie kevadist sotsiaalmeedia teavituskampaaniat.
2020. aastal on plaanis igapäevaselt tegutsevasse tiimi vähemalt kaks inimest juurde leida. Töö pikaajalisele investeerimisele keskendunud ühiskondliku mõjuga idufirmas vajab spetsiifilisi teadmisi: me ei eelda, et leiame kohe valmis oskustega spetsialistid. Otsime pigem inimesi, kes on valmis arenema koos Tulevaga. Kõige olulisemad nõudmised meie tänastele ja tulevastele töötajatele on jagatud väärtused ja soov teha mõjusat, visiooniga tööd, õppides pidevalt juurde ning samal ajal vastutades tulemuste ja täpsuse eest ka detailides.
Kui sul on huvi ja eeldused, et töötada Tulevas finants- ja juhtimisanalüüsi või tootearenduse alal, anna endast juba täna märku!
Valime koos Tuleva uue nõukogu
Sel kevadel saavad läbi tänase nõukogu volitused. Tuleva esimene nõukogu alustas tööd siis, kui ühistul oligi ainult 22 asutajaliiget. Nõukogu seab Tuleva strateegilised arendussuunad ja valvab, et igapäevaselt tegutsev tiim neid tulemuslikult ellu viiks.
Asutajaliikmetel on nõukogu valimisel jätkuvalt oluline roll – nemad valivad poole nõukogu liikmetest. See on meie põhikirjaga seatud kindlustuspoliis, et välistada ühistu juhtimise vaenulik ülevõtmine ja algsetest eesmärkidest kõrvale kaldumine.
Teise poole – viis nõukogu liiget – valimisel on hääl igal ühistu liikmel. Samuti on igal ühistu liikmel õigus kandideerida ja kandidaate üles seada. Hääletamine toimub elektroonilisel üldkoosolekul, mille kutse saavad liikmed eraldi e-mailiga ning uus nõukogu tuleb esimest korda kokku mais. Kasuta kindlasti oma õigust ühistu arengus kaasa rääkida!
Tõnu Pekk
Tulundusühistu Tuleva juhatuse liige
Tallinnas, 9. jaanuaril 2020.a.
Tulundusühistu Tuleva aastaaruanne
Tulundusühistu Tuleva 2016-2019. aastate konsolideeritud kasumiaruanne ja bilanss
Varasemate aastate ja Tuleva fondivalitseja ning pensionifondide aruanded leiad siit: tuleva.ee/aruanded
___________________________
(1) Kui aega leiad, loe läbi “Laura rikkaks” artikliseeria meie blogis – see on teejuht, kuidas teise ja kolmanda samba abil maksudelt võita ja omale korralik varandus koguda. Alusta siit: https://tuleva.ee/soovitused/laura-rikkaks-1/
(2) Teguvusaruande aluseks olevad arvutused koos viidetega allikatele on siin.
(3) Vaata pikemat põhjendust koos viidetega uuringutele: https://tuleva.ee/vastused/pensionifondide-tasud/
(4) Vaata lähemalt: https://tuleva.ee/kolmanda-samba-slaidipakk/
(5) Siin toodud number on konsolideeritud ärikasum, ühistu kasumiaruandes on sellele lisatud ka finantstulu. See on meie peamise finantsvara – liikmekapitali eest ostetud pensionifondi osakute – ümberhindlusest tulenev kasum või kahjum. Kuigi 2019. aastal lisas see kasumile tervelt 660 728 eurot, ei maksa sellest numbrist väga elevusse sattuda. Me teame ju, et finantsturud kõiguvad üles ja alla ning selle aasta kasum võib järgmisel aastal vabalt kahjum olla.
(6) Tuleta meelde, millest meie vara tootlus Tuleva fondides sõltub: https://tuleva.ee/analuusid/millist-tootlust-on-tulevas-oodata/
(7) Loe lähemalt: https://tuleva.ee/seadusandlus/pensionireform-teeb-valjamaksed-korda
(8) Loe lähemalt: https://tuleva.ee/uudised/finantsinspektsioon-pensionifondide-kuludest-tuleb-ausalt-raakida/
