Tuleva ärimudel on lihtne: mida suurem on hallatava vara maht, seda väiksemad on kulud iga koguja kohta. Kuna meie omanikud on kogujad ise, ei ole meil põhjust jätta mahu kasvades tasusid langetamata.
Viimastel aastatel on Eesti II samba fondide maht päris kiiresti kasvanud. Ometigi ei ole makstavad tasud sama palju langenud. Alates aastast 2022 on II samba fondide maht kasvanud ligi 60% võrra, kuid jooksvad tasud on langenud vaid ligi 20%.
Nii on kogusumma, mida II samba fondides kogumise eest makstakse, aasta-aastalt kasvanud. Kui 2022. aastal maksid Eesti pensionikogujad tasudeks 42 miljonit eurot, siis 2026. aastal maksame tasudeks juba ligi 61 miljonit eurot.
Suurimat tulu teenitakse fondidelt, mille tasud on kõrged. Suure mahu, aga väikeste tasudega fondid toovad fondivalitsejatele sisse suhteliselt vähe. Näiteks on Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond LHV Pensionifond Ettevõtlikust suurem, kuid praeguste teadmiste kohaselt võtame 2026. aastal kogujatelt ligi viis korda vähem tasusid.
Pangad vähendavad tasusid, kui nad peavad seda tegema
Investeerimine on mahupõhine äri. Fondivalitseja tulud sõltuvad otseselt tasumäärast ja hallatava vara mahust. Seetõttu tähendab tasude langetamine tulude vähenemist ning seda tehakse tavaliselt ainult konkurentsi või regulatsiooni survel.
Esiteks vähendatakse tasusid siis, kui seadus kohustab. Investeerimisfondide seaduse § 651 kohustab fondivalitsejaid varade mahu tõustes vähendama valitsemistasu. Iga fondidesse lisanduva 100 miljoni euro eest tuleb võtta vähem tasu kui eelneva 100 miljoni euro eest. Säte kohaldub üksnes fondidele, mille tasu on kõrgem kui 0,4% aastas. Tuleval selliseid fonde ei ole.
Enamik fondivalitsejatest võtab valitsemistasu, mis on maksimaalsele lubatule väga lähedal. Meeldivaks erandiks on SEB, kus valitsemistasu on maksimaalselt lubatust ligi 0,1% väiksem.
Kuna II samba fondide mahud on päris suured, ei too fondide kasv enam kaasa olulist tasude langust. Kui fondivalitseja fondides on 2 miljardi euro asemel 2,5 miljardit eurot, peaks tegema valitsemistasu langema 0,53% pealt 0,51% peale. Nii ei too varade mahu kasv suurte fondivalitsejate puhul enam tasudes kaasa suurt muutust, kuigi fondivalitseja kulud koos varade mahu kasvuga oluliselt ei tõuse.
Seetõttu ei ole minu meelest valitsemistasude langetamise redel piisavalt range. Minimaalne võetav tasu (0,4%) peaks olema väiksem ning arvestusse peaksid minema ka indeksfondid.
Loosifondide vahelisel võistlusel pole keskmisele kogujale olulist mõju
Eraldi vaatavad pangad indeksfondide tasusid. Nende fondide tasusid langetatakse loosifondide hulka jõudmiseks. Noored inimesed, kes lähevad tööle ja ise II samba fondi ei vali, suunatakse koguma ühte kolmest kõige odavamast fondist. Sageli langetavad pangad indeksfondide tasusid, et nende fondide hulka jõuda. Viimasel ajal on aga turule tekkinud trend, et loosifondide hulka jõudmiseks luuakse uus või valitakse mõni väikese mahuga fond. Vanad kogujad jäävad edasi kõrgema tasuga fondi.
Seetõttu ei ole loosifondide vahel toimuvast konkurentsist keskmisele kogujale suurt kasu. Loosifondi tasude langetamine puudutab üksnes madala tasuga fondi. Väga sarnase investeerimisstrateegia ning suurema mahuga fondi tasusid samas tempos ei langetata.
Näiteks on loosifondide hulka kuuluva Luminor Indeks Pensionifondi tasu 0,28%, kuid selles on 3425 inimesel ligi 9 miljonit eurot. Väga sarnase portfelliga Luminor 16-50 Pensionifondi tasu on aga 1,08% ning sellest on 18 627 inimesel ligi 363 miljonit eurot. Luminor võiks pakkuda madala tasuga indeksfondi kasvõi tasuta, sest lõviosa tulust teenivad nad suuremalt ja kõrgemate tasudega fondist.
Sarnane näide on ka Swedbankis. 2026. aasta veebruarist langetati ligi 22 109 kogujaga Swedbank Pensionifond Indeks tasusid ning need on nüüd 0,27%. Sellest ei ole enamikule Swedbanki kogujatele kasu. Varem loosifondide hulka kuulunud Swedbanki pensionifond indeks 1990-99 sündinutele, kus kogub ligi 60 000 inimest, tasud aga hoopis tõusid ühe baaspunkti võrra.
Igaüks saab valida madalamate tasudega fondi
Keegi ei pea koguma kõrgete tasudega fondis. Igaühel on võimalik hääletada jalgadega ja viia oma pensionivara mõnda madala tasuga indeksfondi. Viimase nelja aasta jooksul on seda teinud iga viies Eesti koguja.
See on ka peamine põhjus, miks on Eesti II samba fondide keskmised jooksvad tasud langenud. Tänu indeksfondidele on Eesti II samba fondide keskmised tasud ligi 0,15% madalamad. Indeksfondid säästavad Eesti pensionikogujatele ligi 12 miljonit eurot aastas. See on raha, mis teenib meie pensionifondides tootlust ning aitab meil oma tulevikku paremini kindlustada.
Ei ole põhjust loota, et riik sekkub ja teeb fondide tasud madalamaks. Igaüks meist peab tegema iseenda pensionireformi ning valima fondi, kus on madalamad tasud.
