Faktoidid on sellised infokillud, mis esmapilgul paistavad nii veenvad, lausa valgustuslikud, et hüüatad imestunult: “Oi!” – aga mis lähemal vaatlusel osutuvad jamaks.
Selle sõna mõtles muide välja Ameerika kirjanik Norman Mailer, kes kirjeldas Marilyn Monroe elulooraamatus nähtusi, mis justkui näevad välja nagu faktid, aga millel pole tegelikkusega muud pistmist kui see, et nad on ajalehes ilmunud. Faktoidid on “sünnitised, mis pole niivõrd valed kui Vaikiva Enamuse emotsioonidega manipuleerimise vahendid,” seletab Mailer.
Ettevõtja Kristjan Järvani südikas võitlus II samba vastu seisab just paaril sellisel kipakal faktoidil. Ma pole päris kindel, kes “Oi!” hüüdjatest siiralt pimestatud on ja kes sihilikult manipuleerib.
Lihtsustatult on mõttekäik selline. Kuna
- Eesti majandus kasvab kiiremini kui maailmamajandus (1. faktoid) ning
- Eestis kasvavad palgad kiiremini kui kapital (2. faktoid),
ei ole mõtet pensionifondidesse säästa, veel vähem säästude eest maailma ettevõtete aktsiaid osta. Muretseda polegi vaja, sest meie ja meie laste hoogne palgakasv tagab meile parema pensioni.
Mulle väga meeldiks, kui see nii oleks. Aga nendel väidetel pole tõenduspõhist alust.
Maailm täna ei ole enam unine Lääne-Euroopa ja USA, vaid kiirelt kasvavad Hiina ja India.
1. Tegelikult ei ole Eesti majandus viimased 5 – 10 aastat kasvanud maailmamajandusest kiiremini. Maailm täna ei ole enam unine Lääne-Euroopa ega isegi USA, vaid kiirelt kasvavad Hiina ja India. Hästi madal alguspunkt, mis aitas meid veel 15 aastat tagasi, aitab nüüd neid. Lisatõuke nende riikide majanduskasvule annab kiiresti kasvav rahvaarv. On täiesti võimalik, et meid tabab uuesti 2003-2008 Euroopa Ühendusega liitumise järgne kiire kasv, aga võtta see soovunelm aluseks meie pensionipoliitikale oleks vale.
2. Palkade kasv on tegelikult aeglasem kui kapitali- (ja seepärast ka majandus-) kasv (1). Sõltuvalt maailmavaatest võib seda pidada ebaõiglaseks. Aga nii on viimased paarsada aastat olnud: ettevõtete aktsionärid teenivad oma kapitali pealt rohkem tulu kui ettevõtete töötajad oma tööjõudu müües. On üksikuid perioode, kus palgakasv on olnud kiirem. Näiteks Lääne-Euroopa paarkümmend aastat pärast II Maailmasõda või ka näiteks Eesti viimased 15 aastat. Põhitrend on siiski peagi tagasi pöördunud. On võimalik, et meie palgad kasvavad ka tulevikus kiiremini kui majandus ja kapital, aga pensionistrateegia kujundamisel oleks mõistlik lähtuda sellest, mida laiem statistika ütleb.
Millest peaks pensionipoliitika kujundamisel lähtuma?
See ei tähenda, et peaksime kohe oma kodud maha müüma ja kogu raha Hiina aktsiaturule suunama. Teeme ikka siin tööd edasi.
Et iga pensionäri kohta laekuks tulevikus sama palju või rohkem sotsiaalmaksu kui täna, peavad palgad tulevikus kasvama kiiremas tempos kui rahvastik vananeb. On ebatõenäoline, aga mitte võimatu, et palgad Eestis kasvavad järgmised 30 – 40 aastat kiiremini kui maailma majandus. Kui nii lähebki, on meil tõesti väga elujõuline I sammas. Kui palgatulu kasv kujuneb ikkagi tagasihoidlikumaks, on abiks II sammas.
Norra muide võtab igal aastal osa oma naftavarudest saadud tulust ja konverteerib selle osaluseks maailma suurimates ettevõtetes. Tänaseks kuulub Norrale juba poolteist protsenti igast maailma börsiettevõttest.
Meil naftavarusid pole, aga kui konverteerime kasvõi väikese tüki oma tänasest palgast osaluseks maailmamajanduses, hoiame oma pensionipoliitika päris kenasti tasakaalus.
Ahjaa, inimesed, vaatame ikka, et kogu tulu II sambast tuleks meile, mitte ei kuluks vahendustasudeks.
(1) Majanduskasvu all peame reeglina silmas SKP kasvu. SKP pole muidugi muud kui üks tehe: lihtsustatult SKP = kapital + palgad. Kui kapital kasvab kiiremini kui majandus, kasvab ta ka kiiremini kui palk.
